Suurbritannia (majandus) (2)

SISUKORD:
RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 2
Üldandmed: 2
Geograafiline asend: 2
Ülevaade looduslikest tingimustest: 3
RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS 5
Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu: 5
RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE 6
Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: 6
Rahvusvahelised firmad: 6
RAHVASTIK 7
Rahvaarvu muutused: 8
RAHVASTIKU SOOLIS -VANUSELINE KOOSSEIS 10
LINNASTUMINE 14
Suurbritannia suurimad linnad: 14
ENERGIAMAJANDUS 16
Looduses leiduvad (taastumatud) energiavarad : 16
Tuumaelektrijaamad: 17
Taastuvad ja muul moel töötavad ja elektrit tootavad elektrijaamad : 18
RIIGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS 20
Looduslikud eeldused: 20
Majanduslikud eeldused: 24
Keskkonnaprobleemid soses põllumajandusega: 25
METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS 26
TÖÖSTUSE ARENG 27
TRANSPORT 28
TURISM 29
KASUTATUD KIRJANDUS 32

RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS

Üldandmed:

Pindala: 244 820 km²
Rahvaarv: 60 776 000
Rahvastiku tihedus: 248,2 in/km²
Pealinn: London
Pealinna elanike arv: 7 517 700 (2005)
Pealinna pindala: 1579 km²
Riigikeel : inglise
Rahaühik: naelsterling (GBP)

Geograafiline asend:

Suurbritannia asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Lääne- Euroopas. Ta on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Saart läbib mediaan. Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Šotimaast, Wales’ist ja Põhja-Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain ). Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche , the Engilsh Channel ), mille alt kulgeb tunnel. Naaberriikideks on Prantsusmaa, Iirimaa ja Holland .

Ülevaade looduslikest tingimustest:

• Reljeef: Mägiseid alasid on Põhja-Šotis , Wales’is ja Põhja-Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Mõnel pool (näiteks Pennin’i mägedes ja Darkmoor’is) on väga ohtlik liikuda soode tõttu, eriti sademerohketel aegadel . Rannikut liigestavad rohked lahed : Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde ’i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Šotis ja Põhja- Iiris on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää.
  
• Kliima: Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000-2500 mm, Šotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja-Šoti mägismaal. Suurt rolli mängib saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima pehmemaks. Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves . Külmad kuud on november, detsember, jaanuar ja veebruar, mil kraadiklaas termomeetri näit võib koguni langeda alla 10oC, kuigi keskmine temperatuur püsib ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele. Mai, juuni ja juuli ajal on päevavalguse aeg pikk – varieerudes viiest tunnist päevas Põhja-Šotimaal kuni kaheksa tunnini Lõunarannikul. November, detsember ja jaanuar on aga väikseima päikesepaistega kuud – tund päevas Šotimaal kuni kaks tundi Lõunarannikul.Sademed tulevad enamasti läänest, seega on läänealad ida omadest palju niiskemad. Ehkki novembris on sadu tõenäolisem, kui märtsis ja aprillis, siis ka juuli ja august on kaunis sajused, eriti iseloomustab sademete muutlikkust.Talveilm võib kõrgematel aladel olla väga karm, eriti Šotimaal, kus tingimused võivad muutuda koguni arktiliseks. Kuna kliima on muutlik, siis võivad äkilised pilved nägemisulatus väheneda mõne meetrini. Üldiselt on kliima muutlik ja prognoositav aastaaegade põhjal.
  
• Maavarad : kivisüsi, rauamaak, kivisool , kips kaoliin , maagaas (Põhjameres), nafta (Põhjameres), tina ( Cornwalli poolsaarel)
  
• Veestik : Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames , Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Šotimaal (Loch Lomond, Loch Ness ) ja Cumberlandis (Lake District).Kuna tegu on suure saarega on pea et terve saare ümbrus laevatatav, mis on loogiline, kuna suurem osa riigi tulust tuleb kaubandusest just mereteed pidi.
  
• Mullad : Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad , mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad . Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme . Suurbritannia suured metsaalad ongi aja jooksul vaikselt maha raiutud ja põllustatud, mis on olnud tugevaks põhjuseks metsalooduskaitsealade loomisele.
  

RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS

Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:

• Rahvaarvu kasv 2006- 2050 : 14%
  
• Sündimus: 12‰
  
• Suremus : 10‰
  
• Imikusuremus: 5,1‰
  
• Keskmine eluiga (N/M): 81/76
  
• Kirjaoskus : 99.0%
  
• SKT ($/elaniku kohta ostujõu alusel): 31800
  
• Põllumajanduse % SKTst : 1,0
  
• Tööstuse % SKTst: 25,6
  
• Teeninduse % SKTst: 73,2
  
• Haritav maa: 23%
  

Suurbritannia kuulub arengutasemelt inforiikide hulka, sest 20. sajandi lõpul, tööstuse osakaalu kahanemise ehk deindustrialiseerimise taustal kasvasid seal kiiresti äriteenused, meelelahutustööstus ning sotsiaalteenused. Inimestel on raha ja vaba aega, mitte ainult ülemkihil, vaid ka kesk- ja töölisklassil.

RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE

Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:

• Alates 1. jaanuarist 1995 WTO (Worl Trade Organisation ) liige
  
• IMF (International Monetary Fund)
  
• 1973 liitus Euroopa Liiduga
  

Rahvusvahelised firmad:

• Royal Dutch /Shell
  
• BP- varasema nimega British Petroleum on rahvusvaheline naftakompanii, maailma suurimaid energiaettevõtteid.
  

RAHVASTIK

Rahvaarvu poolest on tegu suurriigiga, sest 2006. aasta rahvaloenduse andmete põhjal elab Suurbritannias 58 miljonit inimest. Keskmine rahvastikutihedus on 277 in./km², mis on suur võrreldes Iirimaaga (58,5 in./km) ja Prantsusmaaga (110in./km) kuid Hollandi (395 in./km) rahvastiku tiheduse võrdluses on see arv väiksem.
Kõige tihedamalt on asustatud Kagu-Inglismaa (seal asub ka pealinn London), mis on ka saare jõukaim osa. Kuigi kolmveerand maast on üleharitud, elab maa piirkondades elanike vähem, sest suurem osa on koondunud suurtematesse linnadesse. Sellega on Ühendkuningriik ka üks enim linnastunuid riike. Ühendkuningriigi suurim majandusharu on senini olnud tööstus, kuigi selle osatähtsus on seoses teenindus- ja energeetikaharu kasvuga, mis paiknevad suurtes linnades, pidevalt vähenenud. 1980. aastatel toimus põhiliselt Midlandsis ja Põhja-Inglismaal paiknevate rasketööstusharude, eriti terasetootmise ja masinaehituse järsk langus. Lõuna- Inglismaal arenesid samal ajal kiiresti sellised alad nagu rahandus . Seega võib järeldada, et kuna Suurbritannia põhiline sissetulek oleneb impordist, siis on koondunud suurettevõtted sadamate ja kivisöe leiukohtade juurde, kuhu on arenenud tänapäevaks suured linnad, mis pakub inimestele tööd ja võimalust elada ning sellega väheneb ka maal elevate inimeste osakaal. Hõredamin asustatud alad on, kas liiga halvasti haritavad või siis suurte karjamaade all.

Rahvaarvu muutused:

Aastatega on populatsioon Ühendkuningriigis märgatavlt kasvanud peaaegu 60 miljonini, mis on üle 6 korra suurem 18. sajandi algusega kui riigis elas alla 10 miljoni elaniku. 10 miljoni piiri ületas 19. sajandi alguses tööstusrevolutsiooni käigus, kui inimeste heaolu hakkas paranema. Heaolu paranemisega ja Suurbritannia tähtsuse kasvuga maailmas paranes ja paraneb siiani olukord tõusvas joones. 50 miljoni piiri ületati 20. sajandi lõpus ning 2006 rahvaloenduse põhjal elab riigi 60 766 000 inimest.

RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS

• 1991.aasta
  rahvaarv kokku: 55 miljonit
  lapsed (alla 15 aastased): 10,7 miljonit (19,5%)
  tööealised (15-65 aastased): 35 miljonit (63,6%)
  vanemaealised (üle 65 aastased): 9.3 miljonit (16,9%)
  
• 2001. aasta
  rahvaarv kokku: 60,3 miljonit
  lapsed: 11,1 miljonit (18,4%)
  tööealised: 39,4 miljonit (65,3%)
  vanemaaealised: 9,8 miljonit (16,3%)
  
• 2009. aasta
  rahvaarv kokku: 61,6 miljonit
  lapsed: 10,6 miljonit (17,2%)
  tööealised: 40,5 miljonit (65,7%)
  vanemaealised: 10,5 miljonit (17,1%)
  

Võrreldes kolme aastat võib öelda, et rahvastik vananeb, kuid samas rahvaarv on pidevalt kasvanud. Meeste keskmine eluiga on 76 ja naistel 81 aastat, mis on kõrge näitaja. Suurbritannia sündimuse näitaja on 12‰ ja suremuse näitaja 10‰, sealhulgas väikelaste suremus 5,1‰. Sündimus on aastatega vähenenud, kuid mitte kolossaalselt, kuid samas on vähenenud ka suremuse näitaja. Ühe sündinud tüdruku kohta sünnib kaks poissi. Tegu on kaasaegse rahvastikuga.

LINNASTUMINE

Suurbritannia suurimad linnad:

Birmingham: kujunes suurlinnaks, kuna 16.sajandil leiti sealt kivisütt ja rauamaaki, tänu millele sai alustada rauatöötlemist. Enne seda oli linn ka üks suurimaid nö “turu linnu” Suurbritannias.
Edinburgh: tegu on ajaloolise linnaga. Vanimad teada oleval leiud kinnitavad, et inimasustus on seal olnud juba rauaajast. Läbi ajaloo on olnud ta Šotimaa üks suurimaid linnu.
Glasgow : linn on kuulus sellepoolest, et oli üks esimesi linnu, mis alustas kaubavahetust Ameerikaga. Arenes suureks ka tänu sellele, et seal hakati ehitama laevu ning tegeleti ka hoogsasi kalapüügiga. Tänapäeval on üks tähtsamaid kaubanduslinnu Suurbritannias.
Leeds: omal ajal oli Leeds põhiline Suurbritannia varustaja lambavillaga. Tänapäeval on ta Londoni kõrval üks tähtsamaid finantsteenuste ja äri keskus.
Liverpool : sadamalinn, kus enne industrialiseerimist käis juba kaubandus Iirimaa, India ja Kesk-Euroopa kaupmeestega.
London: Suurbritannia pealinn on maailma üks suurimaid linnu ning üks tähtsamaid äri, finants, kaubandus, kultuuri, poliitiks, meelelahutuse ja moe linnu maailmas, täna millele võib Londonit nimetada ka globaalses mõttes suurlinnaks
Manchester : tänaseks on tegu ühe kõige kiiremini kasvava linnaga. Manchester on linn, kust sai alguse industrialiseerimine ning linn, mis mängis pearolli Tööstus Revolutsiooni ajal.
Tänapäeval elab Ühendkuningriigis üle 90% elanikust linnas ning see arv tõotav järgneva 15. aasta jooksul kasvada kuni 92%-ni. Rahvastiku osakaalu erinevate aastate jooksul näitab alltoodud tulpdiagramm.

ENERGIAMAJANDUS

Looduses leiduvad (taastumatud) energiavarad:

Tuumaelektrijaamad:

Taastuvad ja muul moel töötavad ja elektrit tootavad elektrijaamad:

