Prantsusmaa Referaat (0)

1 Hindamata

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik
prantsuse République Française
<}}
<}}
<}} <}}
<}}
<}} <}}
<}}
<}} <}}
<}}
<}} <}}
<}}
<}} <}}
<}}
<}} <}}
<}}
<}} <}}
<}}
<}} <}}
<}}
<}} <}}
<}}
Prantsusmaa lipp
Prantsusmaa vapp
Juhtlause
Liberté, Égalité, Fraternité
(Vabadus, võrdsus, vendlus)
Riigihümn
Marseljees
Pealinn
Pariis
Pindala
547 030 km2[1],
meretaguste piirkondadega
674 843[2] km2
Riigikeel (ed)
prantsuse
Rahvaarv
64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; 2010),
ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010)
Rahvastiku tihedus
97 in/km2
Riigikord
semipresidentaalne vabariik
President
Nicolas Sarkozy
Peaminister
François Fillon
Iseseisvus
6. juuni 1523
SKT
2,108 triljonit USD (2009)
SKT elaniku kohta
33 678 USD
Rahaühik
euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen
.fr
ROK-i kood
FRA
Telefonikood
33
Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg , Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco , Andorra ja Hispaania .
Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO -sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.

Loodus

Pinnamood

Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France 'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo , millel on vanu koonuseid ja kraatreid . Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid).
Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid . Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.

Loodusvarad

Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit , tsink, uraan , antimon, arseen , kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2]

Looduslikud ohud

Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid , põuad, metsatulekahjud . Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2]

Riik

Nicolas Sarkozy

Riigikord

Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.

Haldusasutused

Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium .

Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines)
Prantsusmaa piirkonnad

Alsace

Akvitaania (Aquitaine)

Auvergne

Alam- Normandia (Basse-Normandie)

Burgundia (Bourgogne)

Bretagne (bretooni keeles Breizh)

Keskpiirkond (Centre)

Champagne-Ardenne

Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus)

Franche-Comté

Ülem-Normandia (Haute-Normandie)

Île-de-France

Languedoc-Roussillon

Limousin

Lorraine

Midi-Pyrénées

Nord -Pas-de-Calais

Pays de la Loire

Picardie

Poitou-Charentes

Provence-Alpes-Côte d'Azur

Rhône-Alpes

Sümbolid

Riiklikud sümbolid

Riigilipp
Hümn
Deviis

Rahvuslikud sümbolid

Marianne
Gallia kukk

Tähised

Vapp

Majandus
Eurotsooni liikmesriigid (tumesinisega)
Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi.
Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%.[2]
SKP jaotumine
sektoritesse[2]
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
1,8%
Tööstus
19,3%
Teenindus
78,9%
Tööjõu jaotumine sektoritesse[2]
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
3,8%
Tööstus
24,3%
Teenindus
71,8%

Eksport

Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on[2]

masinate ja autode varuosad
lennumasinad
plastikatooted
kemikaalid
ravimid
raud ja teras
joogid

Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 15,88%, Itaalia 8,16%, Hispaania 7,8%, Belgia 7,44%, Suurbritannia 7,04%, Ameerika Ühendriigid 5,65%, Holland 3,99% (2009).[2]

Import

Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on[2]

masinate varuosad
autod
toornafta
lennumasinad
plastikatooted
kemikaalid

Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11.61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72%, Hiina 4,44% (2009).[2]

Energeetika

77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades.
2007. aastal toodeti 535,7 miljardit kWh elektrit, millest kasutati 447,2 miljardit kWh. 2008. aastal eksporditi 58,69 miljardit kWh ja imporditi 10,68 miljardit kWh.[2]

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RaveO Õppematerjali autor

Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiseltvulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe

Geograafia

Rohkem sarnaseid