Analüürimeetodid äriuuringutes eksam koos vastustega variant 2 (0)

 
 
 
1. PRGOGNOSTIKA MEETODID 
a) Faktijärgsed meetodid  
x
Statistilised  meetodid 
o
Prognoositav  näitaja  aegrea  alusel:  ekstrapolatsioon;  paindlikud  funktsioonid;  autoregressiivsed 
mudelid; eksponenttasandamine;  splain  meetod; harmooniliste  kaalude  võte; Box-Jenkinsi mudelid.  
o
Mitmeteguriline prognoos: regressioonmudel; faktoranalüüsi mudelid;  Markovi  ahelmudel.  
x
Analoogiameetodid: ajaloolise  analoogia  meetod, matemaatilise analoogia meetod 
x
Ennetava informatsiooni meetodid: patentmeetod, publikatsioonide meetod 
b) Eksperthinnangute meetodid: individuaalsed ja kollektiivsed 
c) Kompleksmeetodid:  eesmärkide  süsteem  (puu)  meetod,  stsenaariumide,  süsteemanalüüs,  siht 
( kompleks ) programm-meetod. 
2. DETERMINEERITUD LIHTANALÜÜSI MEETODID  
Otsevõrdlused 
Teatud  näitaja  või  tema  tegurite,  samuti  ka  nende  dünaamika  kasvuprotsentide  võrdlemine,  mida 
väljendab vastavate näitajate erinevuse koefitsient: K=yi/yj, kus  y on vastava näitaja tase antud objektil või 
i
subjektil,  yj  on  sama  näitaja  võrreldaval  objektil  (ettevõte,   tegevusala   või  regiooni  keskmine,  maksimum, 
etalon  jms)  või  subjektil  (töötaja,  töötajate  kogum).  NB!  Näitajad/tegurid  peavad  olema  võrreldavad. 
Vastavate näitajate vahe on  'y   y  y
i
j
Absoluutsed variatsiooninäitajad 
x
individuaalne absoluutne hälve  
x
standardhälve  
x
variatsiooniamplituud  
x
suhtelised variatsiooninäitajad  
x
keskmine lineaarhälve  
x
standardiseeritud  väärtus  
x
dispersioon   
Võimalik on juhuslikkus, kui 
 V d
d
 V
y
y
y
i
Variatsioon  ja standardhälve tulevad tavaliselt statistilistest programmidest välja. 
Paralleelridade analüüs 
Variant 1. Andmed aegridades (Y-müügitulu; X- töötajate arv, saadakse tööviljakus) 
Variant 2. Andmed ettevõtte allüksuste lõikes 
Andmete alusel saab välja tuua kasvu kiirenduskoefitsiendi ja muud koefitsiendid. 
Analüütiline rühmitamine 
Mingid  osakogumid  ( tootmisharud ,   regioonid )  jagatakse  rühmadesse  ja  samuti  rühmitatakse  need  omakorda 
mõne  muu  näitaja  põhjal  (netokäive,   tootlikkus ).  Saab  leida  osakogumi  keskmise  ja  näitaja  keskmise  igas 
rühmas.  Probleemiks  võib  olla  kogumite  piisav  suurus  ja  millised  tunnused  võtta  muutujateks.  Analüütilist 
rühmitamist saab teha ka aegrea baasil dünaamilises muutuses. 
Benchmarking  analüüs 
Pidev  mõõtmine  võrdluse  kaudu.  Kõige  olulisemate  parandamist  vajavate  valdkondade  väljaselgitamine.  Kaks 
varianti : 
x
üks integraalne (ehk sünteetiline) näitaja 
x
mitmemõõtmeline võrdlev analüüs: " kohtade  summa" meetod (äripäeva top); geomeetriline keskmine; kauguste 
meetod: igal näitajal võib olla oma kaal. 
I etapp. Näitajate süsteemi määratlemine 
II etapp. Näitajate  standardiseerimine  ( normimine ) (näitajate ühtsesse mastaapi  viimine ) 
III etapp. Leitakse   2
x  , näitajate kaalud   K   ja ettevõtete  reitingud    R   
ij
j
i
IV etapp. Ettevõtted reastatakse reitingu   R   suuruse järgi (max  R  esimesena jne.) 
i
i
V etapp: abinõud, meetmed, soovitused 
3.  SWOT  ja  TOWS  MEETOD 
I  etapp:  SWOT-analüüsis  kirjeldatakse  (ettevõtte)  sisemisi  tugevusi  (strengths)  ja  nõrkusi  ( weaknesses )  ning 
väliskeskkonna  pakutavaid  võimalusi  (opportunities)  ja   ohte   (threats).  See  on  vahend  sise-ja  väliskeskkonna 
analüüside  tulemuste  kokkuvõtteks,  mis  annab  ülevaate  (ettevõtte)  konkurentsiolukorrast.  Meetodit  võib 
seostada  strateegiate ja tegevuskavadega. 
Esialgu  kvalitatiivsed  näitajad. Näitajad võib panna pingeritta ja anda neile kaalud. Alati oluline märkida, kas 
kollektiivselt või individuaalselt tehtud ja millal tehtud. Meetmed, abinõud,  tegevusplaan . 
II etapp: TOWS analüüs 
Sisemised tugevused 
Sisemised nõrkused 
Välised võimalused
Tugevused ja võimalused 
Nõrkused ja võimalused 
maxi -maxi strateegia 
mini-maxi strateegia 
Välised ohud 
Tugevused ja ohud 
Nõrkused ja ohud 
maxi-mini strateegia
mini-mini strateegia
Tuleb leida, kuidas väliseid võimalusi ära kasutada nõrkuste kompenseerimiseks. Kuidas ettevõtte tugevusi ära 
kasutada, et välisohte kompenseerida. Mida teha olukorras kus välised ohud võivad liituda nõrkustega. 
SWOTi miinused: 
x
subjektiivsus ; 
x
probleemid informatsiooniga; 
x
ebakompetents vs võimalik viga; 
x
sisesed  ja välised tegurid on sassi  aetud . 
x
olulised tegurid võivad välja jääda; 
SWOTi plussid:  
x
lihtne; 
x
võimaldab anda hinnangu stateegiale/taktikale 
x
pole töömahukas; 
x
aitab konsensust ja grupitööd teha.
4. MIDA NÄITAB REGRESSIOONVÕRRANDI  DETERMINATSIOONIKORDAJA ? 
Mudeli headust hinnatakse tema kirjeldatuse tasemega, mida väljendab determinatsioonikordaja. 
Determinatsioonikordaja näitab argumendi X võimet kirjeldada uuritava suuruse Y hajuvust. D väärtus on 
0 ja 1 vahel:  0