Psühholoogia ajaloo eksami küsimuste vastused (0)

PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM
1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid.

• Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda
  
• Milline on olnud psühholoogia saamise teekond
  
• Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad?
  

2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud.

• Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused’’
  
• Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad’’
  
• Rosenberg ,,The brain , the person , the world’’
  

3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne?

• Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on?
  
• Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad .
  
• Psüühiliste nähtuste prognoos: katse tulevikku näha. Antitsipatsioon: tuleviku mudelid.
  
• Psüühiliste nähtuste muutmine, korrigeerimine: psühhoteraapia, konsultatsioonid. Raskeim psühholoogia ülesanne.
  

4) Kuidas liigendatakse psühholoogiat?

• Eelteaduslik psühholoogia- tervel mõistusel, elutarkusel, elupsühholoogial, müütidel baseeruv vastuoluline psühholoogia.
  
• Filosoofiline psühholoogia- mõtestab psühholoogiat, inimest, tunnetuse olemust; range ja loogilise ehitusega.
  
• Teaduslik psühholoogia- mõistete täpne defineerimine , mõõdetavus, tulemuste korratavus, süsteemsus.
  
• Rakenduspsühholoogia- nõustamine, psühhoteraapia, konsulteerimine.
  

5) Millised on psühholoogide professionaalsed organisatsioonid?

• American Psychological Association (APA), asutati 1892. Umbes 150 000 liiget.
  
• American Psychological Society (APS)
  
• Euroopa psühholoogia seltsid
  
• Eesti psühholoogide liit.
  
• Eesti psühholoogiaüliõpilaste Ühendus.
  

6) Kraepelini teened

• Tartu Ülikooli psühhiaatriaproffessor
  
• Rajas Tartus psühholoogia laboratooriumi
  
• Oli üks esimesi, kes õppis Wundti juures eksperimentaalpsühholoogiat
  

7) Torki teened

• Doktoritöö ,,Eesti laste intelligents ’’ – Eesti psühholoogia kõige olulisem saavutus kahe sõja vahelisel perioodil.
  
• Leidis, et rassi füüsilised tunnused nt. pikkus, korreleeruvad väga kõrgelt vaimse võimekusega (Lääne-Balti rass on vaimsel arenenum kui Ida-Balti rass).
  

8) Ramuli teened

• Tartu Ülikooli esimene psühholoogia professor
  
• Organiseeris Tartu Ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi
  
• Akadeemilise Filosoofia seltsi asutajaid ja esimehi
  
• Eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja.
  

9) Tuntud eesti psühholoogide uurimisvaldkonnad.

• Endel Tulving - episoodiline ja semaatiline mälu ja selle neurofüsioloogilised mehhanismid ; teadvuse ja mälu vahekord .
  
• Jaan Valsiner - arnegupsühholoog. ,,Culture and Psychology’’ looja ja toimetaja . Märgisüsteemid ja semiootika.
  
• Jüri Allikas- Tartu Ülikooli professor, taju- ja isiksusepsühholoogia.
  
• Peeter Tulviste- Tartu Ülikooli professor, poliitik . Kultuur ja mõtlemine.
  
• Jaan Panksepp - Bowling Greeni ülikooli professor. Emotsioonide füsioloogilised mehhanismid, hüpotalamus.
  

10) Mis on paradigma ?
Paradigma- Teaduslik maailmapilt. Mis on objekt ja millised uurimis meetodid.
11) Psühholoogia ajaloo etapid (Ballantyne)

• Eelteaduslik ( 6 saj. eKr. -1860)
  
• Distsipliini teke ( 1870- 1920)
  
• Koolkondade ja süsteemide aeg ( 1921- 1939)
  
• Fraktsioonide teke, kriis (eklektika) (1970- 1980 lõpp)
  
• Postpositivistlik rekonstrueerimine, integratsioon , formuleerimine ( 1990 ja edasi)
  

12) Psühholoogia suundumused
1. Idealism . Uskumusest asjani. Abstraktsest konkreetseni.--- Materialism . Asjast ideeni. Konkreetsest abstraktseni.
2. Staatika analüüs---Protsessi analüüs
3. Teadvuse-keha dualism ---Teadvuse keha monism.
4. Järjepidev evolutsioon , kvantitatiivsed muutused---Dialektiline evolutsioon, kvalitatiivsed muutused.
5. Reduktsionism---Antireduktsionism
13) Antiikaja eeldused psühholoogia tekkeks.
Demokraatia, teadus, kunst , ehitus, mütoloogia jne.
Täiuslik komplekt ühiskonna omadusi. Looduse ja inimese poolt loodu eristamine. Antiiktsivilisatsioon kui alus.
14) Millega tegelesid sofistid?

• Pöördusid inimeste probleemide poole kosmoloogiast.
  
• Peamiseks tegevusalaks oli retoorika (Nad õpetasid seda raha eest. Vajalik sellepärast, et sel ajal oli võimuorganiks rahvakoosolek, otsustamine kais hääletamise teel. Huvide kaitsmine tingib ka vajaduse lasta nõrgematel argumentidel paista tugevamatena, said peagi kuulsaks kui inimesed, kes oskavad musta valgeks rääkida)
  

15) Socratese mõju psühholoogiale

• Tunneta ennast kui sotsiaalset subjekti
  
• Küsimuste esitamine. Defineeri , et jõuda tõeni.
  
• Välimuse ja sisu eristamine
  
• Eestilised küsimused nt. ,,mis on õnn’’
  
• Teadmine kui õnne ja muu alus
  

16) Platoni mõju psühholoogiale

• Mateeria ja idee eristus
  
• Introspektiivne meetod: hing, mõistus
  
• Teoreetiline mõtlemine on teadmise allikas.
  

17) Aristotelese mõju psühholoogiale

• Lähtus konkreetsest
  
• Psüühika õpetus
  
• Vaimu ja keha, bioloogia seotus
  
• Ei saa hinge eraldada kehast
  
• Naturalist: süda on keskne organ, mitte aju
  
• Rõhk mõistusele: teoreetiline ja praktiline
  

18) Aquina Thomase mõjutused

• Aristotelese vaimu jätkaja: teadliku mõistuse rõhutamine.
  
• Allutas filosoofia religioonile(puudub vahetu kontakt Jumalaga ).
  
• Vaimu klassifikatsioon : ratsionaalne, sensitiivne ja vegetatiivne.
  

19) Mis on nominalism ja realism ?
Realism - universaalid ehk üldine eksisteerib reaalselt nagu mingi olemus või vorm.
Nominalism- üldine eksisteerib kui nimetus, mark.
20) Milles avaldus uue aja psühholoogia?

• Individualismi teke: huvi indiviidi vastu, kes kaotab sidemed kogukonnaga. Külakogukond laguneb, sellega koos ka ühtsustunne. Linnastumise algus, mis toobki kaasa individualismi tekke. Mina esilekerkimine.
  
• Aristotelese mittetunnustamine, kuna tema õpetus ei tee inimest paremaks.
  
• Maailm võib paremaks minna- optimism
  
• Progressi idée lavaletulek.
  
• Maadeavastused
  
• Keskklassi vaenaseks oli kirik .
  
• Vabanemine tsentralismist, keskusest.
  
• Katoliiklus vs. protsestantism(inimesel antakse suurem võim ise otsustada asjade üle).
  

21) Milles seiseneb determinism ja empirism ?
Determinism - sündmusd tingitud eelnevate asjaolude, põhjustega.
Empirism- teadmised tulevad kogemustest, mitte kaasasündinud ideedest. Teadmise aluseks on kaemus , sensoorika (läbi õppimise targaks).
22) Bacon : empirism ja vaatlus .
Rõhutas looduse vaatlust. Empiiriliste andmete kogumine mingisse süsteemi. Traditsioonide vastu. Teadmine on jõud, mis avab tee õndsuseni. Teadvuses on kõverpeegel.
23) Milline oli Aristotelese ja Galilei maailmanägemine?
1. Individuaalne juhtum:
Aristoteles -juhuslik
Galilei-seaduspärane
2. Seaduspärasuse kriteerium:
Aristoteles- regulaarsus ja sagedus
Galilei- ei nõuta
3.Kõikidele juhtumitele on omane:
Aristoteles- asja või protsessi olemuse väljendus
Galilei- juhusliku kirjeldus
Aristotelesele oli tähtis vabaneda kontekstist ja Galilei lähtus, tingimusi varieerida, et teada saada.
24) Mida tähendab Descartese dualism?

• Hing ja keha, kaks erinevat reaalsust.
  
• Teaduse arengu stimuleerimine.
  
• Keha: omab ulatust, piiratud, allub mehhaanikale.
  
• Hing: ei oma ulatust, piire , ei allu mehhaanikale.
  
• Need kaks saavad kokku käbinäärmes.
  

25) Millised olid Hobbesi teened?
Psüühika seletamine- välised tegurid mõjutavad meie psüühikat. Inimest motiveerib isu/ nauding . Armastus ja vaen kui jõud.
Sotsiaalpoliitik
,,Inimene on egoistlik , kõik kõigi vastu sõjas, et säilitada iseennast ’’.
HOBBES OLI: materialist , mehhanitsist, determinist, empiirik ja hedonist.
26) Millised olid Locke teened?

• Ei ole võimalik tostada kaasasündinud ideede teooriat ( Tabula Rasa)
  
• Ideed jagunevad lihtsateks ja keerukateks
  
• Primaarsed ja sekundaarsed omadused (objekti füüsikalised omadused nt tahkus )
  
• Inimene on egoga ja otsib naudinguid, seega vajame me piiranguid ja ohjamist.
  

27) Millised olid Hume teened?

• Eesmärgiks oli luua moraalifilosoofia, mis oleks olnud sarnane Newtoni loodusteaduse filosoofiaga.
  
• Kõik tuleb läbi kaemuse.
  
• Kausaalsed seosed tulevad läbi kogemuste, mitte loogikast.
  
• Vaba tahe vajab determinismi, muidu tegija ei suuda seostada end vabalt valitud tegevusega .
  

28) LaMettrie ja Condillaci vaated
LaMettrie- Inimene tegutseb kui automaat . Oli Ateist . Materialism teeb inimese õnnelikumaks. Intellekti mõjutab aju suurus.
Condillac- Alustas lõhmast (inimese juures on esmaseks aistinguks lõhn). Seejärel tekib tähelepanu, tundumus(armastus-viha), kujutlus , lootused. Võimed arenevad loomulikul teel kaemusest.
29) Kuidas väljendus Spinozal determinism ja vabadus?
Vabadus on illusioon- ei teata eelnevaid põhjuseid. Kires avaldub inimese olemus, kirg on teadvustatud iha. Vabadus kui tunnetatud paratamatus.
Determinist- midagi ei juhtu niisama. Vaba tahte eitus . Jumal on loodus, looduses seadused. Inimene on osa loodusest so. allub seadustele .
30) Leibnizi teened?

• Filosoof ja matemaatik (koos Descartese ja Spinozaga ratsionalistid).
  
• Monadoloogia- Monaadid on elemendid millel pole mõõtmeid. Harmoonia monaadide vahel kuna
  

igal ühel on oma funktsioon.

• Alaateadliku ja teadliku eristus
  

31) Kanti mõju psühholoogiale

• Õigus vabalt mõelda
  
• Tunnetus: teadmus ei tule meeltest, vaid sünnipärasest olemusest (kogemuseelne ja kogemusest tulenev teadmine).
  
• Maailm mida me tunnetame , on meie poolt kategoriseeritud
  
• Meie mõistmise piirid määravad ära meie maailma piirid.
  
• Revolutsionäär, kuna pani inimese universumi keskpunkti.
  
• Inimese teod peavad olema vabad isiklikust huvist
  

32) Hegeli mõju psühholoogiale

• Vaimu fenomenoloogia (vaimu ideaalne areng läbi vastuolude).
  
• Dialektika on arengu alus
  
• Ületamine
  
• Vabaduse idee
  

33) Comte vaated

• Sotsioloogia rajaja, positivism.
  
• Teadus parandab maailma (sotsioloogia kui ühiskonna teadus, mis ennustab sündmusi).
  
• Ühiskonna 3 arengufaasi: teoloogiline(müstilised seletused ), metafüüsiline(nähtamatud olemused ) ja teaduslikud ( nähtuste kontroll ja ennustus )
  
• Utoopiline ühiskond, mis tugines teadusele, proletariat ja naised.
  
• Grupi õnn on tähtsam indiviidi omast
  

34) James Mill: assotsiatsionism ja utilitaarsus
Eitab metafüüsikat ja teoloogiat. Inimesed on kahe suure jõu valduses: mõnu ja valu. Võime saada mõnu ja hoiduda valust. Parim valitsus pakub võimalikult paljudee õnne.
Assotsiatsioone mõjutab erksus ja sagedus.
35) Mis on psühhofüüsika?
Psühhofüüsika- vastavuste leidmine füüsiliste stiimulite omaduste ja vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Rajaja oli Gustav Theodor Fechner , kes uuris sensoorset tundlikkust.
36) Psühhofüüsika seadus
S=k x log R: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis.
37) Millised olid Wundti teened psühholoogia ees?

• Teaduse organisaator, lõi psühholoogia-labori Leipzigi ülikoolis
  
• Laboris püüdis mõõta teadvuse osiseid: aistinguid, reaktsiooni kiirust jne.
  
• Kaks psühholoogiat: füsioloogiline- ja kultuuripsühholoogia.
  

