Tahkised Evelyn Ohtla VPG 10.B Tahkised Tahkised ehk tahked kehad on ained, mis omavad kindlat kuju. Tahkise staatika Vedeliku tahkumine tähendab aatomite (molekulide) vaheliste sidemete stabiliseerumist sedavõrd, et aatomite asukohad üksteise suhtes fikseeruvad. Kuigi tahkistes osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetavad harva Tahkise dünaamika Newtoni 2. seadus: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. Inimkeeli: Keha liigub täpselt nii palju kui palju talle on rakendatud jõudu, ning keha liigub samas suunas kuhu mõjub jõud. Tahkiste kinemaatika Tahkete kehade liikumisel ei esine muid takistusi kui ainult teine tahke keha. Sirgjoonelise liikumise valem: v= s/t Kõverjoonelise liikumise valem: v= L/t , kus L on võrdne kaare AB pikkusega. Suurust, mis iseloomustab kiiruse m...
AINE AGREGAATOLEKUTE MUUTUMINE Agregaatolekuks nimetatakse ühe ja sama aine tahket, vedelat ja gaasilist olekut. Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust ..................... . Aurustumine on aine üleminek .............................. olekust ...................... . Kondenseerumine on aine üleminek ...............
Kus leidub looduses Maal vesiniku eriti ei leidu Vesiniku leidub enamuselt vee koostises, mõnedes mineraalides ja enamustes orgaanilistes ainetes Vesinik moodustab enamuse päikse massist, universumis enam levinud keemiline element Kasutusala Kütuseelementides elektri ja soojuse saamisel Raketikütusena Metanooli ja mootorikütuse tootmisel Metallide keevitamisel keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne Saamine Laboris:Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl= ZnCl2 + H2 Tööstuses: Vee elektrolüüsil 2H2O= 2H2 + O2 Pildid Antoine Laurent Lavoisier, kes avastas vesiniku ja andis vesinikule nime. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik https://www.google.ee/search? q=vesinik&newwindow=1&biw=1680&bih=949&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=KW AFVb_3HsqN7Abzt4DADw&ved=0CAYQ_AUoAQ#imgdii=_&imgrc=S33rYUi4TIWlIM
· Algas U. 5 mlrd aastat tagasi. · Alustas kokkutõmbumist udukogu. · Pilve kokkutõmbumine suurendas sisemuses asuvate osakeste kiirust (suureneb gravitatsioonijõud, omandab lapiku kuju) · Gravitatsioonijõu tulemusena surutakse aines järjest rohkem kokku -> temperatuur suureneb - >termotuumareaktsioonid ->protopäike. · Protopäikese ümber tiirlev aine kondenseerub tahketeks osadeks, mis omavahel põrkuvad ja liituvad ->planetesimaalid.(100m läbimõõduga) · Planeteimaalid põrkuvad, liituvad->moodustuvad planeedid. · Aine diferenseerumise tulemusena tekkisid maa ja jupiteri tüüpi planeedid. MAA TEKE JA ARENG 1. Planetesimaalid olid ühtlase koostisega. 2. Planetesimaalide ühinemisel vabaneb energia;aktivne meteoriitne pommitamine 3
Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Vesinik on hea soojusjuht ning lahustub vees halvasti. Ta on kergesti süttiv aine, kuumutamisel reageerib paljude ainetega. Vesinikku kasutatakse väga mitmel alal: kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, raketikütusena, metanooli ja mootorikütuste tootmisel, metallide keevitamisel, keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. Hapnik on keemiline element järjekorranumbriga 8. Hapniku aatomis on kaheksa prootonit ning 8 elektroni. Tema aatommass on 16,0. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub hapnik 2. perioodis ning VIA rühmas. Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne.
- Vitamiin D · Lipiididel on kõrge keemistemperatuur ja madal põlemistemperatuur. Rasvad ei lahustu vees ja on vett- tõrjuvad. Veega nad ei märgu. Nad rääsuvad hapniku käes. · Kui rasvasid keeta tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Seepi kasutab inimene igapäevaselt. · Margariini saadakse taimeõlide reageerimisel vesinikuga. Vesinik liitub kaksiksidemetele ja vedelad taimeõlid muutuvad loomsete rasvade sarnasteks tahketeks rasvadeks. · Rasvad on organismide energia varuained. · Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest. · Valgu struktuurid 1. Primaarstruktuur aminohappeline järjestus 2. Sekundaarstruktuur keerdumine või voltumine 3. Tertsiaarstruktuur gloobulid või fibriilid 4. Kvarternaarstruktuur mitu valku koos. · Valkude omadused - tundlikud keskkonna mõjude suhtes - väga aktiivsed
Tuumapomme peetakse massihävitusrelvadeks. Vesinik-tuumareaktsioone kasutavad kütusena ka tähed. Kasutusalad kütuseelementides elektri ja soojuse tootmisel raketikütusena metanooli ja mootorikütuste tootmisel metallide keevitamisel keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. Tänapäeval kasutatakse keskkonnasõbralike kütustena autos ka vesinikkütuseid. Kasutatud materjal http://igentry.blogspot.com/2008/06/intere sting-facts-about-hydrogen.html http://en.wikipedia.org/wiki/Hydrogen http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_wea pon#Fusion_weapons http://et.wikipedia.org/wiki/Vesi http://en.wikipedia.org/wiki/Fuel_cell Keemia õpik „Üldine ja anorgaaniline keemia“ Tänan kuulamast!
Loodusvarad Geograafilise keskkonna osad, mida inimesed saavad oma heaks kasutada. Mõned loodusvaradest: õhk (hingamiseks), vesi (joogiks), taimne kui loomne toiduvaru (söömiseks), taimestik (loomade toiduks), kliima ja muld (taimed kasvuks), puiduvarud (ehitus, küte, mööbel, paber jne), vee-, tõusu-mõõna-, merehoovuste-, lainete- ja tuuleenergia (elektri tootmine), maa siseenergia (kütmine). Maavarad Maapõuest kaevandatavad loodusvarad. Jaotatakse tahketeks (süsi, metallmaagid, soolad), vedelateks (nafta, mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas). Väga hinnatud on metallid, eriti raud, aga ka vask ja alumiinium. Fossiilsed kütused: Turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas ning uraan. Ehitusmaterjale: Graniit, marmor, tuff, lubjakivi. Briljandid Lihvitud teemandid. Teemante kasutatakse ka tugevaimateks lõikeriistadeks. Ammendamatud loodusvarad Loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest (vooluvee energia,
Biokütus üldine info · Orgaaniline aine, mis on moodustunud organismide elutegevusest · Taastuv kütus · 3 erinevat päritolu Tahket kütust nim. Biomassik o Taimne Vedelkütust nim. biokütuseks o Loomne o Mikroobne · Orgaaniliste jäätmete anaeroobsel kääritamisel saadakse biogaas Biokütus - liigid · Biokütused liigitatakse vedelateks ning tahketeks kütusteks · Tahked kütused: o Puitpõhine biomass o Rohtne biomass o Puuviljade biomass o Lisanditega ja segatud biomass Biokütus - tootmine · Looduslikust ning kuivast jääkbiomassi: o Põletatakse o Gaasistatakse o Toodetakse biokütust · Märjast jääkbiomassist: o Valmistatakse komposti o Biogaasistamine Biokütus - kasutamine · Biomassi kasutatakse: o Otsese põletamise teel o Pürolüüsi teel
ning aatomite ja molekulide ehituse ja muundumise mõistmisele... 5 VESINIKU KASUTUSALAD Vesiniku kerguse tõttu täidetakse temaga õhupalle ja stratostaate, mille abil uuritakse atmosfääri... Vesiniku põlemisel tekkiva kõrge temperatuuriga (3000 kraadi) leegiga keevitatakse metalle... Metallimaakidest redutseeritakse vesinikuga metalle... Vesiniku toimel muudetakse vedelad taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks (margariiniks)... Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel... Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%... Vesinik esineb ka näiteks savides, kivi- ja pruunsöes ja naftas, samuti kõigis organismides... Väljaspool Päikesesüsteemi esineb vesinik ka hiiglaslikes gaasipilvedes... Vesinik moodustab ka suurema osa Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni koostisest, mis Päikesesüsteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab
Vulkaaniliste protsesside käigus tekivad vulkaanilised kivimid. Vulkaaniks nimetatakse koonuse- või kuplitaolist moodustist, mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ehk efusiivsed kivimid. Tardunud laavast kasvab järk- järgult mäge meenutav vulkaan, mille tipus asub kraater ja nad muutuvad iga purskega suuremaks. Laava tegevus avaldub kas aeglaselt, kui laava valgub aeglaselt mööda nõlva alla, või plahvatuslikult. Vulkaani purskeaineid saab jagada gaasilisteks, tahketeks ja vedelateks(laava). On olemas tegutsevaid vulkaane, mis purskavad perioodiliselt või pidevalt, kuid on olemas ka kustunud vulkaane, mille purskumise kohta puuduvad ajaloolised andmed. Kus juures kustunud vulkaane on palju rohkem kui tegev vulkaane. Paljud kustunud vulkaanid on mitmete eksogeneesete protsesside tulemusel täiesti hävinud, neist võivad olla alles ainult nekkid ehk magmaatiliste kivimitega täidetud lõhed maakoores.
Hüdrolüüs on rasvade tähtsaimaks omaduseks. Rasvade kui rasvhapete ja propaantriooli estrite hüdrolüüs vee toimel kulgeb väga aeglaselt. Tööstuslikult viiakse hüdrolüüs läbi veega kõrgel temperatuuril(200*C) ja rõhul(20at) Või keetmisel naatriumhüdroksiidi vesilahusega. Viimasel juhul tekib rasvhappest vastav naatriumsool seep. HÜDROGEENIMINE Vedelaid rasvu (rasvõlisid), mille rasvhappe radikaalis esineb kaksiksidemeid, muudetakse tahketeks hüdrogeenimisel. Hüdrogeenimisreaktsioonil muutub rasva koostisse kuuluv küllastumata rasvhappe radikaal küllastunud rasvhappe radikaaliks: Hüdrogeenimine viiakse läbi vesiniku abil nikkelkatalüsaatori manulusel. Hüdrogeenimisprotsessil tekkiva rasva nimetatakse salomassiks ja sellest toodetakse margariini. Margariin kujutab endast hüdrogeenitud taimerasva emulsiooni piimas. Väliselt sarnaneb või koorevõiga. Lõhn ja maitse antakse margariinile spetsiaalsete lisanditega.
