Uurimustöö: Norra Kuningriik (0)

Aravete Keskkool
UURIMUSTÖÖ
Norra Kuningriik
Juhendaja : Maie Paap
Koostaja : Kirke Somelar
10.klass
Aravete 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1.1 Üldandmed 5
1.2 Geograafiline asend 6
1.3 Looduslikud tingimused 7
2.RIIGI ARENGUTASE 9
2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid 9
3. RAHVASTIK 10
3.1 Rahvaarvu muutumine 10
3.2 Rahvastiku paiknemine 11
3.3 Soolis -vanuseline koosseis 12
3.4 Linnastumine 13
4. ENERGIAMAJANDUS 14
5. PÕLLUMAJANDUS 16
5.1 Looduslikud eeldused 17
5.2 Majanduslikud eeldused 17
5.3 Spetsialiseerumine 18
5.4 Põllumajandus saaduste eksport 18
5.5 Keskkonna probleemid 18
6. METSAMAJANDUS 19
7. TÖÖSTUSE ARENG 20
8. TRANSPORT 21
9. TURISM 25
26
KOKKUVÕTE 26
KASUTATUD KIRJANDUS 27

SISSEJUHATUS

Valisin antud referaadi teemaks Norra Kuningriigi, kuna Norra on üks rikkamaid riike, huvitava loodusega ja ma tahtsin oma teadmisi Norra kohta täiustada. Referaadi eesmärgiks oli teada saada Norra Kuningriigi majandusest, kliimast, rahvastikust, metsandusest, turismist ja transpordist. Kasutatud on elektroonilist materjali.
1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS

1.1 Üldandmed

Illustratsioon 1: Norra vapp
Illustratsioon 2: Norra lipp
Norra vapil on Krooniga (lõvi), kellel on käes kirves , vapil on ka kroon.
Lipu värvid on punane, sinine ja valge. Norra lipul on sinine rist .
Iseseisvus : 1905.aastal 7.juuni
Pindala: 323 758km²
Pealinn: Oslo
Riigikord : Parlamentaarne monarhia
Rahvaarv: 4 691 500 (1.04.2007)
Rahaühik: Norra kroon (NOK)
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg, Eestist 1 tunni võrra taga
Haldusjaotus: 19 maakonda
Riigikeel (ed): norra ja saami
Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet
Riigitähis: N
Usklikud: luterlased (89%), katoliiklased, muslimid
Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg
Norra kuninga nimi on Harald V ja kuninganna on Sonja

1.2 Geograafiline asend

Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet’ saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral.Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa, põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega – Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga.Riik asub laiuskraadide vahel nagu 71°N ja 27°E ning 58°N ja 7°E.
Illustratsioon 3: Norra geograafiline asend

1.3 Looduslikud tingimused

Illustratsioon 4: Norra kõrgeim mägi
Norra on tuntud on mägede, fjordide, jugade ja liustike poolest.Enamik Norra territooriumist asub Skandinaavia mäestikus.Madalikke võib leida Trondheimi ja Oslo ümbruses.Skandinaavia mäestik on lauge ida-ning järsu läänenõlvaga.Kõrgeim tipp on Galdhoppigen(2469 m).Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets .Lääne ja lõuna Norras leidub ka sega- ja lehtmetsi,kus kasvavad: mänd, lepp , tamm, saar, pärn, jalakas ja sarapuu. Lõunaosas on metsapiir 1100-1200 meetri kõrgusel, põhjas laskub see mereni. Norra on väga rikas maavarade poolest. Peamised maavarad on nafta , maagaas, vask, plii, rauamaak, tsink , titaanium, nikkel , puit, kala ja veeenergia. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra , sellepärast on 3% Norra pinnasest kõlblik põllumajandussaaduste kasvatamiseks, väga raske on rajada sirgeid teid, need tuleb juhtida ümber mägede.Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele.
Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Vaatamata sellele ,et Norra asub suhteliselt põhjas on kliima mõõdukas. Selle eest hoolitseb looduslik sooja õhu süsteem – Atlandilt puhuvad lääne- ja edelatuuled ning soe Golfi hoovus . Sellest tulenevalt on kliima äärmiselt mereline , rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on talv karmim , suvi soojem ja sademeid vähem.
Sademete hulk varieerub sisemaal ja põhjas 300-400 mm, rannikul sajab rohkem.
Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.Norras asuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised ja täis kärestikke. Jõgede peamised toiteallikad on liustikuveed, sest jõed saavad alguse mäestikest. Lisanduvad allikad ja sademete vesi.Suurimad jõed asuvad ida pool ,need on Glama , Tana, Mjosa, Drammen. Norras asub ka Euroopa 4 sügavamat järve, need on Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m), Tinnsjo (460 m) ja Mjosa ( 449 m). Norra loomastikus kohtab põhjapõtru, rebaseid , hunte, valgejäneseid, saarmaid, nugiseid, hirvi , lemminguid ja teisi külma kliimaga kohanenud loomi.
Illustratsioon 5: Norra loodus

