taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= lo Aja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg. Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale. Maa peal olija vaatab, et raketis olija käib aeglasemini. Vned kes on raktes, maale tagasi jõudes peaks olema temast noorem. Teisest küljest näeb raketis olija, et maa eemaldub temast ja kell käib maa peal aeglasemini. Järelikult maale tagasi jõudes peaks tast olema noorem.
o peale kolvi jõudmist miinusasendisse algab kohe uus tsükkel. Arvamus. Vastused: 1. Kuna S-lülitilt tuleb jaoti ühele poolele rõhk peale, siis vajutades K-lülitit tuleb jaoti teisele poolele rõhk peale ning kui rõhud on võrdsed siis jääb jaoti ’’sisu’’ keskele ning seetõttu ei anna jaoti rõhku kusagile edasi. 2. Ei ole täpne, ning reguleerida täpseks saab kiiremini katse-eksitus meetodil. 3. Muutes rõhku suuremaks seisuaeg väheneb minimaalselt. Järeldus: rõhu suurenedes, suurenes paagi täituvuse kiirus. 4. K- lüliti ei tööta kui S-lüliti on ’’peal’’ ning kui silinder on või liigub + asendisse siis vajutades S-lülitit liigub kolb koheselt – asendisse. 5. NING-klapi puhul võttes ära kummagi sisendi siis väljundist õhku ei tule mõlemal juhul. 6. K – nupplüliti asemele tuleb panna fikseeritud lüliti. Sele PN5-1
a siis kui tuleb sadamasse sissesõit(umbes 9 meremiili) siis tuleb sõita vähendatud kiirusega. 18 Reisi ajaliseks pikkuseks (reisi pikkuseks) nimetatakse summaarset ajakulu alates reisi algusest kuni selle lõpetamiseni. Reisi pikkust mõõdetakse kas ööpäevades või tundides. Reisi pikkus on laeva käiguaja ja seisuaja summa, seega: tr = tk + ts kus: tr - reisi pikkus tk - käiguaeg ts - seisuaeg Laeva DELTA PIONEER reisi pikkus: tr= 156,73 + 45,05= 201,78 t= 8,4 päeva Laeva DEEP BLUE reisi pikkus : tr= 189,15 + 45,05=234,2 t = 9,7 päeva Laeva käiguaeg koosneb laeva täiskäiguga (ökonoomse kiirusega või tehnilise kiirusega) liikumise ajast, ajakuludest vähendatud kiirusega liikumiseks (kanalid, kitsused, jääolud) ja manöövrite ajast lähte- ja sihtsadamates, seega: tk = ttk + tvk + tm kus: tk - laeva käiguaeg ttk - täiskäiguga liikumise aeg
tekivad firmal täiendavad kulutused. Piimatööstuse juhtkond palub analüüsida tekkinud olukorda, et otsustada, kas oleks vaja kaupade laadimiseks veel teist terminali või peaks autode ooteaeg sisalduma rendihinnas. Algandmed: keskmine veoautode saabumise intensiivsus: 3 autot tunnis, terminal suudab ühes tunnis teenindada 4 autot. Leida: 1. tõenäosus, et auto seisab järjekorras 2. keskmine süsteemis viibimise aeg 3. keskmine transpordifirma autode seisuaeg päevas Ülesanne 5 Juuksuriäris töötab üks juuksur ja olemas on kolm istekohta ootajatele. Kui istekohad on täis, lahkuvad kliendid ärist. Juuksuäri külastab keskmiselt päeva jooksul (12 tundi) 24 klienti. Ühe kliendi teenindamiseks kulub juuksuril keskmiselt 20 minutit. Leida: 1. Kvantitatiivsed parameetrid. 2. Tõenäosus, et klient ei pea ootama teenindamist. 4. Aeg, mis kulub kliendil juuksuris. 5
antud lasti vedamiseks meile sobivad. 7. Laevareisi planeerimine selle ajaelementide lõikes 19 Reisi ajaliseks pikkuseks (reisi pikkuseks) nimetatakse summaarset ajakulu alates reisi algusest kuni selle lõpetamiseni. Reisi pikkust mõõdetakse kas ööpäevades või tundides. Reisi pikkus on laeva käiguaja ja seisuaja summa, seega: tr = tk + ts kus: tr - reisi pikkus tk - käiguaeg ts – seisuaeg “GRINNA” tr= 396 + 33= 429 tundi=17,87 ööpäeva Laeva käiguaeg koosneb laeva täiskäiguga (ökonoomse kiirusega) liikumise ajast, ajakuludest vähendatud kiirusega liikumiseks (kanalid, kitsused, jääolud) ja manöövrite ajast lähte- ja sihtsadamates, seega: tk = ttk + tvk + tm kus: tk - laeva käiguaeg ttk - täiskäiguga liikumise aeg tvk - vähendatud kiirusega liikumise aeg tm –manöövrite aeg “GRINNA” tk = 33 + 10 + 3 = 46 tundi
ilmatingimustest mittesõltuvad pakendiliigid (nt. konteinerid), on vedajal õigus paigutada kaup ülatekile kaubasaatjalt luba küsimata (v.a. kui laadimistingimustes sisaldub keelav märge selle kohta); · info prahiraha (veotasu) ja muude lisanduvate tasude kohta on üksikasjalikum kui tramplaevanduse konossemendis (ingl freight details, charges etc.); · liinilaevanduses ei kasutata kaipäevade mõistet, laevadel on kindel graafikuga määratud seisuaeg sadamates, kuid siiski võib konossemendis olla üleseisuraha (ingl demurrage) suurust ja maksetingimusi sisaldav lahter; sealjuures võib kohustus üleseisuraha teisele poolele maksta olla nii vedajal kui ka kaubasaatjal olenevalt sellest, kes on süüdi planeeritud seisuaja ületamises. · liinikonossemendil on reeglina liiniagendi, mitte laeva kapteni (või laevaagendi) allkiri, sest liinilaevanduses on vedajaks laevaliin, mitte üksik liinil töötav laev.
Autotranspordi osa on 35% 580 000 * 0,35 = 203 000 TEU Auto ladu: 203 000 * 0,45 = 91 350 TEU Ladu auto: 203 000 * 0,55 = 111 650 TEU 4.2.3Raudteetranspordi osakaal Raudteetranspordi osa 65 % 580 000 * 0,65 = 377 000 TEU Raudtee ladu : 377 000 * 0,45 = 169 650 TEU Ladu Raudtee : 377 000 * 0,55 = 207 350 TEU 5. Terminali mõõtmed: 5.1Terminali suuruse leidmine 5.1.1Konteinerterminali pindala: A= Konteinerite ladustamisala pindala T = Aastane TEU läbivus, D = Konteineri seisuaeg sadamas d = standardhälve seisuaja kohta võetase umbes 0.5 a = Umbkaudene ala konteineri kohta 20 jalane konteiner = 21,60 m2 U = Kogu ala kasutamine tegur, seda mõjutab kui palju ala on kasutuses. See võetakse umbes 0.4 - 0.6 H = Keskmine ladustamisekõrgus võetakse 0.7 maksimaalsest. h = 0,1 Z = 0, Terminali ala on 21,3 Ha pinda. Terminali pindala= 440m x 484m 5.1.1Terminali pikkus: L = Laeva pikkus + (10-20m) Laeva pikkus = 230m L = 230 + 20 = 250 m lao laius 5
· Teises grupis on v2ljavalitud kaardid eelseisvaks reisiks ja v6imalikeks tormivarjukohtadeks · Kolmandas grupis on k6ik 8lej22nud Esimese grupi kaardid ja kataloogid · 1 grupi kaardid ja kataloogid korrigeeritakse esmaj2rjekorras kohe p2rast igan2dalase Teadaanded meremeestele (notices to mariners)saabumist laeva v6i radio teel saabunud korrektuuriandmed. · Korrigeeritakse enne v2ljas6itu · Kui seisuaeg on l8hike ja karate palju, teostatakse korrektuur kapteni otsusel etapiti algul need, mida vajatakse varem, teised juba 8les6idul · Korrigeeritud kaartide varu peaks j2tkuma v2hemalt kolmeks p2evaks ette. 2 ja 3 j2rjekorra kaardid · Teise grupi korrektuur teostatakse p2rast esimese grupi kaartide korrektuuri l6petamist · 3 grupi karate tavaliselt reisi jooksul ei korrigeerita, kuid
lao olemasolu; hankija valmidus teha tarbijatele reklaami; müügitoetuse saamise võimalus; hankija asukoht: kas ta asub lähedal, kas saab kontakteeruda ja dialoogi pidada; hankija suhtumine oma klientidesse; reklamatsioonide käsitlemise viis; tarnija majanduslik olukord 8. Millist efekti annab logistika rakendamine tootmises? [5 p.] Logistika rakendamine tootmises annab järgmist efekti: • tootmine orienteerub turule; • väheneb seadmete seisuaeg, sest tootmiseks vajalik materjal jõuab õigel ajal õigesse kohta; • paraneb väljastatavate toodete kvaliteet; • väheneb ajakulu ja materjalikadu; • tootmis- ja laopotentsiaali kasutatakse efektiivsemalt. 11. Ladustamine kitsamas ja laiemas tähenduses. [5 p.] Ladustamist kitsamas tähenduses mõistetakse kui kaupade hoiustamist või säilitamist. Laiemas tähenduses hõlmab ladustamine lisaks sellele varude juhtimist ja füüsilist käsitsemist
Lüpstavate lehmade arv 400 600 Ühe lehma lüpsmisele kuluv aeg on ligikaudu 1 minut. Valitud lüpsiseadmega -16 on võimalik korraga lüpsta 16 lehma. Aparaadi tsükliaeg on arvutatud valemiga [5, lk. 33] t ts = t t + t m + t s , (5.10) kus tt aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga s; tm aeg, mille vältel aparaat lüpsab s; ts seisuaeg s. Ühe töölise aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga on arvutatud valemiga 13 t t = t a + t av + t mu , (5.11) kus ta allapanekuaeg s; tav altvõtuaeg s; tmu muud ajakulud s. Torusselüpsiseadme kasutamisel töölise aja elemendid võetakse järgmiselt: t a = 10 s; t av = 10 s; t mu = 15 s.
Ühe lehma lüpsmisele kuluv aeg on ligikaudu 1 minut. Valitud lüpsiseadmega УДА-16 on võimalik korraga lüpsta 16 lehma. Aparaadi tsükliaeg on arvutatud valemiga [5, lk 33] t ts t t t m t s , kus tt – aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga s; 15 tm – aeg, mille vältel aparaat lüpsab s; ts – seisuaeg s. Ühe töölise aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga on arvutatud valemiga t t t a t av t mu , (5.14) kus ta – allapanekuaeg s; tav – altvõtuaeg s; tmu – muud ajakulud s. Torusselüpsiseadme kasutamisel töölise aja elemendid võetakse järgmiselt: t a 10 s;
o Standardiseeri: Sisuliselt muudetakse eelmine etapp standardiks/reegliks. Kui töökoht on korras, siis teeme sellest foto ning ütleme, et see on standard. Kohandatakse töötajatele vastavaks. o Säilita: Säilitamine eeldab järjepidevat enesedistsipliini ning perioodilist kontrolli, et ülal hoida eelmist nelja etappi. Eelnevate 4S pidev rakendamine. Igal alal on oma vastutaja. Milleks?: Paranenud ohutus Vähenenud seisuaeg Kõrgem töötajate moraal Kiirem probleemide avastamine Paranenud visuaalne kontroll Paranenud protsessi ja toodangu kvaliteet Töötajate parem meelestatus “uhkus” oma töö üle Paranenud infovahetus töötajate vahel Väheneb peidetud raiskamine, Väheneb töötlemisaeg ja omahind ning seeläbi tõuseb ettevõtte kasum. 5) Tootmisprotsesside (taktiaeg/tsükliaeg), protsesside
kõikidel oleks oma koht. ● Sära: Visuaalne ja füüsiline töökoha koristus kindlustamaks, et kõik asjad oleksid oma määratud kohal. ● Standardiseeri: Kui töökoht on koras, siis teeme sellest foto ning ütleme, et see on standard. Kohandatakse töötajatele vastavaks. ● Säilita: Eelnevate 4S pidev rakendamine. Igal alal on oma vastutaja. Milleks?: Paranenud ohutus · Vähenenud seisuaeg · K õrgem töötajate moraal Kiirem probleemide avastamine · Paranenud visuaalne kontroll · Paranenud protsessi ja toodangu kvaliteet · Töötajateparem meelestatus “uhkus” oma töö üle · Paranenud infovahetus töötajate vahel · Väheneb peidetud raiskamine, · Väheneb töötlemisaeg ja omahind ning seeläbi tõuseb ettevõtte kasum.
• Kastkonteiner; • Külmutuskonteiner; • Lahtine konteiner; • Puitlasti konteiner; • Tankkonteiner Kaupade veol konteinerites on järgmised eelised: + Vähenevad kaubakaod ja vigastused lastimisel-lossimisel ning veol, sest kaubad on paremini kaitstud; + Väheneb vajadus ladude järele, sest konteiner täidab ka lao funktsiooni; + Vähenevad laadimis-lossimiskulud; + lüheneb laevade seisuaeg lastimis-lossimisoperatsioonideks; + suureneb sadamate läbilaskevõime; + vähenevad kulutused kaupade taara valmistamiseks; + lihtsustub kaupade vastuvõtmine ja üleandmine sadamates. Konteinervedudel on ka puudusi: - täielik konteinerveole üleminek nõuab suuri investeeringuid konteinerite, tõstemehhanismide ja terminalide ehitamiseks; - osaliselt täidetud konteinerites on kauba nõutav kinnitamine keeruline;
MERE- JA ELAMUSMATKAD VÄIKESAARTELE, KALASTUS- JA SUKELDUSREISID. Merest sündinud, kaugustes sinavad salapärased saared kutsuvad kohtuma siinsete randlaste, merelindude, hüljeste, lindude, omapärase loodusega ning saada elamus alati kordumatust merereisist. Reisid Abrukale, Vahase, Kasse saarele ning Linnusita, Kirju- ja Hülgesaarele. Tellijale sõidud kuni 12 reisijaga alusel-laeval sobival ajal ja sadamast. Kodusadam NASVA. Orienteeruvad reisihinnad alates 3000-12000 EEK. Seisuaeg kokkuleppeliselt. Toit ja joogid tellimisel. Turvavarustus olemas. Reisi teostuseks vajalik sobiv mereilm. Riietus mereline. Giid sadamast sadamasse. Sõidame ka Ruhnu saarele. 21 LOODUSMATKAD - Hülge- ja linnusafarid väikesaartele ja laidudele kuni 12 reisijaga alustel. - Fotosafarite-retkede korraldus meresaartele
hakkama väiksema marinaadikogusega Üsna paljud toiduained sisaldavad happeid ehk hapuaineid, mida juhul, kui kasutada kilekotti. Olenevalt saab hoiutemperatuurist, lihast ja marinaadist kasutada happemarinaadidevalmistamisel. Hapuained aitavad peaks seisuaeg kestma paarist tunnist lagundada sidekude (põhiline sitkuse tekitaja), mille tagajärjel mõne päevani. Paremaks ja ühtlasemaks liha muutub pehmemaks. Sellisteks aineteks on vein, õlu, maitsestumiseks tuleb mähkida liha rabarberi, õuna, sõstra, sidruni, laimi, apelsini, greibi või toidukilesse ning hoida ühtlasel ananassimahl, toiduäädikas, jogurt, piim, piimapulber, pett, keefir, temperatuuril (+2...+6ºC) kuni soovitud
Sära: Visuaalne ja füüsiline töökoha koristus kindlustamaks, et kõik asjad oleksid oma määratud kohal. Standardiseeri: Kui töökoht on koras, siis teeme sellest foto ning ütleme, et see on standard. Kohandatakse töötajatele vastavaks. Säilita: Eelnevate 4S pidev rakendamine. Igal alal on oma vastutaja. Milleks?: Paranenud ohutus Vähenenud seisuaeg Kõrgem töötajate moraal Kiirem probleemide avastamine Paranenud visuaalne kontroll Paranenud protsessi ja toodangu kvaliteet Töötajate parem meelestatus “uhkus” oma töö üle Paranenud infovahetus töötajate vahel Väheneb peidetud raiskamine, Väheneb töötlemisaeg ja omahind ning seeläbi tõuseb ettevõtte kasum. 24
y materjalide ratsionaalne lõikamine (min jäägid) y segude (dieedi) ratsionaalne koostamine y tootmise (teeninduse) ratsionaalne paigutamine (min tootmis(teenindus)kulud) y varude optimeerimine (min kulud) y transpordiülesanded (min veomaksumus, tarbijad saavad kõik, mida tahavad) y (mass)teeninduse ülesanded: teeninduspersonali optimaalne koosseis (suurus) - kui palju teenindajat on vaja? kui palju peab olema teeninduskanaleid, punkte?, teenindavate ja teenindaja keskmine seisuaeg (seisuaja minimiseerimine), teenindavate keskmine arv teeninduse ootel (järjekorra pikkus optimeerida), optimaalse teenindusnormi arvutamine, teeninduskulude minimeerimine. Optimeerimise täpsus ja võimalikud vead: y mudeli struktuur ei ole õige y mudel ei sisalda olulised tegureid y olulised tegurid ei ole täpselt määratletud, info on ebausaldav (u=1-p, u-info usaldatavus, p-vigade tekkimise tõenäosus) y funktsionaalne seos on liiga lihtne
y materjalide ratsionaalne lõikamine (min jäägid) y segude (dieedi) ratsionaalne koostamine y tootmise (teeninduse) ratsionaalne paigutamine (min tootmis(teenindus)kulud) y varude optimeerimine (min kulud) y transpordiülesanded (min veomaksumus, tarbijad saavad kõik, mida tahavad) y (mass)teeninduse ülesanded: teeninduspersonali optimaalne koosseis (suurus) - kui palju teenindajat on vaja? kui palju peab olema teeninduskanaleid, punkte?, teenindavate ja teenindaja keskmine seisuaeg (seisuaja minimiseerimine), teenindavate keskmine arv teeninduse ootel (järjekorra pikkus optimeerida), optimaalse teenindusnormi arvutamine, teeninduskulude minimeerimine. Optimeerimise täpsus ja võimalikud vead: y mudeli struktuur ei ole õige y mudel ei sisalda olulised tegureid y olulised tegurid ei ole täpselt määratletud, info on ebausaldav (u=1-p, u-info usaldatavus, p-vigade tekkimise tõenäosus) y funktsionaalne seos on liiga lihtne
Lossimine toimub paakkonteineri alumises osas olevate luukide kaudu. Paakkonteiner on ümbritsetud nurkrauast valmistatud raamiga, mille nurgad on varustatud fitingutega. Kaupade veol konteinerites on järgmised eelised: - vähenevad kaubakaod ja vigastused lastimisel-lossimisel ning veol, sest kaubad on paremini kaitstud - väheneb vajadus ladude järele, sest konteiner täidab ka lao funktsiooni - vähenevad laadimis-lossimiskulud - lüheneb laevade seisuaeg lastimis-lossimisoperatsioonideks - suureneb sadamate läbilaskevõime - vähenevad kulutused kaupade taara valmistamiseks - lihtsustub kaupade vastuvõtmine ja üleandmine sadamates. Konteinervedudel on ka puudusi: - täielik konteinerveole üleminek nõuab suuri investeeringuid konteinerite, tõstemehhanismide ja terminalide ehitamiseks - osaliselt täidetud konteinerites on kauba nõutav kinnitamine keeruline
