eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused
asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. 3) Arveldus –ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. 4) Muu - kinkekaardid, taaratsekid Tagatuse alusel 1) Kullastandard 2) Kullastandardi taastamise ajajärk 3) Bretton Woodsi süsteem 4) Kaasaegne süsteem Valuutakursi alusel 1) Rahvuslik maksevahend (traditsiooniline kursside sidumine) 2) Rahvusliku maksevahendi puudumine (nn dollariseerimine) 3) Valuutaliit (riigis tegutsev keskpank loobub ise rahapoliitikast) 4) Valuutakomitee (sõltumatu emiteerija süsteem) 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte – VT. TÖÖLEHT 2 RAHAPOLIITIKA 11. Rahapoliitika olemus, eesmärgid - ehk monetaarpoliitika, eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega 12
Rahasüsteeme liigitatakse raha vormi alusel, tagastuse alusel ja valuutakursi alusel. 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte Keskpank annab raha välja pankadele ja pangad omakorda inimestele. Kogu asi on laenude peale ülesehitatud. 11. Rahapoliitika olemus ja eesmärgid Rahapoliitika eesmärk on säilitada stabiilselt madal hinnatõus ja tagada parimad võimalused majanduskasvuks. 12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus Leebe rahapoliitika puhul on raha rohkem ringluses. Lisaks on intressimäärad madalad. Karmi rahapoliitika puhul on raha vähem ringluses ning intressimäärad on kõrged. 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed Avaturuoperatsioonid Pankade likviidsuse parandamine. Püsivõimalused e. diskontormäär Keskpank laenab alati raha. Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud % osa, mida tuleb hoida reservina Keskpangas. Erakorralised vahendid võlakirjade soetamine. 14. Eesti Panga ülesanded
Kullavarud hakkasid kokku kukkuma ja kuld kogunes ärimeeste taskusse. Reservi enam ei olnud. Majanduskriis 30.ndatel aastatel. Usaldus riikide vahel kadus, majandused läksid kaosesse. II maailmasõda. Föderaalreserv lõpetas 68.ndal aastal kullastandardi, kuna vahetas kulla vastu raha. Valuutakomitee süsteem – omane arengu- ja väikeriikidele. Usaldust on rahale raske tagada. Kogu ringlusesse suunatav raha peab olema tagatud väärismetalli või tugeva valuutareserviga. Kogu valuuta peab olema seotud mõne tugeva välisvaluutaga, fikseeritud kursiga. Kauba hind kujuneb kõige selgemalt turul – nõudmise ja pakkumise suhtest. Analüüsitakse valuuta ostu-müügi kurssi. (1 Eesti oma raha = 10 rubla) Saadeti raha valuutaturule. 1DEM = 80 Rubla. 1 DEM = 8 EEK Rahareform Eestis 92. aastal 20-22. juuni. 04:00. Kõige kaugemasse punkti suudeti raha viia kolme tunniga, ehk kella seitsmeks on kõigis punktides raha olemas. Rahajaotus punktid pidid raha laiali jagama 7:00-10:00.
Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes.
3)Täisväärtuslik kaupraha 1)sularaha, 2)krediit(maksekaart), 3)jooksevkonto, 4)lühiajalised võlakirjad, 5)pikaajalised võlakirjad, 6)aktsiad, 7)materiaalne vallas ja kinnisvara 6. Kullastandardi olemus -raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetavate pangatähtede vormis. Puhas kullastandard-nt.Vana-Roomas kogu ringluses olev raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetes. 19.saj kullqastandard-rahvuslik valuuta seotud kulla varude ja kulla hinnaga 1821-1914 nn klassikalised kullastandard, raha Kullastandardi taastamise ajajärk 1919-1971 Iga riik määras oma raha kullasisalduse 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus Bretton Woodsi periood 1944-1971- toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis Eesti krooni kasutuselevõtt 1985a isemajandava Eesti projekt 1989a ametlikult kurss enda rahale, konkurss paberraha kavandite saamiseks
3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel
o Inflatsioon ei tohi ületada 1,5% EL-u kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist o Pikkajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra o Eelarve defitsiit 3% SKP-st o Riigivõlg 60% SKP-st o Vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt kaks aastat Euroala riigid: Austria, Belgia, Eesti, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Sloveenia, Slovakkia Üleminekuetapp 1. 1999.a hakkas tööle Euroopa Keskpank 2. Fikseeriti euroga liitunud valuutade kurssid 3. Euro tuli käibele arveldusrahana 4. Euro tuli käibele sularahana Ühisraha peaks · suurenema turu efektiivsus · kaduma lisakulud, mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga · suurenema rahvusvaheline stabiilsus · suurenema hinnastabiilsus Probleemid: usaldus uue raha vastu, väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toetuseks, suureneb risk kaubadefitsiidi kontrolli alla saamiseks 4
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid
Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7
koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Valuutakursi liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
üritatakse uuesti ellu viia peale sõja lõppu, kuid seda ei suudetud teha, sest Suur Depressioon (ülemaailma majanduskriis) algas. Kullastandardi süsteem lõpetab toimimise täielikult II MS ajal. Jäi aga veel 1 väljund (kuni 1968) vahetas USA föderaalpank II MS osalenud riikide keskpankade dollarid kulla vastu. Kurss tuleb määrata mingi kindla toimiva välisvaluuta suhtes. Kroon nt seoti Saksa margaga. Aga nüüd oli kursi küsimus. Selleks kujunes 1/8-le. Kuna rublaga kurss oli selge, siis saadeti agendid turule, kus selgitada rubla ja marga kurss ning sellest pandi paika krooni kurss. Väärtus oli ülehinnatud. Teine süsteem on valuutakomitee süsteem: (Eestis rakendati seda) 1. Omavaluuta ehk koduvaluuta peab olema seotud ühe tugeva välisvaluutaga jäigalt (fikseeritud kurss). (Eesti kroon ja Saksa mark üks kaheksale) 2. Teine valuuta komitee süsteemi tingimus: kogu ringluses olev rahamass peab olema
16. Maastrichti kriteeriumid - Hindade stabiilsus inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra Eelarvepuudujääk liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Riigivõlg - ei tohi ületada 60% SKT-st Vahetuskursi stabiilsus - kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. Stabiilsed intressimäärad pikaajalised intressid tohivad kolme kõige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendi võrra 17. Euroala kujunemine I etapp - `70 - rahaliidu I kavand, Werneri plaan 20. saj algus II etapp - Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted `73-'86 ühenduse territooriumil III etapp - `86 - Ühtne Euroopa Akt `86-2004 `90 - Schengeni leping `92 - Maj.& rah
Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1. Nordea BankFinlandEesti filiaal 2. AS SEB Pank 2. DanskeBankA/S Eesti filiaal 3. BIGBANK AS 3. AS CitadelebankaEesti filiaal 4. AS LHV Pank 4. FolkiaAS Eesti filiaal 5. AS DNB Pank 5. PohjolaBankplcEesti filiaal 6. AS Eesti Krediidipank 6. Scania FinansAB Eesti filiaal 7. Tallinna Äripanga AS 7. SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal
Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest. 1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides 2 samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid
Kindlustunne, mille enne andis võimalus kasutada raha edukalt ka mõnel teisel otstarbel, tuleb nüüd tagada teisiti. Kindlustunne annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha, näiteks kuldmüntide vastu. 8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist,
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eesti rahaloomeasutused: •Eesti Pank, •krediidiasutused, •hoiu-laenuühistud, •rahaturufondid. Raha pakkumine 20.Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja 21.Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) 22.Rahamassi suhtarvud 23.Intressimäära kujunemise teooriad 24.Võlakirjade hind ja intressimäär 25. 26.Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad • nn. Baasintressimäär: Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär – need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa. • Hoiustamise intressimäär - pangad võivad seda intressimäära kasutada üleööhoiustamisel Eurosüsteemis • Laenamise intressimäär – üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemi poolt 27
Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud laen repo vormis, st ostu- tagasimüügi tehingu vormis 2. Kasutusala järgi tarbijakrediit krediitkaardid arvelduskrediit käibekapitali krediit investeerimislaen krediit väärtpaberioperatsioonideks eksport ja importkrediit
o 2011.a EURO 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. o Uks voimalus rahasüsteeme liigitada on jagada nad kaheks: nn sea- duse sunniga loodud rahasüsteemid (nimetatud ka riiklikud raha- susteemid) ja alternatiivsed eraalgatuslikud rahasusteemid. o Rahasusteeme voib eristada ka valuutakursi liigi jargi o Rahasusteeme on voimalik liigitada ka lahtuvalt ajaloolisest aspektist. 10. Lääne rahasüsteemi toimimise pohimote. Keskpank Laen 100 ja intress x Uus laen x+y Soetab sisendeid Pank Laen 100, intress Sisendi x+y muuja Töötasu 100 Kust tuleb Talunik intressimaar Tagasimakse
maksta ( tsekkide eest). Et oma nahka päästa, hakkavad hoiustajad raha hoidjate teenustasu vähendama, et nad rohkem uut raha sisse tooks. Natuke see aitas, kuid lõpuks pidid hoiustajad rahvale peale maksma, et nad oma vaba raha neile tooks. See on klassikalise panga sünd. Hoiustajatele makstakse intresse, laenajad peavad maksma peale. USALDUSRAHA EMISSIOON- rahal puudub osaliselt või täielikult väärismetalli või konverteeritava valuuta tagatus. Isegi kui väike osa ei ole tagatud, siis see on ikkagi juba usaldusraha. Sinna maale kui ei laenatud raha pangast välja, oli raha kullaga tagatud. 19. saj lõpuni ja 20. Saj alguse osas kehtis enamikes riikides convert. Pangatähtede süsteem, mis tähendas, et tsekikviitungit saab vahetada kulla vastu. See süsteem hakkas lagunema , selle algus on I maailmasõda. Sõja seisukorras kaotab riigi valuuta oma usalduse. Arveldused riikide vahel ei saa toimuda rahvusvaheliste
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
kui tänapäevaseid konkreetsete toodete laata; 2) Vahetusvahend (raha), mida aktsepteerivad nii ostjad kui ka müüjad erinevates kohtades ja aja jooksul. 12. Raha defineerimise viisid. Kaupraha – kaup, millel on väärtust ka siis kui seda ei saa kasutada rahana. Kaupa esindav raha on siis kui teda ei saa kasutada rahana ja on väikese väärtusega või väärtusetu. Nt kinkekaart mida saab vahetada kauba vastu poes. Tehinguga seotud keskpank. Dekreetraha – paberraha või odav metal mis on valitsuse dekreediga kuulutatud täitma raha funktsioone Krediitraha – Kaupa esindavast rahast samm edasi on krediitraha, mille vahetamise kohustust keskpank endale ei võta. Krediitraha on ökonoomne ja odav. Krediitraha ringlusesse andmine ja ringluses hoidmine on võimalik raamatupidamiskannetega. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu (keskpank). E-raha – elektrooniline kontoraha – väga levinud tänapäeval
RAHANDUSE ALUSED EKSAMI KONSPEKT Päevakajaline lühiuudis (märksõnad:intressimäär, Euroopa keskpank, majandusaktiivsus, inflatsioon) Euroopa keskpankade varaostukava kohaselt iga riigi keskpank ostab turult võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada.
milline on vara hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Raha likviidsus: vahetatavus a) sularaha kõige likviidsem vara; b) krediitkaart; c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused.
1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1
(Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon. 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu.
likviidsus (raha väärtus ajas) 7)omahind 10. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi - Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal- ja finantsvaradega tehinguid sooritades. Valem: RP = D + D(1-r) + D(1-r)2+ D(1-r)3 + D(1-r)n = E D(1-r)n , kus RP raha pakkumine, D - esialge hoius, R kohustusliku reservi määr, n hoiustamiste arv. 11. Ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 12. Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev
a ha r ber Sümbolrahad: Pa Fidutsiaarrahad: RESERVIDEGA TÄIELIKULT KAETUD PABERRAHA EMITEERIB KESKPANK – KULLASTANDARD – VALUUTAKOMITEE RAHAD Fiat-rahad: RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALLIGA VÕI MUU RESERVIGA OSALISELT KAETUD PABERRAHA Surrogaatrahad: RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI USALDATA Deposiitrahad:
(elukindlustus, õnnetuskindlustus,varakindlustus, pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid). 8. Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus
Arveldus- ehk kontorahasüsteem Rahapoliitika olemus: ehk monetaarpoliitika, selle all mõistetakse riigi keskpanga tegevust, üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika eesmärgid: Majanduse üldine kasv Hindade stabiilsus Kõrge tööhõive Maksebilansi tasakaal Sobiv välisvaluutakurss Rahapoliitika teostamise vahendid: Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) – tehinguid algatavaks pooleks keskpank. Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehinguid. Läbi selliste operatsioonide suudab keskpank rahaturu likviidsust muutes ehk lühiajaliselt raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) – pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks
pankade kohustuslikud reservid keskpangas - summa, mida pangad peavad hoidma keskpangas hoiuste ja laenude kattevarana. 11.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 12.Euroala kriisi tekkepõhjused Üke tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
