Metsaökoloogia ja majandamine III Test (0)

Metsaökoloogia ja majandamine MI. 1771
Sügissemester 2014/2015
III osa
1. Metsakaitse
Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega.
Kahjustusi metsas võivad põhjustada:
1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe;
2) loomad ( põder , putukad);
3) haigused (seened);
4) inimene (põlengud, saasted).
1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud ( juurepess , külmaseen, haavataelik ), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik)
Juurepess
Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja .
Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas -valged.
Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil:
1. Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu.
2. Kaudselt – nakatunud kännu juurestiku läbi levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Sagedasem variant.
Mütseel – e. seeneniidistik . Enamus seeni on ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes moodustavad võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli.
Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul.
Kuivadel muldadel kasvavad puistud on enim ohustatud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu.
Juurepessu ühe liigina , mille sees eristati 3 erinevat vormi (stammi):
P- vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske , kadakat
S –vorm - kuuse vorm kahjustab kuuske, noori mände
F – vorm – nulu vorm kahjustab nulgu.
Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi liigina:
Männi juurepess
Kuuse juurepess
Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt:
Kuusel kahjustab mädanik juuri ja tüve. Juurepess rikub kuusikutes kõige väärtuslikuma osa puidust - tüve.
Noorematel kuuskedel tüve allosas väikesed piklikud valged laigud. Juurekaelal vaigujooks. Vanematel puudel muutub juurekael jämedamaks. Mädaniku algfaasis puit pisut sinakaslilla, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks massiks.
Diagnoosimine:

• juurekaela laienemine
  
• võrade hõrenemine
  
• vaigujooks
  

Männil kahjustab mädanik põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav.
Diagnoosimine:

• tormiheide
  
• kuivanud kadakad alusmetsas
  
• kasvukohatüüp (pohla)
  

