Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal on õige aeg anda sõnnikut?
  • Kuidas bakterväetisi kasutatakse?
  • Kui suur on lubiväetise neutraliseerimisvõime kui Ca-sisaldus on 20?
  • Millal ei tohiks anda K-väetisi perioodiliselt?
Vasakule Paremale
Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #1 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #2 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #3 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #4 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #5 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #6 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #7 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #8 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #9 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #10 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #11 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #12 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #13 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #14 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #15 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #16 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #17 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #18 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #19 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #20 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #21 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 156 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor suslu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

põletati võsa). - 1471a. esimene teadaolev raamat agrokeemiast. - 1563a. ilmus Palissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest. - 1665a. esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest. - 17saj. esimesed väetuskatsed. - 1766a. Valleriuse poolt avaldatakse taimede huumustoitumise teooria, mida ka 19saj keskel propageeris A.Thaer. - 1840a. J. von Liebegi (1803-1873)kolm teooriat (on ka kaasaegse agrokeemia rajaja): a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria ­ "tünnilaua seadus" ­ saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria ­ väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) ­ neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R

Taimekasvatus
thumbnail
6
rtf

Agrokeemia kordamisküsimuste vastused

11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid · Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. · Tingväetisena (kg, t) N ­ ammooniumsulfaat 20,5% N; P ­ lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. · Toimainena(tegevainena) ­ ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. · Toiteelementidena (N:P:K) ­ peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded ­ Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale.

Taimekasvatus
thumbnail
34
doc

Maaviljeluse konspekt

kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed ­ taimede varis ­ taimtoidulised organismid ­ lagundamine ­ muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus ­ saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus ­ põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus ­ viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Põllumaad on Eestis 1 100 000 ha, millest haritakse 70-75%. 17 vallas on mulla boniteet alla 31 hp. Põllumaa pind (ha) inimese kohta igal aastal väheneb. Ratsionaalne maaviljelussüsteem:

Põllumajanduse alused
thumbnail
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

täiskülvamist. Et tööd kuhjuvad väga lühikesele perioodile, tuleb hoolikalt kaaluda nende tegemist, et tulla toime optimaalsel ajal. TALIVILJADE HOOLDAMINE Meie oludes vajavad taliviljad kevadel lämmastikuga väetamist. Praktikuid huvitab küsimus, millal ja kui palju väetist anda. Enne väetamist on otstarbekas hinnata talve üleelanud taliviljade seisu. Kui talvekahjustusi on minimaalselt, on väetamine põhjendatud. Kui aga taimik on kahjustatud, säilinud on alla 200 taime ruutmeetril, siis pole väetamine otstarbekas. Taolised alad tuleks üles harida, külvata sinna varavalmivaid teravilju (varajane oder) kas otsekülvi meetodil või minimeeritud pindmise harimise foonile tavakülvikuga. Üldlevinud on teadmine, et talivilju peab väetama siis, kui muld on tahenenud ja vegetatsioon alanud. Selleks ajaks on aga ootamas hulk teisigi olulisi töid

Taimekasvatus
thumbnail
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri ­ põldhein, ristik ­ lutsern ­ varajane kartul ­ segatis ­ haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist ­ rukis 25. august. ... 5. september ­ nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen)

Taimekasvatus
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
50
pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on

Aiandus
thumbnail
20
docx

Taimekasvatuse üldkursus

3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C 17. Taliteraviljade koht külvikorras 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri (põldhein,lutsern, var kartul,segatis) 18. Kesade liigid Puhas ja kultuuridega kesa 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Mullaharimine Tavapärane mullaharimine Sügav sügiskünd(25cm)> kevadel pindmine mullaharimine> sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine> esimeste umbrohtude tärkamisel sügiskünd> kevadine põllu libistamine >kultiveerimine> külv Minimeeritud mullaharimine Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine pindmine harimine> külv Otsekülv

Taimekasvatus



Lisainfo

Orgaanilised väetised, nende jaotus.
Bakterväetised
Mineraalväetised, nende tootmine ja kasutamine.
Väetiste andmisajad ja -viisid.


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun