Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Energeetika - Soojustehnika

1 Hindamata

Lõik failist

Kütused ja põlemisteooria

Kütuse mõiste, kütuste teke, kütuste varud, kütuste kasutamine eestis.

Kütus on energeetilises mõistes aine, mille põlemisel, keemilisel ühenemisel hapendajaga , milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana.
On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi.
Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s, venemaal, hiinas, austraalias, indias ja saksamaal. Praeguse tarbimise juures jätkuks sütt 450 aastaks.

Nafta varusid on hinnatud 146 miljardile tonnile. Viimastel aastatel on avastatud uusi leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas.
Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile kuupmeetrile, millest kolmandik on venemaal.

????

Kütuste analüüsid, kütuste koostis.

Tahkete kütuste omaduste määramiskeks kasutatakse kahte tüüpi analüüse: tehnilist analüüsi ja elementaaranalüüsi. Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskusesisalduse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Elementaaranalüüsi tulemusena määratakse kütuse põlevaine süsinike, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli sisaldus.
Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest.

Kujul nagu kütus saabub tarbijale nim. tarbimiskütuseks, niiskuseta on kütuse kuivaine , niiskuseta ja kütuse tuhavaba osa nim. põlevaineks, niiskuse, tuha ja püriitse väävlivaba kütust nim. orgaaniliseks aineks.

Kütuste põlevaine.

Kütuse põlevaine peamine koostisosa on süsinik, sellest eraldub suurim osa soojust. Teisel kohal on vesinik . Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka. Väävel esineb kütustest kolmel kujul: orgaanilise väävlina, püriidse ehk sulfiidväävline, sulfaatse väävlina.

Kütuse niiskus.

Kütuse niiskuse võib jagada väliseks ja sisemiseks niiskuseks. Väline niiskus paikneb kütuseosakeste pinnal ja poorides ning kapillaarides. Väline niiskus satub kütusesse pinna ja põhjaveest. Sisemine niiskus on seotud kütuse orgaanilise osaga, sõltub kütuse koostisest ja ka vanusest . Kütuse kuumutamisel üle 100C eraldub sisemine niiskus täielikult. Kütuses esineb vett ka kristtvee ehk hüdraatvee näol, mille eraldamiseks tuleb kütust kuumutada üle 500c.

Kütuse mineraalosa ja tuhk

Kütese mineraal ehk mitteorgaaniselks osaks nimetatakse kütuses sisalduvat algainet, millest põlemisl tekivad tuhk ja räbu. Mineraalosa mõiste on tinglik , kuna võib kütuses esineda iseseisvate väliste lisanditena nn välimise mineraalosana, aga ka kuuluda sisemise mineraalina orgaanilis-mineraalsete ainete kompleksi. Sisemine mineraalosa ei ületa 5% massist ja on ühtlaselt jaotunud kogu kütuse orgaanilises osas. Välimine mineraalosa koosneb harilikust mineraalidest, mis on iseloomulikud antud kütuse basseini geoloogilistele kivimitele ning sisaldab üldjuhul suuri kivimite tükke.
Enamike kütuste mineraalosa ja tuhasisalduse vahel on kindlad sõltuvused. Tahkete kütuste tuhasisalduse määramine toimub muhvelahjus, mis peab võimaldama ühtlase temperatuuri 850+- 10. Tuha sulamistemperatuur sõltub tuha keemilisest ja mineraloogilisest koostisest.

Kütuse lendosised ja koks.

Tahkekütuse kuumutamisel toimub nn kütuse termiline lagunemine , mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid – kütuse lendosised. Lendosade hulk sõltub suuresti kütuse vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Seega on suure lendosade sisaldusega puit, turvas aga ka eesti põlevkivi. Lendosade eraldumisel järelejäänud tahke mass on koks, mis koosneb põhiliselt süsinikust.

Kütuse kütteväärtus. Kütteväärtus kalorimeetrilises pommis. Ülemine- ja alumine kütteväärtus. Söe ja õli ekvivalendid.

Kütuse kütteväärtus on soojushulk , mis eraldub 1kg tahke- ja vedelkütuse normaal kuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Kütteväärtuse laboratoorsel määramisel mõõdetakse soojushulk, mis vabaneb kütuse põletamisel pommkalorimeetris. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus. Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei kondenseeru, siis eralduv soojushulk on väiksem ja seda nimetatakse alumiseks kütteväärtuseks. Praktikas tuleb kasutada alumist kütteväärtust kui põlemisgaas lahkub katelseadmest veeauru kondenseerumistemperatuurist kõrgemal soojusel.
Kütuste kütteväärtused on suuresti erinevad. Selleks, et võrrelda kütusekulu kütuse liigist olenemata kasutatakse tingkütuse mõistet. Tingkütuse all mõeldakse kütust, mille ainsaks tunnussuuruseks on tema kütteväärtus. Välisriikides on enamlevinud mõisted õli ja söe ekvivalent, millede tunnussuurusteks on vastavalt õli ja söe kütteväärtused.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #1

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #2

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #3

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #4

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #5

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #6

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

84 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

heigov Õppematerjali autor

Konspekt

aadu paist kütused põlemisteooria soojusenergeetika

Sarnased õppematerjalid

125

pdf

Rakendusenergeetika

MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares

Füüsika

docx

Hoone- ja soojusautomaatika

Silindri täitumist põhjustab alarõhk, mis tekib alumise surnud seisu kohal. Sisselase algab varem, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu a' ja lõpeb peale seda kui kolb on läbinud ülemise surnud seisu punktis b Komprimeerimise takt b-c, küllalt keeruline termodünaamiline protsess ja komprimeerimine toimub mööra polütroopset protsessi. Rõhk tõuseb, temp tõuseb. Töötakt c-z-d, kusjuures komprimeerimis protsessi lõpus punktis c süüdatakse kütus ja algab põlemine, sellelejärgneb paisumine, süüdatakse kütus, kolb liigub alumise surnud seisupoole Väljalaske takt, selle takti vältel toimub väljasurumine, algab d-e Sisepõlemis mootori ökonoomsuse näitajad 1. mootori efektiivvõimsus Pe= Pi-Pt=m*Pi kW, kusjuures Pt on võimsus, mis kulutatakse mootori erinevates sõlmedes hõõrdumisele, kusjuures see vahe Pi on mootori indikaator võimsus, sõltub Pi=piVh*n*i/z kW Pi-indikaator rõhk

Soojustehnika

doc

Katlatehnika eksami vastused

ja Fi katla välispinna suurus m2. t F + t 2 F2 + t 3 F3 ..... tF = 1 1 8-8 F 1+F2 + F3 .... Soojuskadu räbu füüsikalise soojusega ar t r cr At q6 = 8-9 Qkt Kus ar koldest eemaldatava räbu suhteline kogus, t r räbu temperatuur ºC, cr räbu erisoojus kJ/(kg K) ja At kütuse tarbimisaine tuhasisaldus %. 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus Tahkekütuse kolded jagunevad kiht ehk restkolleteks ja kamberkolleteks. Kihtkolded jagunevad omakorda tiheda kihiga kolleteks ja keevkihtkolleteks. Kihtkollete tähtsaimaks elemendiks on kolderest, millele toetub kütusekiht ja läbi mille antakse kütusekihti põlemisõhku. Kütusekihi kohal või kõrval paikneb kolderuum. Kamberkoldes toimub põlemine kolde mahus- kolderest ja kütusekiht puuduvad.

Katlatehnika

pdf

Kütused ja määrdeained - I arvestuse kordamisküsimuste vastused

Kütuste teke, omadused. Tahked kütused ja gaaskütused 1. Mis on kütus ja mis eesmärgil teda kasutatakse? Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil

Kütuse ja põlemisteooria

pdf

Soojustehnika eksam

Termilise kasuteguri avaldis. 27. Auru algparameetrite mõju Rankine’i ringprotsessi kasutegurile. 28. Elektri ja soojuse koostootmine. Põhimõtteline skeem koos seletusega. 29. Külmutusseadme ringprotsess Ts diagrammil koos seletusega. Efektiivsuse näitaja avaldis. 30. Bensiini mootori töö põhimõte. Otto ringprotsess. Bensiinimootor ehk ottomootor on väntmehhanismi ja sädesüütega sisepõlemismootor, mille kütuseks on bensiin (või sarnaste omadustega lenduv kütus, näiteks bioetanool). Tavaliselt segatakse bensiinimootorites kütus ja õhk enne nende kokkusurumist silindris, osades uuema põlvkonna mootorites kasutatakse otsesissepritset. Bensiini mootori küte segatakse ennem sissepritset õhuga ning plahvatus toimub süüteküünlast tekitatud sädeme tõttu 31. Diisli mootori tööpõhimõte. Dieseli ringprotsess. 1. Sisselasketakt (0–180° väntvõlli pööret). Takti alguses avaneb sisselaskeklapp.

Soojustehnika

doc

Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis

Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis Juhendaja nimi: Ene Laane Väimela 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Puittaimede talitlus...................................................................................................................4 1.1 Fotosüntees........................................................................................................................

Keemia

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...................................

Energia ja keskkond

pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

Jooniselt järeldub et soojusallikalt ringprotsessi antud soojushulk q1=sT1, ning ringpr jahutajale üleantud soojushulk q2=sT2. Carnot’ rp. termiline kasutegur on c=1-q2/q1=1-T27T1, kus T1 ja T2 on soojusallika ja jahutaja absoluutsed temp 9. Sisepõlemismootorite ringprotsessid. Sisepõlemismootorite põhiliseks protsessiks, kus toimub soojuse protsessi juhtimine(kütuse põemine) on silinder, seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib tunduvalt ületada materjali piirtemperatuure. Kasu-tegur on seda suurem, mida kõrgem on gaaside temperatuur. Tänapäeval on rõhk 1,5-10Mpa ning Carnot ei toimi, protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sabath-Trinkler. Otto ringprotsess. Kolbmootorite rpr., kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul v=const , nim. Otto ringp. Otto rp

Soojustehnika

Rohkem sarnaseid