Vastus leiad õppematerjalist: Venezuela

Venezuela (2)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?
Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele?
Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse?
Milliseid tooteid ekspordib?
Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas?
Keskkonnaprobleeme?
Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis?
Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad Millised on peamised puuliigid?
Milleks metsi kasutatakse?
Millised võiksid olla peamised metsadega soetus probleemid selles riigis?
Milliseid tööstuslikke tooraineid maake riigis leidub?
Millised tööstusharud on esindatud?
Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted?
Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?
Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis?
Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut?
Milline on jõetranspordi tähtsus?
Millised jõed on kanalitega ühendatud?
Kuidas on võimalik jõuda Eestist sellesse riiki kõige kiiremini?
Milliseid teisi transpordivahendeid saab sinna sõiduks kasutada?
Millised on turismi arengueeldused selles riigis?
Milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige rohkem?
Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?

UURIMISTÖÖ
Venezuela
Tähti Kull
Kose Gümnaasium
10a klass
Juhendas Epp Tähe
07.01.2009
Sisukord
Riigi põllumajanduse iseloomustus 2
Metsamajandus ja metsatööstus 6
Tööstuse areng 8
Transpordi iseloomustus 9
Turismi iseloomustus 11
Kontuurkaart 12
Kasutatud kirjandus 13
Riigi põllumajanduse iseloomustus

Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?

Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus).

Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast .
Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, läänes Guyana ja idas Kolumbia .
Venezuelas eristub neli põhilist piirkonda.
Maracaibo madalikku loodes piirab kolmest küljest mäed, neljandat meri. Ala on lame ja Maracaibo järve poole kaldu. Järv katab suure osa sellest madalast maast. Järvest lõuna pool on maa-ala soine . Vaatamata rikkale põllumajanduslikule maale ja olulisele nafta leiukohtadele oli ala 1990. a asustatud hõredalt.
Põhjas kaarena idast läände ulatuvad Andid. Mäed on liigendatud paljude gurudega, mäetipud ulatuvad üle 4 500 meetri. Seal on viljakad orud, kuhu on koondunud suurem osa Venezuela rahvastikust, tööstustest ja põllumajandusest. Kõige läänepoolseim vahemik kulgeb mööda Kolumbia piiri ja on kõige hõredamalt asustatud. Marabaibost kagusse jäävate mägede tipud on aastaringlest lumised. Mäestiku ja merepiiri vahele jääb lai ala. Sealsed orud moodustavad riigi tuumiku koos õitsele puhkeva pealinna Carcasega. Sellel võrdlemisi väikesel alal on kõige tihedamini asustatud piirkond, intensiivseim põllumajandus, parim transpordi võrgustik.
Suur madaliku avaus, mis on tuntud kui Orinoco madalik , ulatub Kariibi mere rannikust Kolumbia piirini põhjamägede ja Orinoco jõe vahel. On tuntud veel kui Ilanois, kuigi see sisaldab veel laia sood Orinoco delta ja Kolumbia piiri juures. Ala on nõlvaks ümbritsevatele kõrgetele aladele, mitte kuskil ei ületa kõrgus 2 000 meetrit. Orinoco lisajõest Apurest põhjas, mille lisajõed omakorda voolavad põhjamägedest ja lõikavad läbi madala oru, jätab maha murendatud valli , mis annab maale õrnalt rullunud väljanägemise. Apurest lõunas on maastik tasasem ja kõrguse muutused väiksemad.
Üks vanimaid pinnavorme Lõuna-Maeerikas on Guiana mägismaa. See hakkab tõusma kohe Orinoco jõest lõunas ja idas. Erosioon on loonud ebatavalised pinnavormid. Hõlmates umbes pool Venezuelast, koosneb mägismaa põhiliselt platoo alast, andes Orinocole kiirevoolulisi lisajõgesid. Silmatorkavaim topograafiline tunnus on Gran Sabina . See on lai, sõgavalt murenenud platoo, mis on ümbritsevast alast järsku kaljuna 800 meetrit kõrgem. Üle Gran Sabina massiivi kekivad üles pealt lamedad rannajärsakud (kohalikud nimetavad seda tepuiks) , millest paljud jõuavad märkimisväärse kõrguseni. Kõige kuulsam tepui sisaldab Angeli juga, mis on maailma kõrgeim juga.
Põllumajandus mängis Venezuelas väiksemat rolli kui üheski Ladina-Ameerika riigis 1980-ndatel. 1988. aastal moodustas põllumajandussektor ainult 5.9% SKT-st, tööjõust hõivas 13% ja panuse andis ekspordis 1% jagu. Põllumajanduse toodang keskendus põhilisest riigisisesele turule.
Läbi sajandite on põllumajandus olnud olulisim osa riiklikus majanduses, kuid varastel kahekümnendatel tõusis esirinda nafta tööstused, jättes teised sektorid varju. Hiliste 1930-ntate paiku moodustas põllumajandus.

Kliima – kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas).
Venezuela asub lähisekvatoriaalses ja edelaosas ekvatoriaalses kliimavöötmes. Sellest hoolimata varieerub kliima niiskest troopilisest kuni mägise kliimani, sõltudes kõrgusest, topograafiast ja valdava tuule otsesest puhumisest ja intensiivsusest. Sesoonne muutus mängib väiksemat rolli kui sademes. Enamjaolt on selgelt eristatav vihmane periood: maist novembrini on vihmane periood, mida nimetatakse talveks, ülejäänud on suvi. Seetõttu annab maa aastas vaid ühe saagi.
Sademete poolest jaotub maa nelja tsooni, mida eristab põhiliselt kõrgus. Troopilises tsoonis – umbes 800 meetri juures- on temperatuur kõrge, aastane keskmine kõigub 25° C ja 29° C vahel. 800 ja 2000 meetri juures kõigub temperatuus 12° C ja 25° C vahel. Paljud linnad, sealhulgas ka pealinn, asuvad selles piirkonnas. Külmemad tingimused 9° C kuni 11° C-ni asuvad 2000 ja 3000 meetri vahel.
Karjamaad ja alalised lumevaljad aastase keskmise 8° C-ga katavad 3000 meetrist kõrgemat ala.
Aastane keskmine sademete hulk madalikes ja tasandikel on 430 mm, Kariibi mere läänerannikul ja Orinoco delta juures on 1000mm. Sademed mägedes on erinevad. Varju jäävad orud saavad vähe vihma, aga nõlval, mis jääb kirde tuule meelevalda, sajab palju vihma, Carcases sajab 750 mm.

Mullad (peamised mullad, muldade viljakus)
Kireva maastiku tõttu on Venezuela mullastik väga varieeruv . Maracaiba järve ja sealt põhja poole jäävad kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Soodes on soomullad. Orinoco jõe ümbruses on peamiselt alluviaalmullad ehk lammimullad. Kõige rohkem on vihmametsa puna-kollaseid ferralliitmulde ja vihmametsa ning savanni punaseid ferralliitmulde. Kõigeviljakamad mullad asuvad Valencia järvepiirkonnas, mis jääb Caracasest läände ja Puerto Cabellost sisemaale
Maaparandustööd (niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis tehakse.
Maracaibo järvest lõunas oleval maal tegeletakse valdavalt põllumajandusega. Sealne maa on madal ja seetõttu ka soine ja vajab kuivendamist . Samas tingib juba kahe aastaajaline kliima, et suvisel perioodil peab põllumajanduslikuks tegevuseks maad niisutama.

Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda.
Venezuelas ei ole igal pool võimalik tegeleda põllumajandusega.Suur osa maast mäestikkude ja mägismaade meelevallas. Võimatu on tegeleda põllumajandusega Andides, kus mõnes kohas on aastaringselt lumine . Lõuna-Venezuelas on mägismaa. Enamus sellest territooriumist katab mets, millest märkimisväärselt suur osa on looduskaitse all, sest sellel maa-alal kasvavad väga mitmekesised , ent haruldased taime- ja loomaliigid . Orinoco tasandikel laiub peamiselt puisrohtla, kuid kuival aastaajal kuivab enamik maast.

Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?

Kapitali olemasolu
Põllumajanduse tähtsus jääb alla naftale, boksiidile, alumiiniumile, terasetootmisele ja naftakeemiale. Sellest hoolimata on toetab Venezuela põllumajanduslikku tegevust. Peamist tulu saadakse kohvi ja kakao ekspordist.

Tööjõud (kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses).
Aastal 2001 töötas põllumajanduses 8.8% majanduslikult aktiivset inimest.