kohaletoimetamise suvalisse tootmislõiku, kus seda reaalselt vajatakse. Boshi, Siemensi, Mitsubishi ja General–Motorsi andmetel annab logistiliste funktsioonide kulude vähendamine 1 % võrra sama efekti nagu 10 % läbimüügi kasv. Lääne uurimused on näidanud, et edukamates ettevõtetes on tänu logistika rakendamisele suudetud varusid vähendada kuni 50%. Logistika rakendamine tootmises annab järgmist efekti: tootmine orienteerub turule, väheneb seadmete seisuaeg, sest tootmiseks vajalik materjal jõuab õigel ajal õigesse kohta, paraneb väljastatavate toodete kvaliteet, väheneb ajakulu ja materjalikadu, tootmis- ja laopotentsiaali kasutatakse efektiivsemalt, 19 JIT– süsteem pöörab erilist tähelepanu kadude vähendamisele. Kadudena käsitletakse kõiki tegevusi, mis ei lisa tootele väärtust. Mõeldud on kõikide ressursside (personal, põhivara, aeg,
takse instruktsioone. Toidumürgistust põhjustavate organismide hävitamine põhi- neb kõrgete temperatuuride ja piisava aja kombinatsioonil ning sellepärast on oluline teada ahju võimsust (vattides), võimaldamaks piisavalt aega toiduohutust tagavate temperatuuride tagamiseks. Toidu kuumutamiseks vajaliku temperatuuri saavutamiseks tuleks seda kontrollida spetsiaalse termomeetriga. Vedelike puhul võib olla vajalik segamine ning keetmise-küpsetamise lõpetamisel ka seisuaeg. 29 Serveerimine. Serveerimisnõud tuleb säilitada korrakohaselt, eriti jäätisekulbid. Laudadele asetatud toitu ei tohi teist korda kasutada. Kõik taldrikud ja nõud peavad olema puhtad ja kuivad ning neid nõude osasid, mis tõenaoliselt satuvad kontakti kõrge riskiastmega toiduga, ei tohi kätega puudutada. Maitseaineid tuleb hoida puhastes nõudes, vajaduse korral kaetuna
3c 15% Į.40 Taiirļusviisi niņrivõinrsusc riräār'alniseks tuĮeb leida käivįtirste .ļa A.niakse Iirooįori 1leaĮuniste at'r, tunIris, käivitrrsaeg_ koot:rratr_td t(iöaeg, pidtrrdusviis. tootj a i-':99ļ1 l<;'rstr 1ģ a pidurdus;aeg. seisuaeg (idling li;ze) tsįįkli kestus. peafuSaeg ('st ands t iĮĮ'1, nõtrdrrtiseļ võinrsustarve Täiskoormuse suhteline lįįlituskestus (cycĮic duraįįotl factor, Cd/) ehk efektiivrre lüļituskestus (ejfecĮive duraĮįoil' rr) SLK leitakse mootori kootlrratud töoaegade sltrnlrra ja įsükli kogLrkestuse, S. o. sjsseļülitatud aja ja väljalülitatud olęku elrk patrside Sullllllaai'Se kestuse, suhtena
lide läheduses enamasti kuni mõnesaja kilomeetri pikkustel veomarsruutidel. Jaotusautosid kasu- tatakse tavaliselt terminalide jaotuspiirkondades kauba jaotus- ning kokkuveoks. Need on varus- tatud enamasti tagaluuktõstukiga, mis hõlbustab laadimistoiminguid. Jaotusautode seisuaeg veoste maha- ja pealelaadimisel on sageli pikem kui nende sõiduaeg. Tavaliselt kehtib see linnades tööta- vate jaotusautode puhul. 3 Maanteetransport 45 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 3
annaabi.ee 
