Õppimine (0)

Õppimine
Õppimine ­ mis see on?
Meie käsitluses on õppimine
eesmärgistatud tegevus teadmiste
omandamiseks.
Õppida saab tekste
Õppimisest kui tegevusest, nähtusest ja protsessist aru
saamiseks on vaja käsitleda esmalt tegevussüsteemi,
mille üheks elemendiks on ÕPPIMINE.
UURIMINE
MATKIMINE KATSETAMINE
ÕPPIMINE ÕPETAMINE
MÄNGIMINE
TÖÖTAMINE
LOOMINE
ÜRITAME TÕDEDA, ET TARGEMAKS SAAMISE TEID ON PALJU!
Kohatu oleks küsida, kas õppimine
on protsess või nähtus.
Protsessina on õppimine ajalises järgnevuses ja
loogilises seoses olevate sündmuste
järjepidev (ELUKESTEV) jada;
Nähtusena on õppimine psüühiline pingutus
mingi (SUULISE VÕI KIRJALIKU) teksti,
olgu või tegevusalgoritmi, selgeks saamiseks,
halvemal juhul ainult teadmiseks.
Õppida ei ole vaja;
vaja on teada, osata ja aru saada
Oskama saab inimene harjutades, katsetades...
Arusaamiseks on vaja aimata seoste-sõltuvuste
tähendust. Tõlgendamise võimalus kujuneb
kontekstis (süsteemi metasüsteemis ja
metasüsteemide süsteemis ehk supersüsteemis.
Arusaamist näitab AHAA!-efektide tekkimine.
Arusaamine on subjekti arengutaseme funktsioon
(objektiivne kaassõltuvus).
Kahetsusväärselt palju on Eestis
õpetajaid, lapsevanemaid, valitsus- ja
omavalitsustegelasi, kelle kujutluses on
kogu koolis toimuv tegevus üks suur
õppimine (õppetöö)
Meie käsitluses on esmatähtsaks tegevusteks
produktiivne (mitte reproduktiivne) tegevus, mis on
rajatud subjekti kreatiivsusele, huvile,
eneseteostusele.
Õpetaja põhiliseks ülesandeks
peetakse seejuures
õpetamist ja
kontrollimist-hindamist
Meie käsitluses peetakse õpilast SUBJEKTIKS
(mitte manipuleerimise objektiks!), kellele kool
on kasvukeskkonnaks.
Selle keskkonna keskseks komponendiks on
vaimsus, mis tuleneb kultuuri- ja
ühiskonnaseostest.
Ülikoolide pedagoogikaõppeski on
ette nähtud arvata,
et koolis on põhiprotsessiks
õppetöö (õppekava täitmine)
Meie käsitluses on koolis põhiprotsessiks õpilase areng.
Kõik, mis soodustab õpilaste (loe: eri eas poiste ja
tüdrukute) arengut, on koolis teretulnud;
Kõigest, mis kahjustab õpilaste arengut, oleks vaja
koolis vabaneda.
Rühmatööd:
1. Mis soodustab ja mis takistab õpilaste arengut?
2. Mil määral me oleme koolis suutnud hoida
tähelepanu all nii õpilaste kui õpetajate arengut
soodustavaid ja raskendavaid tegureid?
3. Mil määral me tunneme õpilaste soolisi ja
vanuselisi, füüsilisi ja vaimseid, intellektuaalseid
ja emotsionaalseid, kõlbelisi ja sotsiaalseid
iseärasusi?
4. Mil määral on meie koolis tuvastatud iga õpilase ja
õpetaja anne ja loodud eeldused ande hoidmiseks?
5. Mil määral on leitud meetmed iga õpilase ja
õpetaja nõrkade külgede kompenseerimiseks?
Eesti koolides arvatakse, et
õpimotivatsioon on võimalik
tekitada sunni ja surve,
kontrollimise ja hindamise
suurendamisega.
Õpilase arengu peamiseks näitajaks peetakse mõnes koolis
teadmiste-oskuste olemasolu,
mitte teadmise-oskamise-arusaamise ühtsust.
Teadmiste kvaliteet ei ole paljudes koolides üldse kõne all.
Paljudes koolides kujutatakse ette,
et hinded iseloomustavad
õppe tõhusust.
Seejuures arvatakse, et hinded iseloomustavad eeskätt
õpilaste
· teadmisi,
· teisal arvatakse, et hinnatakse oskusi või pädevusi,
· kolmandates kohtades, on hindajad veendunud, et
hinnata on vaja teadmiste ja nende kasutamise
ühtsust...
On ka neid, kes soovivad hinnata õpilast, tema hoolsust,
arengut, püsivust jpm.
Mida me kavatseme käsitleda?
KÄSITLEME ÕPPIMIST KUI
· TEGEVUST, st TEGEVUSSÜSTEEMI
REPRODUKTIIVSET KOMPONENTI
· PROTSESSI,
· NÄHTUST,
· SUBJEKTI ARENGU EELDUST JA TÕKET,
Kavas on käsitleda
·ÕPPE, aga ka
· MÕÕTMISE,
·LOENDAMISE,
·HINDAMISE,
·UURIMISE,
·PLANEERIMISE jm tegevuse SUBJEKTI JA
OBJEKTI.
NB! Tegeledes pelgalt õppimisega saaks heal
juhul vaid õppimise kirjelduse. Meid aga
rahuldab õppeseoste süsteem, mille tundmisele
tänu avaneks võimalus täiustada
Enne õppimise juurde asumist
tõdeme, et
Targemaks saamise teid on palju.
Õppimise osa targemaks saamisel küünib 10-12%;
enamasti on õppimise kaudu laekunud teadmiste-
oskuste osa palju väiksem.
JÄRELDUS: õppimise käsitlemisel ei maksa õppimist
fetiseerida. Subjekti arengus on oma osa
a) kõigil tegevustel,
b) kõigil nendel institutsioonidel ühiskonnas, mis on
kultuuriseostes.
Targemaks saamise asendamatuks
eelduseks on kogemus
Kogemusega kaasneb (võib kaasneda)
· ettenägemisvõime,
· äratundmisvõime,
· oma ja teiste rolli ning staatuse taipamise võime,
· mõõdu- ja piiritunne igasugustes tegevustes,
· rütmi-, suuna-, tempo- ja pinge tunnetamise võime,
· koodidest aru saamine; hea ja halva, õige ja vale, sobiva
ja sobimatu, kohase ja kohatu eristamise ja arvestamise
võime jpm.
· süsteemsuse ja komplekssuse hindamise võime.
JÄRGNEVAS RÕHUTATAKSE:
· kodus, koolis ja mujal tehakse mitmesuguseid tegevusi,
õppimine on üks tegevus, mis võib sisaldada pisut kõiki
teisi tegevusi ja kõik teised tegevused võivad sisaldada pisut
õppimist;
· õpetajal, nagu ka lapse vanematel, on palju kohustusi,
ülesandeid ja rolle; õpetamine on üks oma kohustuste ja
ülesannete täitmiseks ja rollis olekus vajalik tegevus, kui
vahend paljude hulgas, millega suurendatakse sihil
püsimise ja eesmärkide saavutamise tõenäosust: iseseisvalt
edasi tegutsemiseks (vabaks saamiseks) vajaliku ressurssi
kujunemist;
· mida suurem on kreatiivse ja produktiivse tegevuse osakaal,
nii kodus kui koolis, seda parem;
· õppida ei ole vaja; vaja on teada, osata ja aru saada.
Õppimise eeldused?
Õppimise esmaseks eelduseks on TEKST.
Teiseks eelduseks on ÕPETAJA, kes teab, mida, kuidas,
millal, millises järjekorras, millise sügavuse ja ulatusega,
millistes seostes õppida ja meelde jätta.
Kolmandaks eelduseks on HUVI, unistused ja soovid.
Neljandaks ­ ehe, tõeline VAJADUS vastutada.
Viiendaks - SÜNNIPÄRASED EELDUSED.
Kuuendaks ­ TERVISLIK SEISUND, sh REIPUS,
ENERGIA.
Seitsmendaks - TAHE.
Kaheksandaks - ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE, SUNDUSE
JA VABADUSE jms SUHTE PÕHJENDATUS.
Üheksandaks ­ LOOBUMISVÕIME sh AJA KUI
RESSURSIST JA TINGIMUSEST
LOOBUMINE
Kümnendaks - KESKENDUMISVÕIME.
Üheteistkümnendaks - SÜVENEMISE,
KESKENDUMISE JA PÜHENDUMISE
VÕIME.
Kaheteistkümnendaks - SÜSTEEMI
(KLASSIFIKATSIOONIDE ehk "KÄRJE" VÕI
"RIIULITE") olemasolu, kuhu oleks võimalik teadmised-
oskused süstematiseeritult paigutada.
Jätka!
Milline peaks olema õppetekst?
Õppetekst võib olla
· suuline või kirjalik,
· mistahes kandjal.
Õppetekst peab olema
· arusaadav, aga mitte algeline (primitiivne) - vastavuses
lapse (õppija) arengutasemega,
· köitev, usaldusväärne, iseseisvust ja arengut arvestav.
Õppeteksti peab olema parasjagu.
Õppeteksti on otstarbekas liigendada ja mõtestada, vääristada,
täpsustada ja üldistada olenevalt õppurite arengutasemest.
Õppetekst peab seonduma varem omandatuga ja olema avatud
uue teksti lisamiseks (juurde haakimiseks, süvendamiseks).
Millest sõltub teksti sisu?
KUJUTLUS ÕPILASTEST, NENDE ARENGUTASEMEST JA -EELDUSTEST.
MAAILMA- ÜHISKONNA- JA
VAADE
KULTUURINORMID
AATED TERVISHOIU- BARJÄÄRID
IDEAALID NÕUDED MEHAA-
SEMANTI
PROGNOOSID PED. KONTEKST NILISED
LISED
ÕPPEKAVA PERSO- TEKST TOIME
+ ja -
NAL
EESMÄRGID KUTSUMUS JA SOTSI- INDIVI-
VAHENDID HUVID AALSED DUAALSED
KOOSTÖÖVAIM
ÜHISKONNA- JA ANDMED TAGASISIDESTUSEKS
KULTUURIVÄÄRTUSED
KUJUTLUS OMANIKE JA KONTROLLÖRIDE SOOVIDEST JA HIRMUDEST
KUJUTLUS VANEMATE JA VANA-VANEMATE OOTUSTEST JA ARUSAAMADEST.
