Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Energeetika - Soojustehnika

1 Hindamata

Kütused ja põlemisteooria

Kütuse mõiste, kütuste teke, kütuste varud, kütuste kasutamine eestis.

Kütus on energeetilises mõistes aine, mille põlemisel, keemilisel ühenemisel hapendajaga , milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana.
On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi.
Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s, venemaal, hiinas, austraalias, indias ja saksamaal. Praeguse tarbimise juures jätkuks sütt 450 aastaks.

Nafta varusid on hinnatud 146 miljardile tonnile. Viimastel aastatel on avastatud uusi leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas.
Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile kuupmeetrile, millest kolmandik on venemaal.

????

Kütuste analüüsid, kütuste koostis.

Tahkete kütuste omaduste määramiskeks kasutatakse kahte tüüpi analüüse: tehnilist analüüsi ja elementaaranalüüsi. Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskusesisalduse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Elementaaranalüüsi tulemusena määratakse kütuse põlevaine süsinike, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli sisaldus.
Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest.

Kujul nagu kütus saabub tarbijale nim. tarbimiskütuseks, niiskuseta on kütuse kuivaine , niiskuseta ja kütuse tuhavaba osa nim. põlevaineks, niiskuse, tuha ja püriitse väävlivaba kütust nim. orgaaniliseks aineks.

Kütuste põlevaine.

Kütuse põlevaine peamine koostisosa on süsinik, sellest eraldub suurim osa soojust. Teisel kohal on vesinik . Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka. Väävel esineb kütustest kolmel kujul: orgaanilise väävlina, püriidse ehk sulfiidväävline, sulfaatse väävlina.

Kütuse niiskus.

Kütuse niiskuse võib jagada väliseks ja sisemiseks niiskuseks. Väline niiskus paikneb kütuseosakeste pinnal ja poorides ning kapillaarides. Väline niiskus satub kütusesse pinna ja põhjaveest. Sisemine niiskus on seotud kütuse orgaanilise osaga, sõltub kütuse koostisest ja ka vanusest . Kütuse kuumutamisel üle 100C eraldub sisemine niiskus täielikult. Kütuses esineb vett ka kristtvee ehk hüdraatvee näol, mille eraldamiseks tuleb kütust kuumutada üle 500c.

Kütuse mineraalosa ja tuhk

Kütese mineraal ehk mitteorgaaniselks osaks nimetatakse kütuses sisalduvat algainet, millest põlemisl tekivad tuhk ja räbu. Mineraalosa mõiste on tinglik , kuna võib kütuses esineda iseseisvate väliste lisanditena nn välimise mineraalosana, aga ka kuuluda sisemise mineraalina orgaanilis-mineraalsete ainete kompleksi. Sisemine mineraalosa ei ületa 5% massist ja on ühtlaselt jaotunud kogu kütuse orgaanilises osas. Välimine mineraalosa koosneb harilikust mineraalidest, mis on iseloomulikud antud kütuse basseini geoloogilistele kivimitele ning sisaldab üldjuhul suuri kivimite tükke.
Enamike kütuste mineraalosa ja tuhasisalduse vahel on kindlad sõltuvused. Tahkete kütuste tuhasisalduse määramine toimub muhvelahjus, mis peab võimaldama ühtlase temperatuuri 850+- 10. Tuha sulamistemperatuur sõltub tuha keemilisest ja mineraloogilisest koostisest.

Kütuse lendosised ja koks.

Tahkekütuse kuumutamisel toimub nn kütuse termiline lagunemine , mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid – kütuse lendosised. Lendosade hulk sõltub suuresti kütuse vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Seega on suure lendosade sisaldusega puit, turvas aga ka eesti põlevkivi. Lendosade eraldumisel järelejäänud tahke mass on koks, mis koosneb põhiliselt süsinikust.

Kütuse kütteväärtus. Kütteväärtus kalorimeetrilises pommis. Ülemine- ja alumine kütteväärtus. Söe ja õli ekvivalendid.

Kütuse kütteväärtus on soojushulk , mis eraldub 1kg tahke- ja vedelkütuse normaal kuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Kütteväärtuse laboratoorsel määramisel mõõdetakse soojushulk, mis vabaneb kütuse põletamisel pommkalorimeetris. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus. Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei kondenseeru, siis eralduv soojushulk on väiksem ja seda nimetatakse alumiseks kütteväärtuseks. Praktikas tuleb kasutada alumist kütteväärtust kui põlemisgaas lahkub katelseadmest veeauru kondenseerumistemperatuurist kõrgemal soojusel.
Kütuste kütteväärtused on suuresti erinevad. Selleks, et võrrelda kütusekulu kütuse liigist olenemata kasutatakse tingkütuse mõistet. Tingkütuse all mõeldakse kütust, mille ainsaks tunnussuuruseks on tema kütteväärtus. Välisriikides on enamlevinud mõisted õli ja söe ekvivalent, millede tunnussuurusteks on vastavalt õli ja söe kütteväärtused.

Tuumkütused

Tuumkütused (ka aatomkütused) on nukliidid, mille tuumad neutronite toimel lõhustuvad ja eraldavad energiat. Tuumareaktsioon toimub hapniku osaluseta. Tuumkütusteks on enamasti uraani ja plutooniumi paaritu massiarvuga isotoobid . Tänapäeval ulatub uraani tarbimine ca. 68000 t/A. Lähiaastatel on oodata aastase tarbimise kasvu. Veerand uraani varudest on Austraalias.

Puit. Puidu varud. Puidust saadava kütuse liigid. Omadused. Kasutamine.

Puit on puittaimede tüve ja okste põhiosa, mis koosneb peamiselt puitunud rakkudest. Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Puidu kütteväärtusest langeb ca. 40% ligniinile. Puit sisaldab ka tõrva, vaiku ja fenoole.

Turvas. Varud. Turbast saadavate kütuste liigid. Omadused. Kasutamine.

Turvas on geoloogilise vanuse järgi reastatava loodusliku söe kõige noorem liik, mis on tekkinud sootaimede jäänuste mittetäielikul lagunemisel ja koos mineraalainetega ladestumisel niiskes ning õhuvaeses keskkonnas. Kogutoodang 1996 aastal oli ca 20 miljonit tonni, millest 20% Venemaal. Varude poolest n esikohal USA 13 miljardit tonni ja Venemaa 12 miljardit tonni. Ligikaudu 22% eesti alast on kaetud soodega.

Kateldes ja ahjudes kasutatavate turvase liigid:
Freesturvad – soo pinnalt freesitud ja õhu käes kuivatatud peenike turbapuru
Tükkturvas – märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid
Turbabrikett – sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhu all surutud tihedad korrapärased briketid.
Turbapelletid ehk graanulid – kuivataud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad.
Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust(8-14 MJ/kg). Põlevaine kütteväärtus on 20-25 MJ/kg.

Kaevandatavad söed. Nende liigid. Üldised omadused.

Kaevandatavate süte puhul on tähtsaks omaduseks kütteväärtus, mittelenduva ja lenduva süsiniku sisaldus. Vastavalt nendele näitajatele toimub ka süte liigitamine .
Pruunsöed – mittepaakuva koksiga, suure lendosiste sisaldusega üle 40% ja kõrge tuhavaba tarbimisaine kütteväärtusega. Pruunsütt iseloomustab kõrge niiskussisaldus , madalam süsinikusisaldus ja kõrgem hapnikusisaldus võrreldes kivisöega. Pruunsüte alumine kütteväärtus on 10,5 – 15,9 MJ/kg.
Kivisöed – on kõrge tuhavaba massi ülemise kütteväärtusega ja lendosade sisaldusega üle 9%. Neid iseloomustab lendosiste sisalduse kõrge diapasoon (9-50%). Kivisöe põlevaine alumine kütteväärtus on 29-33 MJ/kg. Tarbimisaine kütteväärtus ulatub 20-30 MJ/kg.
Antratsiidid ja poolantratsiidid

Need on kütused, millede lendosade sisaldus on 2-9%. Poolantratsiidid erinevad antratsiididest eralduvate lendosade mahulise hulga poolest. Antratsiitide põlevaine koosneb enamasti süsinikust. Erinevatest leiukohtadest kaevandatud antratsiidide omadused erinevad vähe. Antratsiite liigitatakse tükisuuruse järgi.

Põlevkivi. Eesti põlevkivielektrijaamades kasutatava kütuse üldiseloomustus. Keemilis - mineraloogiline koostis. Kasutamine.

Põlevkivi üldtunnustatud klassifikatsioon puudub ning kivimi nimetused muutuvad piirkonniti. Orgaanilise aine sisaldus on 10-70%. Vees tekkinud orgaaniline aine lahustub halvast orgaanilistes lahustites, sisaldab palju vesinikku(8-11%) ja õlisaagis orgaanilisest osast ületab 20%. Põlevkivi on Eesti olulisim maavara , mida kaevandatakse Ida-Virumaal 6 allmaakaevanduses ja 3 lahtises karjääris. Eesti kütuse bilansis on põlevkivi osatähtsus ligikaudu 65%, elektrit toodetakse 95% ulatuses põlevkivist. Suure mineraalosa sisalduse tõttu on ta kohaliku tähtsusega kütus, mille transport ei tasu ennast ära.
Põlevkivi ladestus ei ole mitte homogeenne, vaid üsnagi keeruka ehitusega, koosnedes erineva kvaliteediga põlevkivikihtidest, mis vahelduvad mitmekesise koostisega lubjakivikihtidega. Ladestuse paksus on maksimaalne Jõhvi – Kohtla-Järve piirkonnas. Üldine Eesti põlevkiviladestuse paksus lähtudes tootsatest kihtidest on 2,5-3,2m, millest 1,8-2,6m moodustab põlevkivi.
Käesoleval ajal on eesti põlevkivielektrijaamades kasututava põlevkivi(tarbimiskütuse) alumiseks kütteväärtuseks keskmiselt 8,3-8,4 MJ/kg, tuhasisaldus 46% ja karbonaatse CO2 sisaldus 17-18,5%. Põlevkivi kuivainet võib vaadelda kolmest iseseisvast põhikompponendist koosnevana: orgaaniline osa, liiv-saviosa(koos FeSo2-ga) ja karbonaatne osa. Nende summaarne koostis moodustab põlevkivi kuivainest 100%.

Põlevkiviõli

Põlevkiviõli on põlevkivi orgaanilise osa termilisel lagundamisel ja õliaurude kondenseerimisel saadav tumepruuni värvuse, spetsiifilise lõhna ning tavalistel temperatuuridel hästi voolav vedelik. Seda kasutatakse laevakütuse lisandina, katelde ja tööstusahjude kütteks. Õli eeliseks naftamasuudi ees on väiksem viskoosus ja suhteliselt väike väävlisisaldus.

Vedelkütused. Põlevate vedelike üldised omadused. Kasutamine.

Viskoossus on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes.

Hangumistemperatuuriks nimetatakse niisugust temperatuuri, millest alates katseklaasiga 45 kraadise nurga alla kallutatud masuudi pind jääb 1 minutiks liikumatuks.
Leekpunkti temperatuuriks nimetatakse vedelkütuse minimaalset temperatuuri, mille juures selle aurud segus õhuga leegi juurdeviimisel süttivad ning seejärel põlemine ka lakkab.
Süttimistemperatuur on leekpunkti temperatuurist kõrgem temperatuur, mille juures vedelkütuse aur põleb peale süttimist vähemalt 5 sekundit.

Küttegaasid. Looduslikud ja tehis . Omadused. Kasutamine.

Kütegaasid on kütusena kasutatavas põlevgaasid mis võiksid jaguneda looduslikeks-, bio-, vedel-, ja tehisgaasideks.

Maagaasi ehk looduslikku gaasi- toodetakse maapõuest kus ta on tekkinud orgaanilist ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisele geokeemiliste tegurite mõjul.
Vedelgaas on naftatööstuse kõrvalprodukt.
Biogaas tekib orgaanilise aine biokeemilisel lagunemisel ja seda toodetakse linnade prügimägedel või loomakasvatusfarmide jäätmetest.
Tehisgaasid kannavad tavaliselt selle tooraine nime, millest nad saadud on: puugas, põlevkivigaas, kivisöegaas.

Taastuvad kütuse.

Taastuvateks kütusteks nimetatakse bioloogilist päritolu kütuseid, mis on kütusena kasutatavad eelnevalt töödeldud või töötlemata kujul. Pilliroog , hundinuiad, viljapõhk, luhahein.

Jäätmed kütusena.

Jäätmete põletamine eeldab võrdlemisis üksikasjalikku teavet jäätmete koostisest ja omadustest. On vaja teada neid samu suurusi, mis tavaliste kütuste korral: kütteväärust, niiskuse- ja tuhasisaldust, tuha iseloomu, kahjulike ainete sisaldust, tüki suurust, lendosade sisaldust, arvutuste teostamiseks ka elementaarkoostist. Kuna jäätmed on erinevate materjalide segud , siis on tema omadused määratus üksikute komponentide omadustega ja komponentide suhteliste kogustega.

Vesinik kütusena

Vesinik on normaaltingimustel kerge, värvitu, kergsüttiv ja lõhnatu kaheaatomiline gaas . Vesinik on teiste gaasidega võrreldes hea soojusjuht . Laboratoorselt saadakse vesinikku tsingi või raua reageerimisel hapetega, aktiivsete leelismetallide ja vee reageerimisel, vee elektrolüüsil. Kasutusalad: kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, raketikütusena, metanooli ja mootorikütuste tootmisel, metallide keevitamisel, keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeneenimisel tahketeks .

Üldmõisted kütuse põlemisest. Homogeene ja heterogeenne põlemine. Kineetiline ja difusioone põlemine. Massitoime ja Arrheniuse seadus.

Kütuse põlemine on keemilis-füüsikaline protsess, mille käigus kütus viiakse kontakti hapendajaga ehk õhuhapnikuga. Kütuse põlevaine ja hapendaja ühinevad keemiliselt ning eraldub põlemissoojus. Põlemist, kus kütus on gaasilises faasis nagu hapendajagi nim. homogeenseks põlemiseks. Heterogeenseks nim. aga sellist põlemist, kus kütus on kas vedelas või tahkes olekus.

Kui aeg hapendaja kütusega kontakti viimiseks on tunduvalt väiksem, kui hapendaja ja kütuse vahelise keemilise reaktsiooni aeg siis on tegu kineetilise põlemisega, vastaseljuhul aga difusioonpõlemisega. Juhul kui need ajad on samas suurusjärgus on põlemine kineetlis-difusiooniline.
Keemilise reaktsiooni kiirust sõltuvalt kontsentratsioonist esitatakse massitoime seaduse kujul. Nimetatud seadus arvestab asjaolu, et reaktsiooni astuvate ainete molekulide hulk ja seega ka keemilise reaktsiooni kiirus suureneb ainete kontsentratsioonide suurenemisega.
Keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi ja seega ka põlemisreaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist on esitatav arrheniuse seaduse kujul.

Gaaskütuse põlemine.

Gaaskütus süttib ainult siis, kui ta on hapendajaga teatud kontsentratsioonilises vahekorras.

Gaasi ja õhu segu süttib ainult siis kui gaasisegu on alumise ja ülemise süttimispiiri vahel. Mida laiem on see vahemik, seda tõenäolisem on süttimisohtliku segu tekkimine.

Vedelkütuse põlemine. Vedelkütuste põletamise seaduspärasused.

Vedelkütuse keemistemperatuur on alati süttimistemperatuurist madalam ja vedelkütus põleb aurufaasis. Erandiks on vedelkütuse termiliselt lagunemisel tekkinud koksi ja tahma põlemine. Vedelkütuse põlemise kiirust saab suurendada aurustumise intensiivistamisega.

Heade aurustumis ja süttimistingimuste kõrval on väga tähtis kütus kiiresti ja ühtlaselt põlemisõhuga segada.

Leegi kuju sõltub suurel määral sellest, kuidas kütus väljub pihustist – kas otsevooluna või pihustatult. Vedelkütuse tilk, sattudes kõrgtemperatuurilisse keskkonda, kuumeneb koldegaasidelt saadava soojuse arvelt ja aurustub. Järgmises sammus vedelkütus laguneb pürogeneetiliselt ja seguneb hapendajaga. Sobiva olukorra puhul moodustunud aurud süttivad ning sellele järgneb kiire põlemisreaktsioon ja põlemissoojuse vabanemine .

Tahkekütuse põlemise üldiseloomustus.

Tahkete kütuste põlemise puhul toimuvad põlemisprotsessid nii kolderestil kui ka kolderuumis. Tahkekütuse osakese põlemine koosneb järgmistest osaliselt kattuvatest staadiumitest:

Kütuseosakese kuumenemine ja kuivamine . Süttimiseelne kuumutamine ja niiskuse aurustamine.
Lendosiste eraldumine ja põlemine. Kütuse termiline lagunemine ehk lendosiste eraldumine sõltub huumuskütustel nende geoloogilisest vanusest.
Koksi põlemine. Süsiniku ehk koksi põlemine algab peale suurema osa lendosiste ärapõlemist.
Loetletud põlemisstaadiumitest olenemata lendosiste suurele hulgale kütuses, on kõige pikem koksi põlemine.

Põlemiseks vajalik õhu kogus ja põlemisgaaside kogused.

Põlemise seisukohalt koosnevad kütused viiest algainest ehk komponendist : süsinikust, väävlist, hapnikust, lämmastikust ja vesinikust, milledel on oluline osa põlemiseks vajalike õhuhulkade kui ka heitgaaside hulkade määramisel. Stöhhiomeetrilised võrrandid võimaldavad määrata põlemisseaduste moodustamiseks vajaliku hapniku ja järelikultka õhu teoreetilise hulga.

Väävliheitmed

SO2 ja SO3 on ebasoovitatavad nii inimorganismile kui ka loodusele . Suur osa vääveloksiide on põhjustatud fossiilsete kütuste põlemisest. Fossiilsete kütuste põlemisel eraldub enamus vääveloksiide SO2-na, mis atmosfääris hapendub SO3-ks. Kõrge SO3 sisaldus heitgaasides võib oluliselt kahjustada katelseadmete järelküttepindu. Gaasilistest heitmetest esimesena kehtestatigi piirangud väävliheitmetele.

Lämmastikuheitmed.

Põlemisel tekkivatest lämmastikühenditest on tähtsamad NO ja NO2, mida tuntakse ühise nimetuse all NOx. NOx-idest 95% ja enamgi koosneb NO-st ja NO2 sisaldus jääb alla 5%. Enamus NO-d hapendub hiljem NO2 ja tänu sellele on nende mõju ümbritsevale keskkonnale sama. Rääkides NOx mõjust keskkonnale märgitakse ära happevihmad, fotokeemilise saastesudu tekkimine, mõju osooni tekkimisele tihedasti asustatud linnades.

Vedelkütuste põletamisest ja põletid.

Vedelkütuste korralikuks põletamiseks on vaja:

Pihustada kütust korralikult
Põlemisõhk suunata leegi südamikku
Õhk ja kütus korralikult segada
Hoida temperatuur leegis küllaltki kõrgel, nii et temperatuur leegi lõpus ei langeks alla 1000C
Küllaldase ruumi andmine leegile.

Vedeliku pihustamisel lõhutakse pidev kütusejuga vajaliku peensusega tilkadeks. Kütuse pihustamisel tuleb ületada vedelikku kooshoidvad kohesioonijõud ja pindpinevusjõud.

Üldlevinud mehaanilistes pihustites antakse vedelkütusele keeriseline liikumine, mis parandab pihustamise kvaliteeti.

Gaasikütuste põletamisest. Gaasipõletid.

Põhilisteks võteteks gaasikütuse ja põlemisõhu kiiremaks ja ühtlasemaks segunemiseks on :

Gaaskütuse ja põlemisõhu suunamine põletisse järsult erinevate kiirustega.
Gaaskütuse ja põlemisõhu suunamine teineteisega nurga all
Gaaskütuse ja põlemisõhu keeristamine
Gaaskütuse ja õhu peenendamine paljudeks jugadeks
Gaaskütuse ja õhu kunstlik turbuliseerimine

Gaasipõleteid liigitatakse ka selle järgi, millise energia arvel toimub põlemisõhu põletisse ja koldesse suunamine. Injektioonipõleti ja sundsegunemispõleti. Injektsioonipõletites suunatakse põlemisõhk põletisse gaasijoa kineetilise energia arvel, kusjuures gaas ja õhk segunevad põleti sees.

Sundsegunemispõletites suunatakse põlemisõhk põletisse või koldekambrisse ja segatakse gaasiga õhuventilaatori abil.

Tahkekütuse põletustehnoloogiad. Põletid.

Saepurugraanulid on juba aastaid olnud üks kiireima kasvuga alternatiivne energiaallikas maailmas. Peale eramajade kasutatakse pelleteid ka kaugkütte soojuse tootmiseks. Pelleti teeb nii atraktiivseks see, et esiteks on toorme näol tegi tootmisjäägiga. Teiseks on pelletite põletamisel tekkivad suitsugaasid keskkonnasõbralikumad.
Firma Ecotec põletid kasutavad alt ülesse toimiva toitesüsteemiga põletamist, kus ka kõige väiksemad osakesed põlevad täielikult juba enne, kui nad tuhaga koos eemalduksid põlemistsoonist. Puitpelletite kasutamine on analoogne kütteõli põletamisega. Kogu etteande ja põlemisprotsess on automatiseeritud .

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 85 allalaadimist

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #1

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #2

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #3

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #4

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #5

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #6

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

85 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

heigov Õppematerjali autor

Konspekt

aadu paist kütused põlemisteooria soojusenergeetika

Sarnased õppematerjalid

125

pdf

Rakendusenergeetika

MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares

Füüsika

docx

Hoone- ja soojusautomaatika

Silindri täitumist põhjustab alarõhk, mis tekib alumise surnud seisu kohal. Sisselase algab varem, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu a' ja lõpeb peale seda kui kolb on läbinud ülemise surnud seisu punktis b Komprimeerimise takt b-c, küllalt keeruline termodünaamiline protsess ja komprimeerimine toimub mööra polütroopset protsessi. Rõhk tõuseb, temp tõuseb. Töötakt c-z-d, kusjuures komprimeerimis protsessi lõpus punktis c süüdatakse kütus ja algab põlemine, sellelejärgneb paisumine, süüdatakse kütus, kolb liigub alumise surnud seisupoole Väljalaske takt, selle takti vältel toimub väljasurumine, algab d-e Sisepõlemis mootori ökonoomsuse näitajad 1. mootori efektiivvõimsus Pe= Pi-Pt=m*Pi kW, kusjuures Pt on võimsus, mis kulutatakse mootori erinevates sõlmedes hõõrdumisele, kusjuures see vahe Pi on mootori indikaator võimsus, sõltub Pi=piVh*n*i/z kW Pi-indikaator rõhk

Soojustehnika

doc

Katlatehnika eksami vastused

ja Fi katla välispinna suurus m2. t F + t 2 F2 + t 3 F3 ..... tF = 1 1 8-8 F 1+F2 + F3 .... Soojuskadu räbu füüsikalise soojusega ar t r cr At q6 = 8-9 Qkt Kus ar koldest eemaldatava räbu suhteline kogus, t r räbu temperatuur ºC, cr räbu erisoojus kJ/(kg K) ja At kütuse tarbimisaine tuhasisaldus %. 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus Tahkekütuse kolded jagunevad kiht ehk restkolleteks ja kamberkolleteks. Kihtkolded jagunevad omakorda tiheda kihiga kolleteks ja keevkihtkolleteks. Kihtkollete tähtsaimaks elemendiks on kolderest, millele toetub kütusekiht ja läbi mille antakse kütusekihti põlemisõhku. Kütusekihi kohal või kõrval paikneb kolderuum. Kamberkoldes toimub põlemine kolde mahus- kolderest ja kütusekiht puuduvad.

Katlatehnika

pdf

Kütused ja määrdeained - I arvestuse kordamisküsimuste vastused

Kütuste teke, omadused. Tahked kütused ja gaaskütused 1. Mis on kütus ja mis eesmärgil teda kasutatakse? Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil

Kütuse ja põlemisteooria

pdf

Soojustehnika eksam

Termilise kasuteguri avaldis. 27. Auru algparameetrite mõju Rankine’i ringprotsessi kasutegurile. 28. Elektri ja soojuse koostootmine. Põhimõtteline skeem koos seletusega. 29. Külmutusseadme ringprotsess Ts diagrammil koos seletusega. Efektiivsuse näitaja avaldis. 30. Bensiini mootori töö põhimõte. Otto ringprotsess. Bensiinimootor ehk ottomootor on väntmehhanismi ja sädesüütega sisepõlemismootor, mille kütuseks on bensiin (või sarnaste omadustega lenduv kütus, näiteks bioetanool). Tavaliselt segatakse bensiinimootorites kütus ja õhk enne nende kokkusurumist silindris, osades uuema põlvkonna mootorites kasutatakse otsesissepritset. Bensiini mootori küte segatakse ennem sissepritset õhuga ning plahvatus toimub süüteküünlast tekitatud sädeme tõttu 31. Diisli mootori tööpõhimõte. Dieseli ringprotsess. 1. Sisselasketakt (0–180° väntvõlli pööret). Takti alguses avaneb sisselaskeklapp.

Soojustehnika

doc

Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis

Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis Juhendaja nimi: Ene Laane Väimela 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Puittaimede talitlus...................................................................................................................4 1.1 Fotosüntees........................................................................................................................

Keemia

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...................................

Energia ja keskkond

pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

Jooniselt järeldub et soojusallikalt ringprotsessi antud soojushulk q1=sT1, ning ringpr jahutajale üleantud soojushulk q2=sT2. Carnot’ rp. termiline kasutegur on c=1-q2/q1=1-T27T1, kus T1 ja T2 on soojusallika ja jahutaja absoluutsed temp 9. Sisepõlemismootorite ringprotsessid. Sisepõlemismootorite põhiliseks protsessiks, kus toimub soojuse protsessi juhtimine(kütuse põemine) on silinder, seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib tunduvalt ületada materjali piirtemperatuure. Kasu-tegur on seda suurem, mida kõrgem on gaaside temperatuur. Tänapäeval on rõhk 1,5-10Mpa ning Carnot ei toimi, protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sabath-Trinkler. Otto ringprotsess. Kolbmootorite rpr., kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul v=const , nim. Otto ringp. Otto rp

Soojustehnika

Rohkem sarnaseid