Illustratsioon 6: Norra loodus

2.RIIGI ARENGUTASE

SKP(2005): 1 906 miljardit NOK(3 812 miljardit EEK)
SKP ( elaniku kohta): 412 000 NOK (824 000 EEK)
Majandussektorite % SKP-st, põllumajanduses 3%, tööstuses 35% ja teeninduses 62%. Suremus 10‰, sündimus 13‰ , keskmine eluiga on 78 aastat.

2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid

Norra kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: EEA-Euroopa Majanduspiirkond, WTO-Maailma Kaubandusorganisatsioon, EFTA -Euroopa Ühenduse deklaratsioon, NATO , OECD-Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon , Schengeni leping ja UNICEF .Kuigi Norra toodab naftat ei ole ta liitunud OPEC-iga.
Rahvusvahelistest firmadest on tuntud: SAS-lennukompanii, DnB- pangandus , Statoil-naftakompanii ja Jarlsberg-juustu tootmine.

3. RAHVASTIK

3.1 Rahvaarvu muutumine

98% Norras elavatest inimestest on norralased. Vähemusrühmad on saamid ehk laplased (neid on umbes 40 000), soomekeelsed norralased kveenid (u 12 000), taanlased ja rootslased. Norra rahvaarv on 2007.aasta seisuga 4 691 500 inimest. Võttes arvesse rahvaarvu on Norra keskmine riik. Graafikult vaadates on Norra rahvaarv iga aastaga kasvanud, selle peamisteks põhjusteks on immigratsioon ja rahva majandusliku elujärje paranemine. Sündide arv pole oluliselt suurenenud, kuid on paranenud meditsiin.
Illustratsioon 7: Rahvaarvu muutumine

3.2 Rahvastiku paiknemine

Keskmine rahvastiku tihedus Norras on 14,82 inimest/km². Võrreldes Soome ja Rootsiga on see väiksem. Samas paikneb rahvastik ebaühtlaselt, suur osa elanikest elab Norra lõunaosas ja lõunarannikul, kuna mujal on pinnamood väga mägine ja sisemaal ei ole nii head teedevõrku.
Illustratsioon 8: Rahvastiku paiknemine

3.3 Soolis-vanuseline koosseis

Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%,tööealised inimesed on 65% ja vanureid on 15%. Protsentide järgi ma arvan ,et Norras on vananev rahvastik.Meeste eluiga on keskmiselt 76 eluaastat ja naistel 82 eluaastat. Kuna keskmine eluiga on küllaltki kõrge, näitab see seda, et hästi on arenenud meditsiin ja vanureid toetatakse rahaliselt.
Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78 surma/1000 elaniku kohta. Sündimus on suhteliselt madal ja iga aastaga see tegelikult väheneb. Viimase 5 aasta jooksul on sündinud poisse natukene rohkem, kui tüdrukuid.
Norra kuulub kaasaegse rahvastiku tüübi hulka.
Illustratsioon 9: Rahvastiku püramiid

Illustratsioon 10: Norra linnad
3 .4 Linnastumine

Norra on linnastunud maa.Linnades elab 76% rahvast (2003.a).Linnad on tekkinud rannikualadele, kuna sisemaa on mägine aga rannikualad on tasasemad, lisaks on rannikutel parem ühendus teiste maade ja linnadega.

4. ENERGIAMAJANDUS

Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maaagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit , rauamaaki, grafiiti, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit.
Elektrit toodetakse pea kogu ulatuses hüdroenergiast, mida on tänu kiirevoolulistele mäestikujõgedele üsna palju. Viimastel aastatel on tootmine tarbimisele alla jäänud ja seetõttu otsitakse lisavõimalusi elektri saamiseks. Need oleksid maagaasist energia tootmine või tuumaanergia laialdasem kasutuselevõtt. Viimast on valitsus ka palju toetanud, sest Norra on avatud meretuultele.
Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Norra energiamajandus saastab vähe keskkonda ja on taastuv energuaallikas. Miinuspooleks on sõltuvus ilmastikuoludest.

Illustratsioon 11: Norras leiduvad maavarad

5. PÕLLUMAJANDUS

Norra maast kasutatakse 3% põllumaaks, 27% metsamaaks ja 70% muuk maaks . Enamiku territooriumist võtavad enda alla järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved. Enamasti leidub põllumaad fjordide ääres.
Põllumajandus moodustab vaid mõne protsendi sisemajanduse koguproduktist ja põllumajandussaadusi eksporditakse vaid vähesel määral. Tegevusala iseloomustavad võrdlemisi väikesed, hästi haritud talud , mis on kõrgelt mehhaniseeritud ja kus põhirõhk on pandud piima ja liha tootmisele. Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse.
Illustratsioon 12: Norra maakasutus

5.1 Looduslikud eeldused

Norra asub parasvöötmes huvitavas kohas, lääne rannikust möödub soe Golfi hoovus, mis toob niiskust ja sademeid. Talved on soojad ja suved keskmiselt soojad. Temperatuurid talvel on keskmiselt 3-5 kraadi ja suvel 19-28 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa ulatub natuke üle 2000 ja vegetatsiooniperioodi pikkus varieerub 2 kuust 5 kuuni . Mullad on leetunud ja gleistunud, maaparandustöid suurel määral ei tehta kuna kliima on tasakaalukas. Laugematel aladel, kus on põllumajandusmaad rohkem võidakse teha mõningaid kuivendusi. Niisutust tehakse kallakute peal asuvatele põldudele.

5.2 Majanduslikud eeldused

Majanduslike eelduste poolest pole Norral millestki puudust, käsutada on piisavalt kapitali ja uus tehnoloogia . Ainult 2,3% (2006) rahvastikust on hõivatud põllumajanduses, mis näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia, lisaks toetab ka valitsus põllumajandust. Soositakse, et inimesed jääksid maale ja valvaksid näiteks metsasid.

5.3 Spetsialiseerumine

Norra põllumajandus on spetsialiseerunud lihaloomade kasvatusele ja kalapüügile. Loomakasvatusest on levinud piimakarjad, lambakasvatus , veisekasvatus ja seakasvatus . Rannikul kasvatatakse veiseid, mägedes lambaid . Peamisteks põllukultuurides on: oder , nisu ja kartul . Neid kasvatatakse soojematel ja niiskematel aladel lõunas ja ranniku lähedastel aladel, näiteks Oslo ümbruses

5.4 Põllumajandus saaduste eksport

Põllumajanduslikke saadusi eksporditakse väga vähesel määral.

5.5 Keskkonna probleemid

Norras kasutatakse põllumajanduses laugematel aladel kuivendamist ja kallakute peal asuvatel põldudel niisutamist. Kuivendamine hävitab ja rikub looduslikke veerežiime, niisutamine aga võib põhjustada veekogude eutrofeerumist ja vesi võib muutuda joogikõlbmatuks.

6. METSAMAJANDUS

Norras on 23% produktiivset metsa ja 14% muud metsa. Kogu territooriumist kasvavad metsad 37%-l. Riik on hea metsasuse tasemega, kui arvestada, et tegemist on mägise ja külma piirkonnaga. Norras kasvavad peamiselt okasmetsad , mille puuliikideks on männid ja kuused. Suundudes Oslost kagusse lisanduvad veel lehtpuud nagu lepp, kask ja tamm. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt üle kogu riigi, kuid veidi rohkem on neid siiski lääne osas.
Metsi kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Norra ekspordib puitu 11% kogu ekspordi väärtusest. Puitu kasutatakse efektiivselt kaasaegse tehnoloogia abil. Kuna Norra on väga kõrgel arengutasemel siis on ka metsamajandus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet, istutatakse uut metsa ja hooldatakse neid. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi oma vajadused. Probleemiks on metsade aeglane juurdekasv, millepärast ei tohi lubatud raiet ületada ja riigis toimuvad ka röövraied.
Illustratsioon 13: Norra metsasus

7. TÖÖSTUSE ARENG

Norras on esindatud sidetehnoloogiatööstus, naftatööstus, meretööstus, keemiatööstus, laevaehitus, tekstiilitööstus, toiduainetööstus ja mööblitööstus. Suuremad tööstusettevõtted asuvad riigi lõunaosas või rannikuäärsetes linnades, kus on hea ühendus nii maismaal kui meritsi . Norra on arenenud kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Riik ekspordib naftat, maagaasi, masinaid ja seadmeid, toiduaineid, keemiatooteid, metalli.

8. TRANSPORT

Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid, reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast, et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel. Fjordide vahel töötab laevaliiklus ja kaubavahetus. Autotransport on riigis kõige rohkem levinud tavaliste kodanike seas. Teed on korras ja hooldatud kogupikkusega 91,454 km. Tihedamad on need lõunaosas, sest seal on suurem rahvastiku tihedus ja kaupu liigub enam kui põhjapoolsetel aladel.Norra raudteevõrk on kõikehõlmav ja efektiivne kuid suhteliselt kallis. Rongid on kiired ja mugavad . On võimalik osta ka selliseid pileteid millega saab reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km-i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust.
Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistesse sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen , Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Sadamate kaudu veetakse kallimaid ja suurtes kogustes veoseid kaugetesse piirkondadesse nagu USA, Aafrika, Venemaa Põhjamere kaudu. Suuremad kaubalastid, mis tulevad kaugelt saabuvad samuti Norrasse ja sealt edasi veetakse mööda teid teistesse Põhjamaadesse.
Õhutransport omab tähtsat osa eelkõige reisijateveos, sest tulenevalt riigi pinnamoest on kõige otstarbekam ja kiirem reisida lennukiga. Rahvastik on majanduslikult kindlustatud ja suudavad lennupiletite eest maksta. Lennujaamad pole küll nii tähtsad kui näiteks Kopenhaageni või Stockholmi lennujaamad, mis on muutunud ühenduspunktideks paljude lennuliinide vahel.
Illustratsioon 14: Raudteevõrk Norras

Illustratsioon 15: Norra suurimad lennujaamad

Illustratsioon 16: Norra sadamad

9. TURISM

Norra võlub turiste eelkõige oma fjordide, saarte, kaljude, kärestike, koskede ja talviste spordivõimalustega. Seal on maailma ühed ainulaadsemad fjordid ja puutumatu loodus. Riigi infrastruktuur on hästi arenenud ja ühendusteed on kiired ja mugavad tõmmates ligi peamiselt suurema sissetulekuga inimesi. Kogu maa on kaetud tiheda turismiinfo võrgustikuga.
Populaarsemad vaatamisväärsused: Flam raudteeliin- liin mille teele jäävad vaimustavalt kaunid mäed ja looduslikult puutumatud vaatamisväärsused, kosed ja joad. Nort Cape- Norra kõige põhjapoolseim tipp. Holmenkolleni linn- kõige põhjapoolseim Oslo osa, mis on väravaks linna ümbritsevatesse metsalaantesse. Seodan - suusakuurort, mis pakub mitmeid puhkamisvõimalusi.
Illustratsioon 17: Turistid Norras
E esti reisibürood pakuvad pileteid Norra suurematesse lennujaamadesse. Pakutakse ka mitmeid teemareise ja puhkusepakette nii lastega peredele kui ka matkajatele. Näiteks „Norra - matk fjordide ja trollide maale“. Võimalik on käia ka nädalastel või pikematel laevakruiisidel, mis kulgevad Norrast mööda, tehes seal pikemaid või lühemaid peatusi: „Norra ja Taani kruiis“. Turism moodustab riigi kogumajanduse kogutoodangust 3,1 %, kogukäibega 90 miljardit NOK aastal 2005.

KOKKUVÕTE

Koostades seda uurimustööd sain väga palju teadmisi sellest, kuidas ja kust otsida internetis materjali ja õppisin tundma Norra riiki. Norra on väga kauni loodusega fjordidemaa, kus on palju mägesid, enamasti külastavadki turistid sellepärast Norrat. Riik on majanduslikult väga hästi arenenud. Seda tööd koostada ei olnud kerge, kuid see tekitas veelgi enam huvi selle riigi vastu ja tuevikus sooviksin kindlasti Norrat külastada.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.historycentral.com/NationbyNation/Norway/Population.html (05.12.2008)

http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://sedac.ciesin.org/gpw/maps/nordens_tmb.gif&imgrefurl=http://sedac.ciesin.org/gpw/country.jsp%3Fiso%3DNOR&h=356&w=275&sz=22&hl=et&start=2&um=1&tbnid=SfZOxafiJKSHdM:&tbnh=121&tbnw=93&prev=/images%3Fq%3Dnorways%2Bp ?(14.12.2008)

http://www.norra.ee/ (24.01.2009)

http://et.wikipedia.org/wiki/Norra (31.01.2009)

http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/image410.gif (06.02.2009)

http://www.drive-alive.co.uk/images/Image/images/NorwayMap.gif (07.02.2009)

http://sedac.ciesin.org/gpw/maps/nordens_tmb.gif (14.02.2009)

http://www.cruisingholidays.co.uk/norway/images/ports-of-call.gif (07.03.2009)

http://www.finn.no/kart/ (07.03.2009)

http://www.hot.ee/jannseni2/ (13.03.2009)

http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/image410.gif&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.htm&usg=__qW7K92CtbPhNDhT1k2sAkKdk7pk=&h=266&w=602&sz=7&hl=et&start=1&um=1&tbnid=MpwFaXNFXnsbyM:&tbnh=60&tbnw=135&prev=/images%3Fq%3Dmaakasutus%2Bnorras%26hl%3Det%26sa%3DG%26um%3D1 (28.03.2009)

http://images.google.com/imgres?imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5e/Norway-demography.png/180px-Norway-demography.png&imgrefurl=http://et.wikipedia.org/wiki/Norra&usg=__xcoPojl8jiOVGJaPiZyBEBR08es=&h=106&w=180&sz=10&hl=en&start=1&tbnid=pVQXe5znnj-x9M:&tbnh=59&tbnw=101&prev=/images%3Fq%3Dnorra%2Brahvaarv%26hl%3Den%26sa%3DG (11.04.2009)

http://www.bjork.norden.ee/content.php?nid=16&l=8 (24.04.2009)

http://www.ssb.no/turismesat_en/main.html (25.04.2009)

http://www.prn.ee/margit/norra/fjord/geiranger9.jpg (29.04.2009)

http://www.kalevatravel.ee/hurtigruten_kruiisid (01.05.2009)
28