Valitsuse majanduspoliitika .
Kuigi puuvilju ja muid kultuure eksporditakse, on impordi osakaal Venezuelas suur. Sisse veetakse teraviljast 70% ja õli sisaldavast seemnest 98%. Venezuela ekspordib USA-sse, Hollandisse, Saksamaale Kolumbiasse ja muudesse riikidesse. Venezuela impordib USA-st, Brasiiliast , Kolumbiast, Saksamaalt ja muudest kohtadest .

Põllumajandusliku tootmise vormid
Venezuelas on postindustriaalne tootmisviis . On palju talundeid ja istandusi, traviljakasvatusi, milles on toimunud spetsialiseerumine . Nendes toodetakse peamiselt maisi, puuvilju ja muid toidukultuure. Mõnel pool on toimunud spetsialiseerumine.

Millele on põllumajandus spetsialiseerunud – taime- või loomakasvatusele?

Peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades).
Põhilised põllusaagid on suhkruroog, riis , nisu ja sorgo ja peamised puuviljad on banaanid, plataanid, apelsinid, kookospähklid ja mangod. Kõige tähtsam põllumajanduslik toode töötlemiseks on puuvill , tubakas ja sisal. Venezuelas kasvab kahte sorti tubakat, must ja Virginia valge, viimast kasutatakse enamasti, et teha populaarseid Ühendriikide sigarettide brande ebaseaduslikult. Sisalit kasvatatakse ja kasutatakse laialt taglase ja kottide tegemisel. Peeneid kiunööre kasutatakse võrkkiikedes, majapidamiskottides, uksemattides, mütsides ja sandaalides. Põllumajanduse tooted aastal 1999 sisaldasid suhkruroogu 7 080 888 tonni, banaane 1 000 000 tonni, nisu 1 024 000 tonni, riisi 670 000 tonni, sorgot 402 000 tonni, plataani 578 000 tonni, apelsine 332 000 tonni, puuvilla 12 000 tonni, tubakat 11 000 tonni, sisalit 15 000 tonni ja tomateid 171 000 tonni. Troopilisi kultuure nt suhkruroogu, kohvi- ja kakaopuid, banaane, puuvillapõõsaid, sisaliagaavi ja kookospalme kasvatatakse istandustes. Toidukultuure nt mais, riis, sorgo, kartul, maniokk , aeduba ja köögivili kasvatatakse eeskätt talundites.

Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas?
Kohvi kasvatamisel on Venezuela maailma esimeste hulgas.

Enam arenenud loomakasvatusharud (valdavalt millistes piirkondades).
Loomakasvatuses on enam arenenud veisekasvatus (üle 15 000 000 looma), sea (üle 3 000 000 looma), lamba-, hobuse-, kitse-, ja eeslikasvatus. Loomakasvatus on valdalt ekstensiivne. Sellega tegeletakse Orinoco tasandikul ja Maracaiba järvest ida poole jäävatel aladel. Olulisel kohal on Venezuelas kalapüük, mida püüti 2003. Aastal 524 450 tonni.

Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas?
Loomakasvatuse koha pealt ei ole ükski haru maailma esimeste hulgas.

Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?

Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
Venezuela varustab end ise kohviga, troopiliste puuviljadega, tubakaga, puuvillaga, tomatitega, kartulitega, aedubadega, aga ka puuvillaga.

Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse?
Venezuela ostab sisse 70% nisu, maisi, sojaube , sojaoa jahu, villa, loomarasva, taimset õli ja muid tooteid.

Milliseid tooteid ekspordib?
Venezuela ekspordib kindlasti kohvi, eksootilisi puuvilju, riisi, sigarette, kala, kakaod .

Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas?
Maailmas on esimeste hulgas kohvi ekspordi poolest.

Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?
Peamised keskkonnaprobleemid on metsa ressursside ja mulla kontrollimatu kasutamine ja kurnamine, veeteede reostus, suurenev õhu reostus. Venezuela kaotab 300 tonni mulda iga hektari pealt vee erosiooni tõttu. Kõik need mõjutavad negatiivselt Venezuela põllumajandust, kas otseselt või kaudselt .
Metsamajandus ja metsatööstus

Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? ( metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju?
Riigi pindalast kuulub metsade alla umbes 55%. Seda on võrdlemisi palju. Suur osa metsadest asuvad mägismaal ja on kaitse all.

Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad. Millised on peamised puuliigid ?
Venezuela põhjaosas on metsatüübiks on lähisekvatoriaalsed hõrendikud ning Peamised puuliigid on akaatsiad , palmid, eukalüptid, sandlipuud, ahvileivapuud, pudelpuud. Sealsed puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima või kiiresti taastuda . Lõuna pool on vihmametsad. Tuntumad puuliigid on eebenipuu , sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit, kapripuu ja kautšukipuu.

Kus (millise riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?
Peaaegu kodu mets asub Orinoco jõest lõuna suunas, kaasa arvatud Delta Amacuro, Bolivari ja Amazonase maakonnad. Need on mägised maad ja sinna saada ei ole kerge. Lisaks on seal asustus hõre.

Milleks metsi kasutatakse?
Kõige rohkem on läbe aegade kasutatud metsi eelkõige puuutoodete valmistamiseks. Selle kõigus on hävitatud suured metsamassiivid. Hävitamises on süüdi kulla ja teemantide leidmiseks tehtud kaevandused . Õnneks on teadlased uurinud sealseid metsi ning tänapäeval on need katse all. Nüüd on metsatööstus jäänud täiesti soiku. Venezuela metsade taimestik on väga rikkalik, sisaldades haruldasi taimi. Seal tegutsevad paljud teadlased uurimistöid.

Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis (kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest)?
Metsatööstus ei ole Venezuelas olulisel kohal. Venezuela on puhas puidu sissetooja. Imporditakse vana kirjandust ja paberit, mida kasutatakse ajalehtedes ja toidu pakkimisel; saetud puitu, saepuruplaati. Looduslikku ümarpuitu kasutatakse ainult mehaanilises tööstuses, kuid aeg näitab, et arenenud puidukompleksi ei ole Venezuelas. Metsa järelkasvu eest hoolitsetakse, kuid leidub ka metsade hävitamist, mis ei ole riigi kontrolli all.

Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?
Kuigi metsa on külluses, ei kasutata seda tööstuses. Eelistatakse osta puidumaterjali sisse.

Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses?
Riik ei ekspordi puidutooteid. Metsatööstus ei ole hästi arenenud.

Millised võiksid olla peamised metsadega soetus probleemid selles riigis?
Suurimaks probleemiks on metsade hävimine. Seda põhjustavad kliima muutumine ning inimkäte töö. Vihmametsade ökosüsteemi ähvardavad vastutustundetu kaevandamine.
Tööstuse areng

Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile.
Venezuela on maakide poolest rikas maa. Leidub suurel hulgal naftat, maagaasi. Mägismal kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda, mangaanimaaki. Kaevandatakse ka kivisütt, teemante, fosfaate, asbesti, asfalti, väävlit, nikli - ka vasemaaki, vähesel määral titaani-, koobalti-, volframi -, tooriumi- ja elavhõbedamaaki.

Millised tööstusharud on esindatud ?
Suurimad tööstusharud on nafta- ja gaasitööstus. Peamiselt siseturule toodavad masina-, metalli-, elektrotehnika-, ehitusmaterjali- (seal hulgas tsemendi- ja klaasi-), puidu-, paberi-, tekstiili-, õmblus-, naha-, jalatsi -, tubaka- ja toiduainetööstus.

Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda.
Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Caracas , Maracaibas, Valencias, sest need on suure rahvaarvuga linnad ning neil on merega ühendus; Ciudad Guayanas, sest selles piirkonnas leidub rohkesti alumiiniumi- ja rauamaake ning seal on sadam.

Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?
Venezuela impordib 28,8 mrd. $ eest peamiselt toorainet, masinaid, sõidukeis ja ehitusmaterjali. Sisse tuuakse USA-st (31,6%), Columbiast (11%), Brasiiliast (9,1%). Eksporditakse (69,2 mrd.$ eest) põhiliselt naftat, alumiiniumi, terast, kemikaale, tekstiili, rõivaid, jooke , ja toitu. Lisaks toodab tsementi , rehve, paberit, väetist. Autosid koostab nii endale kui ka ekspordib välismaistele turgudele.

Iseloomusta masinatööstuse arengut.
Masinatööstus on arenenud eelkõige täna suurtele maavarade hulgale, leidub külluses rauda, boksiiti ja muid. Kõige rohkem tegeletakse masinaehitusega Maracaibos. Suur osatähtsus on automontaažis. Sellega tegeletakse Caracas ja on rahvusvahelise osalusega.

Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis?
Venezuelas on kõige paremini arenenud haridussüsteem kogu Lõuna-Ameerikas. On olemas üle 90 kõrgkooli. Alates 1990. Aastatest on kõrgtehnoloogia hakanud kiirelt arenema kogu Ladina-Ameerikas. Arengut soodustavad tihedad suhted teiste, arenenud riikidega.
Transpordi iseloomustus

Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut?
Lõuna-Venezuelas on mägismaa tõttu asustus hõre, millest ka väga lünklik transpordi võrgustik. Vastupidiselt on põhjas liiklustihedus suur, esindatud on kõik transpordiliigid . Andid takistavad teed Orinoco jõest Kariibi mereni, mis võiks olla tähtis siseveetranspordi tee.

Millised transpordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes ? Põhjenda lühidalt.
Sisevedudes võiksid olulised olla autotransport ning raudteetransport , sest tähtsad linnad ei asu üksteisest kaugel ning see hoiaks aega kokku. Rahvusvahelistes vedudes võiksid olulised olla õhutransport ja meretransport . Venezuela asub ookeani ääres, omab suuri nafta leiukohti ning saab eksportidapõllumajandustooteid. Siseveetransport ei ole kõige tähtsam, sest jõgesid pole palju ja asuvad linnadest eemal.

Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis?

Autotransport. Teedevõrgu tihedus, millises riigi osas on kõige tihedam või hõredam, miks? Autoteede kogupikkus.
Maanteid on 96 155 km, millest enamus on põhja- ja loodeosas, mägismaal on väga vähe. Tähtsaim maantee ( 1290 km) ühendab Caracast ja Bogotad.

Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut.
Raudtee on Venezuelas vähe populaarne , raudteevõrgustik on väga hõre. Kokku on raudteed 682 km. Teed paiknevad põhja- ja loodeosas. Venezuela pealinnas Caracases on olemas metrood. Meridast viib 1577 m kõrguselt Pico Espejole (4572 km) maailma pikim (12,5 km) ja kõrgeim köisraudtee.

Siseveetransport. Milline on jõetranspordi tähtsus? Nimeta ja märgi kaardile laevatatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi ühtse siseveeteede võrgu loomiseks. Millised jõed on kanalitega ühendatud?
Jõetransport ei ole olulisel kohal, sest asub kaugel tähtsamatest linnadest. Laevatatavatest jõgedest suurim on Orinoco jõgi, mida mööda saab sõita 400 km. Jõgi kulgeb ühtlaselt läbi terve riigi. Ülejäänud suuremad jõed on Orinoco lisajõed. Maracaiba järvel on ookeanile sõitvad alused. Suurim kanal on Casiquiare canal, mis on ühenduses Orinoco jõega.
Tähtsamad sadamad on La Guaira, Puerto Caabello, Maracaiba, Guidad Bolivar, Cuidad Guayana.

Meretransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurile suuremad ja tähtsamad sadamad.
Venezuelas on meretranspordis olulisemal kohal rahvusvahelised veod . Kõige enam laevu on naftatankerid, neid on 17, kaubalaevu 16, reisilaevu 10, puistlastilaevu 8, kemikaalide tankereid 3. Välismaiseid laevu on 15.

Õhutransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kaardile suuremad lennuväljad.
Venezuelas on õhutransport väga olulisel kohal just rahvusvahelistes vedudes. Selle tingib suur troopiliste puuviljade ja kohvi väljavedu. Riigisisesel õhutranspordil ei ole nii suurt osatähtsust kuna suuremad linnad on koondunud Põhja-Venezuelasse ning linnade vahemaad ei ole suured. Kokku on Venezuelas 373 lennujaama , millest 127-l on kõvakattega rajad , lisaks 2 helikopterite maandumisväljakut.
Rahvusvahelised lennujaamad on Caracases ja Maracaibas.