Profülaktilised meetmed juurepessust hoidumiseks:
1. Okaspuukultuure ei tohiks rajada juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse.
2. Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest.
3. Hooldusraieid tuleks teha talveperioodil.
4. Puidu kokkuveol tuleks kasutada metsasõbralikku väiketehnikat.
Külmaseen
Võib esineda kõikidel Eesti puuliikidel, eriti männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, kambium selle ümber hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Toimivat tõrjet pole, haiged puud raiutakse.
Haavataelik
Viljakehad on lühikesed , sageli peaaegu liibunud. Eestis esineb väga ulatuslikult. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Raieküpsetest puudest on sageli kuni 90-95% nakatunud. Nooremates puudes levib mädanik pisut aeglasemalt. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab suurt majanduslikku kahju ja on üheks peamiseks probleemiks haavikute kasvatamisel .
Mittemädanikulised tüvehaigused
Männi-koorepõletik
Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda .
1.2 Putukkahjurid ( üraskid , männikärsakad)
Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada :
1. Primaarsed kahjurid - kahjustavad terveid puid, nõrgestavad neid või viivad hukule - maipõrnikas.
2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid - üraskid.
3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu.
Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi:
1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, väheneb assimileeriv pind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb.
2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, takistavad mahlade normaalset liikumist, puu kuivab.
3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, häirides vee- ja toitaineteringet.
Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb:
1. Puuliigist - lehtpuud on vastupidavamad kui okaspuud kuna vahetavad lehti igal aastal.
2. Puu füsioloogilisest seisundist.
Üraskid
Eestis 63 liiki, metsandusliku tähtsusega on umbes 25 liiki.
Eristatakse nn. monogaamseid (perekonna moodustavad üks emane ja üks isane ) ja polügaamseid (ühe isasputuka kohta mitu emast) üraskeid. Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel kaks.
Erinevad üraskiliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil kindel puuliik , mida ta kahjustab.
Valdav osa üraskitest on sekundaarsed kahjurid, st. et nad asustavad haigeid, nõrgestatud puid. Kui üraskite paljunemiseks on soodsad tingimused, võib üraskite arvukus tõusta väga kiiresti, ja võib tekkida olukord, kus kõigile üraskitele ei jätku enam sobivaid puid (haigeid, nõrgestatuid) ja nad ründavad ka terveid. Okaspuud reageerivad sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja siis hakkab loodusliku iseregulatsiooni tulemusena langema . Kõige ohtlikum on kuuse-kooreürask.
Kuuse-kooreürask
4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Asustab nõrgestatud puutüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali. Polügaamne, paarituskojast üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna. Kogu haudepilt niines.
Talvituvad 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa ka koore all.
On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid!
Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale ?
1. Raiutud materjal metsast võimalikult ruttu välja viia, või koorida .
2. Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid.
3. Kasulike putukate (sipelgad) säilitamine ja levitamine.
4.Kasulikele lindudele soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine.
Männikärsakad
Kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad. Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas.
Lendlus on intensiivne mai keskpaigast juuni keskpaigani.
Sõltuvalt kahjustuse ulatusest jäävad kas taimed kiratsema või hukkuvad. Reeglina näritakse istutatud taimede ( mänd , kuusk ) koort. Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn.
Vahetult peale raiet tuleks hoiduda metsauuendamisest.
Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave, millega ümbritseti värsked raiestikud.
Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate, millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal.
1.3 Ulukikahjustused metsas (põdra, metskitse, kopra, hiire kahjustused).
Negatiivset mõju metsale võivad põhjustada imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder.
Noortel mändidel söövad nad ära puu ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatub puud erinevate tüvemädanikku põhjustavate seentega ja lõpuks nad hukkuvad. Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute harvendamine .
Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile okaspuud. Sokud nühivad sarvi vastu puutüve, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda.
Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad . Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Heaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine).
2. Metsa uuenemine ja uuendamine
2.0. Looduslik metsauuenemine (generatiivne)
Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, eelistatakse looduslikku uuendust, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks.
Looduslik metsauuenemine võib toimuda:
1. Generatiivselt (seemnetest);
2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu).
Seemnetega uuenemiseks on vaja soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi.
Seemnete idanemine sõltub:
a. seemnete kvaliteedist;
b. keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad.
Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edasine saatus sõltub puuliigi bioloogilistest omadustest.
2.1 Metsa looduslik uuenemine ( vegetatiivne ).
Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega.
Kännuvõsu - areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist.
Kännuvõsu arenemine sõltub:

• Puuliigist (iseloomulik enamikule lehtpuudele).
  
• Vanusest ( nooremad produtseerivad rohkem võsusid)
  
• Kasvukohast (viljakal kasvukohal tekib rohkem võsusid)
  

Juurevõsu - areneb juure lisapungadest.
Vegetatiivselt tekkinud puudel on kasv esimestel aastatel kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see ühtlustub.
Vegetatiivselt tekkinud puud on:

• Üldiselt lühiealisemad
  
• Mädanikku tekitavaid seenhaigusi esineb rohkem
  
• Puit on madalama kvaliteediga
  

Üldiselt tuleks eelistada seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Looduslikule uuenemisele jäetakse alad, kus tingimused kasvukohale vastavate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad.
2.2 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid
Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastad seemnevaheaastad.
Viljakandvus algab vabalt kasvavatel puudel alati varem, kui puistus kasvavatel.
Viljakandvus sõltub:
a) Kliimast
b) Kasvukohatingimustest
c) Ilmastikust
d) Kahjurite ja haiguste esinemisest
e) Kahekojaliste taimede puhul oluline mõlemast soost isendite olemasolu.
Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus- ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii suur, et üldine seemnesaak väheneks väljaraiutavate puude arvelt (parim täius 0,5 - 0,6). Samuti puude väetamise teel.
Metsa kunstlik uuenemine
2.4 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Erinevad istutusmaterjali liigid.
Metsakultiveerimise võtted:
1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamiseks ja puude istutamiseks;
2) seemnete külvamine;
3) puude istutamine ;
4) metsakultuuri hooldamine.
Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvavad metsakasvukohatüübile vastavad puuliigid, mille kogus tagab uue metsapõlve tekke.
Metsa võib uuendada vaid metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega.
Metsakultiveerimine on vajalik:
1) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas;
2) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon ;
3) metsa rajamisel aladele , kus varem pole metsa olnud.
Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel.
Külvi eelised – lihtsam, odavam, tagab juurte normaalse arengu.
Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem.
Istutamist tuleks eelistada:
1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad;
2) niisketel ja märgadel muldadel;
3) erosiooniohtlikel muldadel.
Külvi võiks eelistada:
1) keskmise viljakusega värsketel raiestikel;
2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske;
Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali:
Seemikud - kasvatatud külvidest, neid pole ümber istutatud.
Istikud - puittaimed , mida on kasvatatud taimlas .
Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud.
2.5 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine.
Metsakultuuride algtihedus
Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril.
Algtihedus oleneb:
1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest,
2) kasvukohatingimustest,
3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist,
4) istutusmaterjali vanusest,
5) loodusliku uuenduse olemasolust.
Puuliigi valik
Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid).
Segakultuurid on:
1) tootlikumad, erinevatel puuliikidel erinev vee-, valguse- ja toiduvajadus,
2) parandavad mulla omadusi,
3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele.
Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel.
Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure.
Puuliigi valik sõltub:

• kasvukohatüübist,
  
• vana puistu liigilisest koosseisust,
  
• seenhaiguste ja kahjurite esinemisest,
  
• metsaomaniku soovidest ja võimalustest.
  

Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike:

• must kuusk,
  
• punane tamm,
  
• euroopa lehis,
  
• siberi lehis,
  
• jaapani lehis,
  
• harilik ebatsuuga .
  

Metsakultuuride hooldamine
Hooldamise eesmärk luua soodsad kasvutingimused puittaimedele ja reguleerida metsakultuuri koosseisu.
Hooldamise viisid valitakse vastavalt metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast.
Hooldamise sagedus

• sõltub olukorrast kasvukohas.
  
• Mida paremini on maapind ette valmistatud, seda vähem on vaja hooldada .
  
• Mida parem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada.
  

Peamised hooldamise viisid on järgmised:
1. Rohttaimede ja võsa eemaldamine.
2. Täiendamine.
3. Väetamine (tuhaga).
4. Keemiline töötlemine.
5. Kaitseabinõud loomade vastu.
2.6 Põllumaade metsastamine.
Esimesed metsakultuurid rajati põllumaadele 1782-1850. Suurem põllumaade metsastamine oli Eestis peale II Maailmasõda .
Põllumajanduslike maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul:
1. muld on väheviljakas.
2. tegemist pindalaliselt väikese alaga.
Kasutatavad kultiveerimisviisid
Endiste põllumaade metsastamisel on eelistatud istutamine ( erandiks on harilik tamm, mida võib ka külvata ).
Puuliikide valik
Seal võivad kasvada põhimõtteliselt kõik Eesti metsapuud.
Parimaks puuliigiks on arukask . Niiskematel aladel võib kultiveerida sangleppa. Ka harilik tamm on sobiv puuliik. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel mändi. Samuti kuusk. Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine .
Võõrpuuliikidest võib endistel põllumaadel kasvatamisel osutuda sobivateks lehised ja ebatsuuga.
Hooldamine
Hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises.
3. Seemnete varumine. Metsaselektsioon . Plusspuud. Seemlad
Ajutine seemnepuistu - heakasvuline raieküps puistu , mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Sealt varutakse suurem osa kultiveerimiseks vajalikest seemnetest.
Valikseemnepuistu - spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpsed ja küpsed heakasvulised puistud, käbide-seemnete varumiseks.
Valikseemnepuistuteks sobivad:

• tuulekindlad puistud,
  
• kõrge tootlikkusega,
  
• viljaka kasvukohatüübiga,
  
• keskealine või valmiv puistu.
  

Puud, millelt seeme varutakse peaksid olema:
- kiirekasvulised
- sirgetüvelised
- kitsa võraga
- hästi laasunud
- haiguskindlad
jne.
Metsaselektsioon - puude pärilike omaduste parandamisele - metsade kvaliteedi tõstmine ning nende tootlikkuse suurendamine .
Peamised meetodid metsaselektsioonis on valik (enam kasutatav), ristamine ja mutageenidega mõjutamine.
Metsaselektsiooni eesmärkideks:
a) Puistu tootlikkuse suurendamine.
b) Puistu ja puidu kvaliteedi tõstmine.
c) Puistu haiguskindluse suurendamine.
d) Puistu vastupanuvõime suurendamine.
Metsaselektsiooni seisukohalt puistud ja puud 3 kategoorias:

• plusspuud /puistud
  
• normaalpuud /puistud
  
• miinuspuud /puistud
  

Plusspuud - kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele.
Nõuded plusspuule:
1) Diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine;
2) Kitsa võraga, oksad peened.
3) Täiesti terved , sirge tüvi.
Miinuspuu e. -puistu - aeglase kasvuga, väheväärtuslikud, haiged puud.
Puud, mis ei kuulu ei plusspuude ega miinuspuude kategooriasse on normaalpuud.
Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad.
Vegetatiivne seemla – plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandus, kus koos kasvavad erinevad plusspuude kloonid , mis omavahel tolmlevad ning mille tulemusena saadakse parema genotüübiga seeme.
Kloon – organismi vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga . Sugulise paljundamise korral saadakse üks geen ühelt ja teine teiselt vanemalt.
Vegetatiivsete seemlate ülesanded:
a) Kvaliteetsete seemnete tootmine.
b) Säilib plusspuude genofond.
c) Plusspuude pärilike omaduste selgitamine .
Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid.
Katmikala seemlad.
2007. augustis avati Lääne-Virumaal, Kullengal Eesti esimene katmikala seemla.
Katmikala seemlaid otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet.
Eestis omab lehtpuudest kõige suuremat majanduslikku tähtsust arukask.
Katmikala seemla eelised:
1. Puud ei tolmle „võõra“ tolmuga.
2. Puude kasv ja areng väga kiired.
3. Seemnete kogumine on lihtne.
4. Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema.
5. Seemnesaak pinnaühiku kohta on rikkalik.
6. Puid on lihtne uuendada/ asendada .
Kilehoonetes reguleeritakse:

• Temperatuuri
  
• Valgust (puudealune pind kaetakse valgust peegeldava liiva või dolomiidi puruga)
  
• Õhuniiskust
  
• CO2 sisaldust
  
• Toitainete sisaldust mullas (väetamine)
  
• Kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle.
  

4. Raied.
4.1 Raiete liigitus
Kasvavat metsa raiutakse: raieküpse puidu kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks.
Puid raiutakse: üksikpuudena; gruppidena; lankidena.
Eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad:
1. Hooldusraie
1.1. Valgustusraie
1.2. Harvendusraie
1.3. Sanitarraie
2. Uuendusraie
2.1. Lageraie
2.2. Turberaie
2.2.1. Aegjärkne raie
2.2.2. Häilraie
2.2.3. Veerraie
3. Valikraie
4. Trassiraie
5. Kujundusraie
4.2 Hooldusraied
Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, reguleerida metsa liigilist koosseisu ja suurendada metsade tormikindlust.
Puistust raiutakse välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi kasvu ja arengut.
Hooldusraiet lubatud teha:
1) valgus- ja toitetingimuste parandamiseks;
2) väärtuse tõstmiseks;
3) sanitaarse seisundi parandamiseks.
Hooldusraied jagatakse kolmeks:
1) valgustusraie
2) harvendusraie
3) sanitaarraie
1. Valgustusraie - kujundatakse puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi.
2. Harvendusraie - anda paremate omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda.
3. Sanitaarraie - surnud ja surevate puude, kahjuritega asustatud või haigete puud koristamiseks.
Raiekraad e. harvendamise aste - näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse.
Hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse.
Alameetod - välja raiutakse loodusliku arengu käigus allajäänud puud.
“Metsahunt” - puu, mis on teistest puudest suurem, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Ülameetod - välja raiutakse I-II kasvuklassi puud.
Raiejäätmed - oksad, ladvad, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets .
4.3 Hooldusraiete bioloogilised alused
1. Kasvuressursi ümberjaotamine.
Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena suureneb nende juurdekasv.
2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine
Liigilise koosseisu kujundamisel tuleb otsustada, kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja valida puuliik või -liigid puistus.
Segametsade eelised:

• Tootlikum.
  
• Parandab mullaomdusi.
  
• Vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele.
  
• Loomastik liigirikkam.
  

3. Kasvama jäetakse omadustelt parimad puud.
Selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega.
4.4 Hooldusraie majanduslikud eesmärgid
1. Täiendava puidukoguse saamine.
2. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine
Hooldusraie käigus eemaldatakse ebasobivad puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud.
3. Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine
Metsas on parem liikuda , marju ja seeni korjata, puhata , kui see on hooldatud. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum.
Hooldusraiete planeerimine :
Eelisjärjekorras tuleks raiuda:
1. viljakamate kasvukohtade metsad,
2. kultuurpuistud,
3. silmatorkavamad metsad,
4. nooremad metsad.
4.5 Uuendusraied
Metsauuenemiseks sobivate tingimuste loomine. Jagatakse kaheks: lageraie ja turberaied .
Lageraied
1 aasta jooksul raiutakse peaaegu kõik puud raielangil.
Seemnepuud – puud, mis jäetakse kasvama, et soodustada looduslikku uuendust.
Säilikpuud – puud, mis jäetakse, et tagada elustiku mitmekesisus .
Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata.
Raiestik - raiutud metsaosa.
Raiesuund - lankide paigutus kvartalil. Võimalusel paigutada kvartali idaserva.
Turberaied
Uuendusraied, kus lank raiutakse mitmes osas, et luua järelkasvu tekkeks ja arenguks soodsad tingimused.
Jagatakse:
1) aegjärkne raie
2) häilraie
3) veerraie
Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes.
1. Aegjärkne raie
Mets raiutakse järkude kaupa ja üksikpuudena. Nõuab väga metsasõbralikku lähenemist. Männikus.
2. Häilraied
Uuendamisele kuuluv mets raiutakse häiludena.
3. Veerraie
Raiutav ala ei tohi olla laiem kui pool metsa keskmisest kõrgusest. Männikutes, harvem kuusikutes. Raiekiirus on väga väike.
Turberaietel on aga mitmeid puudusi:

• võib suurendada tormi- ja lumekahjustusi;
  
• vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu;
  
• alati kallimad lageraietest.
  

Eeliseks: pidev metsa esinemine.
4.6 Valikraied
Tehakse seepärast, et metsa majandada püsimetsana. Püsimets on metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine. Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis takistavad järelkasvu ning püsimetsa mittesobivad.
Kui turberaie eesmärgiks on vana mets likvideerida ja see asendada uue metsapõlvkonnaga, siis valikraie eesmärgiks on kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu, metsa kui sellist ei likvideerita.
Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit .
Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised:

• Mets on püsiv.
  
• Pidev ja säästlik puidukasutamine ka väikeses metsaosas.
  

Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes:

• Metsa ülestöötamine on väga keeruline.
  

• Raie käigus kasvama jäävate puude vigastamise oht on suur.
  
• Ahvatlus üleraieks.
  

• Juurepessust kahjustatud metsi ei saa majandada püsimetsana.