Analoogia põhjal ammooniumsoolade nimetusega, nimetatakse ka amiinide ebameeldiv lõhn. sooli ammooniumkloriidideks, - sulfaatideks jne. Ette kirjutatakse vaid süsivesinikrühma või rühmade nimetused. Amiinide omadust reageerida hapetega rakendab laialdaselt ravimitööstus. Töödeldes halvasti lõhnavaid ja vees rasklhustuvaid amiine vasinikkloriidhappega, muutuvad nad lõhnatuteks vees lahustuvateks tahketeks preparaatideks. R-NH2 + HCI RHN3+ CI- 3 Farmatseudid asendavad tavaliselt nimetuse ammooniumkloriid nimetusega amiinhüdrokloriid. Sellega rõhutatkse asjaolu, et amiin on reageerinud vesinikkloriidhappega, mille tulemuseks on vees lahustuv lõhnatu ravim. Veel mõningaid omadusi 1. Füüsikalised omadused:
KT küsimused 9. klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel ...
Saturn: Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi "keskmiselt ümmargune", kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. Millal vaadelda Jupiteri ja Saturni? Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja (on väga tugev, ehkki umbes 10 korda nõrgem, kui Jupiteril) ning põhjalikult uuri...
komponentideks; · Struktuurne: biomembraanide ja sidekudede komponendid, nukleiinhapete koostises; · Kaitsefunktsioon: glükoosi derivaat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete ( ka ravimite) kahjutuks tegemises. Antikehade, kaitselimade, verehüübimisfaktorite koostises. Rasvad e. lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid jagunevad 3 rühma: 1. Rühm lihtlipiidid e. naturaalsed rasvad. Need jagunevad vedelateks rasvadeks, tahketeks rasvadeks ja vahadeks. Vedelaid rasvd on taimsed õlid. Tahked rasvad on loomsed rasvad. Vahad on nii taimsed ja loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Neid talletatakse rakkudes ja 3 kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning
· Leidub taimedes. · Tärklis: valge, amorfne (pehme), pole magus, lahustub natuke (külmas vees ei lahustu), võib tekitada kliistri · Tselluloos: valge, tahke, värvus sõltub allikast, vees ei lahustu, kuid on hüdrofiilne, inimorganismis ei seedu, on taimede konstruktsioonimaterjal. RASVAD · Rasv Elutähtis ühend, mis koosneb glütseroolist ning pikkadest karboksüülhappe jääkidest. · Liigitatakse tahketeks (loomsed rasvad) ja vedelateks (taimsed ja kalarasvad). · Leidub kõikides organismides. · On varuained, annavad palju energiat. · Vees ei lahustu, kuid rasvad ise on head lahustid. · Liigsed sahhariidid muutuvad rasvadeks ja ladestuvad organismis. · Rasv ei ole polümeer VALGUD · Valk Elutähtis ühend, mis koosneb aminohappest. · Aminohape Orgaaniline ühend, mis koosneb karboksüülrühmast ja aminorühmast. · Üldkuju:
Muundamisprotsessid võib jagada järgvealt: termokeemilisteks, füüsilis-keemiline biokeemilisteks ja bakteriaalne. Termokeemilise muundamise viisid on põletamine, pürolüüs, gaasitamine. Füüsikalis-keemilise muundamise viisid on peenestamine, pressimine, esterdamine. Ning biokeemilise muundamise viisid on anaeroobne lagundamine, anaeroobne käärmine. Temokeemiline muundamise hulka kuuluvad protsessid, mille käigus tahked (bio)kütused muudetakse sekundaarseteks tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks energiakandjateks kasutades sealjuures esmalt soojust. Gaasitamise käigus muudetakse tahke biomass eelsitatult gaasiliseks energiakandjaks. Biomassi gaasitamiel saadav gaas on nn keskmise kvaliteediga gaas, mille kütteväärtus on piires 10-18 MJ/m3. See gaas on otse põletatav sisepõlemismootorites, mis käivitavad soojuspumoade kompressoreid või liiklusvahendeid. Pürolüüs- kuivdestillatsioon on aine muundamine kõrgel temp
Kumerama pinna kohal on aga maksimaalne veeauru rõhk suurem. b) Jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis, kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka allajahtunud piisakesi. c) Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel. d) Tahkete pilveelementide suurenemine gravitatsioonilise koagulatsiooni teel. 17. millised on tähtsamad sademete liigid? Agregaatolekute järgi liigitatakse sademeid vedelateks ( vihm, uduvihm), tahketeks ( lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe), ning segatüüpi sademeteks ( lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga).
1. SISSEJUHATUS, ERINEVAD ÕLID Oliiviõlid jaotatakse neitsioliiviõlideks (esimesel pressimisel saadud; ekstra – kõrge kvaliteediga), rafineeritud õlist ja neitsioliiviõlist koosnevateks oliiviõlideks (kokku segatud kuum- ja külmpressitud õlid) ning oliivijääkõlideks. Kõige kõrgema suitsemispunktiga on avokaadoõli. Rafineeritud õli suitsemispunkt kõrgem kui rafineerimata õlil. Toiduõlides küllastunud rasvhappeid on vaid 5-15%. Mida rohkem on küllastunud rasvhappeid, seda kõrgem on sulamistemperatuur. Praadimisõlis on küllastumata rasvhappeid vähem kui salatiõlis – küllastumata rasvhapped lagunevad kiiremini kõrgel temperatuuril. Seetõttu ei soovitata õli kuumutada üle 180 C – PUFA-d ja MUFA-d hakkavad lagunema ning tekivad laguproduktid ja peroksiidid. 2. KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED O...
