sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis mahutaks vähemalt 8 kuu sõnniku- ja virtsa. Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad ning olema ehitatud nii, et sademed ja pinna ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse. Ammoniaagi lendumise vähendamiseks peab vedelsõnniku- ja virtsahoidla olema kaetud. Aunas tohib hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Maapind, millel sõnnikuaun paikneb, peab olema tasane ja suurvee eest kaitstud. Et toitaineid ei lenduks, tuleb sõnnikuaun katta vettpidava materjali või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, saepuru- või puitlaastukihiga. Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta ning see võib mahutada ainult ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskoguse. Sõnnikuaun ei tohi olla veekogule, allikale või karstilehtrile lähemal kui 100 m
migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 56. Looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: · reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), · kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). · mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: · kapitali olemasolu, · tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, · valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) 57. Põllumajandusliku tootmise vormid : segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja nende levik; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks,
piimakarjakasvatusele. Agrokliima iseloomustus 1. Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3o C, lõunas 7o C b) juulis: põhjas 13o C, lõunas 17o C Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. 2. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500o C 3. Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm 4. Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud 5. Saakide arv aastas: 2 1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk, http://miksike.com/docs/referaadid2007/Suurbritannia_kristiklopets.htm 28/02/10 Majanduslikud eeldused Suurbritannia põllumajandus on tootlik ja teadusmahukas. Et palju põllumajandussaadusi veetakse sisse, on säilinud ainult kõrge tööviljakusega farmid. 1950.- 1980. aastatel suurenes põllumajanduse
migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 56. Looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: · reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), · kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). · mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: · kapitali olemasolu, · tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, · valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) 57. Põllumajandusliku tootmise vormid : segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja nende levik; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks,
Selgema ülevaate mulla tallamise mõjust annab mulla kõvaduse määramine, sest kõvaduse arvväärtuse muutumine on mitmekordne võrreldes lasuvustiheduse arvväärtusega. Kui näiteks lasuvustihedus suureneb 20% võrra, siis sama mulla kõvadus suureneb 400% ja enamgi. Kuna mulla kõvadus sõltub väga suuresti mulla veesisaldusest, siis on õigem seda määrata, kui mulla veesisaldus on 70-80% väliveemahutavusest. Optimaalne mulla kõvadus teraviljadele vegetatsiooniperioodi alguses on 0.5-0.8 Mpa ja perioodi keskel 2.0-2.5 Mpa. Olulisel määral mõjutab mulla kõvadus ka mullaelustiku tegevust. Mulla kõvadus kuni 3.0 Mpa ei mõjuta vihmausside käikude moodustumist. Kõvadust määratakse penetromeetriga! * Poorsus. Üldpoorsus 40-60%. Pü = (De-Dm/De)*100 Pü = Pk + Pmk, kus Pk kapillaarne poorsus 40-60%; <0.01mm Pmk mittekapillaarne poorsus 40-60%; >0.01mm Makropoorid Palja silmaga nähtavad Biopoorid
32. Millest sõltub tärklisesisaldus kartulimugulates? Kartuli tärklisesisaldus oleneb: - sordi geneetilistest omadustest, - kasvutingimustest (muld, väetamine, ilmastik), - mugulate tervisest jne. Suurema tärklisesisaldusega on hilisemad, pikema kasvuperioodiga sordid. Seetõttu sisaldub Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikides kasvatatud kartulis tärklist enam kui Eestis kasvatatul. - 21% vegetatsiooniperioodi temperatuuride summast, - 18% sademete hulgast, - 15% päikesepaistest, - 7% ulatuses merepinna kõrgusest. Ühe sordi piires võib tärklisesisaldus varieeruda 5 6%. 33. Kartulimugulate kvaliteet (mugulate kuju, suurus, koore omadused, idu- ja nabaaukude sügavus, sisemine kvaliteet, keedetud mugulate kvaliteet, lagunemine, jahusus, maitse, keetmisjärgne tumenemine, toorkartuli tumenemine).
Millest sõltub tärklisesisaldus kartulimugulates? Kartuli tärklisesisaldus oleneb: - sordi geneetilistest omadustest, - kasvutingimustest (muld, väetamine, ilmastik), - mugulate tervisest jne. Suurema tärklisesisaldusega on: - hilisemad, - pikema kasvuperioodiga sordid. Seetõttu sisaldub Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikides kasvatatud kartulis tärklist enam kui Eestis kasvatatul. Tärklisesisaldust mõjutab: - 21% vegetatsiooniperioodi temperatuuride summa, - 18% sademete hulk, - 15% päikesepaiste, - 7% ulatuses merepinna kõrgus. Ühe sordi piires võib tärklisesisaldus varieeruda 5 6%. 31. Kartulimugulate kvaliteet Eristatakse mugulate välist ja sisemist kvaliteeti. Väline kvaliteet tihedalt seotud kaubanduslikkuse mõistega. Välise kvaliteedi määravad: - kuju, - suurus, - koore omadused, - idu- ja nabaaukude sügavus,
jääb veel aktiivsesse kasvufaasi. 11. Lehtede langemise mehhanism (sh. vôrsete langemine). Suvehaljad puittaimed langetavad lehti vegetatsiooni lõpul. Lehtede langemine on vajalik: · taim ei saaks talvel mullast kätte niipalju vett, et katta lehtede kaudu aurunud vee kadusid; · taimelehed külmuksid läbi ja hukkuksid · lehtedele kuhjuks talvel palju lund ja oksad murduksid selle raskuse all. Heitlehiste puittaimede lehed langevad valdavalt vegetatsiooniperioodi lõpus. Igihaljastel puittaimedel aga periooditi aasta ringi 12. Arenguetapid taime elus. Embrüonaalne arenguijärk embrüa moodustumine. Kuna plasmakasv ja jagunemiskasv toimuvad algkoes (embrüonaalses vöötmes), siis nim. neid koos embrüonaalseks kasvuks. Juveniilset arengufaasi võib iseloomustada kui aktiivset kasvufaasi, kus meristeemrakud poolduvad intensiivselt. Õite moodustumist inhibeeritakse. Taimedel esineb iseloomulikke
auru kaudu levimisele on kaitstud ka noored lehed, kahe toimeaine kombinatsioon võimaldab kulunormi valida vastavalt vajadusele, tasakaalustatud toimespekter, kõrgem saak ja parem tera kvaliteet. Toimeained: 187,5 g/l trifloksüstrobiin; 80g/l tsüprokonasool Kulunorm: ühekordsel pritsimisel 1,0 l/ha, veekulu-150-400 l/ha (optimaalne 200 l/ha). Kordus-2, ooteaeg 42 p Kui põldu pritsitakse fungitsiididega rohkem kui 1 kord vegetatsiooniperioodi jooksul, võib Sphere kulunormi vähendada, nt 0,6 l/ha. Kahjurid Kõrsvija-maakirp (Phyllotreta vittula) Tõrjekriteerium • tõusmete faasis 1 m2 kohta 20-25 mardikat • 20-25% lehtedest kahjustatud Ennetatav tõrje Arvu piiramiseks oluline varajane külv. Eemaldada taimejäänuseid põlluääres. Agrotehniline Agroteehnilised võtted, mis soodustavad ja toetavad jõuline taimede kasv ja areng – optimaalne varajane külv,õige sügavus,väetise kasutamine. Kahjuri arvukust
solifluktsiooniks ehk maavooleks.. Igikeltsal on suur mõju jõgede tegevusele. Ta suurendab vee äravoolu, sest viimane ei saa pinnasesse valguda. Kui igikeltsa alal voolav jõgi kattub jääga ja vesi satub hüdrostaatilise rõhu alla, kummub jõejää küngastena üles ning vüljapääsenud vesi valgub laiali, muutes jõejää üha paksemaks. Tekib kattejää ehk tarõn. See nähtus on iseloomulik Siberi jõgedele. Igikelts lühendab taimede vegetatsiooniperioodi, soodustab soostumist ning ei võimalda puujuurtel tungida sügavamale pinnasesse, mistõttu puudel kujuneb vaid pindmine juurestik. Sellised puud ei suuda vastu panna tugevatele tuultele. Igikelts takistab loomadel urgude rajamist ja talveund. Igikeltsaaladel on väga raske raud- ja maanteede ning hoonete ehitamine. Viimased rajatakse vaiadele, maapinnast kõrgemale, et hoonetest eralduv soojus pinnast ei sulataks ja see laiali ei valguks
