Prantsusmaa referaat (0)

Tallinna Järveotsa Gümnaasium

PRANTSUSMAA

Referaat

11. A

2011
RIIGIKAART
Minu joonis
Tegelik kaart
Minu põhiliseks veaks oli eksimine riigi väliste kontuuridega. Unustasin kaardile märkida ka saare. Selle põhjuseks võis olla kehv mälu.

ANDMED

Prantsusmaa asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Prantsusmaa naaberriigid on  Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Prantsusmaa piirneb kagust Vahemerega loodest Atlandi ookeaniga. Prantsusmaa on tähe kujuline.
Prantsusmaa pikkus ja laiuskraadid: 45 kraadi pl ja 5 kraadi ip. Pariisi geograafilised kordinaadid: 48.856667°N 2.350833°E. Pariisi kaugus minu kodulinnast on 1863 km. Kellaaja erinevus Eesti ja prantsusmaa vahel on 1h. Prantsusmaa aeg on Eesti ajast 1 tunni võrra taga.

PINNAMOOD

Põhja-Prantsusmaal, enamasti Île-de- France 'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Nõo idaäärel on enamasti lubjakivist formeeruvad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i veerel, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.
Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.
Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik ) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest .
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo , millel on vanu koonuseid ja kraatreid . Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid , on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel küündivad Püreneed 3350 m kõrguseni. (Prantsusmaa 2011)

Mäestikud ja tasandikud:
( France mountains 2010)
Pinnamood mõjutab Prantsusmaad nii positiivselt kui ka negatiivselt. Mitmekülgne pinnamood meelitab turiste. Alpid ja ka Mont Blanc, mis on suurim mägi Lääne-Euroopas on turistide jaoks atraktiivne .Samas võivad kõrged mäed olla takistuseks põldude rajamisele kui ka kauba transportimisel, eriti riigi idaosas.
Maavarad

• Kivisüsi
  
• Raud
  
• Maak
  
• Boksiit
  
• Kala
  
• Puit
  
• Tsink
  
• Kaaliumkarbonaat
  

(France natural resources...2010)

Riigi asend laamtektoonikast lähtudes:

Prantsusmaa asub Euraasia laama kagu osas. (laamad...2010) Ainuke vulkaan Prantsusmaal on Chaîne des Puys, aga see pole aktiivne. (volcanos in France...2010) Prantsusmaal on keskmise tugevusega maavärinaid olnud, kuid need ei mõjuta väga inimtegevust. (earthquakes in france)

KLIIMA

Kliima

Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Prantsusmaa ilma kujundab ka Vahemeri. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. (Sandall,P., Marlborough,V. (1999).

Kliima vööde: Kontinentaalne ja ookeaniline
Keskmine temperatuur: Suvi: 17.6°C, Talv: 3.7°C.
Keskmised sademed: Suvi: 48.4 mm, Talv: 53.0 mm. Kokku kuni 637.2 mm aastas.
(france climate)

Võrdlus Eestiga

Aasta sademete hulk on enam-vähem sama, temperatuur kõigub Eestis palju rohkem kui Prantsusmaal. Temperatuuri erinevus tuleb peamiselt erinevast kliimavöötmest. Sademete hulk on sama, kuna mõlemad riigid on mõjutatud Atlandi ookeanist . (Eesti...2011)

Õhu saastumine:

Prantsusmaa majanduslik arengutase on kõrge, seega on ka probleeme õhu saastumisega. Transpordil on kõige suurem osa õhu saastamisel. Inimesed sõidavad palju autodega ja tihtipeale on peres rohkem kui üks auto. Transportida tuleb ka toodetavaid kaupu näiteks veini.

Ilmastikukatastroofid:
Enamik ilmastikukatastroofe on seotud kuumalainete, tormide ja tornaadodega.
Näited:
14.08.2003 kuumalaine tapab 10 000 inimest.
28.02.2010 torm 40 ohvrit
4.08.2008 tornaado tapab 3 inimest. ( weather disasters)

VESI

Riigi veevarud on piisavad. (water resources) Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Veetransport majandusele suurt mõju ei avalda.Jõgede peamiseks toiteallikaks on sulanud lumi ja sademed, lisaks ka Vahemeri.(Prantsusmaa jõed...2009) Veetaseme kõikumist võib esineda kevadel kui ilmad lähevad soojemaks ja lumi hakkab sulama. Kõikidel Alpidest tulevatel jõgedel esineb üleujutusi. (overflow of french...) Prantsusmaal pole suuri järvi. Tähtsaim järvedest on Genfi järv, mis on suurim Alpides asuvatest järvedest ja Lac du Bourget, mis on suurim ja sügavaim järv Prantsusmaal. (prantsusmaa järved..2010) Veekogude puhtusega on olnud probleeme. Kõige rohkem reostub vesi argukultuurse tegevuse tagajärjel. On esinenud ka tuumaelektrijaama põhjustatud reostusi. (france water pollution...2000)

KASUTATUD KIRJANDUS
Sandall,P., Marlborough,V. (1999). Geographica. Australia : Random House.

Prantsusmaa 2011

http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa [vaadatud: 24.03.2011.]

France mountains 2010
http://www.google.com/imgres?imgurl=http://www.france-pub.com/maps/map-mountains-france.jpg&imgrefurl=http://www.france-pub.com/emap2.htm&h=663&w=700&sz=79&tbnid=ZTNCLr4R_ghmBM:&tbnh=133&tbnw=140&prev=/images%3Fq%3Dfrance%2Bmountains&zoom=1&q=france+mountains&usg=__GhIs0ZE_2XfvJqFMrelqq8bVe3k=&sa=X&ei=mluLTf2LG8eXOp3SpJIO&ved=0CEAQ9QEwBA [vaadatud: 24.03.2011.]
France natural resources 2010
http://www.indexmundi.com/france/natural_resources.html [vaadatud: 24.03.2011.]

Laamad 2010

http://www.google.com/imgres?imgurl=http://geo.haridus.eu/geoloogia/laamad2.jpg&imgrefurl=http://geo.haridus.eu/geoloogia/maakoor_on_lhenenud.html&usg=__eXpKuR52-EjRdi4xh8CQjHZoy-U=&h=417&w=613&sz=75&hl=en&start=0&zoom=1&tbnid=m_kb7kbB3aAadM:&tbnh=121&tbnw=173&ei=gV-LTZPFCIiBOu3s_bwN&prev=/images%3Fq%3Dlaamad%26um%3D1%26hl%3Den%26client%3Dsafari%26rls%3Den%26biw%3D1280%26bih%3D690%26tbs%3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=488&vpy=90&dur=2845&hovh=185&hovw=272&tx=161&ty=51&oei=gV-LTZPFCIiBOu3s_bwN&page=1&ndsp=26&ved=1t:429,r:2,s:0 [vaadatud: 24.03.2011.]

Volcanos in France 2010

http://wiki.answers.com/Q/Are_there_any_active_volcanoes_in_France [vaadatud: 24.03.2011.]

France climate

http://www.french-property.com/regions/centre/weather-climate/ [vaadatud: 24.03.2011.]

Eesti 2011
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Kliima [vaadatud: 25.03.2011].
Weather disasters
http://www.mapreport.com/citysubtopics/france-d-h.html [vaadatud: 25.03.2011].
Water resourses
http://www.waternunc.com/gb/ageau2gb.ht m
[vaadatud: 25.03.2011].
Prantsusmaa jõed 2009
www.miksike.ee/docs/referaadid/prantsusmaa. [vaadatud: 25.03.2011].
Overflow of France rivers
query.nytimes.com/gst/ abstract .html?res.. [vaadatud: 25.03.2011].
Prantsusmaa järved 2010
et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Prantsusmaa_järved [vaadatud: 25.03.2011].
France water pollution 2000
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:RG8pvaLUQHoJ:www.politique-eau.gouv.fr/article.php3%3Fid_article%3D199%26idRubSel%3D181%26id_parent%3D%26id_rubrique%3D218%26id_pere%3D+france+water+pollutionb&cd=1&hl=en&ct=clnk&client=safari&source=www.google.co m [vaadatud: 25.03.2011].