Prantsusmaa (1)

Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik
République Française
Prantsusmaa lipp
Prantsusmaa embleem
Deviis : Liberté, Égalité, Fraternité
(Vabadus, võrdsus, vendlus)
Riigikeel
prantsuse keel
Pealinn
Pariis
President
Nicolas Sarkozy
Peaminister
François Fillon
Pindala
547 030 km²
Rahvaarv (2007)
Rahvastiku tihedus
64 102 000
110 in/km²
Rahaühik
euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn
marseljees
Üladomeen
.fr
Maakood
33
Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania .
Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige
Loodus
Pinnamood
Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France 'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.
Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.
Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik ) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest .
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo , millel on vanu koonuseid ja kraatreid . Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid , on rannajoon sakiline.
Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.
Kõrged mäed
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid . Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.

Riigikord

Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant.

Haldusasutused

• Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium
  

Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines)

Alsace

Akvitaania (Aquitaine)

Auvergne

Alam- Normandia (Basse-Normandie)

Burgundia (Bourgogne)

Bretagne (bretooni keeles Breizh)

Keskpiirkond ( Centre )

Champagne-Ardenne

Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus)

Franche-Comté

Ülem-Normandia (Haute-Normandie)

Île-de-France

Languedoc-Roussillon

Limousin

Lorraine

Midi-Pyrénées

Nord -Pas-de-Calais

Pays de la Loire

Picardie

Poitou-Charentes

Provence-Alpes-Côte d'Azur

Rhône-Alpes

Sümbolid

Riiklikud sümbolid

• Riigilipp
  
• Hümn
  
• Deviis
  

Rahvuslikud sümbolid

• Marianne
  
• Gallia kukk
  

Majandus

Eksport

Vein

Autod

Lennumasinad

Autode tagavaraosad

Ravimid

Elektroonikatooted

Import

Autod

Naftatooted

Automaatikaseadmed

Autode tagavaraosad

Naftatooted
Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia , Saksamaa, Hispaania ja Norra.

Energeetika

77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades.

Ajalugu

Gallia

Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad ( erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana- Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa.

Frangid

Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vaatu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile.
Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks.
Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg . Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja-Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri , 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi.
Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814–840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884–887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki.