Meetodi rakendamine seisneb järgmiste tegevuste sooritamises: x määrame muutuja väärtuse jaotumise ja esinemise sageduse, arvutame sageduse esinemise tõenäosuse x arvutame muutuja jaotumise kumulatiivse tõenäosuse x kumulatiivse tõenäosuse abil leiame muutuja väärtustele vastava juhuslike arvude intervalli x genereerime juhuslike arvude rea või kasutame juhuslike arvude tabelit x modelleerime uuritava protsessi. Otsustusmaatriks ja otsustuspuu Otsustusmaatriks Väliskeskkonna seisundid Tegevuse S1 S2 ...Sj... Sn alternatiivid Väliskeskkonna seisundite esinemise tõenäosus P1 P2 ...Pj... Pn a1 e11 e12 ...e1j... e1n
..eij... ein am em1 em2 ...emj... emn Alternatiiv kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Otsustuspuu Otsustuspuu on diagramm, mis kajastab loogilist arutluskäiku probleemi üle otsustamiseks. See koosneb neljast osast: x Otsuse sõlmpunktid, kus kõik võimalikud sammud ja valikud koonduvad otsustaja kätte. See on punkt, kus tuleb langetada otsus. x Juhuslikkuse/määramatuse sõlmpunktid, kus tuuakse ära kõik esile kerkida võivad määramatud sündmused ja nende võimalikud tagajärjed. Selles punktis tuleb määramatused lahendada.
lk39 47. Analoogiaid, allikaid (küsimustikud kaaludega, hindamissüsteem, arvamuste kombineerimine elus, . . .). 48. Õppimine: mõiste; meetodid; funktsioone, keeli, formalisme; algoritme/põhimõtteid. 49. Näidetel põhineva õppimise üldine skeem. 50. ID3: meetod; palju objekte; ID3 õppimise seisukohast; analüüs. Masinõppe algoritm ID3 loob etteantud otsustustabeli põhjal optimaalse (minimaalse tippude arvuga) otsustuspuu. Kui puu tippe või atribuute on palju, võib muutuda aeglaseks. Selleks on vaja algoritmi, mis otsib erandeid. Algoritmi analüüs annab vastuse järgmistele küsimustele. Millal puud pole? Mida teha vasturääkivate andmete puhul? Kas iga puu annab sama funktsiooni? Mis mõttes sama? Kas efektiivseim puu on ka sisult optimaalne? 51. C4.5. ID3 üldistus on algoritm C4.5, mis
Otsuste langetamine praktikas: · Ajurünnak vaba ideede ,,vabrik" ilma igasuguste piiranguteta ( ainult teema valdkond) · Avatud ringi meetod · 6 3 5 tehnika 6 inimest kirjutavad 3 ideed 5 minutiga · Poolte vahetuse tehnika üks pool pakub idee ja asub seejärel teise ideid analüüsima Otsustusalus on põhimõtteline tugipunkt, millele otsuse tegemisel toetutakse Moodsad otsustusalused: · Teoreetiline otsustamine ja otsustusmall · Otsustuspuu · Eksperthinnang · Matkimine · Võrdlemine Delegeerimine delegeerimine lõpetab organisatsiooni kujundamise, delegeerimine tähendab ka volitamist. Delegeerimise eesmärk on luua ettevõttes tegutsemiskeskkond, kus ametikohast tulenevalt on määratud kohustused ning kus küllaldast tegutsemisvabadust kasutades võivad inimesed otstarbeka jõu- ja ajakuluga saavutada häid tulemusi. Delegeerimise olemus: · Kui palju peab juht ise tegema ja kui palju alluvatel teha laskma?
● Mudelit jooksutatakse erinevate sisendnäitajatega umbes 1000 korda. ● Genereeritakse tulemuste tõenäosusjaotus. ● Arvutatakse välja NPV standardhälve ja keskmine. Keskmine näitab NPV puhul projekti suhtelist oodatavat kasulikkust ning standardhälve projekti riski (mida suurem, seda suurem risk). ● Spetsiaalsetes simulatsiooni tarkvara pakettides on võimalik sisendeid omavahel korreleerida. 32. Nimetage 3 olulisemat otsustuspuu kasutamise probleemi. 1. Me ei saa projekti eluea jooksul diskontomäära muuta st ei saa arvesse võtta võimalikku riski muutumist. 2. Tõenäosuste omistamine põhineb subjektiivsetel hinnangutel. 3. Otsustuspuu võib muutuda erinevate valikute lisamisel väga kiiresti väga keeruliseks 33. Milles seisneb ajastamise optsioon? Ajastamisega seotud optsioonid – Kohe investeerimise asemel saab projekti (selle tegemise otsust) edasi lükata ning eeldatavalt saada seeläbi
2. On olemas info tingimuste tõenäosustest. Olgu P1 0,4 ja P2 P3 0,3 . Nüüd Ex1 200 0,4 250 0,3 300 0,3 245 Ex2 100 0,4 200 0,3 450 0,3 235 Ex3 350 0,4 200 0,3 200 0,3 260 Eelistatavam on alternatiiv x3 . Kui tegemist kuludega, siis tuleb vaadata madalaimat varianti. Otsustuspuu Oodatav tulemus on Ex ¦ x Px 100000 0,75 20000 0,25 70000 Kaks 0 suurust. Kui ei minda turule, ei võideta ega kaotata midagi ja kui mingi otsuse tagajärjel tulud-kulud on samad. Saab leida tundlikkuse kui palju peab tõenäosust muutma, et tuleks otsust muuta. Riskianalüüs otsustuspuule: V ¦ x i x Px i Mida suurem standardhälve, seda suurem risk! 2 V
üldse mitte sõltuvatest teguritest (n. mänguteooria, lineaarne programmeerimine, tõenäosusteooria jne.) Otsustusmall matkib tegelikku olukorda, eelkõige otsusele jõudmiseks olulist teavet. Nüüdisaegsed otsustusvõtted Otsustusvõte on otsustuskäigus rakendatav menetlus, mis peab aitama jõuda parimale otsusele operatsioonide uurimine otsustamisele kuuluva probleemi terviklik, arvandmeil põhinev läbitöötamine mitme eriala esindajate poolt otsustuspuu- on probleemi lahendamisel kõrvuti ja järjestikku tehtavate otsuste esitamine puud meenutava kujundina eksperthinnang asjatundjate ühisarvamus keeruka probleemi lahendamisel matkimine otsustamise menetlus, kus jäljendatakse probleemiga seotud nähtuse või tegevuse iseloomulikke külgi Kuidas sünnivad õiged otsused? 1. Sisemine autopiloot. 2. Tunded otsustavad kõik. 3. Kõikjal, kus võrreldavaid kogemusi ei piisa, lülita juurde teadvus. 4
Seega tekkis küsimus, millest lähtuvalt juht otsustab, millist stiili ta kasutab ka kui palju stiile kuulub ühe juhi nö. repertuaari. Vastuseks on kujunenud, et juhil on tavaliselt 2-3 eelistatumat juhtimisstiili (suhetele või ülesandele orienteeritud) ja ta varieerib neid ehk kasutab vastavalt olukorrale. Situatiivsetest teooriatest tuntumad on: Evans, House, Mitchelli eesmärgi- raja teooria, Fiedleri sõltuvusteooria, Hersey-Blanchardi eestvedamisteooria, Vroomi otsustuspuu ja seonduv ootusteteooria. Eesmärgi-raja teooria (M. Evans, R. House, T.Mitchell) autorid pidasid vajalikuks pöörata tähelepanu töötajate omaduste, tunnete & motivatsiooni mõju juhtimisele. Eeldasid ratsionaalseid ja loogilise käitumisega töötajaid, keda juht peab toetama ja kaasama juhtimisse. Leiti, et eestvedamisel on kaks funktsiooni: · Raja selgitus liider aitab mõista juhtimise iseärasuste (käitumise) hädavajalikkust eesmärkide saavutamisel;
kaalutakse arvsuurustena; läheb tarvis probleemi kohta võimalikult paljude tõsiasjade väljakaevamist ning nende väljendamist ühesuguses mõõtkavas; enamikku inimtegevuse ja -käitumise mõjureid ei saa arvsuurustena hinnata; probleemi keerukusaste, otsustusolukord ning menetlemise poolt ja vastu rääkivate asjaolude suhe peavad näitama, kas operatsioonide uurimine on vastuvõetav lahendusvõte või mitte. Otsustuspuu on probleemi lahendamisel kõrvuti ja järjestikku tehtavate otsuste esitamine puud meenutava kujundina: otsustuspuu hõlmab otsuse oodatava väärtuse analüüsi, hinnates iga tagajärje tõenäosust ning iga otsustussammu tasuvust; keskendub nii otsusele kui ka tulemustele; võimaldab hinnata otsustesarja tagajärgi pikema ajavahemiku vältel ning sel alusel kujundada lõplik seisukoht; järgmised otsused võivad muuta lõpptulemust;
