ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Mis motiveerib inimest elule?

Vastus leiad õppematerjalist: ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Millised on õppimise emotsionaalsed küljed?

Vastus leiad õppematerjalist: ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Kuidas teised mõjutavad indiviidi käitumist või õppimist?

Vastus leiad õppematerjalist: ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

Q: Miks 5aastane mõtleb teisiti kui 55aastane?

Vastus leiad õppematerjalist: ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

raudna, ljubov

ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED (0)

Sotsioloogia - Sotsioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis motiveerib inimest elule?
Millised on õppimise emotsionaalsed küljed?
Kuidas teised mõjutavad indiviidi käitumist või õppimist?
Miks 5aastane mõtleb teisiti kui 55aastane?

ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID
Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat.

ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE
Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde.
Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järele, mis eristaks laste ja täiskasvanute õpetamist, juba tšehhi pedagoog ja humanist Jan Ámos Komenský (17. saj). Tema teaduslik pärand lubab lugeda teda andragoogika rajajaks, kuigi terminn tuli hiljem. Ta väitis, et kogu inimrass on arenguvõimeline ja võib omandada kultuuri ja hariduse sõltumata oma vanusest , klassist, soost ja rahvusest. Inimese eluiga= inimese õppimine. Tegi kõik selleks, et arendataks välja täiskasvanute õpetamise süsteem.
Mõiste andragoogika võttis Saksamaal kasutusele (19.saj I pool) gümnaasiumiõpetaja Alexander Kapp, kes kasutas seda Platoni haridusteooria kirjeldamisel ( Platon ise seda terminit muidugi ei kasutanud). Filosoof ja Kapi kaasaegne J.F.Herbart väitis täpselt vastupidist (õppida saab vaid nooruses ja õpetaja käe all) ja termin unustati peaaegu sajandiks .
Idee hakkas arenema ja Saksa teadlane A.W. Diesterweg nimetas kogu kupatuse „sotsiaalhariduseks”. Termin andragoogika võeti uuesti kasutusele 20. saj esimestel kümnenditel Austrias ja Saksamaal. Andragoogika kallal tegutsesid eriti agaralt sakslased , kes panid aluse konseptsiooni loomisele ja rakendamisele I maalimasõja järgsel Saksamaal.
Sel perioodil, pärast I maailmasõda, oli kõigee tuntumaks nimeks Eduard C. Lindeman, kelle raamatut „Täiskasvanuhariduse mõte” tsiteeritakse kui täiskasvanuhariduse käsiraamatut. Lindeman tõi välja täiskasvanuhariduse teooria alustalad:

Täiskasvanu on motiveeritud õppima kui ta tunneb sellist vajadust ja huvi, mida saab õppimisega rahuldada, seetõttu tuleb tead koolituse organiseerimisel käsitleda lähtekohana.
Täiskasvanute õpiorientatsioon onelukeskne, seetõttu on koolitustel sobivaks arutelu objektiks elust võetud situatsioonid/ olukorrad.
Parimaks ressursiks on kogemused, seetõttu on koolituste põhimeetodiks kogemuste analüüs.
Täiskasvanutel on sügav vajadus enesejuhtimiseks, seetõttu on õpetaja suunaja, mitte oma teadmiste edasi andja.
Individuaalsed erinevused inimeste vahel suurenevad koos vananemisega, seetõttu peab koolitus pakkuma optimaalsel määral erinevaid õppevorme ja –stiile, samuti peab pakkuma koolitust erineval ajal ja kohas.

Üks täiskasvanuhatiduse teooriatest pärineb M.S. Knowles´lt, kes tugineb oma töödes paljudele erinavate teadusharude teoreetikutele ja praktikute poolt aastatel 1960-1980 läbi viidud uurimustele. Kogutud andmed võimaldasid tal formuleerida andragoogika eeldused, printsiibid ja strateegiad. Oma töö esimesel perioodil vastandas Knowles andragoogikat ja pedagoogikat, aga lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et andragoogika võtteid saab kasutada laste õpetamisel nii nagu mõnikord on vaja õpetada täiskasvanuid pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid.