Suhkur toodetakse veest ja CO2-st. Veepuudusel ei saa fotosünteesida. Fotosünteesil toodetavast suhkrust sünteesitakse kõiki orgaanilisi aineid. Vesi on rakkudes lahuseks, mida peab olema teatud hulgas. Vee kaudu saab taim mullast mineraalaineid. Veepuudusel paneb taim õhulõhed kinni ja ei saa end jahutada ning fotosüntees ei saa toimuda. Kontrollib ka temperatuur. Liiga kuum (valgud muunduvad) või külm temperatuur – eluprotsessid aeglustuvad või peatuvad. NPP sõltuvus vegetatsiooniperioodi pikkusest (talvel taim ei sünteesi). NPP ja mineraalsete toitainete kättesaadavus. Vee-ökosüsteemides määrab NPP väärtuse päikesevalguse intensiivsus koos taimede toitainete kättesaadavusega. 17.NPP limiteerivad faktorid vee-ökosüsteemides. - Mageveekogudes on NPP-d limiterivaks teguriks sageli fosfor P, mereökosüsteemides lämmastik N. Kui maismaa-ökosüsteemides vähendab N ja P puudus NPP-d sageli 1,2 ... 1,4 korda, siis vee-
Tahesõnnikut on võimalik kuni laotamiseni säilitada ka põllul aunas, kuid see ei ole soovitatav toitainete suurte kadude tõttu. Samuti on sõnniku vedu põlluauna sageli raskendatud teede lagunemise, paksu lume või halva ilma tõttu. Kui kõik loomapidamishooned, kus peetakse loomi üle 10 loomühiku, saavad korraliku mahutavusega sõnnikuhoidla, kaovad põldudelt ka sõnnikulaamad. Sõnniku hoidmine põllul sõnnikuaunas on lubatud sellises mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta. Sõnnikuaun peab olema veekogust või allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100 meetrit. 3. VEEHOID kudepaikades olev kalamari. Selliste reostusjuhtude võimalikkust kinnitab aeg-ajalt Pandivere allikates esinev suur ammooniumiooni sisaldus ja osade aastate kalade noorjärkude puudumine jõgedes. 3.3 Veeobjektide kaitse 3.3.1 Veeobjektide kaitse veeseaduses
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
rabavette. Puude kasv soodes sõltub rabavee tasemest, vee liikumisest, hapniku sisaldusest ja keemilistest omadustest (vees lahustunud toitainete sisaldus). Hapnikuvaegus ja süsihappegaasi üliküllus mõjub puude kasvule pärssivalt. Mida vähem liikuv on vesi, seda halvemad on tingimused puude kasvuks. Turba õhustatavuse suurenemine, mis kaasneb soode kuivendamisel, tõstab soodes oluliselt mullaviljakust (Valk 2005: 83, 84). Paljud uurijad on täheldanud mineraalainesisalduse muutust vegetatsiooniperioodi jooksul: see on väiksem kevadise suurvee ajal ning kasvab pidevalt suve jooksul. Põhjuseks on: bioloogiliste protsesside aktiviseerumine ja aurumine, mis tõstab soovees ioonide kontsentratsiooni. Soovee tasemest kõrgemal toimub intensiivne orgaanilise aine kuhjumine, mineraalained jäävad turbasse, kust sademed need infiltreerumisel välja uhuvad ning ioonisisaldus soovees kasvab. Seetõttu suurenebki suvel vegetatsiooniperioodi
fotosünteesi käigus tekkinud orgaaniliste ainete liikumise allapoole – tüvesse ja juurestikku. Vedelike transport • Vegetatsiooniperioodi alguses on vedelike transport juurestikust võrasse väga intensiivne. • Okaspuudes toimub see aasta-rõngaste heledamas osas, kevadpuidu osas. • Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned. • Vedelike voolu piki tüve nimetatakse transpiratsiooniks.
Kasvukohaks sobib ka poolvarjuline paik, kuid mitte suurte vanade puude või ehitiste põhjapoolne külg. Suuremas aias või maakohas peab arvestama sellega, et õunapuu koor ja võrsed meeldivad maiusena ka jänestele, kitsedele ja hiirtele. Samuti tuleks noore iluõunapuu tüve kaitsta varakevadise kõrvetava päikese eest. Suuremad õunapuud kasvavad 5–6 (10) m kõrguseks ja võra läbimõõt täiskasvanud puul ulatub 3–4 meetrini. Konteineritaimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel (Õierohked õunapuud). Nagu kõik õunapuud, vajab ka iluõunapuu, eriti esimestel eluaastatel, võra kujundavat lõikust. Tavapäraselt lõigatakse kevadetalvel alates nullilähedase õhutemperatuuri saabumisest kuni pungade puhkemiseni. Oks lõigatakse tagasi selles suunas asuva punga kohalt, kuhu oksa edaspidi tahetakse juhtida. Vähehargnevaid pikki oksi lõigatakse rohkem tagasi kui hästihargnevaid. Istutusele järgnevatel
tippudega, õhukesekestalised ja üleni protoplasmaga täitunud suuretuumalised rakud. Puitu, milline tekib kambiumi tegevuse tulemusel nimetatakse teispuiduks. Puutüved koosnevadki põhiliselt teispuidust. Puutüve ristlõikes vaadeldes näeme, et puidurakkude ehitus ei ole ühesugune, koosnedes üksteist katvatest kontsentrilistest ringidest - aastarõngastest (iga-aastasest juurdekasvust). Aastarõngad (-ringid) tekivad alljärgnevalt: kevadel pärast puhke- pausi vegetatsiooniperioodi algul toodab kambium rohkesti suuremõõtmelisi trahheede ja trahheiidide rakke, vähem väiksemõõtmelisi puidukiude, mistõttu näib kevadpuit värvuselt heledam. Suve teisel poolel toodab kambium rohkem väiksema läbimõõduga trahheiidirakke ja rohkem ka puidukiude. Kuna rakkude mõõtmed on väiksemad, paiknevad nad tihedamalt ja sügispuit näib tumedamana. Üleminek sügispuidu ja järgmisel kevadel tekkivate suuremõõtmeliste ning heledamate rakkude
Mitmeaastaste umbrohtude (juurumbrohtude) nagu h. orashein, põldohakas, põldpiimohakas jt. puhul on efektiivsemaks hanijalg tööorganitega vaheltharija. Kui reavahe on umbes 16 cm (ja rohkem), saab teostada reavahede harimist. Kombinatsioonis vaheltharija ja äke teevad parima töö. Vaheltharija poolt äralõigatud mullakiht murendatakse äkke poolt ja umbrohud kammitakse paremini välja. Äkkega saab harida mitu korda, vaheltharijaga aga enamasti vaid ühe korra vegetatsiooniperioodi jooksul, sest hilisemates kasvufaasides on oht kultuurtaimi vigastada suurem. Mida suurem on mullakattuvus teraviljadel võrsumisest pea moodustamiseni, seda tugevamini surutakse umbrohtumist tagasi. Loodetavasti märgitakse tulevikus umbrohu allasurumiseindeks ka sordilehel. Konkurentsivõimelised sordid võivad umbrohtumist vähendada kuni 50%. Hernes Sordivalikul peaks eelistama lühikese kasvuperioodi, kiire algarenguga, kasvukõrgusega üle 75 cm ja tugeva lehestikuga sorte
rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 56. analüüsib looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) 57. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks
rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 56. analüüsib looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) 57. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks
keeled. Tpr: (O, T)-AT-Bafg-ELg-BCG. 6. Leetunud gleimuld LkG. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Tpr: (O)-AT-E-BG-CG. 7. Leede-gleimuld LG. Tekkinud karbonaadivabadel liivadel, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Toorhuumuslik horisont puudub või tema tüsedus on alla 5 cm. Tpr: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG. Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist.
kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side areng, majandusorganisatsioonide kasv. Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele. PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETET ÖÖSTUS 56.analüüsib looduslikke ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (huik ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) 57.iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm (spetsialiseeritud suurtalu), ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus, loomavabrik ja teab nende levikut; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu
põhi kivisem KLIIMA kliima – maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikurežiim) antud kohas või piirkonnas. Kliima uurimisega tegeleb klimatoloogia Kliimaklassifikatsioonide alused: temperatuuri, sademeterežiimi ja taimkatte järgi õhumasside alusel mullavee bilansi alusel Maakera piirkondade jaotumine soojusrežiimi järgi: maksimum- ja miinimumtemperatuurid vegetatsiooniperioodi pikkus ja temperatuurid aastane kõikumine ööpäevane kõikumine ekvatoriaalne troopiline-mereline parasniiske W-rannik troopiline-kontinentaalne parasvöötme kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate Maakera sademete piirkonnad: sademete kogusumma (mm) aastane kõikumine ja perioodilisus ööpäevane kõikumine sademete/aurumise vahekord
keeled. Tpr: (O, T)-AT-Bafg-ELg-BCG. 6. Leetunud gleimuld LkG. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Tpr: (O)-AT-E-BG-CG. 7. Leede-gleimuld LG. Tekkinud karbonaadivabadel liivadel, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Toorhuumuslik horisont puudub või tema tüsedus on alla 5 cm. Tpr: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG. Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist.
tolmutera. vegetatiivisest rakust koosnev tolmutera. Kahekordne: üks spermium liitub Viljasta- Ühekordne: üks spermium liitub ühe munarakuga, teine teistuumaga. mine arhegooni munarakuga. 1. Seeme valmib võrdlemisi Seeme 1. Seeme valmib väga aeglaselt, kuni kiiresti kuni 3 kuni 4 nädala 1,5-2 aasta jooksul, ajavahemik kuni ühe vegetatsiooniperioodi tolmlemise ja viljastamise vahel jooksul. võib ulatuda 13 kuuni. 2. Endosperm triploidne (3n). 2. Endosperm haploidne (n). 3. Lootel on 1-2 idulehte. 3. Lootel on enamasti rohkem kui 4. Seeme asetseb viljas. kaks idulehte. 4. Seeme on vabalt seemnesoomusel. (Botaanika, lk 269)
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on +2 ºC. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on +2...+3 ºC ja mulla temperatuur 0,1...0,2 ºC. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0 ºC. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 ºC juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes +35 ºC. Seemnete
keeled. Tpr: (O, T)-AT-Bafg-ELg-BCG. 6. Leetunud gleimuld LkG. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Tpr: (O)-AT-E-BG-CG. 7. Leede-gleimuld LG. Tekkinud karbonaadivabadel liivadel, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Toorhuumuslik horisont puudub või tema tüsedus on alla 5 cm. Tpr: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG. Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist.
Haigused, metsloomad ja linnud Kuigi mägimänd on üldiselt hea vastupanuga putukkahjustustele ja haigustele, on peamiseks ohuks okaspuu võrsevähk ja tuulepesad. Vähi tunnuseks on pruunistunud okkad ja hukkunud pungad. Samas võivad aga kõrval kasvavad põõsad olla täiesti terved (Laas, 2004). Haiguse tõrjeks 25 tuleks kasutada profülaktilist pritsimist kogu vegetatsiooniperioodi kestel, varakeva-dest alates (Sarapuu, 1983). Tuulepesad tekivad uinuvate või lisapungade arenema hakkamise tõttu okste ebatavaliselt rohke harunemise tagajärjel. Tuulepesa võrsed on lühikesed ja peened, lehed ja okkad on väikesed. Esineb erineva kujuga, ümaraid pesakujulisi ja ebasümmeetrilisi tuulepesasid, mis aasta-aastalt suurenevad. Need levivad ebasoodsate või järsult muutunud kasvutingimustega puudele tuulega edasikantavate eostega (Sarapuu, 1983).
