Prantsusmaa (0)

OLUSTVERE TEENINDUS JA –MAAMAJANDUSKOOL
PK1
Birgit Väljas
Prantsusmaa
Referaat
Juhendaja : Endla Pesti
Olustvere 2013

Prantsuse Vabariik
Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg , Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco , Andorra ja Hispaania .
Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO -sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.
Prantsusmaa lipp
Prantsusmaa rahvuslik embleem
Pinnamood
Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France 'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.
Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.
Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik ) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest .
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo , millel on vanu koonuseid ja kraatreid . Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid).
Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid , on rannajoon sakiline.
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.
Loodusvarad
Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak , boksiit , tsink , uraan , antimon, arseen , kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2]
Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi.
Maakasutus
Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.
Looduslikud ohud
Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud . Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.
Lennundus
Prantsusmaal on 474 lennujaama , millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14. Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat . Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid.
Raudteed
Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine.
Sõiduteed
Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal ja Euroopas esimesel kohal.
Riigikord
Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on alates 2012. aasta 15. maist François Hollande , kes sai presidendivalimistel 52% häältest. Nicolas Sarkozy võttis 48% häältest.
Majandus
Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang  (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi.
Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%.
SKP jaotumine
sektoritesse
(2009)
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
1,8%
Tööstus
19,3%
Teenindus
78,9%
Tööjõu jaotumine sektoritesse
(2005)
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
3,8%
Tööstus
24,3%
Teenindus
71,8%
Juhtlause
Liberté, Égalité, Fraternité
(Vabadus, võrdsus, vendlus)
Riigihümn
Marseljees
Pealinn
Pariis
Pindala
547 030 km2,
meretaguste piirkondadega
674 843 km²
Riigikeel (ed)
prantsuse
Rahvaarv
64 768 389 (koos meretaguste piirkondadega; 2010),
ilma nendeta 62 814 233 (juuli 2010)
Rahvastiku tihedus
97 in/km²
Riigikord
semipresidentaalne vabariik
President
François Hollande
Peaminister
Jean-Marc Ayrault
Iseseisvus
6. juuni 1523
SKT
2,108 triljonit USD (2009)
SKT elaniku kohta
33 678 USD
Rahaühik
euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen
.fr
ROK-i kood
FRA
Telefonikood
33
Prantsuse Vabariik
Allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa
http://pilt.delfi.ee/picture/8938271/
http://www.reisiguru.ee/lugu/251