Suurte söevarudega ning Põhjameres saadava nafta ja maagaasiga, mille hankimine algas 1970ndatel aastatel, oli Suurbritannia kuni 2000 aastani üks väheseid riike, mis suutis ennast täielikult energiaga varustada, kusjuures viimased aastakümned on Suurbritannia eksportinud gaasi ning naftat. Ennustatakse, et aastaks 2015 on Ühendkuningriigist saanud üks suurimaid nafta ja maagaasi sisseostjaid, kuna Põhjameres hakkavad varud lõppema ning söekaevandamisel on hakatud nõudma keskonnasäästlikumaid kaevandamis ja töötlemis võtteid, mis tõttu riik peab suure nõudluse tõttu energiavarsid sisseostma. See ennustus võib tõeks saada- kuigi 1997 aastast eksportis riik maagaasi riigist välja kuid 2004 aastast muutus taas imortijaks riigiks.
Siseriiklikult kasutatakse energia kogutoodangust 28,19% energiast. Transpordi peale kulub 38,83%, tööstusele 20,21 ning teenuste ja agrikultuurile 12,77% energiast.
Suurbritannia kasutab oma riiki elektriga varustamiseks maagaasi (39,93%), kivisütt (33,08%), tuumaenergiat (19,26%), taastuvad energiaallikad (3,55%), hüdroelekter (1.10%), imoprditud (1,98%) ja naftat (1,12%).
Suurbritanni valitsus loodab, et aastaks 2010 on taastuvate energiaallikate osatähtsus elektri tootmisel kasvanud 10% ning Šotimaa loodab 2020 aastaks saada 40% energiat alternatiivseid energiaallikaid kasutades.
Kuna 2005. aastaks suutis Ühendkuningriik vähendada riigi sisest keskkonna kahjulikku energia tootmist 15,3% võrra, võib just selles riigist saada eeskuju teistele ning eestvedaja riik propageerimaks alternatiivsete energiallikate kasutamist.

RIIGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS

Looduslikud eeldused:

• Mullad: Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad kvaliteetseks. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme.
  

• Kliima:
  Kliimavööde: parasvöötme mereline kliima
  Keskmised temperatuurid: külmematel kuudel (november, detsember, jaanuar, veebruar) võib temperatuur langeda kuni -10°, kuid enamjaolt püsib kas 0° läheduses või mõned kraadid üleval pool; kõige soojematel kuudel (juuli, august) võib temperatuud tõusta kuni 22°C-ni. Aasta keskmised temperatuurid on toodud alljärgneval kaardil:
  

Sademed: Aasta keskmiste sademete hulka iseloomustab alltoodud kaart. Selle kaardi alusel võib järeldada, et saare põhjapoolses ja läänepoolses osas on aasta ringselt rohkem sadameid, mis on eelkõige tingitud soojast Põhja-Atlandi hoovusest.
26% Suurbritannia maa-alast on põllumajanduse all. Vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi . Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskimise viljakuseda, üsna haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist . Soodsam on tegeleda põllumajandusega saare lõuna osas, kus pole nii mägine pinnamood .

Majanduslikud eeldused:

• Tööjõud:
  

Põllumajandus on intensiivne, kõrgelt mehhaniseeritud, vastab Euroopa standarditele, tootes umbes 60% riigi toidu vajadusest seda kõike alla 2% tööjõuga (477,00 töötajat 31,598,000 kogu töötajate arvust 2007. aasta seisuga). Kakskolmandikku tootmisest on suunatud kariloomadele, ükskolmandik aga haritavatelt põllumaadelt saadavale saagile (riik omast kapitalist suudab toetada põllumajandus 100 euroga ühe hektari kohta). Põhilised põllukultuurid on nisu, oder , kaer, õliraps, mais loomasöödaks, kartul ja suhkrupeet. On ilmnenud ka uued põllukultuurid- linaseemned õli tootmiseks ja kanep kiudude tootmiseks. Põhiliste karjaloomadena kasvatatakse veiseid, kanu (Suurbritannia on kodulindude kasvatamisel teisel kohal Euroopas, Itaalia on esimene) ning lambaid . Põllumajandust toetab Euroopa Liidu põllumajandussektor.
Ühendkuningriik on säilitanud oluliselt, kuid nüüdseks tunduvalt vähenenud, kalatööstuse. Kalalaevastikud, asukohad on põhiliselt sadamalinnades, nagu Kingston upon Hull, Grimsby, Fleetwood, Great Yarmouth, Peterhead, Fraserburgh, ja Lowestoft, käivad kala püüdmas kaugel avamerel, nagu näiteks heeringat. Kuna 60% ulatuses suudab Suurbritannia oma toidu küsimused ise rahuldada, siis ülejäänud 40% imporditakse. Samuti eksporditakse ka toiduained- näiteks liha näol. Suurbritannia on siiski tööstusmaa, siis peamisteks ekspordi artikliteks ongi tööstusmasinad, keemiakaup, tarbeesemed , koduelektroonikat jms.

