on ballaadidest ja lauludest (“A Gest of Robin Hood” 15. saj). Aja möödudes lugu Robin Hoodis muutus ja täiendus. Legend Robin Hoodist oli Inglismaal Andrei Ivanov kõige populaarsem näidend maimängudel (kevadpidustustel) läbi sajandite. ( 3: 214-216) Inglismaa arhiivides 13. ja 14. sajandi kohta on leitud mitu inimest kelle perekonnanimi on Hood, samuti ka eesnimi Robin (Robert) oli üsna tavaline, mistõttu tõelise Robin Hoodi leidmine on erakordselt raske. Tolleaegsed kohtutoimikud näitavad ka, et nimi Robinhood oli muutunud lindprii epiteediks ja oli vähemalt kaheksa inimest (enne 1300. aastat), kes selle nime võtsidvõi kellele see anti.( 3: 217) Tony Molyneux-Smith esitas väga huvitava teooria 1998. aastal oma raamatus “Robin Hood and the Lords of Wellow”, mis oletab, et Robin Hood ei olnud üksainus inimene vaid pseudonüüm, mis võtsid endale Sir Robert Foliot’ järglased, kes valitsesid Wellow’d Sherwoodi metsa kuni 14. sajandi lõpuni.
ja sel juhul ei saa neid rühmitada ühte sarja -asjadena (kirjavahetus)- kirjavahetuse toimikutest koosnev sari moodustub ühe ülesande täitmise käigus või sarnaste toimingute sooritamisel tekkinud dokumentidest. Kirjad paigutatakse järjekorras: -esimene ehk algatuskiri -asja lahendamise käigus tekkinud dokumendid kronoloogilises järjekorras -viimasena koostatud või saadud dokument, millega küsimus lõplikult lahenes -järelevalvetoimikutena (isiklikud toimikud kohtutoimikud) Dokumentide rühmitamise toimikutesse -võimaldab dokumente kiiresti leida, -tagab operatiivse arhiivihalduse (dokumentide hindamisel, hävitamisel, üleandmisel). Koos sarja liigitamisega saab iga dokument endale säilitustähtaja. Operatiivse töö tulemusena asjaajamises tekkinud liigseid koopiaid ja väljatrükke ei paigutata toimikutesse. Need tuleb kohe hävitada, kasutades selleks soovitatavalt aktiveskit või paberikogujaid. Toimikute kaanele märgitakse vähemalt -sarja tähis
.. 2005). Kirjanduse valik Kirjanduse valik on õppuri iseseisev töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja mitmesuguste bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest. Allikmaterjalid võib jaotada kolme rühma: · publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud jm materjalid); · publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne); · elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid. Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002).
.. 2005). Kirjanduse valik Kirjanduse valik on õppuri iseseisev töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja mitmesuguste bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest. Allikmaterjalid võib jaotada kolme rühma: · publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud jm materjalid); · publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne); · elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid. 2 Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti
gus või sarnaste toimingute sooritamisel tekkinud temaatilistest toimikutest NÄITEKS „Kirjad ehitusjärelevalve teostamise kohta”, „Kirjad ametnike täiend- koolituse küsimustes”. • asjade või objektide kohta peetavatest toimikutest koosnev sari – sisaldavad eri liiki dokumente, mis on ladestunud konkreetsete asjade või juhtumite lahen- damise käigus NÄITEKS „Kriminaalasjade kohtutoimikud”, „Järelevalve toimikud”. Sarjade moodustamisel on lisaks võimalik silmas pidada veel järgmisi tunnuseid: korrespondendi tunnus – asutuste või isikute järgi, kellega suheldakse NÄITEKS „Kirjavahetus kõrgemalseisva asutusega”. geograafiline tunnus – territooriumide, haldusüksuste vmt järgi NÄITEKS „Läänemaa aruanded”. Ühte sarja saab koondada vaid ühesuguse väärtuse ehk säilitustäht