PEDAGOOGILISE JA ANDRAGOOGILISE MUDELI VÕRDLUS

ANDRAGOOGIKA PÕHIPRINTSIIBID

ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS

ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT . SUBJEKTSUSE TEGURID. SUBJEKTSUSE KUJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID

ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS

Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides
Õppimise aluseks ja eelduseks on kogemus
Õppimine on alati osalt tunnetuslik, konatiivne (mõjutuslik), kognitiivne , sotsiaalne
Inimene osaleb enda arengus sotsiaalse õppimise kaudu
Õppimist käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt ja eluhõlmavalt võimeline
Õppimine on inimese võimekuse ülimalt keeruline aspekt

Täiskasvanueas õppimise kohta on levinud mitmed müüdid, mis kaudselt mõjutavad inimeste hoiakuid:
* Täiskasvanud inimese õpivõime on halvenenud ehk hoiak "vanale koerale uusi trikke ei õpeta". - Lühiajaline mälu, reaktsioonivõime ja muud psühholoogilised õpivõimed on täiskasvanul tõesti nõrgemad kui noorukil, kuid rikkalik elukogemus, analüüsi- ja üldistamisvõime loovad märksa paremad eeldused tulemuslikuks õppimiseks. Õppija on edukam , kui saab õpitut seostada ja mõtestada oma igapäevaeluga.
* Täiskasvanud õpivad hoopis teisiti kui lapsed. - Rikkalikud kogemused, suunatus praktiliste probleemide lahendamisele, tahe leida iseseisvalt vastuseid - need tunnused eristavad täiskasvanut lapsest. Õppimise protsess ise on oma olemuselt sarnane.
* Parim koht õppida on klassiruum. - Järjest enam teadvustatakse õpikohtadena ka töökohta, pereringi, sõpru, raamatukogusid jms. Täiskasvanute õppimist toetab nn edutainment (education + entertainment ehk haridus + meelelahutus ). Tegutsemist ja suhtlemist võimaldav keskkond soodustab õpetlike kogemuste saamist, kuid teadmiste, oskuste, väärtuste, hoiakute, arusaamade muutumiseks vajab õppija võ imalust ennast analüüsida, seniseid kogemusi mõtestada.
* Täiskasvanule on õppimine väline sundus. - Kiirete ühiskondlike ja majanduslike muudatuste taustal on saanud ülioluliseks töötajate pidev enesetäiendamine, mistõttu inimesed võivad tunnetada välist survet õppima asumiseks . Ometi on täiskasvanud eelkõige seesmiselt motiveeritud.
* Täiskasvanud on loomuomaselt ennastjuhtivad õppijad, kes teavad ise, mida ja kuidas õppida. - Teatud olukordades on inimesed tõepoolest väga teadlikud eesmärkidest ja oskavad neid suurepäraselt teostada. Samas on terve hulk olukordi ja teemasid, mille puhul vajatakse selgeid juhtnööre.

ILLERISE LÄHENEMINE ÕPPIMISELE: DIMENSIOONID ÕPPIMISES, ÕPPIMISVIISID JA MITTEÕPPIMINE

ÕPPIMIST KÄSITLEVAD TEOORIAD ( BIHEIVIORISTLIK , KOGNITIIVNE, HUMANISTLIK , KONSTRUKTIVISTLIK , SOTSIAALNE) JA NENDE VÕRDLUS
HUMANISTLIK ÕPITEOORIA

Humanistid arvasid, et inimesed pole lihtsalt bioloogilised objektid.

Nad keskendusid inimlikusele, vabadusele ning otsuste ja elu tähendusele.

Rõhutasid eneseteostuse potensiaali ja isikliku kasvu.

Humanistide perspektiiv on enenseavastamisel ja järgmiste küsimuste küsimisel:

Mis motiveerib inimest elule?
Millised on õppimise emotsionaalsed küljed?
Kuidas tekib frustratsioon, igavus , ärevus, saavutustunne ja rahulolu ning miks?

Humanistliku käsitluse aluseks on inimese “mina”.

Lähtutakse subjektist ja tema vaatenurgast.

Huvitutakse elukogemuse reflektiivsest analüüsist, nt kuidas õppija õpimist mõistab.

Humanistide arusaam tegeleb inimese isikliku arengu ja kasvuga
TÄHTSAD TEGELASED:
Abraham Maslow - motivatsioon

Oli humanistliku psühholoogia koolkonna rajaja.