Keskkonnaprobleemid soses põllumajandusega:

Suurbritanniat ohustab pinnase erosioon ning kvaliteedi kadumine, mis seostub pinnase toitainete sisalduse vähenemisega ning reostusega. Kõik see madaldab muldade kvaliteeti mõjutades nii linna keskkonda läbi põllumajanduse, reostuse ja üleujutustega. Uuringud näitavad, et aastas erodeerub pinnast 2.2 miljoni tonni ulatuses ning 17% haritavast põllumaast kannatab erosiooni all.

METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS

Metsad katavad umbes 21 miljonit hektartit ehk ainult 8,6% territooriumist. Põhilised puuliigid on tamm ja pöök, mägedes ka mänd ja kask . Metsa on riigis seetõttu nii vähe, et 16.-19. sajandil muudeti suurem osa metsast laiadeks põllu- ja karjamaadeks. Suurem osa metsa on säilinud Põhja- Inglismaal ja Šotimaal raske ligipääsu tõttu. Tänapäevaks on loodud palju rahvusparke, et säilitada seda vähestki metsa, mis on säilinud. Enda ressurssidega ning imporditava osaga suudab riik oma metsatoodangu vajaduse rahuldada. Metsamajandusest täpsemalt rääkida ei saagi, pigem metsa hoidmisest ning säilitamisest, Kuid siiski on see üks teravamaid küsimusi, mille tõttu metsakasutust reguleeritakse väga tähelepanelikult.

TÖÖSTUSE ARENG

Tööstuslike toorainetena leidub Suurbritannias rauamaaki ja tina. Kuna riigil endal olid tööstusrevolutsiooni ajal olemas suured kivisöe varud (mille lähedale koondusid ka tänapäeva suurimad tööstusettevõtted), siis imporditi toorainet sisse, et seda koha peal töödelda ning siis valmis toodangut eksportida. Kusjuures industrialiseerimine saigi just alguse Ühendkuningriigist, mille tõttu on tööstus majanduses domineerival kohal. Rasketööstus, terase tootmise näol, on küll säilitanud oma tähtsuse, kuid see on osati asendatud elektroonika ja õhunduse toodangu tootmisele. Riik on juhtival kohal ka sõjavahendite tootmisel- Suurbritannia on üks suurimaid sõjalaevade ehitajaid. Samuti toodab ta ka mud sõjatehnikat, mida hiljem teistesse riikidesse ekspordib. Spetsialiseerunud on ka raudteega seotud toodang. Suurbritannia toodab toodab ja ekspordib autosid, nagu näiteks Rolls-Royce.
Suurbritannia on tuntud ka suure kodutehnika eksportijana, täna millele on elektroonikatööstus kõrgelt arenenud. Viimaste aastate jooksul on riik näidanud ennast ka keemiatööstuses kõva käena, eriti parfümeeria alal.

TRANSPORT

Kuna tegu on saarega, siis on tähtsal kohal mere- ja õhutransport, mis on ka väga kõrgeltarenenud Suurbritannias ning kasutatakse rahvusvahelistes vedudes. Riigisiseselt kasutatakse pigem raudteevõrgustikku ning autotransporti.

• Autotransport- saare lõunapool, kus asub ka maailma suurimaid finantskeskuseid ja pealinn Londin, asuvad ka tööstusettevõtted ja põhilised kaubanduspunktid, täna millele on just sinna koondunud tihedam teedevõrk kui põhjapool; põhjapool on ebemeeldivaks takistuseks mägine ala
  
• Raudteetransport - selles riigis on raudteed väga tihedalt kasutatavad nii kaubaveona kui ka inimestel liikumiseks ühest kohast teise
  
• Meretransport- on suuresti kasutatav ekspordiks teistesse riikidesse kui ka riigisiseseks transpordiks
  
• Õhutransport- suurem tähtsus on rahvusvahelistel vedudel
  

Kõige kiiremini jõuab Eestis Suurbritanniasse lennukiga. Selleks kulub mõned tunnid , kui võtta otselend. Võimalus on alati minna laevareisiga, aga olenevalt laevasõidugraafikust võib see võtta aega kuni nädal. Muidugi alati on võimalus kasutada autotransporti, millega sõita Pransusmaale ja sealt läbi Euro tunneli Inglismaale .

TURISM

Tegu on väga väga suure turismimaaga, mille magnetiks on täpsemalt selle pealinn- London. Kuna tegu on ühe vanima Euroopa linnaga ja veel kuningriigiga, siis selle ümber õhkab maagilist aurat, mis turiste ühte maailma suurimasse linna tõmbab. Muidugi külastatakse ka teisi linnu, nagu Edinbourgh Šotimaal ja tuntumaid ülikooli linnakuid, aga siiski jääb London enim külastatavaks kohaks. Mõned vaatamisväärsused on:

• Big Ben ja parlamendi hoone
  
• Püha Pauli katedraal
  
• The Tower of London
  
• London Tower Bridge
  

Kohe kindlasti pakuvad Eesti turismifirmad reisi Suurbritanniasse. Põhiliselt küll Londonisse, aga reisifirmadega saab kokkulepitud lõpp-sihtpunkt, kuhu tarvis oleks jõuda. Nii, et reisida , saab sinna igalepoole.
Turism moodustab 24% SKT’st.

KASUTATUD KIRJANDUS

• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.ht m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/London
  
• http://suurbritannia.wordpress.com/
  
• http://www.wto.org/english/thewto_e/whatis_e/tif_e/org6_e.ht m
  
• http://www.imf.org/external/country/GBR/index.htm?pn=9
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/BP
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa
  
• http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=611&text_id=632&career_style=0
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa
  
• http://www.hot.ee/albukuues/Suurbritannia_referaat.doc
  
• http://www.population-growth-migration.info/images/pop_uk_e-w.gif
  
• http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbpyry.pl?cty=UK&maxp=2478822&maxa=100&ymax=250&yr=1991&.submit=Submit+Query
  
• http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbpyry.pl?cty=UK&maxp=2478822&maxa=100&ymax=250&yr=2001&.submit=Submit+Query
  
• http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbpyry.pl?cty=UK&maxp=2478822&maxa=100&ymax=250&yr=2009&.submit=Submit+Query
  
• http://ww2.unhabitat.org/habrdd/conditions/northeurope/uk2.gif
  
• http://www.mindways.co.in/uk.gif
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Birmingha m
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Edinburgh
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Glasgow
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Leeds
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Liverpool
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Manchester
  
• http://www.careertips.com/UK_Cities.ht m
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_policy_of_the_United_Kingdo m
  
• http://www.propertyinvesting.net/cgi-script/csNews/image_upload/specialreports_2edb.uk-mean-annual-temperature-map.gif
  
• http://www.british-towns.net/weather/images/british_annual_precipitation.jpg
  
• http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/United-Kingdom-AGRICULTURE.html
  
• http://www.eurofound.europa.eu/eiro/studies/figures/uk0608019q-fig00.jpg
  
• http://www.parliament.the-stationery-office.co.uk/pa/ld200506/ldselect/ldeucom/007/702.gif
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_the_United_Kingdom#Agriculture.2C_hunting.2C_forestry.2C_and_fishing
  
• http://www.parliament.uk/documents/upload/postpn265.pdf
  
• http://cache.jalopnik.com/assets/resources/2008/02/1925%20Rolls-Royce%20Phantom%201%20Jonckheere%20Coupe%201.jpg
  
• http://static.guim.co.uk/Travel/gallery/2007/may/01/uk.scotland/StPauls_Chung1-6623.jpg
  
• http://www.nozio.com/img/london_guide_big_ben.jpg
  
• http://www.myenglandtravel.com/images/london/tower-of-london.jpe
  
• http://www.londonpass.com/london_Sightseeing.asp
  
• http://coromandal.files.wordpress.com/2008/04/uk_london_tower_bridge.jpg
  
• http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/United-Kingdom.html
  

34