Põhjalik referaat Prantsusmaa kohta (6)

ÜLDANDMED
Pindala: 547 030 km²
Rahvaarv: 64 102 000 (2007)
Pealinn: Pariis
Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku
Keel: prantsuse keel
Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank)
(Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243)
GEOGRAAFILINE ASEND
Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas šveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga.
Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus- Kaledoonia , Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas.
Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal . (Melany, 2009.)


LOODUSLIKUD TINGIMUSED

Pinnamood
Põhja-Prantsusmaal, enamasti Île-de- France 'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Nõo idaäärel on enamasti lubjakivist formeeruvad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i veerel, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.
Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.
Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik ) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest .
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo , millel on vanu koonuseid ja kraatreid . Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid , on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel küündivad Püreneed 3350 m kõrguseni. (Raili Allaste - Viin , 2009.)
Kliima
Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga , kus domineerivad soojad suved ja külmad talved . Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone 'i orgu umbes 100 päeva aastas. (Melany, 2009.)
Loodusvarad

• Kivisüsi
  
• Raud
  
• Maak
  
• Boksiit
  
• Kala
  
• Puit
  
• Tsink
  
• Kaaliumkarbonaat
  

( France ..., 2009)
ARENGUTASE
SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel) – 31100
Sündimus ‰ – 13
Suremus ‰ – 9
Imiku suremus ‰ – 3,6
Keskmine eluiga (N/M) – 84/77
Kirjaoskus % - 99,0
Põllumaj. % SKT – 2,2
Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik
(Liiber, Rootsmaa , Saar, Uibo , 2007:82)
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO -sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.
Lisaks veel:
G8
WTO(World Trade Organisation )
SPC( Secretariat of the Pacific Community)
IOC( Indian Ocean Commission)
IMF( International Monetary Fund)
ACS( Association of Carribean States )
CERN ( European Organization for Nuclear Research)
UNESCO ( United Nations Educational, Scientific and Cultural ) liige. ( Sonn , 2008)
TUNTUMAD FIRMAD

Prantsusmaa kõige konkurentsivõimelisemad tööstusektorid on Ehitus ja avalikud tööd. Selle käive on aastas 93,15 miljardit eurot. Euroopa suurimate ehitusfirmad hulka kuulub 5 Prantsuse gruppi (Bouygues, SGE-Vivendi, GTM – Grupp, Eiffage, Colas )
Toidu- ja põllumajandustööstus: Danone, Nestle France, Seita.
Keemiatööstus: Air Liquide, Rhodia.
Moe- ja luksustoodete tööstus: Yves -Saint- Laurent , Louis Vuitton, Chanel, Dior , Cartier.
Farmaatsiatööstus: Sanofi-Synthélabo, Biomérieux-Pierre Fabre.
Autotööstus: Peugeot , Citroen .
Materjalide ümbertöötamine (teras, alumiinium , klaas, plastmass, toorkummi): Usinori Grupp (terase käitlemine), Péchiney (alumiinium), Saint-Gobain, suurim klaasi tootja ja suuruselt teine eksportija maailmas. Plastic Omnium ja Sommier Allibert on kaks Prantsuse liidrit plastmassi ümbertöötamise vallas ja Michelin on maailma suurim autorehvide tootja.
Lennundus - ja kosmosetööstus: Matra Aérospatiale (Euroopa kontserni Airbus Industrie liige), Dassault Aviation , Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma.
(Prantsusmaa majan...,2009)
RAHVASTIK
Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Prantsusmaa on suuriik . Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 immigrandid. Rahvaarvu kasvu aastaseks määraks 2000-2005 hinnati 0,47%.
RAHVASTIKU TIHEDUS

Rahvastiku tihedus Prantsusmaal on 110 in/km² (2007). Prantsusmaa rahvastiku tihedus on kõikidest naaberriikidest väiksem.
Tihiedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad:
Taolise paiknemise põhjused:
* Pinnamood
* Sotsiaalsed tegurid
*Suurlinnade asukohad
(Sandall, Marlborough, 1999:243)


RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSESIS

Ealine jaotus:
(19,8%) alla 15 a
(60,5 %) 15-59 a
(19,7 %) 60 a ja vanemad
Rahvastik vananeb.
Keskmine eluiga: meestel 77 aastat ja naistel 84 aastat.
Sündimus: 13 ‰
Suremus: 9‰
Väikelaste suremus: 3,6 ‰
(Liiber, Rootsmaa, Saar, Uibo, 2007:82)
Sündimus on vähenenud viimaste aastate jooksul.
Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid.
Prantsusmaa on teises etapis demograafilise ülemineku etapis.
SUURIMAD LINNAD

76% rahvastikust elab linnades.
Suurimad linnad:

Pariis - 2 175 000 inimest

Marseille - 879 000 inimest

Lyon - 418 000 inimest
(Sandall, Marlborough, 1999:243)
Linnad paiknevad ühtlaselt üle Prantsusmaa. Linnad on tekkinud sinna kuna seal on soodsad elutingimused .
ENERGIAVARAD
Prantsusmaa peamised energiavarad on õli, kivisüsi, maagaas, tuumkütus, ja hüdroelektrienergia.
(France resources...,2009)

Prantsusmaa impordib naftatooteid ja ekspordib kivisüsi.
(France energy import ...,2009)
Pransusmaal on tuumaelektrijaamad .
( power stations France...2009)
Keskmine elektrienergia toodang inimese kohta on 6800 kWh. See näitab et tegu on arenenud riigiga.
(electricity produce...2009)
Minu soovitus energiamajanduse tõhutamiseks, on kasutada säästlikult olemasolevaid ressursse. Tuuleenergiat on võimalik kasutada. Praegune majanduskriis võib takistada uute tuuleelektrijaamade ehitamist.
PÕLLUMAJANDUS
Maa on suures osas põllumajanduslikult hõivatud. Ligi pool riigi pinnast on põldude all.
Enamasti lamedad tasandikud või lauged künkad mis jooksevad põhja ja läände. Mitmest kohast ümbritsevad Prantsusmaad mäestikud, ka Lõuna-Prantsusmaa on mägine. Põllumajanduliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks tegevuseks. Nagu näha on seda ka ära kasutatud: 33% Prantsusmaast on hõivatud põllumaaga.
Prantsusmaa asub parasvöötmes. Tavaliselt mõõdukas, ilma eriliste sündmusteta mõõdukas kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks temperatuuriks +4 °C, kliima on niiske ja pehme. Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima ka piirkonniti. Vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini.
Valitsevad on leet - ja pruunmullad . Happelisus leetmuldades on suur ning toitained on sügavale uhutud. Pruunmullad on ainult nõrgalt happelised, kõrge produktsiooni-võime ja jõudsa aineringega.
Prantsusmaal eristatakse nii leostunud ja leetjaid pruunmuldi.
Mullad on enamasti viljakad .
Prantsusmaal on haritud maad umbes 66, 000, 000 aakrit. Sellest niisutakse regulaarselt
6, 000, 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3, 000, 000 aakri niisutamisega.
Rohumaade niisutamist esineb ka kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest.
Põllumajandusega pole võimalik kõikjal tegeleda, sest Prantsusmaa pind on mõnel poole väga mägine, kuid enamik riigi pinnast on siiski põllumajanduslikult kasutatav.
Sisemajanduse koguprodukti (SKP) järgi on Prantsusmaa maailma majanduses neljandal kohal ja teisel kohal teenuste ja põllumajandustoodete eksportijana. Ekspordist tuleb hiiglaslik tulu ning ka riigi eelarves on põllumajandusele märkmisväärne summa pühendatud. Kaubandusbilanss positiivne, eksporditi mitme miljoni euro võrra rohkem kui imporditi. Sellest järeldub, et Prantsusmaal jätkub küllalt raha põllumajandusega tegelemiseks ning selle arendamiseks .
Tööhõive põllumajanduses on ainult 4.3% osakaal Prantsuse SKP-s on umbes 3%. Kuid siiski moodustavad Prantsusmaa põllumajanduslikud tooted 25% terverst Euroopa Liidu toodangust.
Väga palju on viinamarjaistandusi kuna peamisteks ekspordiallikateks on Prantsusmaa veinid . Need veinid on maailmas laialt levinud ning parima kvaliteediga. Põllumajanduse ekspordiallikaks on ka teravili. Sealt tulevad ka ekstensiivsed teraviljatalud. Teraviljapõllud moodustavad ligi veerandi riigi maast.
Prantsusmaa keskendub ühisele põllumajanduspoliitikale ning püüab olla võimalikult keskonnasäästlik.
Prantsusmaa on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Kuigi riik toodab loomaliha ja teravilja peaaegu võrdselt on nende kõrval ka sama suure toodanguga viinamarjatööstus, milest tulevad ka veinid, mille ekspordis Prantsusmaa on tugevalt esikohal.
Kultuurtaimedest kasvatatakse seal nisu, otra , kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju . Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega.
Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja veisekasvatus . Prantsusmaal ollakse spetsialiseerunud lambajuustu tootmisele, ka linnukasvatus , peamiselt kanad , pardid ja kalkunid , mängib suurt rolli. On ka mõningaid alternatiivseid harusid nt. punahirvede kasvatus.
Eksporditakse väga palju veini, teravilja ning suhkrupeeti ja ka puitu.
Enda tarbeks kasutab riik veini, teravilja, loomi, piima ja kalu. Prantsusmaa rannikul asub üks tähtsaimatest püügipiirkondadest, kust püütakse näiteks sardiine, anšooviseid, makrelle ja ka turska. Ookeanipüügiga ei tegelda.
Impordib suures koguses sigarette mis on ühtlasi ka kõige kallim toode impordis. Teisteks impordiartikliteks on kondiitritooted, sojaubad, šokolaad, juust jt.
Üheks kõige rohkem eksporditavaks tooteks on alati olnud vein. Eksporditakse ka teravilja, juustu, eluskarja ( veised ), rafineeritut suhkrut jt.
Juhib kindlasti veiniekspordiks. Ekspordib veini kaks korda rohkem kui teisel kohal veiniekspordi poolest olev Itaalia. Esikohal on ka odra- ja suhkrupeedi ekspordis
Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega?
Mullastikku on tugevasti mõjutanud inimtegevus.
(Sandall, Marlborough, 1999:248-260)
METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS
Metsad kasvavad 147 698 km2 suurusel maaalal. Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes – Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab , lepp, vaher , saar, pappel , kuusk , pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer , paberi, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud , mida on küll suudetud järjest enam ära hoida ja kontrollida. Prantsusmaal ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Prantsusmaal on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel, ei veeta välja ainult. Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad Prantsusmaad kuna nad ka ekspordivad puitu. Prantsusmaa ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid ( puitplaat , paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Prantsusmaal päris suur osa, näiteks on ta puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises 9. kohal.
(france wood ...2007)
Tööstuse areng
Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti, tsinki , uraani, antimoni, arseeni , kaaliumkarbonaati. Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning veini- keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Enamasti asuvad ettevõtted seal kus on tarbijad. Suurte linnade läheduses nt: Pariisi läheduses.
Eksporditakse väga palju veini, teravilja, kivisüsi ning suhkrupeeti ja ka puitu.
Impordib suures koguses, naftatooteid, sigarette mis on ühtlasi ka kõige kallim toode impordis. Teisteks impordiartikliteks on kondiitritooted, sojaubad, šokolaad, juust jt.
Ülekaalus on rasketööstus ja selles esikohal masinatööstus. Masinatööstus on väga mitmekesine .Lennundus- ja kosmosetööstus: Matra Aérospatiale (Euroopa kontserni Airbus Industrie liige), Dassault Aviation, Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma. Toodab autosid (Citron ja Peugeot)
(Prantsusmaa rahvusvahelised organisat...,2008)
Kõrgtehnoloogia arengueelduseks Prantsusmaa võiks olla see, et riik on kõrgelt arenenud majandusega riik.
TRANTSPORDI ISELOOMUSTUS
Infrastruktuuri arengut Itaalias takistavad näiteks suured mägised alad Prantsusmaa keskosas ning loodusvarade vähesus ja otsa saamine (metsa, puidu, maakide ).
Riigi sisevedudes võiksid olulisteks transpordiliikideks olla autotransport ja raudteetransport , sest nende transpordivahenditega saab kõige kiiremini ja paremini riigis kaupa vedada. Rahvusvahelistes vedudes võiksid olululisteks transpordiliikideks olla õhutransport, sest siis saab eksportida kergesti riknevaid ja õrnu kaupu, kuid ka autotransport on väga oluline. Autotransporti kasutades saab kiiresti ja ka odavalt eksportida oma maa toodangut naaberriikidesse. (nt Itaaliasse) (Sandall, Marlborough, 1999:271-275)
Prantsusmaal on maanteid 547030 km.Teedevõrk on kõige tihedam suuremate linnade ümbruses, sest neis kohtades paiknevad suured tööstusettevõtted ja liigub ringi palju inimesi. Kõige hõredam on teedevõrk mägedes kuna nendes kohtades ei ole võimalik teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. (France surface km....2009)
Raudteid on 29 100km. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Prantsusmaa ka naaberriikidega raudteeühendus – Itaalia, Šveitsi, Sloveenia ja Austriaga. (france railway...2008)
Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 8568 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod on mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Siseveeransport ei sobi, kui jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole vedada, vedu on aeglane, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid), jõed võivad talvel külmuda. Siseveetransport sobib, kui veetavad kogused suured ja mahukad (puit (parvetamine), kütuse, transpordivahendid , maavarad ),kuid võivad olla väiksemad kui raudtee - ja meretranspordil. Seine jõgi on pikim ning se on ka tähsaim siseveetee. (inlandwater...2010)
Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport . Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada kaupa välisriikidesse. Suurimad sadamad on Marseille, Nice ja Brest.
(France seaports...2007)
Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Prantsusmaal on on 55 lennujaama .
(airporst in France....2010)
TURISM
Prantsusmaa on tuntud turismimaa . See on tingitud ilusast loodusest, huvitavast ajaloost, paljudest vaatamisväärsustest. Prantsusmaa peamised vaatamisväärsused on Pariis, seal asuvad Louvre, Picasso muuseum , Rodini muuseum , Pompidou -nimeline kultuurikeskus. Eiffeli torn on Pariisi kõige tuntum ehitis, linna sümbol. Versaille loss ka üks tuntuimaid ajaloolisi ehitisi . Kõige rohkem külastatakse Pariisis asuvat Eiffeli torni. Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet. Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki, enamasti Pariisi. 5,5 protsenti moodustab turism Prantsusmaa sisemajanduse kogatoodangust.
(Prantsusmaa turism...2010)
KASUTATUD KIRJANDUS
Sandall,P., Marlborough,V. (1999). Geographica. Australia: Random House.
France resources
http://www.discoverfrance.net/France/DF_resources.shtml [vaadatud: 01.05.2010.]
Melany. (2009). France energy import http://ec.europa.eu/energy/energy_policy/doc/factsheets/mix/mix_fr_en.pdf [vaadatud: 01.05.2010.]
Power stations France
http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/europe/article3193447.ece [vaadatud: 01.05.2010.]
Coutsoukis, P. (1999) electricity produce of France. http://www.photius.com/wfb1999/france/france/electricity.html [vaadatud: 02.05.2010].
Liiber,Ü., Rootsmaa,V., Saar,E., Uibo,M. ( 2007). Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto.
Souchon, R. (2007) france wood
http://fr.countrysearch.tradekey.com/wood.ht m [vaadatud: 02.05.2010].
Sonn, M-L. (2008) Prantsusmaa rahvusvahelised organisatsioonid http://www.slideshare.net/guest7ed5b4/prantsusmaa-rahvas-ja-majandus [vaadatud: 02.05.2010].
France railway
http://www.eurail.com/eurail-countries-france [vaadatud: 02.05.2010].
inland water lenght
http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6VGG-3T7CHPK-7&_user=10&_coverDate=10%2F31%2F1997&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_sort=d&_docanchor=&view=c&_searchStrId=1318518365&_rerunOrigin=google&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=927c510c4a43434effe90f2fb6b05bb5 [vaadatud: 02.05.2010].
France surface km lenght
http://fr.wikipedia.org/wiki/G%C3%A9ographie_de_la_France [vaadatud: 02.05.2010].
France
http://about-france.com/ [vaadatud: 02.05.2010].
Airporst in France
http://www.airportsinfrance.co.uk/ [vaadatud: 02.05.2010].
Prantsusmaa turism
http://www.vm.ee/?q=et/node/8066 [vaadatud: 02.05.2010].