Õppimise teine eeldus on ÕPETAJA
Loomulikult ei ole ühelgi mõistlikul isikul ükskõik,
· milline õpetaja on füüsilises, intellektuaalses, kõlbelises,
sotsiaalses, emotsionaalses, poliitilises, kultuurilises jmm;
· kelleks ta ennast peab, st kas on adekvaatne,
· kelleks ta peab õpilasi, kolleege, lapsevanemaid jt inimesi,
· mida ta teeb ja tegemata jätab, seostab ja mõtestab,
· kas ta suhtleb õpilaste ja nende vanematega või kohtleb
neid,
· kas ta mõtted-tunded, sõnad ja teod langevad kokku,
· kas ta püüab olla või näida,
· kas ta püüab kohandada või pigem kohanduda,
· Kas ta on tark, õiglane, hooliv, aus, tähelepanelik, julge,
heatahtlik jpm.
Mida tähendab "ÕPETAJA ON..."
Küllap oleks vaja soovida, et õpetaja oleks
· adekvaatne,
· aus,
· hooliv,
· asjatundlik,
· siiras,
· täpne,
· nõudlik jne, mis kokkuvõttes moodustab
kompleksi, millest kasvab alus EESKUJUKS.
Mida tähendab "Kelleks ta end
peab?"
Tähtsust täis, puhevil, kõrk, "ülalt alla" vaatav
õpetaja saab tekkida mitmel põhjusel:
Põhjuseks võib olla
· ala- või üleväärsuskompleks,
· hirm nende raskuste ees, mida oleks vaja ületada,
· vilets ettevalmistus, mida oleks vaja varjata,
· koolis valitsev "stiil", mille järgi õpetaja peabki
olema kõrk ja hoidma distantsi, vältima suhtlemist
jne.
· Teised võimalikud põhjused:........................
Mida tähendab "Kelleks peab
õpetaja õpilasi ja teisi õpetajaid"
Esikohale asetame põhiküsimuse:
KAS ÕPETAJA PEAB ÕPILASI
1. SUBJEKTIDEKS VÕI MANIPULEERIMISE
OBJEKTIDEKS,
2. ARUKATEKS VÕI RUMALATEKS,
3. AUSATEKS VÕI VALELIKEKS,
4. SÕBRALIKEKS VÕI VAENULIKEKS,
5. VIRKADEKS VÕI LAISKADEKS...
Lapsed kasvavad enamasti selliseks, nagu neid
peetakse.
Õpetaja tegevus võib olla
· julgustav,
· innustav,
· toetav,
· tunnustav, aga ka
· kahtlustav,
· vastandav,
· alandav...
Kuidas toimib (võib toimida) hindamine?
Milline õpetaja ei sobi õpetama?
Selline, kes arvab, et
· tal on õigus ja kohustus aina õpetada ja hinnata;
· ta on kõigist kõiges targem ja tema seisukohad on
ainuõiged;
· eesmärgiks on õppimine ja lapsed on vahendid:
savi, mis tuleb vormida või metall, mida vermida;
· saab õpetada ainet, mitte lapsi (inimesi);
· sundus ja hirm on õppimise peamised atribuudid;
· kõik lapsed on ühesugused.
Õpetamine ja õppimine kui
kommunikatiivne akt
Suhelda saavad subjektid; teised kohtlevad üksteist.
Siin käsitleme kommunikatsiooni, ent elus toimib
kommunikatsiooni ja interaktsiooni ühtsus.
VAIMSUS
ÄRATUNDMIE
VAIMUSTUS KOGEMUS
VASTUVÕTT,
E REEMA OMAKSVÕTT,
USK E SEONDAMINE,
ÕPI-
SIHT S ÕPETAJA TEKST USKUMINE,
LOOTUS M LANE
VEENDUMINE,
Ä TÄHENDUS
KASUTAMINE
ARMAS- R RÕÕMUSTA-
TUS TEEMA VALDAMINE
K MINE
Mis raskendab õppimist?
Muidugi oleks vastamiseks vaja korrektset
teaduslikku uuringut eri eas poiste ja tüdrukute
õppimist soodustavate ja raskendavate asjaolude
süsteemi kohta, aga seda ei ole ja praegustes oludes
arvatavasti ka ei tule,
Isikud, kellel on õigus teha otsuseid
uurimisteemade eelistamiseks, ei
kujuta tegelikult kuigi hästi ette,
· mis see on, mida kutsutakse uuringuks,
· Milleks ja kellel oleks vaja teadust ja teaduslike uuringute
tulemusi,
· mis võiks olla uurimise objekt ja aine,
· kes võiks olla uurimise subjekt,
· milline peaks olema uuringu eelarve ja ajakava,
· milline peaks olema teadusliku uuringu teoreetiline
metodoloogiline ja metoodiline alus ning praktiline
teostus.
Paraku ei võimalda mundriau seda lünka välja näidata
ega õppima asuda.
Seni, kuni nn haridusjuhtidel, koolide
juhtkonnal ja õpetajatel ei ole vaja
vastutada õppe tulemuste ega
tagajärgede eest,
ei teki mitte mingisuguseid teaduslikke uuringuid
· õppeprotsessi efektiivsuse, otstarbekuse ega
intensiivsuse selgitamiseks;
· produktiivse ja reproduktiivse tegevuse mõistliku
suhte selgitamiseks,
· sooliste ja vanuseliste iseärasuste selgitamiseks,
· ande hoidmiseks ja arvestamiseks...
Milleks õppida?
Mida saab ja mida ei saa õppida?
a) õppimine teadmiste saamiseks,
b) õppimine oskuste omandamiseks,
c) õppimine teadmiste ja oskuste seostamiseks,
d) ahaa-elamuse kujunemiseks,
e) seostest-sõltuvustest aru saamiseks,
f) süsteemi kujunemiseks.
ARUSAAMIST EI SAA ÕPPIDA.
Õppimine kui protsess (kui ajalises
järgnevuses ja loogilises seoses
olevate sündmuste järjepidev jada)
koosneb vähemalt järgmistest osadest
1. MÄRKAMINE,
2. OLULISEKS PIDAMINE
3. ÄRATUNDMINE,
4. VASTUVÕTMINE,
5. TALLETAMINE,
6. SEONDAMINE,
7. KINNISTAMINE,
8. RÕÕMUSTAMINE.
Milline peaks olema produktiivse
ja reproduktiivse õppe suhe
· nooremates,
· keskmistes ja
· vanemates klassides?
VAIDLUSE KOHT
KULDREEGEL:
Ära räägi lapsele seda, mida ta võiks ise
avastada! Aita last tunnetusteel ja rõõmusta
leidmise ning teadmise-oskamise-arusaamise
üle koos lapsega.
Mõnikord rõhutatakse õppe
"kesksust". Räägitakse, et õpe on
· õppekavakeskne,
· lapsekeskne,
· perekeskne,
· arengukeskne...
Millised plussid ja miinused on igal käsitlusel?
Mis on ja millest koosneb haridus
kui protsess?
Haridus kui protsess on valmisolekute kujunemise
elukestev jada.
Haritud inimeseks kujunemises on oma osa
ühiskonna kõigil institutsioonidel, sh kodul ja
koolil.
Millist osa etendab massiteabe süsteem, kirik, klubi,
raamatukogu, laste- ja noorteorganisatsioonid,
kaitsevägi, kõik kaunid kunstid jpm?
Milline on kooli osa haridussüsteemis? ÜRO
eksperdid on üpris üksmeelsed, et a 10-12%.
Seega võib öelda, et "kooliharidus" on nonsenss.
Millest koosneb haridus kui
nähtus (fenomen)?
Rääkida saame üksikutest karakteristikutest, aga
haridus toimib tervikuna (süsteemina).
KÄITUMINE
TULEVIKU
AIMAMINE MÕISTMINE
TEADMISED OSKUSED
ARUSAAMINE MINEVIKU
OLEK TUNDMINE
ETTENÄGEMISVÕIME JA ÄRATUNDMISVÕIME KUJUNEMINE
VÕIB OLLA HARIDUSKORRALDUSE MÕÕDUKS.
Rääkida saame teadmistest ja oskustest,
aga vaja on nende ühtsust.
Vaja on teadmiste, oskuste, arusaamise,
mõistmise ja äratundmise ühtsust.
TEADMISED
MÕISTMINE !
X,Y
OSKUSED
ÄRA-
TUNDMINE ARUSAAMINE
Õppe objekt on keerulise struktuuriga fenomen.
Õppimisel on mõtet, kui õppe objekt
jääb meelde.
· "Kärje" või "riiulite süsteemi" tekitamine on
tunduvalt keerukam ülesanne, kui teadmiste ja
oskuste hulga suurendamine.
· Kui teadmised-oskused ei ole õpilase peas
korrastatud, siis on neid raske, enamasti
võimatu üles leida.
· Selliseid teadmisi ja oskusi, mis on segi, nagu
heinad, ei saa pidada hariduse näitajaks.
Süsteemide kujundamiseks on
otstarbekas luua klassifikatsioone
Klassifitseerimise reeglid peaksid olema kõigil peas:
Klassifikatsioon tuleb rajada mingil ÜHEL ALUSEL
Klassifikatsioon peab hõlmama KOGU HULGA.
Klassifikatsiooni elemendid peavad üksteist välistama.
Klassifitseerimise "SAMM" peaks olema enam-
vähem ühepikkune.
Eristavaks tunnuseks ei tohi olla selline tunnus, mis
peaks olema antud klassifikatsiooni kõikidel
elementidel.
Teadmise kui eesmärgi ja vahendi
loomiseks
on vaja teada, millised karakteristikud
iseloomustavad teadmist.
RAKENDUSLIKKUS
PÜSIVUS KINDLUS
SÜGAVUS SÜSTEEMSUS
MAHT TEADMINE KORRASTATUS
KOMPLEKSSUS ULATUS
KAHTLEMINE UUENDATAVUS
Väärtuseks on süsteem, FUNDAMENTAALSUS
(SEADUSTE JA NENDE
vastandite ühtsus, AVALDUMISE SEADUS-
MITTE MÕNI NEIST! PÄRASUSTE TUNDMINE)
Oskuse kui väärtuse kujunemiseks on
vaja teada, mis iseloomustab oskust
Vaja on tunda vähemalt, mis on
PRAKTIKA
METODOLOOGIA MEEDODITE VALDAMINE
VALDAMINE KUJUTLUS VAJALIKEST
y
KUJUTLUS TINGIMUSTEST
PROTSESSIST oskus KUJUTLUS
TULEMUSEST
KUJUTLUS VAJALIKEST x
RESSURSSIDEST KUJUTLUS OHTUDEST ja
TEOORIA VALDAMINE VÕIMALUSTEST
harjumus vilumus
Haridusprobleem on sel juhul tegeliku olukorra
(olude ja/või situatsiooni) ja vajalikuks peetava
olukorra (olude, situatsiooni) suhe (probleemi
teravus ­ sõltub vastuolu iseloomust, inimeste
suhetest, võidu või kaotuse tõenäosusest jpm).
Õppe mõtestatus tuleneb kontekstist ­ väljavaatest saada
õppes olles targemaks, võimekamaks ning tänu
sellele ka iseseisvamaks, vabamaks, õnnelikumaks.
Erakoolis "ostetakse" eeskätt võimalust saada ja jääda vabaks,
ISESEISVALT orienteeruda, tunda ja ära tunda, mõelda ja aru
saada, mõista ja süsteemiks seostada suutvaks inimeseks.
Tegutsemisel heade tulemuste, edu ja
rahulolu saavutamise eelduseks on
süsteem, mille komponentideks võivad olla
SÕBRALIKKUS
y USALDUS
HARIDUS AUSUS
TERVIS TASAKAALUKUS
ÕIGLUS INFORMEERITUS
AUSTUS X
ARUKUS
Millist neist saaks õppida?
Vastus: "EI ÜHTKI !" JUST NEED OMADUSED ON OLULISED.
Milline peaks olema emotsionaalse ja
ratsionaalse suhe?
· See on igihaljas probleem. Vastust ei saa teada
mitte keegi.
Poistel ja tütarlastel on eri eas oluliselt erinevad
eelistused, hinnangud, hirmud jms.
VAIDLEMISE KOHT
KUIDAS OLEKS VAJA TOIMIDA SELLEKS, ET
LASTE HUVI SÄILIKS (SÜVENEKS) NING
TÜDIMUST, LIIGSET VÄSIMUST,
KOMPENSATSIOONIMEHHANISME JA
KOMPLEKSSE EI KUJUNEKS?
Mis on VOOSEISUND?
Kuidas kujuneb vaimustus ja
keskendumine?
TEINE RÜHMATÖÖ
Kuidas tuleb õpetajale ja õpilastele
"vaim peale"?
Milline on õppimise osa
tegevussüsteemis?
X,Y
LOOMINE ÕPPIMINE
ÕPPES MEDITEE-
MATKIMINE OLEK RIMINE
TÖÖTAMINE MÄNGIMINE
UURIMINE
NILLINE ON NENDE TEGEVUSTE OSA NOOREMAS, KESKMISES JA
VANEMAS KOOLIEAS?
Kui õppes olijad on seadnud
eesmärgiks saada (jääda) haritud
inimeseks, siis oleks vaja teada
A) Mis see on, mida peetakse HARIDUSEKS?
B) Milline on hariduse koosseis ja struktuur?
C) Kuidas kujuneb haridus?
D) Mis soodustab ja mis raskendab haritud inimeseks
(ühiskonnaks) kujunemist?
E) Kuidas täiustub haridus?
F) Kuidas haridus seondub informeerituse jm elamiseks ja
olemiseks põhimõtteliselt olulisega (kõlbluse, julguse,
maailmavaate, armastuse, tahte, usu, isamaalisuse,
hoolivuse, töökuse, koostöövalmiduse, järjekindluse,
täpsuse, kohusetunde jms).
Lihtsale küsimusele: "Miks oleks
vaja õppida?" ei ole lihtne vastata.
Arvatavasti nii mõnigi vastaks:
"Selleks, et saada haritud inimeseks."
"Selleks, et teada või osata seda, mis võib elus ette tulla."
"Selleks, et saada häid hindeid."
"Selleks, et saada vanematelt kiita ja head-paremat."
"Selleks, et pääseda järgmisse klassi ja kooli."
"Selleks, et ei oleks jälle mingit suurt jama koolis ja kodus."
Mingi muu vastus.
Kirjutage, mitu % noorema, keskmise ja vanema astme
poistest ja tüdrukutest, lapsevanematest ja õpetajatest
vastab nii või naa.
Õppe-eesmärk ja siht
Eesmärke ja sihte seavad inimesed; tegevustel, tekstidel,
üritustel jms ei saa eesmärke olla.
Eesmärk on subjekti kujutlus tulevikust, mille
saavutamiseks on tal vaja rakendada tahe.
Siht on subjekti kujutlus tegutsemiseks sobivast ja
otstarbekast suunast.
Eesmärgipüstitus on esmane otsustus. (Kes otsustab, see
ka vastutab!)
Eesmärke ei saa anda; eesmärgid tuleb seada.
Eesmärgi saavutamiseks peab tegutsema. Selleks on vaja
vahendeid.
Nendest, kes tahaksid õppida
selleks, et saada häid hindeid,
· orienteeruvad paljud formaalsel alusel "SISSE
SAAMISELE" mingisse järgmise astme kooli ja
lõppude lõpuks ka sellise tunnistuse saamisele,
mille esitamisel oleks võimalik pääseda
ametiredelile, mis viib kõrgepalgalisele kohale ja
"haljale oksale".
OLULINE ON MÄRGATA, ET ERITI KURI VAENLANE ON KOOLIS
FORMALISM (SISU EIRAMINE, VORMI EELISTAMINE, NORMIST
LÄHTUMINE...)
Siin ilmas on kaks üpris rasket tegevust,mis
võivad kujuneda ebameeldivaks.
Need on:
ÕPPIMINE ja TÖÖTAMINE.
Kõik teised tegevused on palju huvitavamad.
Üks peamissi pedagoogilisi probleeme on:
KUIDAS MUUTA ÕPPIMINE JA TÖÖTAMUNE
KÜLLALT PÕNEVAKS, HUVITAVAKS,
KÖITVAKS, ET INIMESED TAHAKSID
(PEAKSID VAJALIKUKUKS) TEHA SEDA,
MILLEKS ON VAJA ÜLETADA RASKUSI?
Õpetamise ja õppimise meetodid on
vaja modelleerida, filigraanselt
omandada ja täpselt järgida!
Samamoodi tuleb omandada meetodid teiste tegevuste
korraldamiseks nii, et tulemus oleks väga hea ja et keegi
ei tunneks end ahistatuna ega üleväsinuna, suletuna ega
surutuna, vaid innustatuna, targemana, võimekamana,
vabamana, iseseisvamana...
Muidugi ei sobi kõik meetodid ükskõik, mille õppimiseks ja
õpetamiseks! Meetodite valdamine on küpsuse mõõt.
Vaja on tunda palju meetodeid. Sobivate meetodite
leidmiseks on vaja tunda inimesi, problemaatikat,
õppeobjekti, keskkonda, eesmärki, sihti... õpeprotsessi ja
õppimise osa õppes.
Eesmärke ega sihte ei saa anda;
eesmärgid seab subjekt ise; siht on.
Eesmärgi saavutamiseks peab tegutsema. Selleks on vaja
vahendeid. Eesmärgi saavutamiseks on vaja huvi ja
arusaamist, ent on vaja ka ületada raskusi ja rakendada
tahet, mõnikord "surnud punktist" üle saamiseks ka sundust.
· Eesmärk ja vahend on abstraktsioonid. Mõlemad asuvad
inimeses (subjektis). Mõlemad on kirjeldatavad süsteemina.
· Reaalselt on olemas ressursid ja tingimused ressursside
kasutamiseks.Tähtsaimad neist on ilmselt tervis,aeg ja ruum
Eesmärgi saavutamine on süsteemsuse funktsioon.
Enamasti lepivad inimesed tühise osaga sellest, mida nad
esialgu soovisid. Sihil püsimise eelduseks on ühiskonna-
Milline on õppimise abil saadud
teadmiste osa igaühel?
· 90 ­ 100
· 80 ­ 60
· 50 ­ 40
· 30 ­ 20
· 10
· 5
· alla viie % ? Vaidluse koht
SELGITAGE JA TÕESTAGE, ET TE EI EKSI.
Kuidas saaks vähendada õppimise
osakaalu?
· SUUREMA KAALU ANDMISEGA
TUNNETUS-(UURIMIS-)PROTSESSIDELE JA
LOOMEPROTSESSIDELE;
· ISESEISVUSE JA VABADUSE LISAMISEGA;
· EHEDA PARTNERLUSEGA;
· LAPSE ARENGUT DOMINANDIKS PIDAVA
KÄSITLUSEGA.
Kuidas tuleks õppimise korralduses
arvestada laste sünnipäraseid
iseärasusi?
· OSA LAPSI ON ANALÜÜTILISE, OSA
SÜNTEETILISE MÕTLEMISEGA, OSA
EMOTSONAALSE, OSA RATSINAALSE
ALGE JA DOMINANDIGAGA.
Kõik lapsed on ERILISED! Kõik on ANDEKAD!
Tuleb ette, et õpetaja on sünteetilise, aga osa õpilasi
analüütilise mõtlemisega ja õpetaja ei märka seda.
Seetõttu võivad kujuneda arusaamatused ja õpe ei
pruugi edeneda. Kehtestada diferentseerimise pr.
Kuidas tuleks õppes arvestada laste
arengutaset, temperamenti ja
iseloomu?
· Kas lapsed oskavad mõelda? (Valdavad meetodeid)
· Kas lapsed julgevad eksida?
· Mitmenda astme refleksioonis lapsed
orienteeruvad?
· Mil määral valdavad keeli: emakeelt ja võõrkeeli,
kehakeelt jms ning suudavad end väljendada?
· Mil määral suudavad end kokku võtta ja pingutada?
· Mil määral suudavad loobuda igaliiki ahvatlustest?
Kuidas tuleks õppes arvestada laste
arengutaset, temperamenti ja
iseloomu?
· Esiteks tuleks iga lapse arengutase, temperament
ja iseloom fikseerida ja läbi mõelda nii
võimalused kui kui ka ohud ja raskused.
· Arengutaset iseloomustavad (ema-)keele
valdamine, "mina-", ja "meie-" arusaam,
ühiskonna- ja kultuuriseos, refleksioonivõime,
individuaalse minuti pikkus, adekvaatsus, tekstide
mõtestatus, tegevuse edasi- ja tagasisidestatus...
Mis tekitab koolihirmu (stressi)
ja koolirõõmu (distressi)?
· Esimesena tuleks pöörata tähelepanu TEABELE.
(Vaadakem, mida lapsed ja vanemad peaksid
kindlasti teadma ja kas on võimalik kõike
vajalikku teada saada.)
· Teisena analüüsime ÕIGLUST, AUSUST,
TÄPSUST, KINDLUST, SÕNAPIDAMIST jt
kõlbeliste printsiipide järgimist.
· Kolmandana teeme endale selgeks
SUHTLEMISE-KOHTLEMISE eeldused, ohud,
kombed ja tavad.
Kuidas tuleks õppes arvestada
laste tervist, väsimust ja
isiksuslikke iseärasusi?
· Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu
ühtsus. Seega peab kooli omanik ja ped. personal
teadma, millest koosneb, millest sõltub ja milline
on õpilaste, nende vanemate ja kooli personali
tervislik seisund.
· Kui laps on väsinud, siis tuleb võimaldada
puhkust. (Otsida üles üleväsimuse põhjus ja seda
vähendada ja võimaluse korral kõrvaldada.)
· Last on vaja armastada sellisena, nagu ta on.
Kuidas vähendada hindamiskirge?
Igaliiki aineõpetajad tahaksid aina hindeid panna.
Samas on raske leida kaht isikut (sh hindamistõve
põdejat), kes vastaks enam-vähem sarnaselt
järgmistele küsimustele.
· Keda või mida hinnatakse ?
· Miks hinnatakse?
· Mis hindamisega kaasneb?
· Mida hindamistulemustega peale hakata?
Vaidlus.
· Eksperiment KTI-s "Organisatsiooni maine".
Enamasti ei ole hindamise tulemus
arusaadav ega informatiivne
Õpetajad, õpilased ega nende vanemad ei tea
tegelikult,
· mida (keda) oleks vaja ja oleks võimalik hinnata,
· mida tegelikult hinnatakse,
· kuidas hinded eri eas poistele ja tüdrukutele
toimivad,
· mida võiks hinnete põhjal järeldada,
· mida tuleks senisest teisiti (paremini) teha jne.
Tuleb ette, et
· (head) hinded muutuvad eesmärgiks;
· (halvad) hinded kujunevad karistusvahendiks;
· hinnete pärast spikerdatakse ja petetakse muul teel;
· vastandutakse ja tülitsetakse;
Peaaegu kõik teavad, et hindamine on bluffimine, aga
ei söanda seda välja öelda. Hindamistulemusi aina
liidetakse-lahutatakse ning nende alusel reastatakse
koole ja inimesi, riike ja rahvaid. Usutakse, et
keskmised hinded iseloomustavad midagi. Ikka
veel leidub inimesi, kelle meelest on hinnetel
arusaadav tähendus. Ilmuvad uued määrused ja
hindamisjuhendid. Ametkonnad vajavad tööd.
Kõige primitiivsem ja räbalam on
selline õpe, kus
· õpetaja "annab tundi";
· "tunni eesmärgiks" on õppekava mingi punkti täitmine;
· esimene pool tunnist (ca 20 minutit 45st) on ette nähtud
hindamiseks ja teine pool õpiku alusel "uue aine
läbivõtmiseks".
· tunni lõpus antakse "kodused ülesanded", mille täitmise
kontrollimisega peaks algama järgmine "tund";
· Rääkida tohib ainult selleks, et vastata õpetaja küsimustele
(kes räägib õpetaja arvates valel ajal, valesti, valedes
seostes), saab tunni lõpus halva hinde tunnis toimunu
põhjal
· kus lapsed on pinges, mures ja ohus, pahurad ja kiuslikud.
Õppida ei ole vaja!
Vaja on teada osata ja aru saada.
· Mille kaudu on võimalik esile kutsuda laste
areng?
SUBJEKTI ARENG ON LOOMINGU
FUNKTSIOON!! (Mida rohkem on ruumi
loomiseks ja mida rohkem on rõõmu leidmisest,
seda rohkem on ruumi arenguks!)
Loomingu eelduseks on ka kord ja korraaustus.
Korralageduse tingimustes ei saa midagi luua.
Kord ja korra loomine ei ole eesmärgiks!!
Mis iseloomustab laste füüsilist
taset (olekut või seisundit)?
Informatiivne on kõigi füüsiliste funktsioonide
vastavus kultuuris fikseerunud normatiivile ja
ootustele.
Oma osa on rühil, kõnnakul, peahoiul, muidugi ka
jõul, kiirusel, vastupidavusel, koordinatsioonil
jne.
Koolivalmidus korreleerub hammaste murdmisega.
Arengutaset iseloomustavad mitmed rütmid, nt
menstruatsioonirütm.
Mis iseloomustab laste vaimset taset?
Soovitan panna pead kokku ja arutada,
OTSIDA JA VEELKORD OTSIDA.
Seejärel oleks vaja vaadata läbi kogu
kättesaadav kirjandus ja jätkata arutlust ka
selleks, et käsitleda
FÜÜSILISE JA VAIMSE ÜHTSUST
(TASAKAALUSTATUST).
Mis iseloomustab laste
(NB! eri eas poiste ja tüdrukute)
· INTELLEKTUAALSET ja
· EMOTSIONAALSET võimekust (taset);
· täpsemini, laste emotsionaalse ja intellektuaalse
taseme (tegutsemiseks vajaliku valmisoleku)
ühtsust?
Mis iseloomustab laste
· KÕLBELIST ja
· SOTSIAALSET taset;
· täpsemini, laste kõlbelise ja sotsiaalse taseme
(valmisoleku) ühtsust?
Milles seisneb ja kuidas kujuneb
PESAHARIDUS?
Milles ilmneb alusharidus?
Alusharidus on õpilaseks saamise eeldus.
Milles ilmneb algharidus?
Algharidus ei ole pelgalt põhikoolis edasi jõudmise
eeldus. Algharidus tähendab aktiivse algena
(subjektina) eesmärgikindlalt tegutseda suutvaks
ja tahtvaks inimeseks kujunemist.
Kas alghariduse koosseisus peaks olema
· võime ladusalt lugeda,
· võime ladusalt peast arvutada,
· võime vaadelda ja kirjeldada nähtut,
· võime arutleda ja luua jutte, pilte, helindeid...?
Kiri haridusfoorumi listist:
Tervitab Martin Saar
Tere! Mina ei tea, kuidas teiega on, aga pärast kindlate
põhikooliklasside tunde on minul sageli nahk seljas
igatahes tegelikult ka märg ja käed ning häälepaelad
väsinud. Miks? Sest 33 puberteediealise noore
tähelepanu hoidmine 45 minuti jooksul ning käte-
jalgade-pea-ja-kehaga muundumiste läbimängimine,
harjutusülesannete intensiivne näidislahendamine ja
pingiridade vahel vihikust vihikusse liikumine on
igatahes raskem ja rohkem kaloreid põletav kui
hommikune sörkjooks.
Tere, Martin ja kõik teised !
Seda, et õppimine ja õpetamine võib olla mõnikord raske,
teavad siin listis mõtisklejad teistest paremini, sest lisaks
kuuldule-nähtule-loetule on paljudel meist ka kogemusi.
Küllap oleks vaja lausa rõhutada, et kogemus on
kvalifikatsiooni oluline, aga mitte küllaldane eeldus. Lisaks
teadmistele ja nende kasutamise oskusele on õpetajal vaja
rahuldavate tulemuste saavutamiseks veel palju eeldusi,
näiteks usku ja usaldust, austust, hoolivust ja armastust...
Vaja on mitte ainult veidi orienteerumist ühiskonna- ja
kultuuriruumis; vaja on olla ühiskonna- ja kultuuritegelane.
Eriala ei õpeta! Õpetab isiksus, kes on adekvaatne, kes
käsitleb ennast ja teisi subjektidena, kes eristab suhtlemist
kohtlemisest ja kes tegelikult (mitte mängult!) suhtleb nii
kolleegide, õpilast kui ka nende vanemate ja
vanavanematega.
Koolis käimine ei ole raske ei õpetajale ega õpilasele;
raskeks läheb siis kui on vaja (kui peab) midagi
selgeks saama, valmis saama, teiste käsku
(mõttetuid nõudmisi) täitma. Kõik, mis huvitab, ei
väsita. Väsitab sundus. Väsitab jõuetus. Väsitab
mõttetus. Väsitab rahulolematus.
Kui Eestis on kuskil selliseid õppejõude, kes visalt
edasi seletavad, et kõik, mis koolis toimub, on
õppetöö ja õpetaja aina töötab päevast päeva eriliselt
suurt jõu- ja vaimukulu nõudval alal, siis ei maksa
loota, et eesti hariduselus hakkab midagi paremuse
poole minema.
Listis on juba korda kuus üritatud saada selgust koolis, kodus
ning mujal toimuva tegevuse sisu ja vormi, koosseisu ja
struktuuri, iga tegevuse tähtsuse ja tähenduse, rütmi ja
pinge, ressursside ja nende kasutamiseks vajalike
tingimuste, tulemuste ja tagajärgede jms kohta.
Paraku tuleb tõdeda, et see vaev on tühja läinud. Katsed
paluda õpetajaid ja õppejõude süvenema tegevussüsteemi ja
iga tegevuse eripärasse, ei ole õnnestunud. Mõne meelest on
nii, et kõik, mis väsitab, on töö. Teise meelest on juba
igasugune osalemine töö (vt: lisaks õppetööle, arvatakse
olevat ka sporditöö, teadustöö, ühiskondlik töö, kultuuritöö
jne.) Jamps! Paraku võib seda kõike kuulda-lugeda iga
päev. Tänagi kõlas raadiost, et autasustati õpilastööde (pro:
uurimuste) autoreid...
Huvitav, kuidas nii jäiga mõtlemise ja nii kõva peaga
isikud saavad õpilasi mõtlema ja otsingutele
innustada?
Võibolla ei saagi?
Võib olla, et nad ei soovi ega loodagi seda?
Võibolla nad teevad lihtsalt oma tööd: annavad
tunde ja väidavad, et see, mis tunniandmisega
kaasneb, ongi haridus...?
Subjekti areng on loomingu (mitte õppimise)
funktsioon.