50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 113 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ainars
Õppematerjali autor
teostavatele isikutele. Teistele isikutele on kord soovituslik. (3) Korra eesmärk on tagada puude istutamisel kõrgekvaliteediliste istikute kasutamine ning parandada ja ühtlustada istutustööde ja hoolduse kvaliteeti. 2. peatükk ISTUTUSTÖÖ KAVANDAMINE § 2. Istutustöö kavandamise alused (1) Istutustöö kavandamise aluseks on haljastusprojekt või istutusjoonis. Haljastusprojekt on haljasala kujundamiseks vajalike dokumentide kogum vastavalt projekteerimisnormidele ja -standarditele ning teistele asjakohastele normdokumentidele. Istutusjoonis on mõõtkavas haljastuse asendiplaan koos maa-alale projekteeritud haljastuse üksiktaimedega. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 1 Avalikule alale puude istutamise kord
kus ta - kallurite vajadus pinnase transpordil ,min; q - kalluri maht *0,85; tn - ekskavaatori töönorm ,h/m³. Kallurite vajaduse arvutamiseks kasutatakse valemit (4)[14]: t 1=kalluri maht∗ekskavaatoritootlikus∗60 (4) 8.1 KASVUPINNASE KOORIMINE JA TRANSPORT Kallurite laadimiskestuse arvutamiseks kasutatakse valemit(4): t 1=10,2∗0,01∗60 = 6,7 min Kallurite tsükkel haljasala kaevetöödel leitakse valemiga(1): 120∗0,2 t t=6,7+ +2+3=12,5 min . 30 Kallurite vajaduse haljastusala kasvupinnase transportimisel leitakse valemiga (3): t a = 105 *0,01*60=63 min. Kallurite vajadus kasvupinnase transportimisel leitakse valemiga(3): t a = 265 *0,01*60=159 min.
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Kursuse projekti eesmärgiks oli tutvustada tudengitele mullatöödega kaasnevaid põhimõtteid ja erinevaid töökäike alates 0- tsükli töödest. Projekt on koostatud õppeaine ,,hoone osad" jooniste järgi, mille kohta joonised ja mahuarvutused on autor ise koostanud ja vajalikud arvutused välja arvutanud. Töö on koostatud lektor Ramjala kursusetöö näidise järgi ning vastavasse vormistusesse viidud Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendi abil. Lisades on välja toodud AutCAD 2007'ga tehtud joonised väljakaeve mahu, vundamendi sügavuse, kaevamis skeem, taldmike- ja vundamendiplokkide paigaldus skeemi, objektil materjalide ladustamise ning objektil transpordimasinate liikumis skeem. 2. HOONE OSADES HARJUTUSTÖÖ LÜHIKIRJELDUS Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, vahelagede lõ
Marian Jürisalu-Lisitsyna MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART KURSUSETÖÖ Õppeaines: Tehnoloogia I Ehitusinstituut Õpperühm: KHE2020 Juhendaja: Lektor Anneli Ramjalg Tallinn 2022 SISUKORD 1 HOONE OSADE HARJUTUSTÖÖ KIRJELDUS................................................................. 5 2 MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART ......................................................................... 7 2.1 Tööde loetelu ................................................................................................................... 7 2.2 Tööprotsesside kirjeldus .................................................................................................. 7 2.2.1 Krundi märketööd ................................................................................................... 7 2.2.2 Kasvupinnase eemaldus ehk koorimine ...................................................
Tagasitäite pinnas tihendatakse, et jääks ühtlane kiht. [4] 2.2.8. Haljastuskihi rajamine Kooritud kasvupinnasest rajatakse hoone vundamendi perimeetrile haljastuskiht, kuhu vajadusel külvatakse uus muruseeme. [4] 5 3. TÖÖDE KVALITEEDINÕUDED 3.1. Pinnase eemaldus Pinnase eemaldamisega tuleb toimida vastavalt projektdokumentide kohaselt. Pinnased kogutakse projektis esitatud mahtudes ning ladustatakse nii, et ei toimuks pinnase paakumist. [5] 3.2.Kaevetööd Süvend tuleb rajada, toestada või astmestada kaevetööde projekti alusel ning töömeetodid peavad olema projektdokumendis esitatud. Kaevata tuleb ette nähtud ulatuses ja nii, et tingimustest olenemata ei tekiks varinguid. Lõppkaeve kaevamisel tuleb olla ettevaatlik, et ei rikutaks pinnase struktuuri ning põhi jääks võimalikult tasane
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... 12 Kodune kompostimine:.....................
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik l?
on 0,003 lähedased maapinna loodulikud kalded. Esineb lühiajalist sügavamad ja pinnasevesi on külmumispiirist ainult vähe sügavamal ja mõjutab kasvupinnase niiskumist, mistõttu kasvavad niiskuselembelised taimed, võib esineda isegi pindamise soostumise tunnusedid. Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8W on võimalik piki- ja põikplaneerimisega ning kraavitamisega tee külgnevate alade niiskumist vähendada ja saavutada esimesed paikonna plukord. Kõik paikonnad süvend ja 0-profiilid. 3 Liiga niiske ( Pinnavvete äravool on raskendatud, esineb pikaajalist märg) seisuvett. Maapinna lähedase pinnavee tõttu esineb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid