Prantsusmaa (10)

4 HEA

Prantsusmaa
Referaat

SISUKORD

SISUKORD 2
Sissejuhatus 3
3
1. Loodus 4
1.1 Relieef 4
Kõrged mäed 5
1.2 Kliima 6
1.3 Vetevõrk 6
2. Rahvastik 7
Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid , keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide , roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema. Kunagi vaadeldi Prantsusmaad vaid kui intellektuaalide kodumaad . Äärelinnades, banlieues, on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid ( endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased ), aafriklased, itaallased , hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Prantsusmaa rahvaarv on umbes 62,1 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe´el ja Réunionil - sündinud kodanikud. Portugalist ja Alžeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust. Marokolased jäävad neist pisut maha, neid on 1 %. Ülejäänud elanikkonna hulgas on praktiliselt maailma kõigi rahvaste esindajaid. Ealine jaotus: (19,8%) alla 15 a (21,7%) 15-29 a (22,4%) 30-44 a (16,4%) 45-59 a (13,6%) 60-74 a (6,1%) 75+ a 8
Keskmine eluiga on 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat ja naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid . Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased – 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln. 9
3.Majandus 10
3.1 Põllumajandus 10
3.2 Tööstus 10
3.3 Majandus sidemed 11
Eesti ja Prantsusmaa majandussuhted 11
Kokkuvõte 13
Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest.
Prantsusmaa Vapp Prantsusmaa Lipp Prantsusmaa asukoht kaardil

1. Loodus

1.1 Relieef

Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France 'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on kohati väga tasane . Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.
Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne 'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.
Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik ) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest .
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo , millel on vanu koonuseid ja kraatreid . Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid , on rannajoon sakiline.
Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.

Kõrged mäed

Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.

1.2 Kliima

Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga , kus domineerivad soojad suved ja külmad talved . Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone 'i orgu umbes 100 päeva aastas.

1.3 Vetevõrk

Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine , Loire , Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale.
Pikimad jõed:

Loire - 1006 km

Rhone - 812 km

Seine - 776 km
Mont-Saint-Micheli laht on laht Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahel. Mont-Saint-Micheli lahes asub Mont-Saint-Micheli saar.Mont-Saint-Michel ja selle laht võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1979. aastal.

2.Rahvastik

Rahvuse sünd
Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast.
Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema. Kunagi vaadeldi Prantsusmaad vaid kui intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades, banlieues, on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased.
Prantsusmaa rahvaarv on umbes 62,1 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe´el ja Réunionil - sündinud kodanikud. Portugalist ja Alžeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust. Marokolased jäävad neist pisut maha, neid on 1 %. Ülejäänud elanikkonna hulgas on praktiliselt maailma kõigi rahvaste esindajaid.
Ealine jaotus:
(19,8%) alla 15 a
(21,7%) 15-29 a
(22,4%) 30-44 a
(16,4%) 45-59 a
(13,6%) 60-74 a
(6,1%) 75+ a

Keskmine eluiga on 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat ja naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9.
Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased – 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln.

3.Majandus

Majanduse iseloomustus
Prantsuse majanduse tugevateks külgedeks võib pidada lennuki-, auto- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suhteliselt madalat inflatsiooni, kõrget töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu ning Prantsusmaa keskset asendit Lääne-Euroopas ja hea kommunikatsioonivõrku. Samal ajal võib nõrkadeks külgedeks pidada Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust, ekspordi liigset orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi.

3.1 Põllumajandus

Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. Peamine teravili on nisu, lõunaosas ka riis ; igal pool kasvab kartul , suhkrupeet, lina, tubakas ja päevalill. Palju on aedu kus kasvatatakse õunu, pirne, ploome, kirsse , pähkleid, marju; lõunaosas ka aprikoose, virsikuid, oliive ja tsitrusvilju.

3.2 Tööstus

Prantsusmaa on rohkem tööstus- kui põllumajandusmaa. Tööstuse kogutoodangult on ta maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle , valmistatakse mitmesuguseid masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid , laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade valmistajana: kosmeetikatooted , lõhnaõlid, ehted , daamide rõivad, kübarad ja kindad , portselan, mööbel ja palju muud. Prantsusmaad külastab igal aastal miljoneid turiste, kuna riigis on palju arhitektuuri-, kunsti- ja ajaloomälestusi, muuseume ning teatreid. Vahemere rannik on aga hea piirkond suvitamiseks.

3.3 Majandus sidemed

Eksport

Vein

Autod

Lennumasinad

Autode tagavaraosad

Ravimid

Elektroonikatooted

Import

Autod

Naftatooted

Automaatikaseadmed

Autode tagavaraosad

Naftatooted
Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia , Saksamaa, Hispaania ja Norra , Euroopa Liidu maad.

Eesti ja Prantsusmaa majandussuhted

Eesti – Prantsusmaa majandus- ja kaubandussuhted on võrreldes poliitilise ja kultuurialase suhtlemisega tagasihoidlikumad, ehkki ärikontaktid ja kaubavahetus on aastate lõikes pidevalt kasvanud. 2000. aasta mais loodi Tallinnas Eesti – Prantsuse äriklubi c.a.f.e. ( club d’affaires franco -estonien), kuhu kuulub üle 80 füüsilise ja juriidilise isiku. 2002. aasta juunis kirjutati alla Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Pariisi Kaubandus-Tööstuskoja vaheline koostöökokkulepe.
Majanduslepingud
Eesti ja Prantsusmaa vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud. Eesti ja Prantsusmaa vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Peamised kehtivad kahepoolsed majanduslepingud on:

Maanteetranspordileping;
Investeeringute vastastikuse kaitse leping;
Topeltmaksustamise vältimise leping.

Kaubavahetus
Eesti – Prantsusmaa kaubavahetus pole olnud eriti mahukas, kuid on viimase kümne aasta jooksul suurenenud ligi 15 korda.
Eesti- Prantsuse kaubavahetus (põhikaubandus, miljonites eurodes)
eksport
import
1999
32,0
51,3
2000
46,5
84,5
2001
40,2
100,8
2002
49,5
113,5
2003
69,1
121,1
2004
71,3
132,3
2005
74,6
163,9

Kokkuvõte

Referaadi põhjal võin öelda, et Prantsusmaa on üks huvitavamaid Euroopa riike. Prantsusmaal on olnud pikk ja huvitav ajalugu. Prantsusmaal on ka kirev loodus. Seal on palju jõgesid, paljud jõed on ühendatud kanalitega. Seal asub ka Euroopa kõrgeim mäetipp - Alpides on 4810 meetrikõrgune Mont Blanc ja võrratu Eiffeli torn.
Eiffeli torn