Usund- · Laiemalt- usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. · Kitsamalt- religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. 8. Põllumajandus, kalandus ja toiduainetetööstus 52. Looduslikud: · Reljeef- mõjutab põllumajandusliku maa pindala jm · Kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus)- sellest sõltub, millised põllukultuurid seal kasvavad ning nende saagikus Ekvatoriaalne Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad. Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused
n – vaatlusaastate arv 6. Äravoolutegur η(a). Äravoolukihi (h) ja sademete S msamal perioodil maale langenud, suhe. η=h/S (1) Eestis on see 0,3 – 0,5 11. Äravoolunorm. Äravoolunorm – pikaajaline keskmine äravool või vooluhulk (m3/s) või moodul; on pika aja keskmine äravool – aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline keskmine: , n – vaatlusaastate arv Selle võib arvutada millise tahes arvutusvahemiku – suurveeperioodi, vegetatsiooniperioodi, veevaese perioodi või iga kuu jaoks. Narva jõe keskmise äravoolu norm (Narvas) on 385 m3/s, Emajõel (Tartus) 55 m3/s ning Pärnu jõel (Orekülas) 46 m3/s. Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes.
Kõvadus radiaal pinnal 250 Janka Männipuidu kasutamine. *Väga heade omadustega konstruktsiooni ja tisleripuit. *Ehituses konstruktsioonimaterjalina, uste ja akende valmistamisel. *Immutatult elektripostidena ja ehituspuiduna. *Keemiatööstuses tselluloosi valm. *Männivaigust toodetakse tärpentiini ja kampolit. Lehis. Eestis kasvab sissetoodud liigina kasvatatakse tarbepuu saamise eesmärgil Vastupidiselt teistele okaspuudele langetab lehis vegetatsiooniperioodi lõpul okkad. Välimuselt sarnaneb lahise puit männi puidule. Lehis on lülipuiduline liik. Maltspuidu ja lülipuidu värvuse erinevus on väga suur. Aastarõngad on selgelt eristatavad. Puit sisaldab palju vaiku. Lehise puidu tugevus on kohalikest okaspuuliikidest kõige suurem. Kergest töödeldav. Suure vaigusisalduse tõttu ei saa immutada, viimistlemine on ka keeruline. Tihedus 550..640 kg/m3
ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere otsene mõju tavaliselt enam ei ulatu (nn pritsmevöönd + soolased primitiivsed mullad). Laugelt tõusva mereranniku taimkattele on iseloomulik vööndilisus Rannaniidu kui elupaiga eripärad: Muldade kõrge soolasisaldus halofüütsed taimed; · Õhuke huumuskiht, lähtekivimi paljandumine; · Hiline vegetatsiooniperioodi algus (kuni jää sulab, meri soojeneb) ja suhteliselt hiline lõpp (meri jahtub aeglaselt); · Tuuled ja tormid, sh soojal aastaajal tuule suuna ööpäevarütm; · Suhteline sademetevaesus; · Ebaregulaarsed üleujutused riimveega; · Jääkuhjatised purustavad kallast ja niidukamarat; · Niiske pinnase jäätumine/sulamine takistab põõsastiku arengut. Rannaniitude tähtsus · Elustikuline tähtsus nii pesitsevad kui läbirändavad linnud, kahepaiksed, halofiilsete taimeliikide
moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. · Kitsamalt- religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. ANALÜÜSIB INFOALLIKATE ABIL LOODUSLIKE JA MAJANDUSLIKE TEGURITE MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE ETTEANTUD KOHAS/RIIGIS; Looduslikud: · Reljeef- mõjutab põllumajandusliku maa pindala jm · Kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus)- sellest sõltub, millised põllukultuurid seal kasvavad ning nende saagikus Ekvatoriaalne Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad. Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused.
magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega. Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multshi nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla pH-d sobivalt happelisuse suunas. Sieboldi magnoolia hooldus Sieboldi magnoolia ladina k. Magnolia sieboldii, hooldus seisneb regulaarses kastmises, seda kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, kuna magnoolia vajab palju niiskust. Mingit erilõikust ta ei vaja. Tuleb vaid välja lõigata kuivad ja sissepoole kasvavad oksad. Talvekate ei ole vajalik, ning pole ka taime suurte mõõtmete poolest võimalik (alates 3-4 aastast). Üle 3-4 aasta vanuste magnooliate eest pole muud hoolitsust vaja peale kastmise. Paljundamine Sieboldi magnoolia paljundamine on võimalik seemnetega, pistikutega ja pookimise teel.
kohanenud kõrgema niiskustasemega ja tavaliselt nende kasvuvormid on tallamise suhtes tundlikumad (Cole 1984). Taimede tallamiskindlust mõjutab ka ilmastik (Cole 1984, Roosaluste 1988). Taastumine pärast esimest aastat on nõrk, teise aasta möödudes taastumise määr küll kasvab, kuid katse-eelset taimestiku katvust ala lähiaastatel ei saavuta. Uuringute tulemused on näidanud, et soo kuivemas osas on soovituslik tallamiskoormus kuni 50 külastust vegetatsiooniperioodi jooksul. Niiskemas osas on lubatav 40 külastust vegetatsiooniperioodi jooksul (Roosaluste 1988). Põhjalikumalt on uuritud metsakasvukohatüüpide tallamiskindlust. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi andmetel (Eesti Metsanduse ... 1986) on Eesti metsakasvukoha- tüüpide tallamiskindlus vägagi erinev (tabel 8). Kõige tallamiskindlamad on kastikuloo, sinilille ja mustika kasvukohatüüpi puistud. Kõige tundlikumad on aga lodukuusikud ning sambliku- männikud
c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on +2 ºC. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on +2...+3 ºC ja mulla temperatuur 0,1...0,2 ºC. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0 ºC. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 ºC juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes +35 ºC. Seemnete idanemine oleneb
talvituvad taimejäänustel, siis on haigete taimede ja varisenud lehtede hävitamine samuti üks tõrjevõte. Kasulikkus ja kahjulikkus Teraviljakasvatusele kahju tekitava tungaltera (Claviceps purpurea) sklerootsiume kasutatakse meditsiinis, samuti kasutati pisiseeni antibiootikumide valmistamiseks Sügiskirevatel vahtralehtedel on sageli näha kollase rõngaga ümbritsetud kõrgemad ümmarguse kujuga mustad laigud, mida tekitab seen Rhytisma acerinum. Seen taime ei kahjusta, kuna ilmub alles vegetatsiooniperioodi lõpus ja teda peetakse isegi dekoratiivseks. Linnas saastunud õhus seen puudub, kuna ta on saastumise suhtes väga tundlik (teda peetakse puhta õhu indikaatoriks). Sama kehtib paju-pigilaiksuse Rhytisma salicinum kohta, kuid seen pole nii levinud.
Huvitav Geograafilisest laiusest tingituna on Eestis hästi välja kujunenud ilmastiku hooajalisus ehk sesoonsus. Eestis eristatakse kaheksat nn klimaatilist aastaaega. Peale nelja tavalise aastaaja räägitakse klimaatilisest vaatekohast ka kevadtalvest, varakevadest, hilissügisest ning eeltalvest. Kevadtalv on lume sulamise periood, valitseb sula, lumikate väheneb. Kui lumikate on lõplikult sulanud, algab varakevad, maapind sulab ja hakkab soojenema. Kevade alguseks loetakse vegetatsiooniperioodi algust, õhutemperatuur jääb püsivalt üle +5 kraadi C. Aktiivse taimekasvu periood kestab Eestis 120-130 päeva. Suve alguseks loetakse ööpäevase õhutemperatuuri püsivat tõusu üle +13 kraadi C. Kui ööpäevane õhutemperatuur jääb püsivalt alla +13 kraadi C, algab sügis. Kui taimede kasv lakkab ja õhutemperatuur jääb püsivalt alla +5 kraadi C, algab hilissügis. Sagenevad öökülmad. Eeltalv algab esimeste külmade ilmade ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
