hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana. · On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi. · Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s, venemaal, hiinas, austraalias, indias ja saksamaal. Praeguse tarbimise juures jätkuks sütt 450 aastaks. Nafta varusid on hinnatud 146 miljardile tonnile. Viimastel aastatel on avastatud uusi leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile kuupmeetrile, millest kolmandik on venemaal. · ???? 2. Kütuste analüüsid, kütuste koostis. · Tahkete kütuste omaduste määramiskeks kasutatakse kahte tüüpi analüüse: tehnilist analüüsi ja elementaaranalüüsi
Põlevkivi CO2 emissiooni potentsiaal, sõltuvana kütteväärtusest, karbonaatide täieliku lagunemise korral energeetilisele põlevkivile on 100 gCO 2/MJ. Sama arvväärtus kivisöele on ligikaudu 90 gCO2/MJ. Karbonaatsete mineraalide lagunemisaste põlevkivi tolmpõletamisel on lähedane ühele. Süsihappegaasi emissioon on vahemikus 1,351,45 kg/(kWe·h). 3. Katla mõi ste ja põhitüübid Katelseade ehk katel on kompleksne seadmestik auru (harilikult veeauru) või kuuma vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Inseneripedagoogika keskus Mart Hovi Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus Juhendas: Rein Paluoja Tallinn 2012 Arvutus lähtub etteantud kütuse liigist ja selle koostisest. Näide on tehtud tüüpilise halupuidu (kask, lepp, haab) põletamise kohta ahjus suhteliselt kõrge liigõhuteguriga. Suitsugaasi väljumis- temperatuur korstnasse on valitud piisavalt pika lõõriga ahjule vastav. Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid. Tööle on lisatud ka tüüpiline labortöö juhend. Üliõpilased on eelnevalt kuulanud loengu puidust kui kütusest ja läbinud praktilise harjutuse kütuse omaduste ja koguse määramise kohta. 1. Määratakse kütuse tarbimisaine koostise. Lähteandmetena kasutatakse mõõdetud lehtpuu puidu keskmist niiskust Wt=20 % kogumassi suhtes. Kuivaine tuhasisaldust Ak=
...........14 2.2 KÜTUSTE OMADUSED....................................................................................................................................15 2.2.1 Kütteväärtus....................................................................................................................................16 2.2.2 Tuha sulamiskarakteristikud...........................................................................................................17 2.3 NAFTA...........................................................................................................................................................18 2.4 NAFTA ÜMBERTÖÖTAMINE...........................................................................................................................21 2.5 MAAGAAS.....................................................................................................................................................21 2.6 KIVISÖED..
näidatud Alumine kütteväärtus E4.7 ( > 4,7 kWh/kg = 16,9 MJ/kg) Kaugkütte katlamajade ja teiste suuremate kütusetarbijate nõuded kütuse omadustele sõltuvad kasutatavate põletusseadmete, transportööride ja hoidla konstruktsioonilistest iseärasustest ja kasutusviisist. Näiteks, kui kodutarbijale on üldreeglina sobivaim võima- likult kuivem kütus, siis katlamajja võib olla paigaldatud katel, mille kolde ehitus eeldab niiske kütuse kasutamist. Vääristamata naturaalsete puitkütuste väga tähtsaks näitajaks on kütuseosakese suuruste vahemik, mis kajastub juba kütuse kaubandusliku vormi nimetuses ja määrab suures osas ka põletustehnoloogia. Hakkpuidu tüüpiliseks klassiks osakeste suuruse järgi võib lugeda klassi P45, mille korral osakeste jaotus kütuses oleks järgmine: · peenfraktsioon alla 5% kütuse massist on osakesed suurusega kuni 1 mm;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT KATLAPROJEKT Tallinn 2007 Sisukord: Seletuskiri: Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus Kokkuvõte (A Brief summary of the project) Arvutused: Algandmed Põlemisproduktide arvutus Katla soojusbilansi arvutus Kolde soojus ja konstruktorarvutus Festooni soojusarvutus Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus Ülekuumendi "kuume astme" soojus ja konstruktorarvutus Ülekuumendi "külme astme" soojus ja konstruktorarvutus Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus Graafiline osa: Katla pikkilõige lisa 1 Katla ristlõige lisa 2
saab kasutada reaktiivastmeid. Kuna gaasitrubiinidel sissetulev rõhk on suhteliselt väike, seetõttu kujuneb konstruktsioon kergemaks, väiksem metalli kulu ja odavam. Kutslikud tahked kütused- saadakse looduslikest kütustest. Koks- toodetakse spets ahjudes kivisöe kuumendamisel ilma õhujuurdepääsuta, eraldub gaas ja jääb koks- 90%süsinikku. Turbabrikett, töödeldud puit- hakkpuit, metsahake, piutbrikett, puitgraanulid. Looduslikud vedelütused- nafta masuut, põlevkivi masuur Gaas- maagaas Loodusliku gaasi alla käib- naftagaas "rasvanegaas"- sisaldab küllalt palju raskeid süsivesinikke Kütustekoostis: Tahked ja vedelkütused koosnevad 3põhi osast. 1. Orgaaniline osa või tema orgaaniline mass 2. Mineraalaine 3. Niiskus Esitakse yksikute kytuse elemendi massi protsentidena c0+H0+N0+S0=100% Peale selle on veel kuivmassi koosis- on mass mis niiskust ei sisalda. CK+HK+NK+OK+SK+AK=100%
Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised protsessid ning energialiikide vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille kaudu soojus siirdub jahedamalt kehalt kuumemale. Soojusjõuseadmetes ja –transformaatorites termodünaamilise kehana kasutatavat ainet nimetatakse ka töökehaks. Termodünaamiliseks kehaks võib olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline aine. Kolbmootorites on termodünaamiliseks kehaks kütuse põlemisgaas. Aurujõuseadmes on termodünaamiliseks kehaks enamikul juhtudel veeaur. Sõltuvalt parameetritest aurujõuseadmes võib veeaur kui termodünaamiline keha töötsükli jooksul muuta oma agregaatolekut.
võrdne protsessis esineva entalpia muutusega. Joonis: p T v s 3) Isotermiline protsess on selline td pr, mis toimub püsival temperatuuril. (T=const, T=0). p1v1=p2v2 => p1/p2=v2/v1— Boyle-Mariotte´i seadus. Siin mehaaniline ja tehniline töö on omavahel võrdsed. Seega muundub isotermilisse protsessi antav soojus täielikult tööks. Kunaideaalse gaasi siseenergia ja entalpia sõltuvad ainut temp-ist, siis on isoterm. protsessis Δu=Δi=T(s2-s1). Ts-diagrammil väljendub isotermiline protsess horisontaalse joonena. Joonis: p T 5. Adiabaatne protsess on selline td prot. mis toimub soojuslikult isoleeritud tingimustes. (dq=0, q=0). Adiabaatilises td- lies protsessis tehtav mehaaniline töö võrdub siseenergia vähenemisega, tehniline töö entalpia
Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> energeetilises vastumõjus. p1/T1*v=R=p2/T2*v => p1/p2=T1/T2
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis Juhendaja nimi: Ene Laane Väimela 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Puittaimede talitlus...................................................................................................................4 1.1 Fotosüntees........................................................................................................................
11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee täielikuks aurustamiseks ja seepärast osa vee aurustamiseks vajaminevast soojusest antakse üle ökonomaiseris. Seepärast ongi keskrõhu trummelkateldes kasutusel keevad ökonomaiserid. Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub vee osaline aurustumine. Kõrgrõhu trummelkateldes soojuse osa mis on vajalik vee aurustamiseks tunduvalt väheneb ja koldes ülekantud soojusest piisab vajaliku koguse auru saamiseks.
..+Nn)kT=NkT. Järelikult gaasi tehnilist tööd ei tehta ning termodün. keha üleminekuks määrab termodünaamiliste protsesside suuna--väiksema kogurõhk p=N1/V*kT+N2/V*kT+...+Nn/V*kT. Selle olekust 1 olekusse2 vajalik soojushulk q=cp(t2-t1). tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. võrrandi liikmed [(N1kT)/V, (N2kT)/V,...]väljendavad Seega on isobaarilises td protsessis keha poolt Def: Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema rõhku ,nn. komponendi osa- ehk partsiaalrõhku, mida juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis temp. kehalt madalama temp. kehale. Ringprotsess- TD omaks antud gaasikomponentsegu temperatuuril, kui ta esineva entalpia muutusega. pr. Kus töötav keha perioodiliselt paisub ja hõivaks kogu gaasisegu mahu
soojusvahetit, mille ülesandeks on auru tootmine laeva vajadusteks ettenähtud, atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul soojusenergia sisestamise teel. Katelseade on seadmete ja süsteemide kompleks ettenähtud parameetritega kuuma vee või auru tootmiseks. Katelseadme koosseisu kuulub katelagregaat, kütuse-, toitevee-, auru-, põlemisõhu-, gaaside- jt süsteemid koos neid teenindavate abimehhanismide, kontroll- mõõteriistade, automaatika- ja kaitseseadmete ning -süsteemidega. Katelagregaat e katel on katelseadme tähtsaim osa, kus toimub soojusvahetus ning kuuma vee ja auru tootmine. Katelagregaat on ühtne tervikseade, mis üldjuhul koosneb põletitega varustatud koldest, kus toimub kütuse põletamine, ja mitut liiki kütte-pindadest kus toimub vee aurustamine, toitevee eelsoojendamine, auru ülekuumen-damine jne, ning agregaadile vahetult monteeritud süsteemidest, kontroll-mõõte-riistadest, sulg- ja kaitsearmatuurist.
Koduülesanne nr. 1 Arvutada maja aastane soojusvajadus (ilma ja koos sooja tarbeveega), vajalik maksimaalne küttevõimsus, vajalik maksimaalne gaasi kulu, aastane gaasikulu ja aastane gaasi maksumus. Eraldi arvutada välja soojuskadu läbi seinte, uste ja akende ning ventilatsiooniga. Arvutada katla kasutegur gaaskütuse kasutamisel ja soojuskaod. Kütmiseks kasutatud katel peab tagama ka sooja tarbevee tootmise. Kütmiseks kasutatava maagaasi koostis ja kütteväärtus ning põlemisgaaside keskmised erisoojused on ära toodud eraldi failides. Gaasi hinna arvutuses võtta gaasi kütteväärtuseks AS Eesti Gaasi poolt müüdava gaasi kütteväärtus (see tähendab, et gaasi kulu arvutate kaks korda, üks kord ülesandes ette antud gaasi järgi ja teine kord Eestis müüdava gaasi järgi jättes katla kasuteguri ja hoone energiavajaduse samaks)
9. Millised on gaasilise kütuse eelised? Kütuse hea segunemine õhuga täielik põlemine väikese liigõhuteguriga Põlemisel kõrge temperatuur ja soojust võimalik täielikumalt ära kasutada Õige õhu vahekorra puhul ei teki tahma, suitsu ega tõrva. Ei sisalda väävlit ega tuhka Lihtne kasutada. Süttib kergesti on lihtsalt reguleeritav Üsna lihtne transportida kauge maa taha. Torustikud. 10. Liigita järgmisi kütuseid kolmel erineval viisil: nafta, saepuru, biodiisel (taastuvuse, füüsikalise oleku, kasutatavuse alusel) 11. Mida nimetatakse primaarenergiaks ja kuidas teda kasutatakse? energia, mida tarbitakse teisesk energiaks muundumata. 12. Kuidas kütuseid jaotatakse salvestusastme ja taastumiskiirguse järgi? 13. Mis on energiabilanss? Mis olid 2011.a. enamtarbitavad kütuseressursid British Petroleumi koostatud aruande järgi?
Maailma kohta? EL kohta? Eesti statistilised andmed, sh ka energiastatistika, on väga mugavalt kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebipõhisest andmebaasist. 8. Milliste mittekütuseliste energiaallikate rakendamiseks on Eestis head tingimused? tuul 9. Milliseid muundatud kütuseid Eestis toodetakse? o põlevkiviõli o põlevkivigaas; o turbabrikett. 10. Mida näitab kütuse lendainesisaldus? biomassil tavaliselt kõrge (65 75%) nõuab mahukat kolde ruumi, sest ainult väike osa energiast eraldub restil, põhiosa aga kolderuumis (leegis) näitab: sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. 11. Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine? Tarbimisaine - Kütus tarbijale saabuval kujul Kuivaine - Kuivaineks nimetatakse niiskuseta kütust.
(S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S =s M dq ds = T 2 dq s = s 2 - s1 = = J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21. Termodünaamika II seaduse tuntumad sõnastused. 1) Kogu soojust ei ole võimalik muundada tööks.(soojuskaod) 2) Soojus ei saa ise minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale selleks on vaja tööd teha. 3) Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 22.(23) Termodünaamilised põhiprotsessid ja nende graafiline kujutamine pv- ja Ts-diagrammil. 1)Isohoorne(isohooriline) protsess, mis kulgeb konsantsel mahul (V=const) , näiteks gaasi kuumutamine kinnises anumas. 2) Isobaarne protsess Protsess, mis kulgeb konstantsel rõhul. (p=const)
(S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S s M dq ds T 2 dq s s 2 s1 J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21. Termodünaamika II seaduse tuntumad sõnastused. 1) Kogu soojust ei ole võimalik muundada tööks.(soojuskaod) 2) Soojus ei saa ise minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale selleks on vaja tööd teha. 3) Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 22.(23) Termodünaamilised põhiprotsessid ja nende graafiline kujutamine pv- ja Ts- diagrammil. 1)Isohoorne(isohooriline) protsess, mis kulgeb konsantsel mahul (V=const) , näiteks gaasi kuumutamine kinnises anumas. 2) Isobaarne protsess Protsess, mis kulgeb konstantsel rõhul. (p=const)
Kõrgrõhu polüetüleenist valmistatakse pakkematerjale. Polüetüleenteraftalaat on valge või helebeez läbipaistmatu heade füüsikaliste omadustega plast. Vastupidav benseenide ja hapete suhtes, kuid lahustub fenoolides. Üle 100ºC temperatuuril laguneb ammoniaagi ja leeliste lahustes. Sellest plastist toodetakse mikroobide ja koide kindlat kilet, plastdetaile ja keemiatööstuse masinate osi. Polüformaldehüüd tugev suure kulumiskindlusega valge läbipaistmatu põlev plast. Peale vanandamist omandused ei muutu peaaegu üldse. Sellest plastist toodetakse masinaosi ja kiudaineid. Polüvinüülkloriid on valge tahke aine. Polüvinüülkloriidil on head dielektrilised ja plastilised omadused. Polüvinüülkloriid ei ole vastupidav nitrobenseenile, dikloroetaanile, tsükloheksanoonile. Püsiv on vee, hapete, leeliste, soolade vesilahuste ja naftasüsivesinike suhtes. Plastifikaatorite abil saab polüvinüülkloriidist valmistada mitmesuguste omadustega materjale
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH0582 Anne Snurova 124446 RDKR62 Galoter tehnoloogia Referat Õppejõud: Kaire Viil Kohtla-Järve 2015 Eesti oma pruun kuld põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks Eesti on ainuke riik maailmas, kes on tootnud põlevkivist elektrit, soojust, gaasi ja õli juba ligemale sajandi, mistõttu on põlevkivi omadused meie energiatööstusele läbinisti teada. Põlevkivi keemiline koostis Põlevkivi on kerogeeni sisaldav kihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb orgaanilisest, karbonaatsest ja silikaatsest osast. Põlevkivi orgaanilise osa moodustab kerogeen, mis annabki sellele maavarale energiaallikana olulise väärtuse. Keemilises mõttes on kerogeen orgaaniliste ainete segu sisaldades nii lineaarseid kui aromaatseid ühendeid
Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste
KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused 4. Elekterküte 5. Soojuspumbad 6. Päikeseküte 7. (Taastuvkütused) Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal. Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas) Soojuspump on seade, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). (näiteks maa-vesi, õhk- vesi ja õhk-õhk soojuspump) Päikeseküte on päikeseenergia kasutamine tarbevee soojendamiseks või hoonete kütmiseks.
..41 500 [kJ/kg] C 0,853...0,863 H 0,122...0,126 S 0,020...0,080 O + N 0,03...0,05 Leiame teoreetiliselt vajaliku õhu hulga (L0 ): Kütus 1, kui Qa1 = 41 418 (kJ/kg) 1 C H S O 1 0,865 0,122 0,008 0,005 L0 = + + - = + + - = 0,21 12 4 32 32 0,21 12 4 32 32 = 0,487 [kmol K] G01 = 28,97 × 0,487 = 14,1 [kg/kg] 2. Kütus 2, kui Qa2 = 40 287 [kJ/kg] G02 = µõhk × L02 = 1 0,865 0,108 0,002 0,007 = 28,97 + + - =13,7 [kg/kg] 0,21 12 4 32 32 Leiame kütuse tsükkelkulu gts erinevate kütuste kasutamisel. 1. Kütus 1, kui Qa1 = 41 418 [kJ/kg] Gõ 2,02 g ts1 = = = 0,072 [kg/ts] G01 2,0 14,1 Gõ 2,02 2
1.Kivisüsi, koksistamine, produktid, töötlus Piisavalt suure vesiniku saagise puhul esimesest generaatorgaas põletati soojuskandja kambris (3) õhuga Kivisüsi on olulisim tahke kütus. Väävli sisaldus kahest reaktsioonist ja suure rõhu all toimub osa ning kuumad põlemisgaasid juhiti risti läbi ülalt alla kivisöes (2-6%) põhjustab tema töötlemisel tõsiseid süsiniku metaneerimine: langeva tükilise põlevkivi (d = 10-15 cm) kihi. Põlevkivi keskkonna probleeme
toatingimustes 8 15%. Kütteväärtuseks nimetatakse kütuse massiühiku põlemisel vabanevat soojushulka, puidul olenevalt puuliigist, niiskusest ja sellest kas on tegemist koore, okste, tüve või kändudega. [1] Rohtsed biokütused Õled ja energiahein, mõlemad saadakse põllumajanduslikult maalt. Kütusena saab kasutada nisu, rukki, odra ja kaera õlgi, mitmes riigis on põletatud ka nende teri. Õlgede kuivaine elementaarkoostis ja kütteväärtus ei erine oluliselt puidu vastavatest näitajatest, kuid kütteväärtus on siiski veidi madalam. Arvestades õlgede tarbimisaine tüüpilist niiskusesisaldust, mis jääb alla 20%, on õlgede tarbimisaine kütteväärtus isegi pigem kõrgem kui metsahakke kütteväärtus (tüüpilisel niiskusel 35 55%). Õlgede omadused sõltuvad tugevasti nii kasvukohast, kasvuajast ja kasvuaja ilmastikust, kui ka 5 mullastikust ja väetamisest
kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aastal kaevandati 1,7 miljonit tonni põlevkivi, millest 2/3 pruugiti elektritootmiseks ning ülejäänust valmistati põlevkiviõli. Enne II maailmasõda rajati Eestisse mitmeid uusi põlevkivijõujaamu, aga need olid kohaliku tähtsusega väiksed jaamad. Pärast II maailmasõda asuti Nõukogude Liidu kontrolli all ja huvides Eesti põlevkivitööstust otsustavalt laiendama. 1949 aastal käivitati põlevkivi gaasitamine retortprotsessis ning rajati torujuhe Kohtla-Järvelt Leningradi (nüüdne St. Peterburg). Samal ajal lasti Kohtla Järvel ja Ahtmes käiku põlevkivi tolmpõletuskatlad (pulverized firing, pulverized combustion) elektri tootmiseks. 1956 aastal kaevandati 1,3 miljonit tonni põlevkvi ning see moodustas 93% elektritootmise primaarenergiast (6% - turvas, 1% - vedelkütused). 1948-53 avati ühtekokku
Pa ehk N / m2 kgf/cm2 mmHg Pa 1 10 -5 0,0075 kgf/cm2 10 (98067) 5 1 735,6 mmHg 133,3 1,36× 10 - 3 1 4. Ideaalse gaasi olekuvõrrandid Ideaalne gaas on kujutletav gaas, milles täielikult puudub molekulide vastastikune mõju. Tugevasti hõrendatud reaalsed gaasid (näiteks õhk nornaaltingimustel) on omadustelt lähedased ideaalsele gaasile. Olekuvõrrand annab seose gaaside rõhu, temperatuuri ja ruumala vahel Tihti vaadeldakse protsesse, mille puhul üks olekuparameeter jääb konstantseks (ei muutu). Rõhu jäävuse puhul nimetatakse protsessi isobaarseks. Temperatuuri jäävuse puhul nimetatakse protsessi isotermiliseks
Füsioloogiliselt kahjutu. Polüetüleenteraftalaat (polüester) on valge või helebeez läbipaistmatu heade füüsikaliste omadustega plast, mille sulamistemp 265ºC. Vastupidav benseenide ja hapete suhtes, kuid lahustub fenoolides. Üle 100ºC temperatuuril laguneb ammoniaagi ja leeliste lahustes. Sellest plastist toodetakse mikroobide ja koide kindlat kilet, plastdetaile ja keemiatööstuse masinate osi. Polüformaldehüüd tugev suure kulumiskindlusega valge läbipaistmatu põlev plast. Sulamistemperatuur 160...180ºC toatemperatuuril vastupidav paljudele lahustitele kuid laguneb orgaaniliste hapete toimel. Peale vanandamist omandused ei muutu peaaegu üldse. Sellest plastist toodetakse masinaosi ja kiudaineid. Polüvinüülkloriid (termoplast) on valge tahke aine. Kui sellest toodetakse torusid, siis nimetatakse teda lihtsalt plastiks. Kui aga kõva lehena, siis nim vinüülplast. Polüvinüülkloriidil on head dielektrilised ja plastilised omadused
Füsioloogiliselt kahjutu. Polüetüleenteraftalaat (polüester) on valge või helebeez läbipaistmatu heade füüsikaliste omadustega plast, mille sulamistemp 265ºC. Vastupidav benseenide ja hapete suhtes, kuid lahustub fenoolides. Üle 100ºC temperatuuril laguneb ammoniaagi ja leeliste lahustes. Sellest plastist toodetakse mikroobide ja koide kindlat kilet, plastdetaile ja keemiatööstuse masinate osi. Polüformaldehüüd tugev suure kulumiskindlusega valge läbipaistmatu põlev plast. Sulamistemperatuur 160...180ºC toatemperatuuril vastupidav paljudele lahustitele kuid laguneb orgaaniliste hapete toimel. Peale vanandamist omandused ei muutu peaaegu üldse. Sellest plastist toodetakse masinaosi ja kiudaineid. Polüvinüülkloriid (termoplast) on valge tahke aine. Kui sellest toodetakse torusid, siis nimetatakse teda lihtsalt plastiks. Kui aga kõva lehena, siis nim vinüülplast. Polüvinüülkloriidil on head dielektrilised ja plastilised omadused
· Kaudne tulu- prügilate rajamise edasilükkamine, prügilate alla mineva maa säästmine, looduse kaitsmine, loodusvarade säästmine · Kulu- kogumine, vedu soritmine Teisese toorme liigid: 1. Tootmisjäägid ja praaktoodang 2. Kasutatud materjalid Korduvkasutus- samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötlema Taasakasutus- samaks või muuks otstarbeks, materjali peab ümber töötlema Jäätmete kasutamisvõimalused: Materjal või kütus. Otsene taaskasutus: jäätmeid kasuttatakse toormena Kaudne taaskasutus: jäätmeid kasutatakse energia saamiseks, mullaomaduste parendamiseks Teise toorme mooduatvad ka tootmis ja tarbe ehk olmejäätmed. Tootmisjäätmed on tavaliselt puhtad, ühetaolised, sorditud, tekib samas kohas suurtes kogustes, kogumist ja taaskasutamist on lihtne korraldada · Tootmisjäätmete taaskasutamine sõltub: - kasumlikkus - seaduse nõuded - ettevõtte mainekujundus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