2.1.5.3 Huvigruppide nõudmiste ja ootuste kindlakstegemine 2.1.5.4 Huvigruppide mõjutamise planeerimine 2.1.6 G Ül Huvigruppide loetelu 2.1.7 Projekti tulemuse üldine kirjeldus 2.1.8 Alternatiivide väljatöötamine 2.1.9 Alternatiivide hindamine 2.1.9.1 Otsustusmudelid 2.1.9.1.1 Otsustuspuu 2.1.9.1.2 Sundvalik 2.1.9.1.3 Analüütiline struktuur 2.1.9.1.4 Loogiline raamistik 2.1.9.2 Arvutusmeetodid 2.1.9.3 Tulu mõõtmise meetodid 2.1.9.3.1 Tulemuste võrdlus 2.1.9.3.2 Tulemusanalüüs 2.1.9.3.3 Tulusus
S3 Osalemine S4 Delegeerimine S1 Käskimine Madal suhetele ja madal ülesandele orient Kõrge ülesandele, madal suhetele orient. Järgijakeskne juhtimine Liidrikeskne juhtimine 14. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria V. Vroomi ootuste teooria puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda vaadeldakse Y teooria seisukohalt lähtuvalt kui võimekaid indiviide. Vroom-Yetton-_Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseksInimesed on ratsionaalsed (eeldus); arvestavad töötamisel 3 teguriga: · Töösoorituse tõenäosus (E) · Tasu saamise tõenäosus (I) · Tasu saamise tähtsus ja soov (V) Motivatsioon = E*I*V Kriitika: Tasustamine sõltub juhist, mitte niivõrd alluvast; Eeldatakse töötajate ratsionaalset käitumist. 15. Postmodernistlikud juhtimisteooriad: Covey, Handy (lisage ise mõned nimed veel) S
tulemuseks oli mitme muutujaga diskriminantvõrrandi ehk Z-skoori väljatöötamine. Altman kasutas oma uurimuses ainult suhtarve, ja tema kaastööna valminud ZETA mudeli puhul oli prognoosimistäpsus ligi 93%. Meetodi eripära on see, et see annab tulemuseks ettevõtte grupilise kuuluvuse (pankrotistuv ja mittepankrotistuv); · korduva ositamise meetod - korduva ositamise meetod baseerub erinevate finantssuhtarvude kasutades otsustuspuu koostamisel. Ettevõtted mitmeetapiliselt klassifitseeritakse lõpppunktidesse, kus kajastatakse pankrotistumist või mittepankrotistumist. Edukate ja mitteedukate ettevõttete vahel leitakse eristavaid muutujaid ning nende murdeväärtust. Prognoosimise täpsused on antud meetodi korral olnud kõrged. 2) Meetodid, mis annavad tulemuseks ettevõtte pankrotistumise tõenäosust:
Valmisolek jaguneb psühholoogiliseks (nõustumine, kindlus) ja professionaalseks (võimelisus). . Juhtimisstiilid: · Käskimine ehk autokraatne juhtimine, · Müümine ehk selgitamine, · Osalev juhtimine, · Delegeeriv juhtimine. 10 14. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria V. Vroomi ootuste teooria puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda vaadeldakse Y teooria seisukohalt lähtuvalt kui võimekaid indiviide. Vroom-Yetton-_Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseksInimesed on ratsionaalsed (eeldus); arvestavad töötamisel 3 teguriga: Töösoorituse tõenäosus (E) Tasu saamise tõenäosus (I) Tasu saamise tähtsus ja soov (V) Motivatsioon = E*I*V Kriitika: Tasustamine sõltub juhist, mitte niivõrd alluvast; Eeldatakse töötajate ratsionaalset käitumist. Viktor Vroomi ootuste teooria, mis on kõige tuntum protsessiteooria. Vroom käsitleb
testimise proovialadel. Pilootprojekti raames organiseeriti kõik andmed ühte Microsoft Exceli andmebaasi. Külastajate loendusandmete kogumiseks kasutati kahe tootja: Eco-Counter ja TRAFx loendureid. Välja on toodud erinevate loendusmeetodite ning sh automaatsete loendurite eelised ja puudused ning soovitused aspektidest, mille kaasamist tuleks edasisel külastajate seire andmebaasi arendamisel kaaluda. Lisaks on külastusseire korraldamise võimalused esitatud nn otsustuspuu vormis (joonis 13) ning toodud konkreetseid näiteid Emajõe Suursoo loodus- ja Vooremaa maastikukaitsealalt. 102 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Käesoleva juhendi olulisemad soovitused kaitsealuste objektide külastusseire korraldamiseks on: • Eesti tingimustes tuleks madala külastatavusega looduslikes paikades külastuse arendamisest pigem hoiduda
annaabi.ee 