Koostas vajaduste püramiidi ja seostas selle motivatsiooniga. Inimesi motiveerivad rahuldamata vajadused ja kui vajadus on rahuldatud, siis kaob ka selle motiveeriv jõud. Eelnevalt peavad olema rahuldatut amadalamad vajadused, et pürgida kõrgemale vt püramiidi! Füsioloogilised-, turvalisus-, armastus ja kuuluvus-, tunnustus-, eneseteostusvajad
Carl Rogers

Oli tuntuim humanistliku õppimise, psühhoteraapia ja nõustamise isa.

Uskus, et õppetaja roll ei ole mitte dikteerida ja kontrollida vaid suunata ja toetada õppimist ning teha see võimalikuks. (Soodne õpisituatsioon, õpieesmärkide selgitamine, vajalike ressursside kindlustamine jne).
Malcolm Knowles- täiskasvanute õppimine

Esimene täiskasvanuõppe teoreetik

On mõjutatud humanistlikest ideedest. Need kajastuvad ka tema põhimõtetes (täiskasvanud õppija on: probleemi- kesksed , peavad eelnevalt jõudma otsuseni MIKS nad õpivad, eelistavad autonoomiat ja enesaejuhitavust, toetuvad enese kogemustele , sisemine õpimotivatsioon, rohkem orienteeritud ülesandele).
JÄRELDUSED:

Humanistid usuvad, et keskkonnas, kus õppemetoodika ei vaheldu on osad õppijad määratud läbikukkumisele.

Õppijat julgustatakse oma eesmärke määratlema.

Rõhk on refleksioonil ja isiklikul arengul.

Vaheldus ja valik õpimeetodites, ligipääs õppematerjalidele ja nõustamisvõimalus.
NB!

Kõik on võimelised arenema ja õppima
Õppija on enda õppimise olulisem allikas
Õppija omandatud teadmised on unikaalsed ja kordumatud, ehkki nad ei pruugi vastata õpetaja poolt vahendatud teadmistele
Läbi refleksiooni annan edasi enda õppimise tulemusi

SOTSIAALNE ÕPITEOORIA

Keskendub sellele, kuidas toimub vaststikune mõju ümbritseva sotsial -kultuurilise keskonnaga.

nn varjatud õppekava- õppimise tulemusel arenevad suhted, kommunikatsioon, läbirääkimis- ja vaidlusoskused, väärtustatakse teiste arvamust jne.

Hõlmab mitut dimensiooni : teiste mõju õppimisele, kohandumine erinevates sotsiaalsetes kontekstides , teadmiste sotsiaalne konstrueerimine.

Kuidas teised mõjutavad indiviidi käitumist või õppimist? (inimesed kohnduvad kiiremini soosivates tingimustes, näiteks kui neid üllatatakse, ettepanek on mõistlik, in. tunneb end küsija ees võlglasena jne).

Kaaslaste või kohandumise surve- teiste in. matkimine , meil puudub otsustamiskindlus ja ebamugavus teistest eristuda, seega läheme kaasa kollektiivse mõtlemisega kui oleme leidnud selles endale identiteedi.
MÕISTED:
Sotsiaalne tugi/ pidurdus- in. esitus paraneb teiste ees esinedes
Sotsiaalne liugulaskmine- in. panus väheneb meeskonnas töötades
Isikupärasus- in. tegutseb oma rolli väliselt ja läheb teistega kaasa
Rühma vastandumine - arvamused võivad polariseeruda ja võimenduda
Paigutav õppimine

Lave ja Wenger kohaselt peaks õppimist käsitlema laiapõhjalise sotsiaalse tegevusena , mis leiab aset ka argielus. Nende meelest toimub õppimine igas eristuvas kontekstis ja selle edukus sõltub sellest, kuivõrd hästi in. sinna sobib ja kuivõrd pädevaks ta selles kontekstis areneb.

Eesmärk pole mitte õppida kõne kaudu, vaid õppida rääkima, et õigustada enda positsiooni kogukonnas .
Paigutava õppimise kriitika

Liialdane kasutamine töötaja proffesionaalse arengu kontekstis, eelistuseks oleks formaalse õpikeskkonnaga töökeskonnd

Tegevuskogukonnad on stabiilsed ja õppija kohandub struktureeritud, enesega rahulolevasse keskkonda, kuigi me elame üha enam muutuvas maailmas, kus kogukonnad on ebastabiilsed aga samas nende piiride ületamine on juba iseeneset õpistiimuliks.
JÄRELDUSED:

Keskendutakse meeskonnatöö oskusele, argitegevuse refleksioonile, rõhutatakse rühmasiseste koostööprotsesside teadvustamist ja refleksiooni, teadvustatakse
kultuurierinevusi, välditakse stereotüübistamist jne.

Kokkuhoidvate rühmade loomine ning rühmaprotsesside juhtimisel väärtustatakse ühise eesmärgi loomist, isiklike rollide määratlemist ning vastutust, et vältida “liugu laskmist”.

Tööpõhine õppimine/ probleemõpe
NB!

Õppimise keskmes on suhtlemine , rollide omandamine
Õppimises peetakse oluliseks sotsiaalseid situatsioone, pööratakse tähelepanu suhtlemisele ja üldjuhul on oluline ja vajalik õppijate enda poolt loodud teadmised
Kokkulepetest kinnipidamine , rühma õppimine, ühine eesmärk, kõik peavad saama välja öelda oma arvamust

BIHEIVIORISTLIK ÕPITEOORIA

20saj. alguses hakati katsetama empiirilisi uurimismeetoteid- süstemaatiline vaatlus kontrollitud tingimustes.

Premeerimine õige ( ootatud ) käitumise korral
Klassikaline tingitus

Õppides seostatakse kogemused, mõtlemine ja käitumine- premeerimine

Assotsiatsioonide avastamine õppimises= kahe stiimuli seostamine , mille tulemusena suudame tulevat aimata

Kuulsaim katsete uurija vene psühholoog Ivan Pavlov - koerte katsed
Operatiivne tingitus

Mõjukaimaid biheiviorist B.F. Skinner - katsed rottidega ( rotid õppisid raskusi ületama,et tasu e. toiduni jõuda). Sellest järeldas Skinner, et operatiivse tingitusena võib õpetaja kontrollida ja kujundada õppija käitumist soovitud suunas.
VARASEMAD UURIMUSED

John B. Watson (üks esimesi biheivioriste) väitis, et kõikidest suutetakse vormida kõiki- igast inimesest on võimalik teha lendur , varas, arst, kerjus jne.

Biheiviorist huvitub eelkõige käitumisest, mõõdetavatest suurustest ja välise tegevuse õppimisest.

Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisena, seoste loomise ja meeldejätmisena.

Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel, selle muutumisel ja muutuste kinnitamisel.

Õpetaja on aktiivne, õppija pasiivne, kes ei vastuta õppimise eest. Kogu töö eest vastutab õpetaja (valikute tegemised, edasiliikumiskiirus, hindamine õppetegevuses jne).

Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina.
Varaste biheivioristide põhimõtetest mõjutatuna kujundatakse õpisituatsioone järgmiselt:
• Õpetaja-kesksus – õppesisu, vahendamine ja õpitegevused on õpetaja poolt kontrollitud.
• Hoolikalt kujundatud kursuse ülesehitus, selgelt määratletud eesmärgid ning õpitulemused.
• Harjutamine katse-eksituse meetodil.
• Kordamine, päheõppimine ja harjutused, mis kinnitavad oskusi ja seoseid mälus.
• Tasu ja/või karistuse strateegiad (“piits ja präänik”).
• Üksikasjalikult väljakujundatud mõõdetavatele õpitulemustele jõudmise protsess, kus tulemused on olulisemad kui protsess.
• Programmõpe (nt arvutikursused, kus õppijad töötavad oma tempos ja peavad edukalt lõpetama ühe astme enne, kui järgmise juurde asuda saavad).
Tingitus ja assotsiatsioonide abil õppimise põhimõtted ilmnevad ka meie igapäevases õpetamiskogemuses.

Informatsiooni, nt kuupäevi, tabeleid, õpitakse sageli pähe pidevalt korrates.
Tasustamist kasutatakse käitumise ja tegevuse juhtimiseks.
Eelnevalt halva kogemuse saanud õppijal puudub eneseusk

NB!