38) St. Hall Ameerika psühholoogia rajaja teened

• USA psühholoogia aluspanija
  
• Avas esimese psühhofüsioloogia labori USA-s
  
• Võttis magistrauuri naisitudengeid, rahvusvähemusi, afroameeriklasi, välismaalasi.
  
• Arengupsühholoog
  

39) James Catteli teened

• Proovis ära kõik narkootikumid
  
• Õpetas tudengitele matemaatilist statistikat
  
• Vaimsete võimete testide looja, sensomotoorika mõõtmine.
  

40) Kliinilise psühholoogia rajaja Witmer tegevus

• Psühholoogilise kliiniku avaja
  
• Hakkas õpetama vastavat kursust, vaimsete võimete testmine, haridusele orienteeritud, õpetas õpetajaid.
  

41) Walter Scotti mõte reklaampsühholoogias

• Hakkas esimesena kasutama psühholoogiat reklaamis ja tegema personalitööd armee heaks.
  
• Rakenduspsühholoogia professor
  
• Teda huvitas, kuidas funktsioneerib tavaelus hääl intellekt , eestvedamine ja isiksuse omadused.
  

42) Münstberg kui rakenduspsühholoogia rajaja.

• Rakenduspsühholoogia propageerija
  
• Kirjutas rahvale, aga ka meedia kriitika object
  
• Oli alkoholi keelamise vastu
  
• Kohtupsühholoogia, psühhoteraapia, tööstuspsühholoogia
  

43) Millised on strukturalismi printsiibid . Titchener.

• Psüholoogia aineks on teadvuse elemendid ja struktuur nagu keemiaski.
  
• Tunded ja mõtted on teadvuse elemendid
  
• Titchener oli strukturalist .
  
• Psühholoogia on kogemuslik teadus ehk sõltub inimeste kogemusest mitte objektist.
  

44) Millised on funktsionalismi põhimõtted. Galton. Dewey .

• Funktsionalismi allikateks oli evolutsiooniõpetus ja paradigmatism.
  
• Galton rakendas evolutsiooniõpetust psühholoogias, hakkas kasutama matemaatilist statistikat.
  
• Dewey oli sotsiaalne filossof, haridusreformaator
  

45) Millised on J. Jamesi teened?

• Peetakse USA psühholoogia rajajaks
  
• Süstematiseeris ja populariseeris paradimatismi (paradigmatistlik filosoofia on praktika- ehk elukeskne õpetus).
  
• Tõe otsing annab suuna ja stabiilsuse.
  
• Peamine on teadvuse eesmärk, kuhu minnakse.
  

46) Millised on biheiviorismi printsiibid? Watson

• John Watson oli biheiviorismi rajaja.
  
• Psühholoogiast peab saama loodusteaduse haru, aga pole suutnud selleks veel saada. Peab olema objektiivne, eksperimentaalne nagu teadus seda on.
  
• Uurimisobjektiks on käitumine.
  

47) Millised on gestaltpsühholoogia printsiibid. Köhler. Lewin

• Vabaneda introspektiivsest psühholoogiast, aga teisiti kui USA-s.
  
• Saksa ,,gestalt’’ tähendab vormi, struktuuri.
  
• Tervik struktuur ei ole ei ole tuletatav üksikosadest, vaid need elemendid ise alluvad tervikule.
  

48) Millised on psühhoanalüüsi printsiibid? Freud
Leibnizi monaad kui energiaallikas , lävi teadvuse ja alateadvuse vahel. Alateadvus, Ego, kaitsed , instinktid. Energia küsimus: mis motiveerib. Instinktiivne energia muutub psüühiliseks.
49) Humanistliku psühholoogia printsiibid. Rogers . Maslow

• Tervikust arusaamine, mitte seletamine
  
• Eksistents ja intentsioonid
  
• Elueesmärgid: eneseteostus
  
• Loovus, eneseotsing
  
• Teraapia kui enesemõistmise vahend
  

Rogers ja Maslow-Klient patsiendi asemel ( soojus ja mõistmine). Unikaalsuse eneseteostus, mis eeldab positiivset suhet ja enesesuhet. Motivatsiooni teooria.
50) Kognitiivse psühholoogia printsiibid. Neisser. Miller . Chomsky
Kognitiivne psühholoogia- protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Mõjusid saadud keele ja arvuti uurimusest.

• Chomsky keele uuring
  
• George A. Miller: lühiajaline mälu, maagiline 7 ja WordNet süsteem, mis peaks pegeldama teadmist, mis tekkinud maailmas.
  
• Taju kategoriseerimine, mälu, keel, mõtlemine.
  
• Mõjutab kogu psühholoogiat.