Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal on õige aeg anda sõnnikut?
  • Kuidas bakterväetisi kasutatakse?
  • Kui suur on lubiväetise neutraliseerimisvõime kui Ca-sisaldus on 20?
  • Millal ei tohiks anda K-väetisi perioodiliselt?

Lõik failist

II VÄETISED
ORGAANILISED
VÄETISED

Orgaanilisteks väetisteks
nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või
töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla
viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal.
Töödeldud org.väetis kompost , mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi.
Erinevad orgaanilised väetised:

  • sõnnik – osatähtsus kuni 90% varasemal ajal.
  • põhk
  • sapropeel (järvemuda)
  • mereadru (nt. põisadru)
  • haljasväetised ( green manure) – ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal
  • tööstusjäätmed – olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad.
  • majapidamisjäätmed
  • (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga
  • kompostid

Virts pole orgaaniline väetis,
kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas.
Orgaaniliste väetiste kasutamise
eesmärgid:
huumusvarude taastootmine, mulla huumusseisundi paranemine, huumusvarude suurendamine; pikk protsess – aastatega 0.2% kui sedagi
  • aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas
  • mulla rikastamise element, toiteelement
    Orgaaniliste väetiste ainulaadsed
    funktsioonid mullas ei ole asendatavad ühegi teise võttega
    (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest).
    Orgaaniliste väetiste tähtsus mullaviljakuse tõstmisel:
    Orgaanilise väetisega tagastame mulda saagiga eemaldatud toiteelemendid (osaliselt või täielikult). Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke elemente taimedele ja on taimele sobivas vahekorras. Erinevalt mineraalväetistest nii mikro -, makro- kui ka ultramikroelemente.
  • Kõige olulisem - lagunedes moodustub huumus.
  • laias laastus ~¼ humifitseerub, ülejäänu ~ ¾ mineraliseerub st. vabanevad toiteelemendid. Moodustuvad taimedele vajalikud kasvuregolaatorid e. humiinained. Säilib ja paraneb mulla struktuur, suureneb neelamismahtuvus. Taimekasvuks on kõige optimaalsem sõmeraline struktuur – mullaosakesed on kokku kleepunud mullasõmerateks, eelkõige rasketel muldadel. Liivmullad muutuvad vettpidavamaks ja viljakamaks.
    Rohkem kasutatakse turvast ja
    sõnnikut
  • Suurenevad mulla puhveromadused (vastupanuvõime ebasoodsatele mõjuritele nt. liigtallamine (suurim probleem praegu), väär kemiseerumine ehk üleväetamine. Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid mullas ( toitained muutuvad omastatavateks).
  • Huumuserikas muld soojeneb kevadel kiiremini, igasugusel orgaanilise aine lagundamisel vabaneb CO2 – süsihappegaas, mis on fotosünteesi aluseks.
    Orgaanilise aine lagunemisel vabaneb
    energia ja suureneb mineraalväetiste efektiivsus.Huumusrikas muld
    kasutab paremini mineraalväetisi.
    ORGAANILISTE
    VÄETISTE JAOTUS

    SÕNNIK
    Sõnnik on loomakasvatuses üks
    põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest
    väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt
    loomade pidamisviisile), e. kõik, mis näeb välja & lõhnab
    nagu sõnnik.
    Varasem sõnniku definitsioon: Sõnnik
    on põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on
    läbinud kuumkäärimise temperatuuril 60-70°C.
    Kuumkäärimise mõju – hävitab
    60-70% umbrohu seemne ja patogeenid – haiguste tekitajad (enamus
    patogeene on seened & viirused).
    Ideaalne oleks, kui iga ha saaks
    aastas 12-14 t sõnnikut (aga antakse 2-4 t a.).
    Sõnniku liigitused /jaotus kuivaine sisalduse järgi:
    1) tahe (mitte tahke!!) sõnnik
    – kuivaine üle 17%, soovitav üle 20% (20-25%)
    2) poolvedel sõnnik – kuivainet 8-14%
  • vedel sõnnik e. läga – alla 8% kuivainet (virts ≠ vedelsõnnik)
    14-17% kuivainet sisaldav sõnnik on
    tehnoloogiline praak kuna tahke sõnniku toomisel liiga vedel
  • Vasakule Paremale
    Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #1 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #2 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #3 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #4 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #5 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #6 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #7 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #8 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #9 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #10 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #11 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #12 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #13 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #14 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #15 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #16 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #17 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #18 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #19 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #20 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #21 Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine #22
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 156 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor suslu Õppematerjali autor
    Orgaanilised väetised, nende jaotus.
    Bakterväetised
    Mineraalväetised, nende tootmine ja kasutamine.
    Väetiste andmisajad ja -viisid.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    doc

    Agrokeemia eksami küsimuste vastused

    ...200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. o Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust Kao võimalused: mulla pinnalte neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine 3. Kaalium ja tema vormid mullas ­ kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Oamstatavad on mulallahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K

    Agrokeemia
    thumbnail
    37
    pdf

    Agrokeemia konspekt

    Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik lähenemine.

    Biokeemia
    thumbnail
    4
    doc

    Agrokeemia

    kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha. *Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik (10...15kg/ha). *Org väetistega mulda antud N, kusjuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. *Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust. Kao võimalused: mulla pinnalt neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine, NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. 3. Kaalium ja tema vormid mullas – kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid

    Agraarpoliitika
    thumbnail
    6
    rtf

    Agrokeemia kordamisküsimuste vastused

    11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid · Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. · Tingväetisena (kg, t) N ­ ammooniumsulfaat 20,5% N; P ­ lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. · Toimainena(tegevainena) ­ ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. · Toiteelementidena (N:P:K) ­ peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded ­ Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale.

    Taimekasvatus
    thumbnail
    5
    rtf

    Kordamiskiisimused agrokeemias

    11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid · Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. · Tingväetisena (kg, t) N ­ ammooniumsulfaat 20,5% N; P ­ lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. · Toimainena(tegevainena) ­ ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. · Toiteelementidena (N:P:K) ­ peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded ­ Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale.

    Keemia
    thumbnail
    17
    doc

    Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

    põletati võsa). - 1471a. esimene teadaolev raamat agrokeemiast. - 1563a. ilmus Palissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest. - 1665a. esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest. - 17saj. esimesed väetuskatsed. - 1766a. Valleriuse poolt avaldatakse taimede huumustoitumise teooria, mida ka 19saj keskel propageeris A.Thaer. - 1840a. J. von Liebegi (1803-1873)kolm teooriat (on ka kaasaegse agrokeemia rajaja): a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria ­ "tünnilaua seadus" ­ saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria ­ väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) ­ neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R

    Taimekasvatus
    thumbnail
    50
    pdf

    Väetamine ja keemilised elemendid taimes

    makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on

    Aiandus
    thumbnail
    6
    odt

    Agro kontrolltöö

    9. Toitainete omastamine taimede poolt 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid • Füüsilistes kogustes –Kg, t, g, Mg • Tingväetisena –Ammooniumsulfaat (20,5% N) –Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena –Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded-Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. • Kuni XIII saj

    Agraarpoliitika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun