Põllumajandus ja toiduainetetööstus (0)

Põllumajandus 
Toiduainetetööstus
Põllumajandus
..hõlmab kõiki põllu-
majandussaadusi tootvaid 
majandusüksuseid ja 
ettevõtteid, mis aitavad 
saadusi esmaselt töödelda 
(nt.  talud )
Põllumajanduseks 
nimetatakse maakeskkonnas 
arendatavaid tootmisharusid
Põllumajandus
I- sed  paiksed  põllud 
tekkisid 10 000 a. 
tagasi Ees-Aasias
6000 a. tagasi Hiinas
5200a. tagasi Kesk- 
Ameerikas
Fertile  Crescent area
I-sed kodustatud põllukultuurid
nisu, oder , lääts, lina 
hernes (kikerhernes, 
kukerhernes) 
 PÕLLUMAJANDUSE 
ISEÄRASUSED
• SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST  
TEGURITEST:
• KLIIMA
•  MULLASTIK
• RELJEEF
• RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT
• PIKK TOOTMISPERIOOD – 
INVESTEERINGUTE 
   JA KASUMI VAHEL ON SUUR  AJAVAHE
• SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE   
KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI
• PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND 
   ON MAA
MAARESSURSID
MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM², SELLEST ON 
MAISMAAD  149 MILJ. KM²
MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA 
A ON 2 HA 
MAISMAAD
1/3 MAISMAAST ON  KÕRBED , POOLKÕRBED, 
1/4  MAISMAAD KATA
T V
A A
V D
A   SISEVEED , IGILUMI JA 
IGIJÄÄ , 
3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL
1/4  MAISMAAST ON METSADE ALL
1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT 
T
KASUTAT
A A
T V
A
PÕLLUMAJANDUSLIK MAA
31%  ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD
MAISMAAST
10% HARITAV
A  
V MAA
21% ROHUMAAD
PÕLLUD
LOOD.-D NIIDUD, LUHAD
ISTANDUSED
LOOD.-D KARJAMAAD
KULTUURROHUMAAD
ROHTLATES
KUIVROHTLATES
NIISKETES SAV
A A
V N
A NIDES
KUIVSAV
A A
V N
A NIDES 
LÄHISTROOPIKAS
MÄGINIIDUD
VIHMAMETSADES
TUNDRAS
PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30%
VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS-
OKEAANIAS  – 5%
KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU 
MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60%
PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 
5%
EUROOPA 
A RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM 
NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7%
PÕLLUMAAD SAADAKSE 
METSADE MAHARAIUMISEL
LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL
KUIVA
V D
A E ALADE NIISUTAMISEL
MERE, VEEKOGUDE ARVELT
EL  
T – POLDRID 
(HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, 
PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL)
PÕLLUMAJANDUSHARUD
TAIMEKASVA
V T
A US
LOOMAKASVA
V T
A US
TERAV
A I
V LJAD
VEISEKASVA
SV T
A US
MUGULKULT
L U
T URID
SEAKASVA
SV T
A US
TEHNILISED 
LAMBAKASVA
SV T
A US
KULT
L U
T URID
LINNUKASVA
SV T
A US
SÖÖDAKULT
L U
T URID
HOBUSEKASVA
SV T
A US
KÖÖGIVILJAD
KALAKASVA
SV T
A US
PUUVILJAD
MESINDUS
ISTANDUSKULTUURID
SIIDIUSSIKASVA
SV T
A US
LILLED
KARUSLOOMAD
TEHNILISED KULTUUR
T
ID
KIUDKULTUURID –  puuvill , lina,  kanep , 
agaav, 
        džuut
ÕLIKULTUURID –  päevalill ,  raps ,  sojauba , 
  
   õlipalm ,  õlipuu  (oliiv), 
    arahhiis (maapähkel), 
puuvill
SUHKRUKULT
L UURID –  suhkruroog , 
suhkrupeet
MÕNUKULTUURID  – kohv, tee,  kakao , koka, 
mate, koola
PÕLLUMAJANDUST 
MÕJUTAV
A A
V D
A  TEGURID
LOODUSLIKUD
MAJANDUSLIKUD
• KLIIMA (tº, vegetatsiooni- •  KAPITAL  (hooned,  masinad , 
periood, sademed ja nende 
väetised , sordi- ja tõuaretus, 
režiim – kasvatatavad 
seemned)
kultuurid)
•  TÖÖJÕUD  (kvaliteet, 
•  MULLAD  (viljakus,  lõimis  
oskused, hind, traditsioonid)
– maailma viljakaimad on  • VA
V LI
A TSUSE POLIITIKA 
rohtlate  mustmullad  ja 
(toetused, kindlustus, 
lehtmetsade pruunmullad)
tollipoliitika )
• RELJEEF ( tasane , mägine,  •  TURG  (ostujõud, nõudlus , 
nõlva kalle. Põldude 
kaugus, suurus)
suurus, tehnika 
kasutamine)
PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS
VA
V R
A USTADA ELANIKKONDA TOIDUGA
VA
V R
A USTADA LOOMAKASVA
SV T
A UST 
SÖÖDAGA
VA
V R
A USTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST
TEKSTIILITÖÖSTUST
NAHA- JA JALATSITÖÖSTUST
FARMAATSIATÖÖSTUST
RIIGI PÕLLUMAJANDUST 
ISELOOMUSTAVAD
• HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES
• PÕLLUMAJANDUSE OSAKAAL SKT-s
• PÕLLUMAJANDUSLIKU MAA OSAKAAL RIIGI 
  PINDALAST
• NIISUTATAVA MAA OSAKAAL RIIGI 
PINDALAST
• SAAGIKUS / PRODUKTIIVSUS
• PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE OSAKAAL RIIGI 
  VÄLISKAUBANDUSES (EKSPORDIS, 
IMPORDIS)
PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE
MIDA SOOJEM JA NIISKEM, SEDA SUUREM OSAKAAL 
ON TA
T IMEKASVA
V T
A USEL (ekvatoriaalses, lähistroopilises, 
niiskemas lähisekvatoriaalses  kliima-vöötmes, merelises 
parasvöötmes ).
MIDA KÜLMEM JA  KUIVEM , SEDA SUUREM 
OSAKAAL ON LOOMAKASVA
V T
A USEL (parasvöötme 
põhja- ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas 
lähisekvatoriaalses vöötmes)
TROOPIKAS TEGELETAKSE OAASIPÕLLUNDUSE JA 
RÄNDKARJAKASVA
V T
A USEGA
NIISKETEL MÄGISTEL ALADEL LEVIB  TERASS -
PÕLLUNDUS; KUIVEMATEL LOOMAKASVA
V T
A US. 
TASASTEL ALADEL ON SOODUSTAT
A UD 
TAIMEKASVA
V T
A US, MÄGISTEL LOOMA-KASVA
V T
A US. 
NIISKEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS 
TERAV
A I
V LJA- JA TEHNILISTE KULTU
T URIDE 
KASVA
V T
A US (mais, nisu, päevalill, suhkrupeet)
KUIVEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS 
LIHAV
A EI
V STE JA LAMBAKASVA
V T
A US. 
TIHEDA ASUSTUSEGA MERELISES PARASVÖÖTMES 
TEGELETAKSE ROHKEM KÖÖGIVILJADE, 
PIIMAKARJA, SEA- JA LINNU-KASVA
V T
A USEGA. 
 
PÕLLUMAJANDUS
Elatusmajanduslik 
Turumajanduslik
e. naturaalmajanduslik
e. kaubaline
EKSTENSIIVNE
INTENSIIVNE
põllusaadusi 
Eesmärgiks on 
kasvatakse ja loomi 
toodangu müük
peetakse ainult oma 
pere toitmiseks
Põllumajanduse osatähtsus SKTs  Põhja ja Lõuna riikides XXI saj. algul (%)
Põllumajanduse toodang
VAHETU 
TOORAINE  
TARBIMINE
TÖÖTLEMINE
toiduaine-, tekstiili-, 
naha-,  jalatsi -, 
farmaatsia jm tööstus
  TOIT
alatoidetud 50% maakera 
inimestest
krooniline alatoitlus 40% 
inimestel Aafrikas 
- Sahara  kõrbest lõuna 
pool.
40 mln inimest/a sureb  
nälga
Põhja riigid (1/5 maakera 
inimestest) tarbivad 
poole maailma toidust.
TOIT
Toiduained jaotuvad 
ebavõrdselt
Ebatervislik toit 
põhjustab erinevaid 
haigusi 
( südamehaigused , 
rasvumine,  diabeet , 
kaaries jpm)
Südamehaigustesse 
sureb  Põhja riikides 
¼ USAs toodetud 
40% meestest , 20% 
toidust  visatakse  ära
naistest
PÕLLUMAJANDUSLIKU 
TOOTMISE VORMID
VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS
MÕISASÜSTEEM
SEGATALUD
SPETSIALISEERITUD SUURTALUD
PIIMAKARJATALUD
EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD
RANTŠOD
ISTANDUSED
Põllumajandusliku tootmise vormid I
KORILUS
(praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas)
Loomade  kodustamine
põlluharimine
( rändkarjakasvatus )                        ( alepõllundus )
VARAAGRAARNE
(praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias)
Maa kuulub kogukonnale
Ei osale maailmamajanduses ( elatusmajandus )
Põllumajandusliku tootmise vormid II
Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud 
HILISAGRAARNE 
(Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; 
Ladina-Ameerika maisitalud)
ülejääke turustatakse; 
osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt
Maa kuulub riigile või mõisatele
Põhitootjaks talud, 
rendivad maa (teo- või naturaalrent)
Agraarreformidega 
– maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks
Põllumajandusliku tootmise vormid III
        Mehhaniseerimine ;  turumajandus
INDUSTRIAALNE
Segataludes tootmise spetsialiseerumine
Agraartööstuskompleksi moodustumine => 
äriteenuste kaasamine
Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise 
tulemusena (=> linnastumine) 
Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas,Uus-
Meremaal , ka  Jaapanis
Ekstensiivsed tereviljatalud; rantšod, istandused
Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas)
Põllumajandusliku tootmise vormid IV
POSTINDUSTRIAALNE
Tootmisharusisene spetsialiseerumine
Agrotööstuskompleks =>
taludevahelise koostöö korraldamiseks 
Lepingufarmerlus
Kõrge  tootlikkus  ja tehnoloogiline tase
Ökoloogiline e mahepõllundus
Toitluskompleks
Põllumajandusmaa
Maaparandus
       Tõuaretus
Taimekasvatus
Söödad
Loomakasvatus
Toiduainetööstus
Sordiaretus       
      
Söödalisandid
Väetiste valmistamine
        
Kü
Tolim
d h
u oaon
in e
e d
d 
Masinate valmistamine 
                           Transport
          ja remont 
    
     Pakenditööstus  
Ametiharidus
       Pank
Veterinaarteenistus 
TEENUSED
      
Reklaam
Toiduainetööstuse   sisseseade
TEENUSED
PM ARENGUT ja PAIGUTUST  MÕJUT . TEGURID
LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE
• KLIIMA
• KAPITAL
 Maa  väetamine
(temperatuur,
(hooned, masinad, 
 Maaparandus
niiskusolud, 
seadmed , väetised, 
 Mehhaniseerimine
kasvuperiood)
seemned, tõuloomad) 
•
Elektrifitseerimine
MULLAD
• TÖÖJÕUD
(viljakus, 
 Kemiseerimine
(tööjõu kvaliteet, 
lõimis, paksus, 
 Transpordi areng
traditsioonid)
põuakindlus)
• RIIGI MAJANDUS 
• RELJEEF
POLIITIKA
(tasane, mägine,
(toetused, 
nõlva kalle)
tollipoliitika)
• GEOGRAAFILI- 
NE ASEND
Maailma maakasutus
19%
21%
10%
20%
3%
27%
21%  Rohumaa   10% Haritav maa   3% Teed ja ehitised  
27%  Metsamaa  20% Siseveekogud, liustikud  19% rikutud maa
Maa kasutamise struktuur maailmas ja regioonides
60
51
47
50
41
39
40
35
34
35
33
32
28
30
26
26
25
23
21
23
21
18
19
18
19
20
15
11
 
11
12
8
8
10
3
5
5
2
1
3
1
1
0
1
2
3
4
5
6
7
      Maailm    Euroopa        Aasia           Aafrika       P-Am.       L-Am          Austraalia  
            ja
harimiskõlbmatu maa, siseveekogud – tumesinine
        Okeaania  asulad, teed – tumepunane
mets – kollane
rohumaa – helesinine
põllumaa- tumelilla
Haritava maa pindala piirkonniti (ha elaniku kohta)
0,1 Ida-Aasia
0,18 Kagu-Aasia
0,19 Lõuna-Aasia
0%
0,19 Lääne-Euroopa
0,21 Ida-Aafrika
2,5
0,23 Põhja-Euroopa
0,28 Kesk-Ameerika
2
0,28 Kesk-Aafrika
0,28 Põhja-Aafrika
1,5
0,28 Lääne-Aasia
0,31 Lõuna-Euroopa
1
0,32  Kari  bia
0,32 Lääne-Aafrika
0,5
0,35 Lõuna-Ameerika
0,39 Lõuna-Aafrika
0
0,68 Ida-Euroopa
1
0,74 Põhja-Ameerika
1,94 Okeaania
Agroklimaatilised näitajad
Vegetatsiooni perioodi pikkus
Päikesekiirguse hulk
Soojuse hulk
Niiskuse hulk
Vegetatsiooniperiood
Aeg, mil ilmastik 
võimaldab taimede 
elutegevuse
Enamikul taimedel peab 
see olema vähemalt 90 
päeva
Põhja Euroopas  
erosioon  ( maakoor  
 rasked masinad, mis rikuvad 
mureneb ja kandub ühest 
maapinda 
kohast teise)
 ülekarjatamine
  sooldumine
PÕLLUMAJANDUS
Taimekasvatuse  saagikus 
on Põhja riikides 10 korda 
suurem kui Lõuna riikides
Kunstlikku niisutamist 
kasutatakse 270 mln 
hektaril
Kõrbestumisoht 
(mida tumedam, seda suurem 
kõrbestumisoht)
Põllumajandussaaduste  paiknemine
Kiiresti  riknevad  saadused 
toodetakse tarbija lähedal
(piim, värske liha) 
Tehnika areng on vähendanud 
põllumajanduse sõltuvust 
tarbija asukohast
(Teravilja, kartuli jms  kasvatamine  
sõltub veokuludest)
Põllumajandussaaduste paiknemine
XIX saj. kasvas teravilja 
transport kolooniatest 
Euroopasse
1869a sai USA-s valmis idast-
läände raudtee  nisueksport 
tõusis 20 a-ga 7X
1875a. vedas I-ne  külmutus  
-ruumiga laev liha üle ookeani 
(New- Yorgist   Inglismaale )
Roheline revolutsioon
3 komponenti:
1) Uued kõrge saagikusega 
sordid
2) Kunstliku niisutamise  
laiendamine
3) Tehnika, väetiste, 
pestitsiidide laialdane 
kasutamine
Indias 1960a. projekt, kus 
saadi 5t riisi ha-lt (enne 1,5t)  
 sotsiaalne  kihistumine  
+keskkonnakahjud
Kellel kuulub põllumaa?
Ladina –Ameerikas 2/3 
põllumaast 1,5% maaomanike 
käes
Aafrikas ¾ põllumajandusega 
tegelevatele inimestele kuulub 
4% maast.
Maareformid , mis jagavad 
riigi / suuromanike maa 
talupoegadele, tihti Lõuna 
riikides edutud.
Põllumajanduspoliitika
1. Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi 
eelarvest
2. Kas ja kui palju antakse põllumeestele 
eksporttoetust
3. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et 
tagada siseturg oma põllumeestele
EL ja põllumajandus
Igal aastal eraldatakse ligi pool eelarvest
Import ja  eksport reguleeritud maksudega/ 
toetustega
Toetused seotud kvootidega
Üheks oluliseks eesmärgiks on kerkinud 
säilitada ja arendada  maaelu
Toodab põllumajandussaadusi rohkem kui 
tarbib
Taimekasvatuse geograafia
Pool maakera põllumaast (0,7 mld ha) teravilja all
Tähtsamad teraviljad  :  RIIS , NISU, MAIS
NISU ja RIISI kogusaak maailmas võrdne
Suurimad RIISI tootjad: HIINA (200 mlnt/a) ja 
INDIA (150mlnt/a)
Suurimad NISU tootjad: HIINA, INDIA, USA, 
PRANSUSMAA , VENEMAA
Suurimad MAISI  kasvatajad  : USA  (44% ), 
HIINA (18%)
Taimekasvatuse geograafia
RUKIS  hõlmab vaid 3% nisu toodangust 
(VENEMAA, SAKSAMAA, POOLA)
Põhja riigid tarbivad ¾ maailma teraviljast
2/3 tarbitavatest rasvadest saadakse 
taimedest
Suurim SOJA tootja –USA (üle poole)
Suurim ARAHIISI tootja INDIA
Suurim OLIIVI tootja ITAALIA
Taimekasvatuse geograafia
Söödakultuure kasvatakse peamiselt PÕHJA riikides
KARTULIT  kasvatakse peamiselt EUROOPAS ja AASIAS
KIUDKULTUURE viljeletakse peamiselt AASIAS 
(HIINA, INDIA), ka USAs, BRASIILIAS
Peamine VIINAMARJA tootja EUROOPA (Itaalia, 
Prantsusmaa ja  Hispaania  annavad 38% )
KOHVI PEAMINE KASVATUS PIIRKOND
SUHKRUROO  PEAMINE  KASVATUSPIIRKOND
Loomakasvatuse geograafia
Loomakasvatusega tegeletakse 1/3 
põllumajanduslikust maast
Enim levinud veise-, sea-, lamba ja  linnukasvatus
Mõni haru sõltub regiooni valitsevast usundist
Veisekasvatus kõige levinum, maailmas 1,3 mld 
veist (1/3 Aasias, 1/3 Ameerikas)
Euroopas domineerib piima –lihakarjakasvatus, 
või ja juustu tootmine
Loomakasvatuse geograafia
Seakasvatus  annab 40% kasvatatavast lihast 
Aasias 50% ja Euroopas 25% sigadest 
( maailmas kokku 0,9 mld siga, enim HIINAS 2/5)
Lambaid peetakse enamjaolt looduslikel rohumaadel 
(maailmas kokku 1,1 mld  lammast )
Lambaid kõige rohkem Aasias (1/3)
AUSTRAALIA ja UUS- MEREMAA  annavad poole 2,5 
mln t-st villatoodangust
Loomakasvatuse geograafia
Linde kasvatakse kõikides riikides, arv 
seotud riigi rahvaarvuga
Suuremad tootjad Hiina, USA, Jaapan.
Kaameleid kasvatakse Aafrika-ja Aasia 
poolkõrbetes, kõrbetes; Põhjapõtru 
Ameerika ja  Euraasia  põhjaosades ; 
Laamasid, jakke - kõrgmägedes
Toiduainetööstuse ja-kaubanduse 
geograafia
Liha-, leiva-, õlle-,  veinitööstus  sajandeid 
vanad
Konservi-,juustu, makaroni tööstus 
kujunesid välja XIX saj. 
Põhja riikides moodustab toiduainetööstus 
13-17% riigi tööstustoodangust
Piimatööstus
Arenes XIX sajandil 
(pastöriseerimine, 
jahutamine )
I-ne juustuvabrik rajati 
1840a (USAs)
I-sed võivabrikud rajati 
1861a (USAs)
Suhkrutööstus
Maailmas toodetakse 
120 mln tonni suhkrut
2/3suhkruroost, 1/3 
suhkrupeedist
Suurim tööstus 
Brasiilias ja Indias
Veini ja õlletööstus
Prantsusmaa, Itaalia, 
Hispaania annavad 
50% maailma veini 
toodangust
Õlletootmine arenenud 
USA-s ja Hiinas
ÜLDANDMED
1850 a. oli toiduainete eksport4 mln t, 1880a 18mln t, 
1918 a.  40 mln t; 1950 a –1980a kasvas 200 mln t
Teravilja eksporditakse maailma toodangust 10-15%
Istanduskultuure ekspordivad Lõuna riigid
Maailmas toodetakse 220 mln t liha aastas (suurimad 
tootjad Hiina, USA, Brasiilia, Prantsusmaa, Saksamaa)
Põhja riikides tarbitakse liha 80-90kg/in, Lõuna riikides 
15-20kg /in aastas
Toiduainete jaekaubandus enamjaolt kaubanduskettide käes

Document Outline

• Põllumajandus Toiduainetetööstus
• Põllumajandus
• Põllumajandus
• I-sed kodustatud põllukultuurid
• PowerPoint Presentation
• MAARESSURSID
• PÕLLUMAJANDUSLIK MAA
• Slide 8
• PÕLLUMAAD SAADAKSE
• PÕLLUMAJANDUSHARUD
• TEHNILISED KULTUURID
• PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID
• PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS
• Slide 14
• PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE
• Slide 16
• PÕLLUMAJANDUS
• Slide 18
• Põllumajanduse toodang
• TOIT
• TOIT
• PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID
• Põllumajandusliku tootmise vormid I
• Põllumajandusliku tootmise vormid II
• Põllumajandusliku tootmise vormid III
• Põllumajandusliku tootmise vormid IV
• Toitluskompleks
• Slide 28
• Maailma maakasutus
• Maa kasutamise struktuur maailmas ja regioonides
• Haritava maa pindala piirkonniti (ha elaniku kohta)
• Agroklimaatilised näitajad
• Vegetatsiooniperiood
• Klimaatilised tingimused
• Slide 35
• Agrokliimavöötmed
• Slide 37
• POLAARKLIIMAVÖÖDE
• LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE
• PARASVÖÖDE
• JAHE PARASVÖÖDE
• MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE
• SOE PARASVÖÖDE
• LÄHISTROOPILINE VÖÖDE
• Slide 45
• TROOPILINE VÖÖDE
• LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE
• EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE
• MÄGEDE VÖÖND
• MAJANDUSLIKE TEGURITE mõju PM-le
• Mehhaniseerimine ja väetised
• VÄETISED – parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti
• Slide 53
• GPS -põllumajanduses
• PÕLLUMAJANDUS
• Slide 56
• Slide 57
• Põllumajandussaaduste paiknemine
• Slide 59
• Roheline revolutsioon
• Kellel kuulub põllumaa?
• Põllumajanduspoliitika
• EL ja põllumajandus
• Taimekasvatuse geograafia
• Slide 65
• Slide 66
• KOHVI PEAMINE KASVATUS PIIRKOND
• SUHKRUROO PEAMINE KASVATUSPIIRKOND
• Loomakasvatuse geograafia
• Slide 70
• Slide 71
• Toiduainetööstuse ja-kaubanduse geograafia
• Piimatööstus
• Suhkrutööstus
• Veini ja õlletööstus
• ÜLDANDMED