Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine (0)

II VÄETISED
ORGAANILISED VÄETISED
Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal.
Töödeldud org.väetis – kompost , mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi.
Erinevad orgaanilised väetised:

• sõnnik – osatähtsus kuni 90% varasemal ajal.
  
• põhk
  
• sapropeel (järvemuda)
  
• mereadru (nt. põisadru)
  
• haljasväetised ( green manure) – ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal
  
• tööstusjäätmed – olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad.
  
• majapidamisjäätmed
  
• (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga
  
• kompostid
  

Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas.
Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid:
huumusvarude taastootmine, mulla huumusseisundi paranemine, huumusvarude suurendamine; pikk protsess – aastatega 0.2% kui sedagi

aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas

mulla rikastamise element, toiteelement
Orgaaniliste väetiste ainulaadsed funktsioonid mullas ei ole asendatavad ühegi teise võttega (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest).
Orgaaniliste väetiste tähtsus mullaviljakuse tõstmisel:
Orgaanilise väetisega tagastame mulda saagiga eemaldatud toiteelemendid (osaliselt või täielikult). Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke elemente taimedele ja on taimele sobivas vahekorras. Erinevalt mineraalväetistest nii mikro -, makro- kui ka ultramikroelemente.

Kõige olulisem - lagunedes moodustub huumus.

laias laastus ~¼ humifitseerub, ülejäänu ~ ¾ mineraliseerub st. vabanevad toiteelemendid. Moodustuvad taimedele vajalikud kasvuregolaatorid e. humiinained. Säilib ja paraneb mulla struktuur, suureneb neelamismahtuvus. Taimekasvuks on kõige optimaalsem sõmeraline struktuur – mullaosakesed on kokku kleepunud mullasõmerateks, eelkõige rasketel muldadel. Liivmullad muutuvad vettpidavamaks ja viljakamaks.
Rohkem kasutatakse turvast ja sõnnikut

Suurenevad mulla puhveromadused (vastupanuvõime ebasoodsatele mõjuritele nt. liigtallamine (suurim probleem praegu), väär kemiseerumine ehk üleväetamine. Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid mullas ( toitained muutuvad omastatavateks).

Huumuserikas muld soojeneb kevadel kiiremini, igasugusel orgaanilise aine lagundamisel vabaneb CO2 – süsihappegaas, mis on fotosünteesi aluseks.
Orgaanilise aine lagunemisel vabaneb energia ja suureneb mineraalväetiste efektiivsus.Huumusrikas muld kasutab paremini mineraalväetisi.
ORGAANILISTE VÄETISTE JAOTUS
SÕNNIK
Sõnnik on loomakasvatuses üks põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt loomade pidamisviisile), e. kõik, mis näeb välja & lõhnab nagu sõnnik.
Varasem sõnniku definitsioon: Sõnnik on põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on läbinud kuumkäärimise temperatuuril 60-70°C.
Kuumkäärimise mõju – hävitab 60-70% umbrohu seemne ja patogeenid – haiguste tekitajad (enamus patogeene on seened & viirused).
Ideaalne oleks, kui iga ha saaks aastas 12-14 t sõnnikut (aga antakse 2-4 t a.).
Sõnniku liigitused /jaotus kuivaine sisalduse järgi:
1) tahe (mitte tahke!!) sõnnik – kuivaine üle 17%, soovitav üle 20% (20-25%)
2) poolvedel sõnnik – kuivainet 8-14%

vedel sõnnik e. läga – alla 8% kuivainet (virts ≠ vedelsõnnik)
14-17% kuivainet sisaldav sõnnik on tehnoloogiline praak kuna tahke sõnniku toomisel liiga vedel ja vedela käsitlemisel liiga tihe. See sõnnik tuleb ümber teha, kas allapanu või vett lisades. „Pole kala ega liha“.
I TAHE SÕNNIK
Tahe sõnnik saadakse kui väljaheidetele lisatakse allapanu (allapanuga sõnnik). Kuivaine sisaldus peaks olema vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. Tahesõnnikut on võimalik jagada:
Vastavalt kasutatud allapanule liigitatakse : turbasõnnik, põhusõnnik, põhu- ja turbasõnnik, saepurusõnnik jne. Saepurusõnnik pole hea. Eriti tuleks vältida okaspuusaepuru, sest see on mullas halvasti lagunev, sisaldab aeglaselt lagunevaid aineid (vahad, tärpentin..).

Vastavalt loomaliigile: veisesõnnik, seasõnnik, linnusõnnik jne.

Vastavalt säilitusajast ja tingimustest: värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. Käärinud sõnnik on parem – erinevad kultuurid taluvad seda paremini, lagunemisprotsess on juba alanud.
Käärinud sõnnik jagatakse vastavalt sellele, kui palju on ta käärinud, e. lagunemisastme järgi. Sõnniku koostis ja massi kadu vastavalt lagunemisastmele:
Sõnniku lagunemisaste
N%
P%
Massi kadu %
Värske
0,52
0,14
+ Poolkäärinud
0,60
0,17
29,0
Käärinud
0,66
0,19
47,2
Kõdusõnnik
0,73
0,21
62,4
Allapanu tähtsamaiks kvaliteedinäitajaks loetakse tema toiteainete sisaldust ja veeimamisvõimet - mõõdetakse %-des; näitab, kui palju allapanu suudab imada vett võrreldes oma kuivmassiga
Allapanu on vajalik:

• kuiva, pehme ja sooja aseme loomiseks
  
• vedeliku ja gaaside (NH4 ammoniaak ) sidumiseks
  
• sõnnikukoguse suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks (põhu kasulik kasutus)
  
• sõnniku säilituskadude vähendamiseks
  
• soohügieeniliste tingimuste ja piimakvaliteedi parandamiseks, tervislikumate tingimuste loomiseks
  

Kõige kättesaadavam on teravilja põhk. Teraviljapõhu veeimamisvõime sõltub palju koristamise tehnoloogiast.
Teravilja kvaliteet allapanuna:
Kuivaine sisaldus
Virtsa imavus %
Vaalust kogutud ja hekseldatud põhk aunas
85%
400%
Vaalust pallitud põhk
75%
300%
Pikk põhk aunas
70%
120%
1 loomaühiku kohta 1,5 tonni.
1 loomaühik = 1 piimalehm, 5 vasikat, 6 nuumsiga, 2 emist
1 lü annab ~10-12 t sõnnikut
Kõige kvaliteetsem on rabaturvas – on vähe lagunenud ja seetõttu seob virtsa ja ammooniumammoniaake tunduvalt paremini kui ükski teine liik.
Segudes hekseldatud põhk (soodustab käärimist) ja rabaturvas (seob hästi vedelikke ja gaase).
Kuumsõnnik – hobuse sõnnik, kasutatakse ka biokütusena.
Külmsõnnik – sea sõnnik, on happeline, ei hakka käärima.
Saepurus tärpentinid, vahad lagunevad aeglaselt.
Sõnnik peaks intensiivselt käärima enne 4-5 kuud.
Kui kasutada rikkalikult allapanu võib saada ühelt loomühikult 14 tonni sõnnikut. Aastaringselt laudas pidamisel kuini 17 tonni ühelt loomühikult.
Sõnniku säilitamisel esinevad kaod. (loomühik = 10 tonni sõnnikut; 10-12 t)
Sõnnik on toitainete allikas . Sõnniku toiteainete sisaldus sõltub loomaliigist, allapanust, loomasöödast, toodangust, säilitamistingimustest (kui palju on kadusid). Kõige toitaineterikkam on linnusõnnik.
Vanarahvas jaotas sõnniku:

• külmsõnnik – nt. seasõnnik; ei lähe hästi käärima, happeline
  
• soesõnnik – läheb hästi käärima, veisesõnnik, eriti hobuse sõnnik; lisatud on allapanu
  

Kõik sõnnikus olevad toiteained pole taimedele kohe kättesaadavad – mõju esimesel aastal + järelmõju.
Otsemõju e. sõnnikus olevate toitainete kasutamine esimesel kasutusaastal.
Järelmõju – kui palju saavad taimed mullast toitaineid järgnevatel aastatel
Sõnnikus olevast lämmastikust
Esimesel a.-l
K järelmõju 2.a
saavad taimed kätte,
taimed suudavad kokku ära kasutada 40-50%.
20-30%
Fosfor
20-40%
40-60%
Kaalium
50-70%
kuni 80%
Sõnnik on eelkõige kaaliumväetis. Kui on palju põhku, pole K juurde vaja.
Sõnniku säilitamine: 12. märts 2008
Sõnnik allub intensiivsetele käärimisprotsessidele, temperatuur võib tõusta kuni 75°C, käärimisprotsessil hävivad umbrohu seemned ja haigused. Eriti hästi allub allapanurikas sõnnik.
Käärimisprotsessil suureneb küll sõnniku toitainete sisaldus, kuid paratamatud on sõnniku kaod orgaanilise aine lagunemise näolt, st. tema mass väheneb. Sõnnikust kaob ka teisi elemente.
Orgaanilise aine kadu > lämmastiku kadu. Sõnnikut ei ole kasulik pikka aega säilitada. Säilitatakse:
1) Sõnnikuhoidlates. Nõuded sõnnikuhoidlale:

• peab olema betoonpõhi – et põhjavette ei satuks käärimisprotsessi vedelikke
  
• hoidla peab kindlasti olema >10 loomaühikuga lautadel
  
• peab mahutama vähemalt 8 kuu veisesõnniku või 10 kuu sea- või linnusõnniku
  
• peab olema kolmest küljest ümbritsetud betoonseintega, vedelikke ei tohiks hoidlast välja ega väljastpoolt sisse voolata
  
• (ideaalne oleks katusega hoidla, kuhu ei pääse sademed ega pinnavesi )
  

2) Kõige otstarbekam ja odavam on sõnnikut säilitada loomade all. Kõige kvaliteetsem on sügavallapanuga lautade sõnnik, N kadu peaaegu olematu, säilinud on kõik toiteelemendid.
Nitraaditundlikud alad – alad, millel peavad olema sõnnikuhoidlad juba 5 lü-ga lautadel; nitraaditundlikkus tingitud paepealsetest muldadest – pinnakate õhuke, peal huumushorisont ~30 cm ja järgneb paas. Põhja-Eesti, Adavere, Pandivere kõrgustik (Väike-Maarja).
3) Kuni 1 aasta sõnnikut võib hoida ka põllul. Otsese mullapinnaga kokkupuute vältimiseks pannakse sõnniku alla esmalt põhk.
Sõnnikuvirn peaks olema nii hoidlas kui põllul vähemalt 2m.
Tahesõnniku laotamisel on valida 2 erinevat sõnnikulaoturi tüüpi:

• väiksem töölaius & heitelaius, järsud servad
  
• suur töölaius & heitelaius, lauged servad
  

Millal on õige aeg anda sõnnikut?
Sõnniku kasutamiseajast sõltub tema efektiivsus. Sõnnikut antakse sügisel sügiskünni alla, taliteraviljadele suve lõpus (juuli, august), kui N kadu on kõige väiksem. Kui sügisel anda ei jõua, siis tuleb seda teha kevadel. Kevadel tuleb aga arvestada, et kõik kultuurid ei talu värsket sõnnikut. Kõige ebaefektiivsem on sõnnikut anda talvel.
Aias tuleb vältida värsket sõnnikut. Ideaalne on kõdusõnnik, mida võib anda igal ajal igale kultuurile .
Puude istutamisel pannakse kaevatud augu põhja kompost, värske sõnnik eraldab ammoniaaki ja see hävitab narmasjuured. Kompostiga peaks taimele antama ~2 aasta sõnnikuvaru.
II POOLVEDEL SÕNNIK
Poolvedel sõnnik e. allapanuta sõnnik on läbinud käärimisprotsessi, sellele ei ole lisatud ei allapanu ega vett. Kuivainet 8-14%.
Poolvedela sõnniku säilituskaod on oluliselt väiksemad kui tahesõnniku puhul:

• tahesõnniku säilitamisel org. aine kaod 23-34%, N kaod 36-40%
  
• vedelsõnnikul kuivaine kadu vaid 5-8%, N kaod 3-8%
  

Poolvedel sõnnik on toitainete rikas, kuid vajab säilitamisel, transpordil ja laotamisel eriseadeid. Säilitamiseks on kindlasti vaja lekkekindlat hoidlat, kus on piisavalt mahtu. Poolvedela sõnniku hoidla pinnale tekib koorik, sade vajub põhja, vahepeal on toitainete vaene osa. Enne kasutamist tuleb põhjalikult läbi segada segamisseadega. Laotamisel mitmeid variante :

• läga lohisvoolikseade – N kadu 30-35%, kadu selle arvelt, et N lendub ammoniaagina
  
• läga lohisvoolik-laotusseade – kasutatakse väga suurte piimakarjade olemasolul (~1000-ne piimakari); saab kasutada vedela ja poolvedela sõnniku laotamisel pealtväetamiseks; N kadu oluliselt väiksem
  
• läga paikmanustusseade – kasutatakse rohumaadel pealtväetamiseks; lämmastik jääb mulda
  

Kuiv allapanusõnnikus omastatakse taimede poolt ~25% N, vedel ja poolvedelsõnnikust ~50% lämmastikku.
1 t poolvedelat sõnnikut mulda viiduna = 3-2 kg esimesel aastal omastatud lämmastik.
III VEDELSÕNNIK
Vedelsõnnik tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel (survepesu käigus). Kuivaine sisaldus 35%
* pHKCl mitte 40%
* tuhasus mitte >10%
* lagunemisaste mitte >15%
* pHKCl ei tohiks olla