Kuidas on võimalik jõuda Eestist sellesse riiki kõige kiiremini? Kui palju kulub selleks aega? Milliseid teisi transpordivahendeid saab sinna sõiduks kasutada? Kui palju aega sinna kulub?
Sinna on võimalik saada kõige kiiremini lennukiga koos ümberistumisega, sest Eestis otselende sinna ei tehta . Reis kestab kokku umbes üks päev ja üks tund. Teisi transpordivahendeid kasutades muutub reis väga pikaks. Laevaga peab ületama Vaikse ookeani, mis võtab aega päevi.
Turismi iseloomustus

Kas riik on tuntud turismimaa ?
Turism on Venezuelas suhteliselt vähe tähtis majandusharu, kuigi selle arengueeldused on tohutud.

Millised on turismi arengueeldused selles riigis?
Venevuelal on võrratult mitmekesine maastik mis pakub troopilisi supelrandu, üüratuid tasandikke , tohutuid jõgesid, metsi, džungleid, ja suurepäraseid mägesid. Selged ja soojad Kariibi mere veed on ideaalsed snorgeldamiseks, sukeldumiseks, ranna lähedal on palju saari , mis kutsuvad uurima. Troopilised madalikud peidavad ürgset loodust, lopsakat taimestikku, põnevaid koskesid, samas pakuvad Andid väljakutset mägironijatele. Selle riigi külastajatel on valik valida puhkusreiside, kultuurireiside ja seikluslike tegevustega reiside vahel.

Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige rohkem.?
Venezuela suurimaks looduslikuks turismiobjektiks on saailma suurim juga Angeli juga, mis on 979 meetrit kõrge. Veel asub Venezuelas maailma pikim ja kõrgeimale viiv tõstuk, mis kannab turiste ülikoolilinnast Meridast 4572 meetri kõrgusele Pico Esjejoni. Pealinn Caracas uhkustab suurepäraste ajalooliste monumentidega, oivaliste muuseumide kollektsioonidega ning kontrasti pakkuva vana ja uue arhitektuuriga.

Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt?
Otsereise Venezuelasse ei tehta. Sinna on võimalik saada kõige kiiremini lennukiga koos ümberistumisega. Tuntumad linnad, kuhu minnakse on Barcelona, Barinas, Barquisimeto, Canaima, Caracas, Carupano, Ciudad Bolivar, Cumana, Las Piedras, Maracaibo, Maturin, Merida, Porlamar, Puerto Ordaz, San Antonio , San Cristobal, Santo Domingo , San Tome , Valencia, Valera.

Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?
Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust ainult 1,9%.
Kasutatud kirjandus
http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/samerica/ve.ht m
http://earthtrends.wri.org/pdf_library/country_profiles/for_cou_862.pdf
http://www.google.ee/search?q=venezuela+agriculture&ie=UTF-8&hl=et
http://www.google.ee/search?hl=et&q=venezuela+environmental+problems&lr
http://wiki.answers.com/Q/What_are_the_landforms_of_Venezuela
http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/samerica/ve.ht m
http://countrystudies.us/venezuela/8.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Venezuela
http://countrystudies.us/venezuela/25.ht m
http://countrystudies.us/venezuela/
http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Venezuela-AGRICULTURE.html
http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6VCG-4HDGBSY-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=4359fc2c81bd5e3b53b14949d8e5b291
http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Venezuela-ECONOMIC-DEVELOPMENT.html
http://www.lib.utexas.edu/maps/americas/venezuela_pop_1972.jpg
http://www.lib.utexas.edu/maps/americas/venezuela_veg_1972.jpg
http://www.studentsoftheworld.info/country_information.php?Pays=VEN
http://www.venezuelanalysis.com/basicfacts
http://www.globalforestwatch.org/english/venezuela/index.ht m
http://forestryencyclopedia.jot.com/WikiHome/Venezuela
www.world-tourism.org
www.wttc.org
http://www.edreams.com/edreams/english/flights/index.jhtml
Maailma teatmeatlas
EE 15 köide Maailmamaad
Suur Maailma Atlas
13

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 78 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Donna24 Õppematerjali autor

põllumajandus, metsatööstus ja metsamajandus, tööstus, transport, turism, kasutatud kirjandus

venezuela põllumajandus metsatööstus ja metsamajandus tööstus transport turism kasutatud kirjandus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Venezuela üldiseloomustus

Juhendaja: Tallinn 2009 1. Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed riigi kohta Venezuela (República Bolivariana de Venezuela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi suurus on 916 445 km² ning seal elab ligikaudu 26,414,816 elanikku ning keskmine rahvastiku tihedus on 27 in/km². Venezuela pealinn on Caracas, mis on samuti ka ühendriigi suurim linn. Ametlik riigi keel on hispaania keel, peamiselt sellepärast, et Venezuela oli 16.sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning punane tähistab Hispaania okupatsiooni alt pääsemist. Venezuela iseseisvus 5. juuli 1811. Hetkel käibel olev rahaühik on bolivar. Joonis 1. Venezuela riigikaart

Geograafia

odt

Venezuela

.......................................................................................................14 Lisad...............................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Gümnaasiumi geograafia kursuses tegeletakse põhjalikumalt maailma riikide majanduse, struktuuri, loodusolude, pinnamoe, maavarade jms. Autor valis referaadi teemaks Venezuela, sest iga õpilane tutvub süvitsi ühe riigi oludega ja tutvustab seda ka oma kaasõpilastele. Tavaliselt teatakse Venezuelat kui üht Kariibimere ääres paiknevat riiki alati on tore ka rohkem teada. Autor tahab teada saada ja tutvustada riigi olusid. Tekstitöötluse alane eesmärk on õppida teksti töötlust, vormindamist, infootsimist jpm. Kindlasti saab autor ka esinemiskogemuse. Antud töö koosneb neljast peatükist milleks on: üldandmed, loodus, arengutase, vaatamisväärsused

Geograafia

doc

Venezuela ja Santo Angeli juga

avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil. Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains). Turistid külastavad juga väikese lennukiga mööda lennates. 20. detsembril 2009 ütles Venezuela president Hugo Chávez telesaates, et joa nimi peaks olema algupärane Kerepakupai Merú, mitte avastaja järgi pandud nimi Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Riigi pealinn: Caracas. Riigikord: föderaalne vabariik

Geograafia

ppt

Venetsueela

iseseisvuse Muusika on aafrika,hispaania ja kohaliku muusikazanrite segu Gaita on üks oluliseim traditsioonilise muusika stiilidest riigis,mille puhul peetakse ka festivale Salsa on üks populaarsemaid tantse riigis Olulisel kohal on ka rahvamuusika Meedia Ajakirjandus: El National,Ultimas Noticias, El Universal, El Mundo Televisioon: Venezolana de Television, Televen, Venevision,Globovision Raadio: Radio Nacional de Venezuela Rahvustoidud Enamik roogadest on praetud mais,pannkoogid,leib. Lihatoodetest on traditsiooniliselt praetud või grillitud veiseja kanaliha ning kala(forell,riffahven,papagoikalad) karbid. Kõige levinum kuumadest jookidest on kohv Mahlad ja piimakokteilid on igapäevased joogid Arepa Pabellon Criollo Venezuela vaatamisväärsused La Restinga rahvuspark Canaima rahvuspark

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

docx

Brasiilia referaat

Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal, tekitades pika põua.

Geograafia

odt

BRASIILIA - Riigi üldiseloomustus

Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosa lühike ülevaade looduslikesr tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne) Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal kui see, tekitades pika põua. Lõuna naudib aga

Geograafia

odt

Referaat "Kolumbia" kohta

neid ergutus- ja uimastusvahendina. Ajalugu Riigi põlisasukad on mitmed indiaani hõimud, kellest mõjuvõimsaimad olid tsibtsad. Lõunapoolsed alad kuulusid inkade riiki 1525 algas hispaanlaste konkista.Colombia kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks 20.juuli 1810, seda tunnustati 1819. aastal. 1831. aastani hõlmas Colombia Vabariik (Suur-Colombia) tänapäeva Colombia, Venezuela, Ecuadori ja Panama ning väiksemaid osi Costa Ricast, Peruust, Brasiiliast ja Guynast.1830. riik lagunes ja tänapäeva Colombia alal asunud Uus- Granada muutis 1863 oma nime Colombia Ühendriikideks ning 1886 Colombia Vabariigiks.1903 lõi Colombiast lahku Panama.Colombias kaotati orjus 1851. aastal. Departemangud Riik jaguneb 32 departemanguks (departamento) ja pealinnaringkonnaks. 1. Amazonase departemang 18

Geograafia

doc

Itaalia uurimustöö 2

Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2008 Kose Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 ITAALIA PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS...................................................... 4 1.Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?..............................................4 2.Millised on majanduslikud eeldused?.................................................................................................................5 3.Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? ................................................6 4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?................................................

Geograafia

Rohkem sarnaseid