Nahale sattunud kütused imenduvad nahasse ja võivad sealt sattuda organimsi, mis võib tekitada nahapõletiku. Naftasaadusi kogemata alla neelates võivad tekkida rasked mürgistused.1 7 4. MÄÄRDEAINED Liigitus Määrdeaineid liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolu järgi jagunevad määrded mineraalseteks, orgaanilisteks, sünteetilisteks ja poolsünteetilisteks. Oleku järgi jagunevad määrdeained vedelateks, plastseteks, tahketeks ning gaasilisteks.1 Määrdeainetele esitatavad nõuded Mootoriõlid peavad olema hea määrimisvõimega, termiliselt stabiilsed, omama head pesemisvõimet, väikese tuhasisaldusega, kõrge leektemperatuuriga ja madala hangumistemperatuuriga.1 Jõuülekandeõlid ei tohi vahutada ega oksüdeeruda, peavad kaitsma detaile korrosiooni eest, säilitama määrimisomadused nii madalatel kui ka kõrgetel temperatuuridel, vähendama energiakulu hõõrumise ületamiseks ning vähendama hõõrdepindade
Elemendi ja ühendite kasutamine · Vesiniku põlemisel tekkivat kõrge temperatuuriga leeki kasutatakse metallide lõikamisel, keevitamisel, sulatamisel. · Vesinikuga redutseeritakse metallimaaki, saamaks metalle. · Vesiniku kui kõige kergema gaasiga täidetakse õhupalle. · Samuti täidetakse vesinikuga stratostaate, millega uuritakse atmosfääri. · Vesinikuga muudetakse vedelad rasvad ja taimeõlid tahketeks. Sel põhimõttel toodetakse vedelrasvadest tahkeid rasvu (margariin). · Vesinik on tähtis tooraine keemiatööstuses vedelkütuste, määrdeõlide, mineraalväetise, hapete jpt ainete tootmisel. · Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel. · Vesinikuühendid on tahke raketikütuse põhikomponendid ja ka vedelkütuseraketi kütus on kas petrooleum või vedel vesinik
kovalentsetes ühendites vastab elemendi positiivne oksüdatsiooniaste aatomist eemaletõugatud elektronpaaride arvule, negatiivne oksüdatsioonaste aga aatomite juurde tõmmatud elektronpaaride arvule. Kompleksimoodustumine Tõmbejõud mõjuvad nii aatomite kui ka igasuguste molekulide vahel. Seda kinnitab asjaolu, et molekulide omavahelisel reaktsioonil moodustuvad uued, keerukama koostisega molekulid: kõik gaasilised ained lähevad vastavates tingimustes üle vedelikeks või tahketeks aineteks, kõik ained on teistes ainetes teatud määral lahustuvad jne. Protsessid toimuvad ka molekulide ja ioonide ning erineva laenguga ioonide reageerimisel. See kõik on kompleksimoodustumine. Molekulide toime on loomult kas elektrostaatiline või doonoraktseptoorne. Molekulidevaheline elektrostaatiline toime Elektrostaatiline toime sõltub molekulide polaarsusest ja polariseeritavusest. Molekulidevahelisi jõudusid nimetatakse van der Waalsi jõududeks
Vees vähelahustuv. Vesikinu keemilisi omadusi: tavatingimustel mõõduka tugevusega oksüdeerija, kuumutamisel käitub oksüdeerijana. Vesinikul on kolm isotoopi: · ¹H - prootium (harilik vesinik) · ²H - deuteerium (D) (raske vesinik) · ³H triitium (T) (üliraske vesinik) Kasutusalad: · Keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. · metallide keevitamisel (kõrgetemperatuurne leek üle 2600 C) · metanooli ja mootorikütuse tootmisel · raketikütusena · kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks Hapnik Hapniku keemiline sümbol on O. See asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2
täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Maa koor on oma paksuselt varieeruv, olles õhem ookeanide ja paksem mandrite all. Sisemine tuum ja koor on tahked, välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Tuum koosneb peamiselt rauast, vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust. Maakoor koosneb peamiselt ränidioksiidist ja teistest silikaatidest. Maa pind on väga noor. Erinevalt teistest maistest planeetidest, on Maa koor jaotunud tahketeks platoodeks, mis ujuvad kuumal vahevöö kihil. Seda protsessi nimetatakse laamtektoonikaks, mis on koostöös erosiooniga suhteliselt lühikese perioodi jooksul hävitanud ja uuesti loonud suurema osa Maa pinnast. Seetõttu on kadunud enamik jälgi Maa pinna geoloogilisest ajaloost. Maa on 4.5 kuni 4.6 miljardit aastat vana. Vanimad teadaolevad kivimid on umbes 4 miljardit aastat vanad. Vesi katab 71% Maa pinnast. Maa on ainuke planeet millel vesi saab eksisteerida vedelas olekus.