Kõik õppijad on sellised, nagu õpetaja soovib
Õppimise seisukohast on oluline õpetaja aktiivsus ja teadlikkus- õpilane passiivne
Õppimine toimub õpetajakeskses ühesuunalise protsessina, mille kujundajaks on õpetaja
Õpitulemusena nähtakse eelkõige muutusi käitumises, omandatud teadmiste täpsust
Õpetaja tegevuse keskmeks on teadmiste vahendamine ja omandatu kontrollimine
Refleksiooni ei toimu

KINDLASTI TULEB KÕIGILE MEELDE, KUIDAS TRIINU JA NASTJA MEILE KOMMI LOOPISID, KUI ÕIGEID VASTUSEID TEADSIME :D
KOGNITIIVNE JA KONSTRUKTIVISTLIK ÕPITEOORIA

Biheivioristlikust õpiteooriast edasiarendatud õpiteooria

Hakati otsima vastuseid küsimustele:

Miks 5aastane mõtleb teisiti kui 55aastane?
Kuidas jõuda faktide meeldejätmiselt ja seostamiselt uute ideede loomise ja põhjendamiseni?

Konstruktivism

Nende lähenemine keskendus sellele, kuidas me informatsiooni salvestame, meelde tuletame ja töötleme ning kuidas me neid maailma mõistmisel seostame uute kogemustega.

Tuntuim Šveitsi psühholoog Jean Piaget, kes väitis, et kasvava lapse mõtlemisprotsessis arenevad vanusega –kujunevad taju, tõlgendamine ja tähendus

Ei saa kasutad biheivioristlikku õpimeetotit, kui lapse mõtlemine pole arenenud teatud raskustasemeni
Piaget’i 4 staadiumi
I
0-2a refleksid ja järk-järgult eesmärgipärasemad tegevused
II 2-7a sümboolne tegevus (nt nukud esindavad inimesi), egotsentrism (nt teleri ees istumine tajumata, et varjatakse teiste vaadet) ja on suuteline pöörama tähelepanu ainult ühele probleemi aspektile
III 7-11a mõtlemine muutub rohkem korrastatumaks, sümboolsemaks ning konkreetsete kogemustega seotuks. Samuti arenevad loogilised operatsioonid (rühmitamine)
IV al 12a loogiline ja süstemaatiline mõttetegevus ning võime püstitada hüpoteese, mis ei põhine konkreetsel kogemusel .

Konstruktivism keskendub arusaamale, et inimene loob mõisteid: paindlikke raamistusi, millega me seostame kogemusi.

Me toetume oma eelnevatele kogemustele ja teadmistele, et saaks omandada midagi uut.
TEISED TÄHTSAD TEGELASED/ Kognitiivse arengu teoreetikud

Kohlberg –kõlbelise arengu teooria- in. areneb hoolimata teiste käskutest ikka nii nagu ise heaks arvab

Lev Võgotski- õppija arengut mõjutavad kultuur, keel ja inimsuhted . Lisaks veel arengupotensiaali tunnetamise olulisus (in areneb omal käel teatud tasemele , kuid edasi õppimiseks on vaja teiste-targemate- toetust ja sekkumist)

Ameerika filosoof ja kasvatusteadlane John Dewey rõhutas õppijate kogemuse osatähtsust õppimises ja iga inimese kogemuse unikaalsust. Peamine on õppijate reflekteerimisele innustamine

David Kolb - kuidas sobib aktiivne kogemus õpitsükklisse
kogemus; refleksiivne vaatlus; analüüs/ refleksioon ; kogemuse rakendamine

Inimesed kasutavad samas tegevuses erinevaid strateegiaid (nt. mõned eelistavad projekti kavandamiseks minna inspireerivale jalutuskäigule, teised süüvivad raamatutesse.)
Sellest tulenevat liigitatakse kognitiivne õpiteooria kahte dimensiooni

Analüütiline-holistlik dimension- See kirjeldab kaht vastandit informatsiooni või mõiste töötlemisel. Analüütik kaldub jaotama informatsiooni osadeks, et nendega eraldi tegeleda. Holist seevastu püüab tegeleda mõiste kui tervikuga .
Visuaalne-verbaalne dimensioon.- See kirjeldab kaht vastandit, kuidas inimene mõtleb – kujundites või sõnades.

