metsamaa; joonista sektordiagramm. · Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. LAV on Draakonimäed mille kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane, sobilik karjakasvatamiseks. Vabariigi loode osassse ning põhja osasse jäävad kõrbed, mis ei ole sobilikud maaharimiseks. · Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). Lõuna-Aafrika asub lähistroopilises kliimavöötmes, põhja osa jääb troopilisse vöötmetesse Keskmine temperatuur maapinnal jaanuari kuus on 20-30 kraadi ja juuli kuus 5-20 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa on 2200 - 4000ºC Vegetatsiooni periood on keskmine või lühike vähese sademete hulga tõttu. Saakide arv 2-3. · Muldade iseloomustus-peamised mullad, muldade viljakus.
AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarkliima On kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Loomadest suudavad kohaneda ainult väga vähesed. 2. Parasvööde Tingimused põllumajandusega tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe ning talv on külm. Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja
pere toitmiseks. Turumajanduslik põllumajandus (kaubaline): esmane eesmärk on toodangu müük. 9. Haritava maa pindala piirkonniti, analüüs Kõige suurem on see Okeaanias (1,94 ha elaniku kohta), Põhja-Ameerikas (0,74 ha elaniku kohta), Ida-Euroopas (0,68 ha elaniku kohta). Kõige väiksem on Ida-Aasias (0,10), Kagu-Aasias 0,18) ja Lõuna-Aasias (0,19) 10. Millest sõltub erinevate kultuuride ja loomade kasvatamise võimalus erinevates maailma piirkondades? Vegetatsiooniperioodi pikkusest Sademetest Pinnamoest Mullastikust 11. Agrokliimavöötmed Agrokliimavööde Iseloomustus POLAARKLIIMA Kogu aasta on külm ja põllumajandusefa tegelemine on võimatu. LÄHISPOLAARKLIIMA Kuna seal on lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk (aktiivsete temepratuuride summa alla 1000°C), siis on võimalik vaid paremates
1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed Põllumajanduse spetsialiseerumine sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest ja põllumajanduse looduslikest teguritest (üleval). Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. 1. Polaarkliima- põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarkliima- lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk (aktiivsete temperatuuridew (at) summa alla 1000 kraadi) võimaldavad kasvatada vaid kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure- redis, sibul,varane kartul.
PÕLLUMAJANDUS põllumajandus eri kliimavöötmetes eeldused põllumajandusega tegelemiseks kliima temperatuur vegetatsiooniperioodi pikkus sademed ja nende aastane jaotus sademete ja aurumise vahekord mullad keda ja mida kasvatada põllumajanduse otstarbekus polaarne kliima polaarne kliima kliima vegetatsiooni perioodita mullad ei kujune põllumajanduslik tegevus ainult kunstlikes tingimustes (kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood
Polaakliima kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood kasin soojushulk vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redis sibul varajane kartul ... Parasvööde kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. kapitali käive aeglane tööjõuvajadus hooajaline toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud looduslikult levib okasmets suvi on lühike ja jahe talv külm ja pikk põllumajandusliku maad on vähe karmid ilmastikutingimused väheviljakad leetmullad kasvatada saab teravilju rukkis
Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub vegetatsiooniperioodi pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu. Lähispolaarkliimas on vaid parimal juhul võimalik kasvatada kiirekasvulisi kultuure (nt redis, sibul). Tundramaadel kasvatatakse põhjapõtru. Parasvöötmes on tingimused üsna erinevad tavaliselt saab ühe saagi aastas. Seetõttu on kapitali käive aeglane,
sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Põllumajandus jaguneb kaheks. Elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline) kasvatatakse põllusaadusi / peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks Turumajanduslik (kaubaline) eesmärgiks toodangu müük. Nüüdisajal suur osa põllumajandusest spetsialiseerunud. Agrokliimavöötmed. Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliima kogu aasta külm, põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarkliima lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk võimalik kasvatada ainult paremates mullastikutingimustes kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma kannatavaid kultuure redis, sibul, varane kartul jms.
mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit jms. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Parasvööde pindalalt kõige ulatuslikum. Tingimused pm tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügisesed öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi: kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. · Jahedas parasvöötmes, kus vegetatsiooniperiood kestab vaid 3-5 kuud, levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid
looduslikult okasmets.Suvi on lühike ja jahe,talv on pikk ja külm.Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju nt:rukist,kaera ja otra,kartulit ja köögivilja,lina ja rapsi.Soojas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood kuus või rohkem kuud.See periood võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi,nagu hiliseid teraviljasorte sh. riisi ja maisi,sojauba,päevalille.Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima.Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada.Haritava maa kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest.Mullad on viljakas,ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni.Kasvatat. puuvilju,viinamarju,oliive,tsitruselisi jne.Troopilises vöötmes koguneb aasta jooksul kõige enam soojust(kuni 11000°C),kus temp. Ei lange kunagi alla 0°C
2617-s vaatluspunktis. Seire käigus selgus, et enamiku lehtpuuliikide seisund oli hea ning okaspuuliigid olid stabiilselt rahuldavas seisundis. Sademete vee ph jäi neutraalseks (ph 5-6). Lämmastikühendite saastekoormus oli suurem soojematel kuudel, samuti oli saastekoormus väiksem võrade all ja suurem avamaa sademetes, mille alusel sai järeldada, et osakesed peetakse kinni võrades, kus okkad kasutavad neid kasvamiseks. Mullavee ph oli stabiilne kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Puude juurdekasvuseire näitas, et aastatel 2004- 2009 oli puude juurdekasv madalam, kui eelneval perioodil. Alustaimestiku seire näitas, et männikute liigiline koosseis on vaene (Eesti keskkonnaseire, 2009). Kokku hinnati 2011. aasta metsaseire käigus I astme metsaseire vaatluspunktides ning II astme metsaseire proovitükkidel 2725 vaatluspuu tervislikku seisundit. Tulemustena selgus, et okaspuuliikide seisund on olnud stabiilselt rahuldaval tasemel ning lehtpuuliikide seisund hea
Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud (moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile [lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne]). Brasiilia põllumajandus on hästi hajutatud, ja riik on toidu suhtes isemajandav
haruldased. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0 °.Juulis rannikul 16 °, Ülem Reini madalikul 20°,ida-osas18°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. MULLAD
BRASIILIA a) Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. b) Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. c) Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. d) Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. e) Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale väga
Summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja pm tegelemine võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure - redist, sibulat, varast kartulit. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. Kevadisel ja sügistel öökülmad ning talvine madal temp. Lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi: kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus kulukas, suurte kadudega. Jahedas parasvöötmes - vegetatsiooniperiood kestab vaid 3-5 kuud, levib looduslikult okasmets. Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Pm maad vähe, karmid kliimatingimused, väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada mitmeid teravilju, rukkist, kaera, otra,
madalik. 3) Parasvööde Agrokliima iseloomustus: Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3ºC, lõunas 7ºC b) juulis: põhjas 13ºC, lõunas 17ºC Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500ºC Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud Saakide arv aastas: 2 4) Idaosas on okasmetsa leetmullad,aga lääneosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hallid pruunmullad. 5) Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. 6) Maaharimiseks sobib rohkem riigi lõuna- ja idaosa, mille pinnamood on lainjas tasandik. Mägine põhja- ja lääneosa sobib pigem lambakasvatuseks; mägedes on
Suvi lühike, jahe, talv külm ja pikk. Saab kasvatada teravilju, rukist-kaera-otra, kartul. Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või enamgi kuud. Kasvavad nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein. Soe parasvööde kuuekuune või pikem vegetatsiooniperiood võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi. Suhkrupeet, riis, soja, mais, päevalill, viinamari. Lähistroopiline vööde vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Niisutamise abil on põllukultuure võimalik kasvatada kogu aasta ja saada 2 saaki. Talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis. Troopiline vööde enim soojust, suured kõrbed, põllumajandus oaasides. Datlipalm, puuvili, suhkruroog, riis, nisu.
MAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID Looduslike ja majanduslike tegurite m õju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus), asukoht transpordivõimalusteks. Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) AUTOTÖÖSTUS Tootmiskor ralduse muutusi autot ööstuses ja selle mõju autotööstuse globaliseerumisele; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks: uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine, müük ja hooldus. Liiderfirma ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma. Alltöövõtja ...
Kliimavööde Vegetatsiooniperioodi Sademete hulk Hinnang muldadele Kasvatavad kultuurtaimed pikkus Sademete režiim Loomatõud Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps ...
· Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde o kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. o kapitali käive aeglane o tööjõuvajadus hooajaline o toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega · Jahe parasvööde o vegetatsiooniperiood 3-5 kuud o looduslikult levib okasmets o suvi on lühike ja jahe o talv külm ja pikk o põllumajandusliku maad on vähe o karmid ilmastikutingimused
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale ...
Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on... ...kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 - 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. - kartulit, - rukist, - kaera, - otra, - lina - mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis sooja väheseks, meil küpsevad vaid nende kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse.
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale...
Kahjustatud pungade välispinnal on näripuru ja ekskremente, pungad ei avane, kuivavad ja nende sisemus on tühjaks söödud. Uue põlvkonna liblikad munevad õitsemise lõpul marjaalgmetesse. Kahjustatud marjad värvuvad teistest varem, kuivavad ja varisevad Tõrje: Talvituvate kahjurite hävitamiseks kaevake sügisel põõsaalused läbi. Kahjustatud oksad lõigake põõsastest välja, seda võib teha kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Korjake ja hävitage kahjustatud marjad. Sõstrapõõsaid tuleb pritsida pungade paisumise ajal, enne kui röövikud on jõudnud pungadesse tungida (Neem-Azal). Ferromoonpüünised. Sõstra klaastiib – Synanthedon tipuliformis Kahjustatakse enamasti sõstra- , harvem karusmarjapõõsaid. Liblika tiivad klaasjalt läbipaistvad, siruulatus 20...23 mm. Röövikud talvituvad säsis.
selles riigis? Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Muud maad; 14% Põllumaad; 10% Metsamaad; 20% Rohumaad; 56% Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale väga niiske
Aasta keskmine õhutemperatuur muutub +5,5°...+7 °C Ukraina põhjaosas kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on alates −3 °C riigi edelaosas kuni −8 °C riigi kirdeosas. Juuli keskmine õhutemperatuur on alates +23 °C riigi kaguosas kuni +18 °C riigi loodeosas. aktiivsetetemperatuuride summa on 1000-4000°C. Aastane sademete hulk on umbes 500- 1000mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on kuus kuud või enam. Kasvatatakse 12. erinevat saaki. Ukrainas on viljakad erosiooni kannatavate parasvöötme (tüseda) mustmuldadega piirkond. Hädavajalik on pidev niisutus. Suures osas valdavalt saab tegeleda põllumajandusega, sest 70% Ukraina territooriumist hõlmavad madalikud, kuid väike osa maast koosneb ka kõrgustikest ja mäestikutest, kus ei saa väga sellega tegeleda.
sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade, milline metsade all). Kas pinnamood soodustab või takistab põllumajandusega tegelemist? Millised kliimavöötmed on selles riigis? Agrokliima iseloomustus keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa (ööpäeva keskmiste temperatuuride summa, kui temperatuur on üle 0° C), sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 5° C), mitu saaki aastas saadakse. Millised mullad ja milline on muldade viljakus? Kui suur osa tööjõust on hõivatud põllumajanduses? Millised põllumajandusliku tootmise vormid on esindatud? Kas kapitali põllumajanduse arendamiseks jätkub ja kas tead, milline on valitsuse põllumajanduspoliitika? Euroopa Liidus on ühine põllumajanduspoliitika.
elanikkonnast. See näitab, et kuigi suhteliselt suur osa rahvastikust töötab primaarsektoris, moodustab põllumajandusest saadud tulu SKP-st suhteliselt väikese osa – tulusamad on teised majandusharud. Siiski on Tais linnastumisprotsent kõigest 34,1% (Thailand Urbanization 2015), suurem osa elanikkonnast elab maal ning on otseses sõltuvuses põllumajanduse tootlikkusest. Nii omavad väga suurt mõju ka looduskatastroofid, ikaldused ja põuad, mis võivad tavapäraselt pikka vegetatsiooniperioodi lühendada. (The World Factbook 2015, Economy of Thailand. 2015) Tähtsaimad kasvatatavad põllukultuurid on riis, maniokk, kumm, mais, suhkruroog, kookospalm, sojaoad, ananass ja õlipalm. Kõige enam (98,4 miljonit tonni, maailmas 4. tootja) toodetakse suhkruroogu, sellele järgneb 37,5 miljoni tonniga aastas riis. Hoolimata suuremast tootmismahust, on riisi tootmine suhkruroo kasvatamisest ligi kolm korda tulusam (tulu umbes 9 miljardit dollarit aastas).
Mis sellele viitab? intensiivne pllumajandus, suurem osa toodangust annad loomkasvatus, palju kapitali, krge mehhaniseerituse tase, vhe tjudu 10. Millised pllumajanduse arengut ja paigutust mjutavad tegurid mjutavad konkreetses paigas pllumajandusega tegelemist? Looduslikud tingimused: reljeef (mgise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad pllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tjud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude vimalus, soodustused jne) tehnika(piisavalt arenenud, levinud) 11. Millised pllumajanduslikud tootmisvormid on selles riigis levinud? hiigelfarm, segatalud, istandused, 12. Kas ja millised probleemid vivad selles riigis seoses pllumajandusega kaasneda? Phjenda. muldade vljakurnatus, lekarjatamine,le vi alatootmine, http://et.wikipedia
Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32oC, idarannikul ka üle 32oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem sajab Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima, siiski saadakse aastas kaks saaki. Itaalias esineb vihmane ja pehme talv, kuid põuane ja kuum suvi. Viljakad mullad on tundlikud vihmavee tekitatava erosiooni suhtes. Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Itaalias ja Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks Hispaanias (umbes
13. generatiivne paljunemine- e. suguline paljunemine, mis sisaldab meioosi ja viljastumist. 14. risoom- e. maa-alune vars( 15. vegetatiivse paljunemise viisid 16. mugul- 17. sibul- e. muundunud võsu(tulp, liilia) 18. võsund- taime maapealne või maa-alune külgharu, millesse erinevalt risoomist ei kogune varuaineid. 19. kallus- e. haavakude, millest saab uusi taimi vegetatiivselt kasvatada 20. 1-aastane taim- on taimed, mis idanevad, õitsevad ja surevad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul.(hernes) 21. 2-aastane taim- taimed, mille eluperiood kestab 2 aastat.(ussikeel) 22. mitmeaastane taim- taimed, mille elutsükkel kestab normaaltingilmusil alati üle 2 aasta.(harilik võilill) 23. rohttaim- on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.(rukkilill) 24. puitunud taim- soontaimed, kelle varred puituvad.(tamm) 25. puu- on puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi.(kuusk) 26
Looduslik rohumaa- loodusliku rohukamaraga maa-ala,kus inimtegevus piirneb rohusaagi korjamise ja loomade karjatamisega. Taimekasvatus-põllumajandusharu, mis tegeleb kultuurtaimede kasvatamise, saagi korjamise ja esmase töötlemisega. Loomakasvatus-põllumajandusharu, mis tegeleb koduloomade pidamise ja loomsete saaduste hankimine. 2.LOODUSLIKUD: KLIIMA-kuude keskmine temperatuur, sademete hulk ja jaotumine, tuuled ja vegetatsiooniperioodi pikkus MULLAD- mulla viljakus, erosioonioht ja põuakindlus RELIJEEF- maapinna absoluutne kõrgus, nõlva kalle MAJANDUSLIKUD: KAPITAL- raha ja hoonete ning töövahendite olemasole. TÖÖJÕUD- tööjõuhulk ja kvaliteet TURG- toodangule VALITSUSE PÕLLUMAJANDUSE POLIITIKA- tortused, laenude võtmise võimalus, müügisoodustused 3. HARITAV MAA- regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud
Argentiina 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, milline metsade all? Kontuuril tähista põllustatud alad. Põllumajanduslikult kasutatava territoorium riigis on umbkaudselt 10% b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Arendada oleks suhteliselt hea, kuna riigil on suhteliselt palju tasast pinda, ei pea mägedele nn astmeid tegema, et saaks midagi kasvatada. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus( keskmised temperatuurid, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuu jaanuaris on +20 kuni +25kraadi ja juulis +10 kraadi ringis. Aastane keskmine õhutemperatuur on 16 kraadi. Aastane sademete ...
Geograafia - Põllumajandus Ukraina Põllumajanduslikult kasutatava maa suurusest hõivab põllumaa üle poole Ukraine pindalast, s.o. 71.26`% . Metsamaa alla jääb 16.79% pinnast ning ülejäänud 11.95% on rohumaa. Sellist riigi pindala jaotust näeme järgneval sektordiagrammil. Ukraina pindala jaotus % 13% 17% 56% 14% Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu Ukraina suure pindala tõttu võib pinnamood olla mitmekülgne. Ligikaudu 70% riigi territooriumist on madalike all ja kõrgustike alla jääb 25% . Mäestikud hõlmavad vaid 5% Ukraina pindalast. Suurem osa territooriumist jääb Ida-Euroopa lauskmaa edela ossa, mida iseloomustab madalike ja kõrgustike vaheldumine. Ukrainas on valdavalt mandriline paraskliima, mis tähendab, et esineb neli aastaaeg...
sademed SOE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem · Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) · Eristatakse: 1) parasniiske valdkond 2) kuiv mandriline valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad jäävad kuiva mandrilisse valdkonda · Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE · Põllumaad palju (300 mln ha) · Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima · Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilisedalad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad
Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef
välisilme muutusteni ehituses, suuruses, lehtede ja varte värvuses, erinevas värvuses surnud kudede ilmumiseni jne.(http://www.seemnemaailm.ee) Tomatite kõrget saagikust võib saada ainult omades tugevaid terveid istikuid, hästi ette valmistatud mulda, ja pidevalt hoolitsedes taime eest. (http://www.seemnemaailm.ee) 3 Materjal ja metoodika Uurimisaluseks taimeks valiti tomatitaimed kasvuhoone sordist "Maike". Kokku kasvatati vegetatsiooniperioodi 21.05 kuni 23.09.2010.a, vältel üheksat tomatitaime. Katse seati üles kolmes võrdses rühmas, igas rühmas oli katse alguses kolm 81 päeva vana tomatitaime. Taimed istutati kasvukohta 21.05. Kasvukohas tagati kõigile taimedele sama koostisega muld. Kasvutingimusteks olid: 1. toatingimused 2. välistingimused 3. kasvuhoonetingimused Katse ajal kasteti ja väetati kõiki tomatirühmi samaaegselt, samas koostises veega ning
arendamise seisukohast. Brasiiliasse ei ole kasulik teha põllumaad, sest rannikuäärsetel aladel on reljeef väga mägine ning ebatasane ja sisemaal on enamus maad täis Amazonase madalikku. b. Kliima-kliimavööde, agrokliima iseloomustus(keskmised temperatuutid, aktiivsete 12 | P a g e temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). Kliimavööde on Brasiilias lähisekvatoriaalne (ja põhjas ka ekvatoriaalne) vööde. Agrokliima, keskmine õhutemperatuur jaanuaris ja juulis on 16-24 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 1000- 2000 ml (Amazonase vihmametsasades isegi kuni 3000 ml). Vegetatsiooniperioodi pikkus kestab alla 6 kuu ja saake aastas saab 2 (niisketel aladel ka 3). c. Mullad(peamised mullad, muldade viljakus)
punapeet, petersell, sibul, rõigas. 22. Miks vajavad köögiviljad korraliku saagi valmimiseks viljakat mulda? Kuna köögiviljade juurestik on võrreldes põllukultuuridega kehvem, siis sellepärast vajavad nad korraliku saagi saamiseks viljakat mulda. 23. Mida nimetatakse üldiseks toiteelementide eemaldamiseks? Köögiviljade mineraalse toitumise tarvet iseloomustatakse eelkõige toiteelementide hulgaga, mida taimed tarbivad kogu vegetatsiooniperioodi kestel 1 ha kohta. Seda nimetatakse üldiseks toiteelementide eemaldamiseks. 24. Millises faasis taim mullast toitaineid ei võta? Idanemisfaasis taim mullast toitaineid ei võta. 25. Milliseid mineraalaineid eemaldavad köögiviljad kõige rohkem vegetatiivse kasvu perioodil? Vegetatiivse kasvu perioodil eemaldavad köögiviljad kõige rohkem lämmastikku. 26. Milliseid mineraalaineid omastavad köögiviljad kõige intensiivsemalt viljade moodustumise ajal?
sademete hulga kasv, öökülmade algus, keskmise õhutemperatuuri langus. Neist tulenevad ka teisesed fenoloogilised nähtused, mis kaasnevad sügisega nagu lehtede värvumine ja langemine, rändlindude lahkumine ja loomade talvevarude kogumine (seotud päeva pikkusega), seemnete valmimine (seotud õhutemperatuuri ja valgustingimuste muutumisega). Olenevalt ilmastiku käigust saabuvad elava looduse sesoonsed nähtused igal aastal erinevatel aegadel. Näiteks kevade tulek ja vegetatsiooniperioodi algus võib ühel aastal toimuda märtsis, teisel aastal aga mai alguses. Seega ei saa kalendriliste aastaaegade järgi tegutseda. Selleks on püütud välja töötada fenoloogiliste aastaaegade skeemi, kus jaotus on tehtud õhutemperatuuri käigu alusel. Varakevad- ööpäeva keskmine temperatuur läheb üle 0º C. Lumi läheb ära, maa taheneb. Maaharimist liigniiskuse tõttu veel teha ei saa. Varakevad kestab aprilli algusest kuni kolm nädalat.
laiust kuni 100 korda. Rakud on omavahel ühenduses ainete liikumisetagamiseks kas liht- või koobaspooridega. Rakuseinad sisaldavad u 40-58% tselluloosi, 15-23% hemitselluloosi, 28- 34% ligniini ja veidi muid aineid (eeterlikke õilisid, tanniide, vaiku). Trahheiidide vahel leidub ka puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, kuhu kogunevad talveks säilitusained – tärklis ja mitmesugused rasvad. Kevadel, vegetatsiooniperioodi algusestoodab kambium suuremõõtmelisi ja õhukeseseinalisi trahheiidirakke, mistõttu näib kevadpuit ristlõikes heledamana. Hilispuit koosneb rohkem paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest, mistõttu näib tumedamana. Hilispuit eristub nähtavalt järgmise aasta kevadpuidu heledamatest rakkudest, andes selliselt võimaluse värvuskontrasti abil aastarõngaid omavahel eristada. Aastarõngad paiknevad konsentriliste ringidena üksteise
Hooldustööd on hästi mehhaniseeritavad, sest suuremad maaalad võimaldavad tehnika juurdepääsu ja manööverdamist. Kuna tegemist on väiksemat investeeringut ja tööjõudu nõudva karjatamisviisiga, siis on see enamlevinud lammaste, lihaveiste aga ka noorkarja karjatamisel eelkõige poollooduslikel rohumaadel.Vabakarjatamise peamiseks puuduseks on keeruline planeerida õiget karjatamiskoormust rohumaal, s.o. sobitada karjatavate loomade arv rohukasvu muutustega vegetatsiooniperioodi vältel ja aastatest tingitud erinevustega. Samuti vähendab see karjatamisviis kultuurliikide saagipotentsiaali ja eluiga, sest pidev taimede optimaalsest arengufaasist varajasem kärpimine mõjub taimede arengule ja talvekindlusele pärssivalt. See karjatamisviis ei sobi ka farmipidajale, kelle kasutada on väikesed ja hajusalt asuvad maatükid. Vabakarjatamise rakendamisel on väga oluline taimiku seisundi (saak, arengufaas) pidev ja asjatundlik hindamine
SOE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) Eristatakse: 1) parasniiske valdkond 2) kuiv mandriline valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad jäävad kuiva mandrilisse valdkonda Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilised alad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima
järgmise kava alusel: 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. 3) Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses. 3) Põllumajandusliku tootmise vormid.
eeltalve. Lume sulamise periood on kevadtalv. Selle algus on päev, millest alates valitseb sulailm ja väheneb lumikatte paksus. Kevadtalveks loetakse ka hilisemad talvise lume sulamise järgsed ajutise lumikattega ja külmailmadega kevadised perioodid, juhul kui neid püsiva lumikatte lagunemisest eraldav ajavahemik ei ületa oluliselt nende endi kestust. Pärast lumikatte lõplikku kadumist algab varakevad. Selle jooksul toimub maapinna sulamine ja soojenemine. Taimede vegetatsiooniperioodi algusega saabub kevad kitsamas mõttes. Seda näitab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle 5 ºC. Ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat tõusu üle 13 ºC loetakse suve alguseks. Ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv langemine alla 13 ºC on sügise alguseks. Sagenevad pilvised ja sademetega ilmad, saabuvad öökülmad. Kui taimede vegetatsiooniperiood lakkab ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla 5 ºC, algab hilissügis
tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõe äärseid lammialasid, kuna Ungarist voolavad läbi nii Doonau kui ka Tisza. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtluseks üleujutuste korral, kus on hävinud enamus osa saagist. 1.3 Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temp. ,aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas) Ungari valitseb mandriline paraskliima, mille neli aastaaega on enam-vähem ühesuguse kestvusega. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad ja üsnagi sademete vaesed. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta kõige külmem kuu on jaanuar (kuu keskmine
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis lood...
PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 1. Vegetatsiooni perioodiks nimetatakse aega, mis soojuse ja niiskuse poolest sobib taimede kasvuks. Eestis algab vegetatsioon, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle +5 C. o a) Määrake kliimadiagrammide järgi vegetatsiooniperioodi pikkused Niameys ja Warssavis. Warssavis on vegetatsioonipikkus aprillist oktoobrini, kui temperatuur jääb üle 5 kraadi. Vegetatsiooniperiood on Niameys umbes 3 - 4 kuud, kuna siis muutub seal keskkond liiga kuivaks. b) Kummas linnas on vegetatsiooniperiood pikem? Põhjenda Vegetatsiooniperiood on Warssavis pikem, sest seal on niiskem. Niameys on enamus aega aga kuiv ja palav. 2. Kas toodud väide on õige või väär. Väär väide paranda õigeks.
seega ka hästi omastatav taimede poolt ning ka väljapestav mullast. Taimsete ja loomsete valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muudetakse denitrifitseerivate bakterite toimel uuesti molekulaarseks lämmastikuks, mis eraldub atmosfääri. Kasutusel on ka nitrifikatsiooni inhibiitorid, mida kasutatakse lämmastiku suuremate normide puhul, et piirata lämmastiku ajutist liigomastamist ja säilitada lämmastikutoitumise hea tase kogu vegetatsiooniperioodi jooksul ilma mitmekordse kasvuaegse väetamise vajaduseta. Ammooniumnitraat on põllumajanduses sageli kasutatav tahke lämmastikväetis. Seda toodetakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ning mikrogranuleerituna või granuleerituna ületab selle lämmastikusisaldus 28 massiprotsenti. Ammooniumlämmastikku võivad savimineraalid vähesel määral fikseerida analoogiliselt kaaliumiga, ent see jab ka mullas fikseerununa mullaorganismide poolt kasutatavaks, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