36. Mis on tihedus, kuidas ta sõltub temperatuurist ja millist infot ta annab kütuse kohta? 37. Mida iseloomustab kütuse viskoossus ja kuidas seda määratakse? 38. Mis on leekpunkt? Millist infot ta annab? 39. Mis on hangumistemperatuur, mis põhjustab kütuse hangumist? 40. Millised lisandid kütuses põhjustavad korrosiooni? 41. Miks on väävel kütuses kahjulik lisand, aga miks ei saa väävlit kütusest täielikult eemaldada? 42. Mis on tahketeks osisteks kütustes ja mida nad põhjustavad? 43. Kuidas mõjutab kütuseid vee sisaldus ja kuidas vett eemaldada? 44. Defineeri: keemiline korrosioon. 45. Defineeri: elektrokeemiline korrosioon. 46. Mida tähendab mittemetalliline kaitse? 47. Mida tähendab metalliline kaitse? 48. Missugused on korrosioonikindlad sulamid? 49. Mis on inhibiitorid? Nimeta mõni. 50. Mida tähendab protektorkaitse? Too näiteid kasutamise kohta. Vastused: 1
Näiteks termilise töötluse viisi alusel jagunevad suitsulihatooted järgmiselt: toorusitsutooted, suitsu-keedutooted, keedutooted, kuumsuitsutooted jne. 4) PASTEEDID JA VÕIDED on määritava konsistentsiga lihatooted. Näide: maksapasteedid, lihapasteedid, singipasteedid ja võided. 5) TARRENDTOOTED JA SÜLDID TARRENDTOODE on toode, mille üheks komponendiks on želatiin või teiste želeerivate ainetega valmistatud tarrenduv vedelik. Tahketeks kompoentideks võivad olla liha, vorsti-, singiribad või taimsed kompoendid (mais, paprika, pärlsibul jne). Näide: tarrendvorst, tarrend vormis. SÜLT- enamasti kollageenirikka liha keetmisel saadud pehme liha ja tarrendav vedelik, mis on pritsitud vormidesse. 6) HAKKLIHAST TOODE- praetud, keedetud või küpsetatud jne termiliselt töödeldud tooted. Näide: kotletid, pihvid, lihapallid Keeduvorstid, viinerid, sardellid (tehnoloogia) 1. LIHALÕIKUS
Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi . Maa pind on väga noor. Suhteliselt lühikese perioodi jooksul on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa Maa pinnast. Seetõttu on kadunud peaaegu kõik varasemad jäljed Maa pinna geoloogilisest ajaloost. Maa on 4.5 kuni 4.6 miljardit aastat vana. Maa koor on jaotunud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asuval kuumal vahevöö kihil. Teooriat, mis seda kirjeldab teatakse kui laamtektoonikat. 71 % Maa pinnast on kaetud veega. Maa on ainuke planeet millel vesi saab eksisteerida vedelas olekus Maa pinnal (kuigi Titaani pinnal võib olla vedelat etaani või metaani ja Europa pinna all vett ). Vedelas olekus vesi on eluks olulise tähtsusega. Ookeanide soojusmahtuvus on samuti väga tähtis hoidmaks Maa temperatuuri suhteliselt stabiilsena [2]
Glükogeen- loomne varuaine maksas, lihastes. Analoogne taimede tärklisele. Hargneb rohkem, mis võimaldab kiiremini la Kiiremini energiat vabastada. Süsivesikute 3 põhilist ülesannet: enenrgeetiline, struktuurne ehk kaitsev ja varuainena. 12. Mil viisil jaotakse rasvad erinevatesse rühmadesse lihtrasvad, liitrasvad. Too näiteid erinevate lipiidide leidumisest organ Lihtlipiidid ehk lihtrasvad on neutraalrasvad, mis jagunevad omakorda tahketeks rasvadeks. Nt seapekk ja või.KÜLLASTA RASVAD(süsiniku aatomite vahel on üksiksidemed) ning vedelateks rasvadeks ehk õlid on KÜLLASTUMATA RASVHA Enamasti vedelas olekus. (süsiniku aatomite vahel on kaksiksidemed) ning vahadeks, nt lammastel villa peal. On ka puuvi 13. Milliseid funktsioone täidavad lipiidid erinevates organismides (vt. loetelu slaididelt)? Tahked rasvad on talletatud organismides rakkudes ning on energiaallikad.
gaas. Vesinik on teiste gaasidega võrreldes hea soojusjuht. Laboratoorselt saadakse vesinikku tsingi või raua reageerimisel hapetega, aktiivsete leelismetallide ja vee reageerimisel, vee elektrolüüsil. Kasutusalad: kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, raketikütusena, metanooli ja mootorikütuste tootmisel, metallide keevitamisel, keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeneenimisel tahketeks. 19. Üldmõisted kütuse põlemisest. Homogeene ja heterogeenne põlemine. Kineetiline ja difusioone põlemine. Massitoime ja Arrheniuse seadus. · Kütuse põlemine on keemilis-füüsikaline protsess, mille käigus kütus viiakse kontakti hapendajaga ehk õhuhapnikuga. Kütuse põlevaine ja hapendaja ühinevad keemiliselt ning eraldub põlemissoojus. Põlemist, kus kütus on gaasilises faasis nagu hapendajagi nim. homogeenseks põlemiseks. Heterogeenseks nim
olemasolu. Järgmine kord nähti seda rõngast 40 aastat hiljem, tema heledus on vaid kolmandik C-rõnga heledusest, mis omakorda on vaid sajandik B-rõnga heledusest. D-rõngas 6 on tumedam kui Cassini pilu! E-rõngas avastati Allegheny observatooriumis, siis kui "Pioneer-11" oli juba teel. Selle tihedus on veel 100 000 korda väiksem kui D-rõngal. Rõngaid peeti alguses tahketeks objektideks ning Cassini pilu vaid teist värvi alaks, kuni läbi selle õnnestus pildistada tähte. Laplace näitas, et laiu tahkeid rõngaid olla ei saa, see oleks vastuolus gravitatsiooniseadusega. Ta oletas kitsaste rõngaste süsteemi olemasolu. Venelanna S. Kovalevskaja tõestas, et rõngas ei saa olla ei vedel ega ka mitte gaasiline -- ta hajuks väga kiiresti. Shoti matemaatik J. Maxwell tõestas lõpuks teoreetiliselt, et rõngad peavad
komponentide aatomite arvu vahel. Iseloomustab kindel sulamistemperatuur ja hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest. 13. Millised on keemilised ühendid metallisulameis? Elektrokeemilised ühendid, sisendusfaasid ja elektronühendid; keemilisi ühendeid moodustatavatest komponentidest lähtudes oksiide, intermetalliide, karbiide, nitriide ja boriide. 14. Mis on piiramatu lahus metallisulamis? Asendustüüpi tahkeid lahuseid nimetatakse piiramatuteks tahketeks lahusteks, sest neis võivad lahustunud komponendi aatomid asendada lahustuva komponendi aatomeid selle kristallvõre sõlmpunktides mis tahes aatomis. 15. Milline on primitiivne e. elementaarne kristallvõre? primitiivsed e.lihtsad – aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes) 16. Millised on kristallvõre tüübid? primitiivsed e. lihtsad – aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes);
Gaasi molaarruumala - Vm - 1 mooli gaasi ruumala standardtingimustes Vm = 22,4 l Osarõhkude (partsiaalrõhkude) seadus (J.Dalton, 1801): gaasisegu üldrõhk (P) võrdub kõikide komponentide osarõhkude (pi) summaga . P = p1 + p2 + … pn = pi Osarõhk - rõhk, mida segukomponent omaks, kui ta (antud t-ril) üksinda täidaks segu koguruumala. Reaalgaasid - Erinevalt ideaalgaasist on kõik reaalgaasid muudetavad vedelateks ja tahketeks - küllalt kõrgel rõhul ja madalal t-l. Reaalgaasidel esineb kriitiline olek, millele vastavad igale gaasile iseloomulikud kriitilised parameetrid: Tk, Pk, Vk Kriitilises olekus kaob faasidevaheline eralduspiir (erinevus gaas-vedelik kaob). Amorfsed ained - kristallivõre puudub, kuid omavad (praktil.) kindlat kuju (silikaatklaas, pigi, paljud org. polümeerid) Vedelad kristallid - omaduste anisotroopsus (vedelikud, kuid säilinud kaugmõju elemendid.
Kõik molekulid omavad liikumise energiat nn. kineetilist energiat ja on aines püsivas korrapäratus liikumises. Mida suurem on aine kineetilise energia hulk, seda kiiremini molekulid liiguvad ja seda kõrgem on aine temperatuur. Molekulid on omavahel seotud vastastikus külgetõmbejõu mõjul. Olenevalt omavahelise külgetõmbejõu suurusest ja molekulide liikumise kiirusest, seega vastavalt nende füüsikalistele omadustele jagatakse aineid: 1. Kõvadeks ehk tahketeks (metallid, puit). 2. Vedelateks (vedelikud). 3. Gaasilisteks (aur, õhk). Teadus on kindlaks teinud, et kõige keerulisemad ained, järelikult ka nende molekulid on lihtsamate keemiliste ainete ühinemise tulemus. Neid lihtsamaid aineid nimetatakse keemilisteks elementideks. Väiksemaid osi, milleks võib jagada keemilisi elemente, säilitades tema omadused, nimetatakse aatomiteks. Mõtisklus Kuidas ained jaotatakse vastavalt nende füüsikalistele omadustele?
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
(moodustus protopäike), mis tähendab, et vallandus H aatomite liitumine ja He moodustumine suure rõhu ja kõrge temperatuuri all. Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena (rõngastena), millest moodustusid hilisema arengu käigus planeedid. Protopäikese ümber pöörlev aines hakkas kondenseeruma tahketeks osakesteks ja koonduma gravitatsiooni mõjul rõngaste kesktasapinna poole (hakkasid moodustuma kettad), osakeste kokkupõrkumise ning kokkuliitumise tulemusena moodustusid gaasi ning tolmupilves väikesed kivikamakalaadsed lokaalsed agregaadid e. planetesimaalid(Ø ~100m). Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad ja millele langesid väiksemad kehad
Biomassi all mõeldakse tavaliselt materjali, mida energia saamiseks põletatakse või kääritatakse. Biomassina kasutatakse ka metsa- ja puidutööstuses, põllumajanduses, olmes jm tekkivaid jäätmeid ja jääke. Bioenergia on biomassi biomassisaaduste põletamisel saadud energia. Bioenergia võib jaotada biomassist saadud soojuseks (,,biosoojus") ja elektriks (,,bioelekter"). Biokütused on biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks (küttepuud, pelletid), vedelateks (bioetanool, biodiisel, bioõli jm) ja gaasilisteks (biogaas). Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes. Biogaasi kütteväärtus on võrreldav maagaasi kütteväärtusega. Puitbrikett on toodetud puidujäätmetest (saepuru, höövellaastud, raielaastud), mis on suure surve all kokku pressitud.
varutakse paljudes majapidamistes talveks küttepuid) · keskkonnasäästlik, sest vastavad uuringud on näidanud, et EL-s oleks võimalik kasutada kaks kuni kolm korda rohkem bioenergiat ilma keskkonda kahjustamata ning toidu, loomasööda ja toorainete toodangut vähendamata. Biomassil võib olla mitmeid kasutusviise, biosoojuse, bioelektri või biokütuse tootmiseks. Biokütused ongi biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks, näiteks küttepuud, pelletid, vedelateks, näiteks bioetanool, biodiisel, bioõli ehk pürolüüsiõli, ja gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamine Eestis aitab vähendada riigi sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest ning vähendada survet looduskeskkonnale. Eestis on mitmeid erinevaid bioenergia võimalusi, mis lähtuvad biomassi toorainest ja selle erinevatest muundamistehnoloogiatest.
Biokütus on bioloogilist päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav, kütuseks töödeldud (vääristatud), või varem kasutuses olnud tahke, vedel või gaasiline aine. Taastuvuse määrab juurdekasvu ja tarbimise suhe, juurdekasvust enam kogutud biokütust ei saa lugeda taastuvaks. Seega ei ole termin "biokütus" alati sünonüümiks terminile "taastuvkütus". Biokütused klassifitseeritakse füüsilise oleku järgi tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks biokütusteks. Päritolu järgi võime nad liigitada: puidupõhiseks biomassiks, rohtseks biomassiks, puuviljade biomassiks ja lisanditega ning segatud biokütusteks. [1] Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too
· lõtkude tihendamine, · korrosioonikaitse, · müra summutamine jne. Määrdeainete liigitus Päritolult jagunevad määrdeained: · mineraalseteks, mis on toodetud naftast; · orgaanilisteks, mille valmistamiseks kasutatakse teatud taimede seemneid ja loomset rasva. · sünteetilisteks mis saadakse kunstlikult mitmesugustest toormetest erilise keemilise töötluse teel. Oma olekult normaaltingimustes* jagunevad nad: · gaasilisteks · vedelateks e õlideks · tahketeks e määreteks *- temp.+ 20° C ja õhurõhk 760 mm Hg Õlid: vahetus Lisaks eeltoodud peamistele teguritele mõjutab õli vastupidavust kütuse kvaliteet - madala kvaliteediga kütuse kasutamisel tekib palju agressiivse loomuga põlemis jääke, mis võivad õli riknemist kiirendada mitmeid kordi. Näiteks diiselkütuste puhul suurendab normist suurem väävli sisaldus happeliste ühendite teket mootoriõlis ja
kineetilist energiat ja on aines püsivas korrapäratus liikumises. Mida suurem on aine kineetilise energia hulk, seda kiiremini molekulid liiguvad ja seda kõrgem on aine temperatuur. Molekulid on omavahel seotud vastastikuse külgetõmbejõu mõjul. Olenevalt omavahelise külge- 5 tõmbejõu suurusest ja molekulide liikumise kiirusest, seega vastavalt nende füüsikalistele omadustele jagatakse aineid: 1. Kõvadeks ehk tahketeks (metallid, puit). 2. Vedelateks (vedelikud). 3. Gaasilisteks (aur, õhk). Teadus on kindlaks teinud, et kõige keerulisemad ained, järelikult ka nende molekulid on lihtsamate keemiliste ainete ühinemise tulemus. Neid lihtsamaid aineid nimetatakse keemilisteks elementideks. Väiksemaid osi, milleks võib jagada keemilisi elemente, säilitades tema omadused, nimetatakse aatomiteks. Looduses esineb sama palju aatomite liike kui keemilisi elemente,
Kütused Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust. Kütusteks (kütteaineteks) loetakse aineid, mis täidavad järgmisi põhilisi tingimusi: küllaldane varu või taastuvus looduses, hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda. Kütused jagunevad oma agregaatolekult tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks (küttegaas). Kõik tahked, vedelad ja gaasilised kütused võivad olla kas looduslikud või tehiskütused. Looduslikud tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, ligniit, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi jne. Tahke tehiskütus on näiteks koks. Looduslik vedelkütus on nafta, tehisvedelkütused aga raske kütteõli (masuut), kerge kütteõli (ahjukütus, küttepetrool), diiselkütus, bensiin, põlevkiviõli jne.
Liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolult jagunevad, määrded: mineraalseteks, orgaanilisteks, sünteetilisteks, poolsünteetilisteks. Tööstuses ja mootorites on enam kasutatav esimene õliliik. Taimeõlid on tavaliselt toiduained aga neid kasutatakse üha enam ka koos lisanditega mineraalõlide asemel. Taimeõlid sattudes loodusesse lagunevad erinevalt mineraalõlidest kiiresti ega reosta loodust. Oleku järgi jagunevad määrdeained: vedelateks, plastseteks, tahketeks, gaasilisteks. Majanduses kasutatakse põhiliselt kahte esimest. Tahkeid kasutatakse lisandina vedelaile või plastseile sõlmedes, kus määrde juurdepääs ajutiselt katkeb või temperatuur ületab tavaliste määrete kasutuspiirid. Gaasilisi määrdeid (sageli õhk) kasutatakse vähe koormatud aparaatide laagreis (tsentrifuugid), kus pöörlemiskiirus ületab 10 000 p/min. Ohud Nahale sattunud kütused ja määrdeained imenduvad nahasse ja võivad sealt sattuda organismi,
paljudes majapidamistes talveks küttepuid); • keskkonnasäästlik: uuringud on näidanud, et Euroopa Liidus oleks võimalik kasutada kaks kuni kolm korda rohkem bioenergiat ilma keskkonda kahjustamata ning toidu, loomasööda ja toorainete toodangut vähendamata. (Energiavaru OÜ kodulehekülg 22.03.2013) Biomassil võib olla mitmeid kasutusviise: biosoojuse, bioelektri või biokütuse tootmiseks. Biokütused ongi biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks, näiteks 6 küttepuud, pelletid; vedelateks, näiteks bioetanool, biodiisel, bioõli ehk pürolüüsiõli; ja gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamine Eestis aitab vähendada riigi sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest ning vähendada survet looduskeskkonnale
Rakvere Reaalgümnaasium Stelle Snaider 12. M klass PÄIKESESÜSTEEM füüsika referaat Hindaja: Kadri-Ly Trahv Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3)..................................4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID..................................................................................................6 1.1Merkuur................
· Kihtpilved ( alus 0,1-0,7), tähis St. · Kihtsajupilved ( alus 0,1-1,0), tähis Ns. IV klass: vertikaalsuunas arenevad pilved (alus ligikaudu 0,4-1,5, ülemine osa võib ulatuda ülemiste pilvede tasemele). · Rünkpilved ( alus 0,8-1,5km), tähis Cu. · Rünksajupilved ehk äikesepilved ( alus 0,4-1,0), tähis Cb. PILVEDE LADINAKEELSEID NIMESID VAJA TEADA! Mida kumeram on pind, seda suurem on tema kohal küllastunud veeauru rõhk! SADEMETE LIIGID Jaotatakse sademed tahketeks, vedelateks ja segasademeteks. 1. Tahked sademed (7 tk) lumi (tähis *). Lumeräitsakad võivad olla kuni 10 mm suurused. Üksikutel juhtumitel võivad olla ka suuremad. Lumekruup. Teralumi sama, mis lumekruup ainult väiksema läbimõõduga (väiksemad, kui 1 mm). Jääkruup (tähis kolmnurk) see on kõva koorikuga, aga sees on valge tuum, läbi ei paista, 2-5 mm. Rahe jää ja lume kihid vaheldumisi. Jäänõelad moodustavad, kui on tugev
kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, millest moodustusid hilisema arengu käigus planeedid. Protopäikese ümber pöörlev aines hakkas kondenseeruma tahketeks osakesteks ja koonduma gravitatsiooni mõjul rõngaste kesktasapinna poole (hakkasid moodustuma kettad), osakeste kokkupõrkumise ning kokkuliitumise tulemusena moodustusid gaasi- ning tolmupilves väikesed kivikamakalaadsed lokaalsed agregaadid e. planetesimaalid. Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad, millele langesid väiksemad kehad ning lõpptulemusena moodustusid tänapäevastel orbiitidel liikuvad 8 planeeti
Osakeste mõõtmete alusel jaotatakse dispergeeritud süsteemid jäme-, kolloid- ja molekulaardispergeeritud süsteemideks. Kolloidsüsteemid koosnevad üldjuhul tuhandetest aatomitest. Kolloidsüsteeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Gaasilise dispersioonikeskkonna korral nimetatakse dispergeeritud süsteeme üldiselt aerosoolideks, vedela dispersioonikeskkonna korral lüosoolideks ja tahke keskkonna korral tahketeks soolideks. Hüdrosoolide puhul on dispersioonikeskkonnaks vesi, organosoolide korral on dispersioonikeskkonnaks orgaaniline vedelik. 6.6 KLASSIFIKATSIOON DISPERSIOONIKESKKONNA JA DISPERSE FAASI OSAKESTE VAHELISE MÕJU ALUSEL 1. Lüofoobsed süsteemid. Seal on vastastikused mõjud nõrgad. Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse hüdrofoobseteks süsteemideks. 2. Lüofiilsed süsteemid. Seal on osakeste vahelised mõjujõud suured. Veekeskkonna puhul kutsutakse neid
15.2% räni 12.7% magneesiumi 2.4% niklit 1.9% väävlit 0.05% titaani Meie teadmised planeetide sisemustest on põhiliselt teoreetilised isegi Maa kohta. Teistel maistel planeetidel on arvatavasti sarnane struktuur ja koostis mõningate erinevustega: Kuul on ülimalt väike tuum; Merkuuril on eriti suur tuum (tema diameetri suhtes); Marsi ja Kuu mantlid on palju paksemad. Erinevalt teistest maistest planeetidest, Maa koor on jaotunud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asuval kuumal vahevöö kihil. Teooriat, mis seda kirjeldab teatakse kui laamtektoonikat. Maavärinad on palju tavalisemad platoo servadel. Nende asukohtade visandamine teeb kergeks platoode piiride nägemise (paremal). Maa pind on väga noor. Suhteliselt lühikese (astronoomiliste standardite järgi) perioodi jooksul (500000000 a.) on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa Maa pinnast. Seetõttu on kadunud peaaegu kõik
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomusta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