Enamik õppijaid on kuskil vahepealsed, mitte kindlalt üks ega teine
JÄRELDUSED ÕPETAMISES

Õppijad pole passiivsed, sama nähtust tajutakse ja mõistetakse erinevalt ning ka taustateadmised on erinevad.

Kognitiivne lähenemine rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist (taju, mälu fantaasia, mõtlemine, loovus )

Õppimine on meeldiv, eesmärgistatud

Õppimine on meelepärane ja teadlik toiming, mille abil püütakse lahendada probleeme ja saavutada endisest kõrgetasemelist ja paremat toimetulekut. Õppimine toimub aktiivses, avatud suhtlemist ja tegevust soosivas keskkonnas.

Peamine järeldus on, et õppimine on kõige tõhusam kui õppija on aktiivselt kaasatud teadmise konstrueerimisse. Õpetaja jaoks on oluline mõista, et konstrueeritakse eksisteerivatele teadmistele, arusaamadele ning uskumustele, ja see erineb õppijalt õppijale. Seetõttu on oluline seoste loomine eksisteerivate ja uute teadmiste vahel.

Oluline on aidata õppijal teadvustada oma mõtlemist, reflekteerida olemasolevate arusaamade üle ning kontrollida oma õppimist ja mõtlemist

Ei keskenduta mitte õppimise tulemustele vaid protsessile.

Individualsete erisuste märkamine ja teadvustamine
NB!

Õppimise aluseks ja eelduseks peetakse õppija kogemust
Ise olen oma teadmiste looja
Õppija peab olema aktiivne, õpetaja peab pakkuma võimalusi
Õppimist reguleerib õppija tegevus, peetakse oluliseks kaasõppijate kogemust ningsotsiaalset konteksti (rühmatöö, sotsiaalne arutelu)

REFLEKSIOON

TÄISKASVANU KUI ENNASTJUHTIV ÕPPIJA (TUNNUSED). ENESEJUHITAVUSE KESKSED ASPEKTID. ENESEJUHITU ÕPPIMISE TOETAMISE VÕIMALUSED

TÄISKASVANUHARIDUSE LIIGID ( FORMAALNE , MITTE-FORMAALNE, INFORMAALNE)
MÕISTED

Andragoogika- kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida (M.Knowles). Täiskasvanupedagoogika, 20.saj alguses kujunenud pedagoogikaharu.
Täiskasvanuharidus- täiskasvanud õppija organiseeritud õppetegevus, mis ei sõltu õppe sisust, tasemest või meetoditest , see võib asendada või olla jätkuks esmasele haridusele, mis omandatakse koolis, kolledžis või ülikoolis.
Õppimine- protsess, mille käigus omandatakse uusi kogemusi, mis transformeeruvad hiljem teadmisteks, oskusteks, hoiakuteks ja väärtusteks.
Elukestev õppimine- lähtutakse vanasõnast „inimene õpib kogu elu“, alustatakse õppimisega juba emaüsast ning lõpetatakse siis kui ise lahkume.
Eluhõlmav õppimine- elukestev õppimine laiaulatuslikumalt- õpitakse kõikjal ja kõikides eluvaldkondades.
Formaalne õppimine-
Mitteformaalne õppimine-
Iinformaalne õppimine-
Juhuslik õppimine õppimine-
Mööda õppimine (mislearning)
Kaitse-õppimine ( learning defernce)
Vastuseis-õppimine (learning resistance)
Transformatiivne õppimine
Refleksioon, reflekteerimine – Refleksioon on vajalik oma tegevusele sisu ja mõtte andmiseks ning oma arusaamade mõtestamiseks. Refleksiooni aluseks on kogemus, mida hiljem analüüsitakse ja mõtestatakse. Eduka refleksiooni tulemusel peaks toimuma muutus käitumises/tegevuses.
Subjektsus – on suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ning samuti selle eest vastutada. Subjektne käitumine on selline käitumine, kus inimene teeb teadlikke otsuseid, mis parandavad tema elu.
Enesearengu subjekt – on teadvustatud aktiivsuse kandja, kes on suuteline orienteeruma, otsustama, tegema seda, mida ta on kavatsenud teha ning vajadusel ka oma tegevust korrigeerima.
Enesejuhitavus – on indiviidi teadlikkus oma ressurssidest ja suutlikkus neid reguleerida
Eneseaktualiseerimine – on inimese võime olla vaba – iseseisvalt suhtuda, eelistada, valivalt toimida

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 49 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ljubov raudna Õppematerjali autor

andragoogika humanist refleksioon biheiviorist õpiteooria pedagoog kognitiivne õppijad psühholoog lähenemine

Sarnased õppematerjalid

pdf

Mõistekaart (VUE)- õpikute järgi koostatud

käitumise eesmärgid, õpetajakeskne koolitus, ANDRAGOOGIKA kindlakstegemine

Andragoogika

docx

ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE

ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestamine ei sobi

Eetika

docx

Pedagoogika küsimused vastused

et olla valmis teistega arvestavaks ja koostöövõimeliseks suhtlemiseks protsess, mille vahendusel omandatakse käitumismallid, mis võimaldavad hakata toimima sarnaselt täiskasvanutega mõju mõtlemis- ja arutlusvõime arengule. Füüsilised näitajad hindamaks lapse kooliküpsust - suutlikus pikalt koolipingis istuda ja kooliteed käia. 5. Selgita mõisted: • Pedagoogika – kasvatusteadus on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. • Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvadkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu. • Gerogoogika - uurib ja praktiseerib sellises hariduslikus keskkonnas, mis ei ole vananemise protsessi üks osa, vaid vanemate inimeste õpetamise ja õppimise osa. Sellise keskkona iseloomulikuks jooneks on, et sealsed osalejad erinevad üksteisest väga oluliselt

Pedagoogika

docx

Andragoogika- õppimine täiskasvanueas

Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov ANDRAGOOGIKA Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 Pedagoogikast andragoogikani Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´kasvatamist,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega. Ometi pole see nii

Sotsiaaltöö

docx

Õpetaja professionaalse arengu elemendid täiskasvanuõppes.

enesehinnangule. Kasvava või suure kogemusega õpetajad panustavad mitte ainult oma õpilastele vaid ka kolleegidele ja iseendile, kuna nad pidevalt täiendavad end. Paljude koolide kogukonnad on tugevnenud tänu koolijuhtide märkamisele koolitöötajate erinevatest rollidest. Kuna nad jagavad ja peegeldavad oma kogemusi, siis kõikidel on alati midagi uut õppida. Täiskasvanute valmisolek. Valmisolek õppimiseks on teine aspekt andragoogika, mis eristab täiskasvanud õppijaid lastest. Ingalls on täiskasvanute puhul teatavaks teinud, et on selge, et kergem on õppida läbi tegevuste, et õppijal oleks erinevaid õppimisvõimalusi, kuidas õppida teatuid teemasid ja kuidas neid endasse sisendada. Tuginedes andragoogika mudelitele, arusaamine laste ja täiskasvanute vahel on nende valmisolek õppida, sest täiskasvanu otsus edasi õppida on nende enda teha. Täiskasvanute orientatsioon.

Pedagoogika

odt

Didaktika 2. töö õppeviisid

Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadm

Koolieelne didaktika

docx

Konstruktivism

Konstruktivism · Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemu

Psühholoogia

docx

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE.

Meetodite rakendamiseks tuleb enne ette valmistada soodus pind. Meetodi kasutuselevõtul oleks tarvis õpetajal endale selge pilt luau nii sellega taotletavatest sihtidest, järgitavaist didaktilistest põhimõtetest kui ka toiminguist, mida õpetamisviisi kasutamine eeldab. Kasutatud kirjandus Jarvis, P. 1998. Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Teooria ja praktika. Tallinn: SE&JS Kidron, A. 1999. 122 õpetamistarkust. Tallinn: Mondo Märja, T. , Lõhmus, M. , Jõgi, L. 2003. Andragoogika. Tallinn: Ilo http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16614/Peerna.pdf?sequence=1 http://oppe.lvrkk.ee/kristiina/Heve_Kirikal/koolitus_arendamine/koolitusmeetodid.html http://www.mitteformaalne.ee/oppemeetodid.html http://sklaos.weebly.com/otildepimeetodid.html http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid

Andragoogika

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk