Buldooseri veo- ja tootlikkuse arvutus Harjutusülesanne 1. Üliõpilane: Eriala: Ülesanne saadud 05.11.2012. Üliõpilaskoodi viimane nr Ülesande esitamise tähtaeg: 28.11.2012. 1 Käesoleva ülesande eesmärk on tutvumine kaevamis-transportimismasinate veo- ja tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m;
TTÜ Tartu Kolledz Säästva tehnoloogia õppetool Buldooseri veo- ja tootlikkuse arvutus Harjutusülesanne 1. Aines "Ehitusmasinad" NTS 0430 Õppejõud: dots. T.Kabanen Tartu 2013 Käesoleva ülesande eesmärk on tutvumine kaevamis-transportimismasinate veo- ja tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m;
Käitise tööviljakust arvutatakse ühe töötaja, töölise või põhitöölise, tööpäeva või töötunni kohta valmistatud toodangu hulga põhjal. Peamised tööviljakust suurendavad tegurid on tootmise mehhaniseerimine ja automatiseerimine, tootmismenetluste täiustamine, juhtimise ja töökorralduse prarandamine ning teaduste saavutuste rakendamine hüviste tootmisse. Tööviljakuse kasv on tootmise ja selle alusel rahva heaolu suurendamise tähtsaim allikas. Tootlikkuse kasvu mõjutavad: muutused inimressursside kvaliteedis; põhivarade ja hulga kvaliteedi tõus; tehnoloogilised muudatused. Tootlikkust on võimalik tõhustada kui: arendada välja usaldusväärne tarnijate võrk; vähendada asjatuid operatsioone; luua täpisajastusega laokontroll; luua ühine visioon (töötajate pühendumine firmale ja selle eesmärkidele).
TOOTMINE JA TOOTLIKUS 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3
LABORATOORNE TÖÖ NR 3: ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas 12.02.2014 Õhu liikumiskiiruse ja ventilatsiooniseadme Kursus: MAHB41 Kellaaeg: tootlikkuse hindamine 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick), uuritav ventilatsiooniava, redel, mõõdulint. "Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast" EVS-EN 15251:2007 TEOREETILINE OSA Ventilatsiooni põhiülesandeks on normaalsetele sanitaar-hügieenilistele tingimustele vastava
TöökeskkondjaErgonoomika, Laura Tkatsova LABORATOORNE TÖÖ: ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE Töö nr: 3 Nimi: Õhuliikumiskiirusejaventilatsiooniseadme Kuupäev: tootlikkusehindamine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. 2. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. 3. Tutvuda EL nõuetega sisekeskkonna projekteerimise ja hindamise osas ning sisekliima suhtes TÖÖVAHENDID 1. Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick) 2. Uuritav ventilatsiooniava 3. Redel 4. Mõõdulint 5. Normatiivid: 1) Standart EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete
_A__ 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. kogutoodang __C_ 5. Investeering E. Suurtes tehastes saavutatud vähenenud tootmiskulu. __I_ 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. __G_ 7. Täppisajastus G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise strateegia tootlikkuse parandamiseks. _D__ 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. __H_ 9. Tootlikkus I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. _B__ 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1
2012 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 174 974 tuhat eurot, millest 16 803 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 9,60 % Tööjõukulud suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 18% 2011 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 167 580 tuhat, millest 14 494 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 8,65 % 3. Mil moel on majandus- ja tegevuskeskkonnas toimuv autorite hinnangul mõjutanud organisatsioonide tööjõu tootlikkuse muutust? Kuna ettevõtte töötajate arv on viimastel aastatel olnud pigem stabiilne, siis töötajate tootlikkuse kasv tugineb suurenenud müügitulule. Ettevõtte aruandeperioodil tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustes makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem, kuigi ettevõte ei ole oluliselt suurendanud baastöötasusid.
........................................................................... 5 KIRJANDUS............................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud Eesti Panga publikatsiooni „Eesti Konkurentsi Võime 2015“ (Eesti majandus 2015:15-20). Analüüs avaldatakse iga aastaselt, mille ülesandeks on analüüsida Eesti ekspordivõimet, vaadates suhtelise tootlikkuse pikaajalist kasvu ning ka lühiajalisi kõrvalekaldeid, lisaks tehakse lühiülevaade firmade lisandväärtusest. Refereerimise eesmärgiks on teha lühiülevaade Eesti majandusest 2015 ja artikli põhjal autori, kui ettevõtja seisukoha välja toomine. 3 1. EKSPORDI NÄITAJA Ekspordi tulemuslikkus sõltub ka muudest teguritest kui ettevõtete võimest võistelda välismaiste konkurentidega vaid väiksemate kulude vallas
• efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati • Kitsamas tähenduses- taktikaline efektiivsus ehk tõhusust ehk majanduslikkust, iseloomustatakse suhtega: eesmärk(tulemus)/vahendid(kulutused) • süsteem eesmärk: mingi väljund (toodang, teenused, efekt) • vahenditeks: tööjõud, kapital, tooraine, energia • haarab endas tootlikkuse mõistet tootmissüsteem: sisend(ressurssid)-> TOOTMINE ->väljund(toodang) o tootmises kasutatavad ressursid piiratud või kallid, seega vajalik säästlik kasutamine • Tänapäeval käsitletakse tootlikkust laiemalt- kõigi ressursside efektiivsuse näitajana Tootlikkus (laiemas mõistes)- süsteemi väljundite ja sisendite suhe (väljund/sisend) • mahukuseks või erikuluks ehk ühikkulu- sisend/väljund Tootlikkus (kitsamas mõistes)- ühe ressurssi s
Column H Linear Regression for Column H 1 0 0 0,0001 0,0002 0,0003 0,0004 Tootlikkus (m3/s) Graafik 1. Qe-He. Pumba tootlikkuse sõltuvus tõstekõrgusest. 1 0 0 0,0001 0,0002 0,0003 0,0004 Tootlikkus (m3/s) Graafik 1. Qe-He. Pumba tootlikkuse sõltuvus tõstekõrgusest. 0,014 0,012 0,01 0,008 Column J Linear Regression for
y tootmisprogrammi jaotus allüksuste vahel (max kasumit, max toodangut, min kulusid) y tootmisprogrammi jaotus ajaperioodide vahel (max kasumit, max toodangut, tingimused-tähtajad, sesoonsus, puhkuste perioodid) y töötajate jaotus tööde vahel (erinevatel töötajatel on erinev tööviljakus, kompetentsus, max tööviljakust) y tootmisvõimsuste koormamine (efektiivne, intensiivne (tehniline võimsus)) - min tootmistsükli kestus y efektiivsuse (tootlikkuse) suurendamise abinõude plaani optimeerimine (max efektiivsust, tööviljakust) y materjalide ratsionaalne lõikamine (min jäägid) y segude (dieedi) ratsionaalne koostamine y tootmise (teeninduse) ratsionaalne paigutamine (min tootmis(teenindus)kulud) y varude optimeerimine (min kulud) y transpordiülesanded (min veomaksumus, tarbijad saavad kõik, mida tahavad) y (mass)teeninduse ülesanded: teeninduspersonali optimaalne koosseis (suurus) - kui palju teenindajat on vaja
y tootmisprogrammi jaotus allüksuste vahel (max kasumit, max toodangut, min kulusid) y tootmisprogrammi jaotus ajaperioodide vahel (max kasumit, max toodangut, tingimused-tähtajad, sesoonsus, puhkuste perioodid) y töötajate jaotus tööde vahel (erinevatel töötajatel on erinev tööviljakus, kompetentsus, max tööviljakust) y tootmisvõimsuste koormamine (efektiivne, intensiivne (tehniline võimsus)) - min tootmistsükli kestus y efektiivsuse (tootlikkuse) suurendamise abinõude plaani optimeerimine (max efektiivsust, tööviljakust) y materjalide ratsionaalne lõikamine (min jäägid) y segude (dieedi) ratsionaalne koostamine y tootmise (teeninduse) ratsionaalne paigutamine (min tootmis(teenindus)kulud) y varude optimeerimine (min kulud) y transpordiülesanded (min veomaksumus, tarbijad saavad kõik, mida tahavad) y (mass)teeninduse ülesanded: teeninduspersonali optimaalne koosseis (suurus) - kui palju teenindajat on vaja
süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust. Tootlikkus (laiemas mõistes)- kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada: Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud). Kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikkuse pöördväärtust (sisend/väljund) nimetatakse mahukuseks või ühikkuluks. Tootmisvõimaluste rada- toodangu valmistamise potentsiaalsed väljundid moodustavad graafilise kõvera. See näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tööjõud (L), Kapital (K), tootmisfunktsioon Q=f(K,L), kus Q toodangu hulk. Efektiivsuse käsitlus väärtusteooriates:
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Kumb majandusareng oleks Eestile kasulikum: kas kiire palgatõus või tootlikkuse kasv? Alljärgnevalt püüan ma sellele leida vastuseid. Eestlaste tootlikkus on väga madal. Parimaks näiteks siin on aasta 2005 kui jääktulu ühe töötaja kohta oli rõivatööstuses vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni. Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi. Madala jääktuluga töötaja kohta on ka naha töötlemine ja nahktoodete tootmine;
1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud).
23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3. Pumpa käitava ajami järgi: - aurumasinaga pumbad, - auruturbiinpumbad, - elektripumbad, - mootorpumbad, - käsipumbad. 4. Ajamiga ühendamisviisi järgi:
· põllumajandusressursside ja tootmiprotsesside iseärasustega · põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga Neist erisustest tulenevalt ka põllumajanduse efektiivsuse uurimise eripära. Terminite PÕLLUMAJANDUS ja MAAELU kasutus. Põllumajandus kui: · kaubatootmine ehk äritegevus · äraelamine või vaheldust pakkuv tegevus ehk sotsiaalne tegevus CAP-i (Common Agricultural Policy) mõju põllumajandusele ja maaelule CAP-i suundumused: 1950-1980 rõhk tootlikkuse tõstmisel, varustamaks tarbijaid toiduainetega ning kus toetused seotud tootmismahuga Alates 1980-ndatest keskkonnakaitse eesmärkide integreerumine põllumajanduspoliitikasse seoses reostuse kasvuga Alates 1990-ndatest maaelu ja põllumajanduse rolli määratluse muutus ühiskonnas ning põllumajanduse multifunktsionaalsuse eesmärgi (maaelu jätkusuutlikkus, toiduainetega varustamine ja toidu kvaliteet loomade heaolu jt) püstitamine
Palgakasvu üheks põhiliseks mõjutajaks on tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekord: mida väiksemaks see kahaneb, seda kiiremini hakkab palk tõusma. Protsess töötab eelkõige üksikute erialade ja oskuste kaudu nimetatud ka kui kvalifitseeritud tööjõu nappus. Seetõttu võib ka küllaltki kõrge tööpuuduse juures olla palgakasv küllaltki tugev ja isegi kiirenev. Eesti Panga hinnangul on tähtis, et palgatõus varsti pidurduks, nagu on teinud tootlikkuse areng. Palgakasvu kiirenemine ei ole enam põhjendatud tulenevalt aeglustuvast majanduskasvust. Palgakasv peaks aeglustuma seoses väga madala tootlikkuse kasvuga hõive jätkuva suurenemise tingimustes tuleb juurde aina vähem toodangut töötaja kohta, mistõttu põhjust palku suurendada jääb vähemaks. Kui palgakasv ei pidurdu ettevaates või tootlikkus ei hakka kiiresti kasvama, kui see lõhe jääb
jaoks c) tööplatvorm või häll materjalide ja tööliste tõstmiseks. 7. Roomiklaadurite kasutusala ja tüübid. Roomiklaadurid on ettenähtud peamiselt puistematerjalide laadimiseks transportvahendeile. Kaasajal kasut kahte tüüpi roomikkäiguosal laadureid: a) roomiktraktorite baasil laadurid b) spetsiaalsel roomikmasinal laadurid, mis võivad olla kahesuguse mootori asetusega: eesasetseva või taga asetseva mootoriga. 8. Masina tootlikkuse arvutus laadimistöödel. Masina tootlikkus laadimistöödel arvutatakse järgmise valemiga: , milles q-ühe tsükliga laetav materjali maht, m3; tts-tsükli kestus, min; E-töö efektiivsuse tegur. (Ühe tsükliga laetav materjali maht arvutatakse valemiga q=qk*K, milles qk-kuhjaga kopa maht, mis antud masina tehnilises karakteristikus, K-kopa täitetegur. Tsükli kestused, kopa täitetegurid
__a_ 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. kogutoodang __c_ 5. Investeering E. Suurtes tehastes saavutatud vähenenud tootmiskulu. __i_ 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. __g_ 7. Täppisajastus G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise strateegia tootlikkuse parandamiseks. _d__ 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. __h_ 9. Tootlikkus I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. __b_ 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1
Ta leiab ka, et on hakatud pöörama vähem tähelepanu tööjõu tootlikkusele. Värniku arvates on palga tõstmine vajalik, kuna kõrgemat palka saades on töötajatel võimalik tarbida rohkem kaupu. Kuid ta ka tõdeb, et palgatõusuga suureneb ka inflatsioon. Seetõttu võib nimetada kiiret palgatõusu lühiajaliseks kasuks. ,,Tööjõu tootlikkus on otseselt seotud inimtööjõu vajadusega ettevõttes, mis tähendab, et tootlikkuse kasvuga vabaneb efektiivsematest ettevõtetest tööjõud." Omades taustteadmisi, arvan ma, et see võis olla üks majanduskriisi põhjustest. Enne kriisi polnud elul viga. Palgad tõusid, mis tekitas inimeses kindlama tunde, et saab endale rohkem asju lubada, kui varem. Selline käitumine soodustas ka kergekäeliselt pangalt laenu võtmiseks, kuna tol hetkel ei paistnud probleemiks olevat laenu tagasimaksmine.
1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3
juhtimiseks mitte pneumotranspordina. Põhieesmärk on leida vastav mootor ja ventilaator arvestades rõhukadusi ruumalale. Tööülesandeks on vaja teha masinale arvutusskeem ja eskiis seega ei arvestata osasi tegelikke väärtusi, nende asemel kasutatakse teisi oletatavaid väärtusi. Skeemile esitatavad nõuded: 1. Määrata transporditava materjali hõljumiskiirus ,õhuvoolu kiirus ja materjali maasikonsentratsioon sõltuvalt materjali iseloomust. 2. Määrata antud tootlikkuse järgi torustiku läbimõõt ja segu kontsentratsioon. 3. Määrata sõltuvalt torustiku trassist torustiku takistus ja vastavalt rõhu lang. 4. Valida vastav elektriajam ja ventilaator. Joonis 1.1 Arvutus skeemi ülesehitus Eesmärgiks on lehtede tõstmine ventilaatori abil ja suunata see läbi sujuva raadiuse, kus peaks rõhulangus tekkima. Arvutusskeemi ülesehitamiseks on vajalik leida sobilik elektrimootor ja tema võimsus P ja valida sobiva õhu tootlikkusega ventilaator
tegevusmõõdikuid ehk KPI-sid (Key Performance Indicators), näiteks kasum; kasum töötaja kohta; omakapitali tootlikkus (ROE), klientide rahulolu, kvaliteedinäitajad. Ja planeerimise ajaperiood ei ole lühem, vastupidi loobudes klassikalisest aastaeelarvest ja selle pingsast jälgimisest, saavad ettevõtted rohkem keskenduda pikaajalistele plaanidele kestusega 5-10 aastat. 37. Mida tähendab tööjõu tootlikkuse suurendamine? Tööjõu tootlikkuse suurendamine tähendab suurema lisandväärtusega tööd, aga ka kõrgemat hinna- ja palgataset. 38. Kuidas mõjutab tootlikkuse kasv palkasid? Ettevõtete tegevusnäitajate analüüsi põhjal võib öelda, et kõrgema tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka kõrgem palgatase. Ja vastupidi madalama tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka madalam palgatase. 39. Nimetage konspektis toodud 3 peamist ettevõtte finantsalase tootlikkuse mõõtmisel kasutatavat näitajat.
Kaldetegur = 0,9 Arvutus Lähteandmed: Vaja teostada mullatööd mahuga 9000 m3. Tööde teostamiseks on antud 2 tööpäeva. Keskmine teisaldamiskaugus on 90 m, teisaldamine toimub kaldel +10% külg-küljega meetodil, pinnas on keskmiselt töödeldav, töötingimused ontolm, vihm lumi, pime aeg, masinist keskmise kvalifikatsiooniga, töö efektiivsus 40 min /h. Lahendus: 1 Määrame masina vajaliku teoreetilise tootlikkuse Ta = 9000 /2 x 8 = 562 m3/h 2.Määrame parandusteguri masina tegeliku tootlikkuse arvutamiseks(p1...7) Lähteandmetes esitatud töötingimuste alusel valime asjakohased parandustegurid, mille korrutid annab üldise parandusteguri K = 0,75 x 0,9 x 1,15 x 0,8 x 0,67 x 0,8 x 0,9 = 0,30 3. Leiame masina vajaliku tootlikkuse arvestades parandustegurit: Tv = 562 / 0,30 = 1873 m3/h, Kuna töötingimuste kirjelduses on määratletud töötamine külg-küljega, oleme sunnitud arvestama kahe masinaga
A 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. koguprodukt E. Keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise C 5. Investeering tagajärjel. I 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise G 7. Täppisajastus strateegia tootlikkuse parandamiseks. D 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk H 9. Tootlikkus sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. B 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. C 1. Segmenteerimine turunduses A. on turu suuruse uuring. B
alampalga osas seadnud? - Enamik EL-ga liitunud liikmesriikidest on seadnud eesmärgiks, et alampalk võiks moodustada vähemalt 40 % keskmisest palgast. Millega (millise indeksiga) mõõdetakse elukalliduse tõusu? - Enamlevinud mõõdik elukalliduse mõõtmiseks on tarbija hinnaindeks THI. (CPI Consumer Price Index) Kui suur on elukalliduse tõus olnud kolmel viimasel aastal (igal aastal eraldi)? - 2011 5,0 % 2012 - 3,9 % 2013 2,8 % Mida tähendab tööjõu tootlikkuse suurendamine? - tähendab suurema lisandväärtusega tööd, aga ka kõrgemat hinna-ja palgataset. Kuidas mõjutab tootlikkuse kasv palkasid? - Ettevõtete tegevusnäitajate analüüsi põhjal võib öelda, et kõrgema tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka kõrgem palgatase. Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu? - Et säilitada hõivet, ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui palgakasv
27315 kr. ühe inimese kohta, valitsuse tarbimiskulutused 24,1% = 722 ehk 10830 kr. ühe inimese kohta. Inflatsioon Inflatsioon on hindade tõusu periood, mille ajal raha ostujõud langeb. Tööviljakus ehk tootlikkus Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad on teatud ajaühiku jooksul võimelised tegema. Tootlikkuse kasvu - muutused inimressursside kvaliteedis mõjutavad - põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus - tehnoloogilised muudatused Tootlikkust on võimalik arenda välja usaldusväärne tarnijate võrk; tõhustada kui vähendada asjatuid operatsioone; luua täpisajastusega laokontroll; luua ühine visioon (töötajate pühendumine firmale ja
Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootlikuse juhtimise protsess Tootlikuse juhtimine on ettevõttes pidev protsess, milles võib eristada nelja etappi: 1. tootlikkuse mõõt. 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs-analüüs, s.o. tootlikkuse muutumise põhjuste (tegurite) ja nende mõju suuruse ning suuna väljaselgitamine. 3.tootmise planeerimine 4.Tootlikkuse tõstmise programmeerimine ja elluviimine 4:Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted
Majandus 1. Tootlikus on väärtuse hulk, mida töötaja on teatud ajavahemikus võimeline looma. Tootlikkuse mahu suurendamisel mängib suurt rolli töötajate väljaõpe, töö tegemise hõlbustamiseks rakendatavad tehnoloogilised uuendused ning juhtimine. 2. Muutuvkulud on sellised kulud, mis tootmismahu muutudes muutuvad. 3. Püsikulud on sellised kulud, millega ettevõtja peab arvestama püsivalt. (nt. uute masinate ostmine teatud aja tagant ja töötajate palgad) 4. Mastaabisääst on ühe toote keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tulemusel.
Edaspidi ongi tähtis suurendada tööjõu tootlikkust, motiveerida inimesi ning pakkuda neile näiteks hüvesid ettevõtte kulul. Kristjan Olari Lepingu artikli teema üle ,,Kuidas suurendada tootlikkust?" on diskuteeritud meedias viimastel aastatel palju. On jõutud järeldusele, et riik peaks senisest palju rohkem toetama teadust, innovatsiooni, tehnilist kõrgharidust ja kutseharidust. See kõik on oluline, kuid sageli jäetakse tähele panemata, et tootlikkuse suurendamise võimalusi on ka tunduvalt madalamal, üksikute ettevõtete ja töötajate tasemel. Enim peetakse tootlikkuse puhul silmas tööjõu ja kapitali tootlikkust. Selleks et ettevõte suudaks püsida konkurentsis ja teenida kasumit, on vaja, et kulutused tööjõule oleksid vastavuses tööjõu tootlikkusega. Eelkõige saab tööjõu tootlikkust suurendada tööjõu kvaliteedi, mitte kvantiteedi arvelt. Kuna praeguses
Mida teha olukorras kus välised ohud võivad liituda nõrkustega. SWOTi miinused: x subjektiivsus; x ebakompetents vs võimalik viga; x võivad tekkida olukorrad, kus olulised tegurid võivad jääda välja; x probleemid informatsiooniga; x sisesed ja välised tegurid on sassi aetud. SWOTi plussid: x lihtne; x pole töömahukas; x võimaldab anda hinnanguid strateegiale/taktika suhtes (TOWS); x aitab konsensust ja grupitööd teha. 2. ETTEVÕTTE TOOTLIKKUSE (Y) MODELLEERIMINE: REGRESSIOONVÕRRAND y = 90,8x1 + 133,6x2 + 23,2 R=0,64 F=4,4 Ftabeli(p=0,95)=3,6 DW=1,6 x1 energiaga varustatus x2 põhivaraga varustatus Regressioonimudel astmefunktsioonina y = 9,7x10,31 x20,52 R=0,5 F=7,1 Ftabeli(p=0,95)=3,6 DW=1,5 Regressioonimudel standardiseeritud mastaabis y = 0,12x1 + 0,28x2 Interpreteerida mudelid. Mis andmeid veel oleks vaja, mida nad näitaksid?
6. Kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis - või käigusagedus p / min käiku/minutis ). 1. Pumba tootlikkus näitab ajaühikus tehtud kasulikku tööd. Eristatakse : - mahulist tootlikkust Q ( m3 / s ; m 3/ h; l / s; l/ min,) - massilist tootlikkust G ( kg/ s ; kg/ h, t/ h ) Seos mahulise ja massilise tootlikkuse vahel : G = Q , kus on vedeliku tihedus. Teoreetiline tootlikkus on see vedeliku hulk ,mida pump peaks andma arvutuste järgi vastavalt oma mõõtmetele ja töökiirusele. Tegelik tootlikkus on teoreetilisest alati väiksem pumba sisemiste ja väliste lekete (kadude ) võrra. Välised lekked võivad tekkida: - Läbi pumba tihendite, - Läbi ebatihedate toruühenduste. Välised lekked olenevad pumba tehnilisest korrasolekust ja on tavaliselt väikesed või peaksid puuduma üldse.
toetamine ja muud meetmed. Lisaks sellele pakuvad avaliku sektori tugiorganisatsioonid mitmesuguseid informatsiooni- ja maakleriteenuseid ning samuti võrgustike soodustamise teenuseid edendades nõnda piirkondlikke ja riiklikke innovatsioonisüsteeme. [1] Kuigi pakkumise meetmed on innovatsioonisüsteemi kaasatud organisatsioonide innovatsioonipotentsiaali tõstmiseks väga olulised, soodustavad innovatsioonide levikut ning selle soovitava kaasnähtusena tootlikkuse kasvu veelgi enam nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad. Siiski on samas oluline rõhutada, et nõudluspoolseid poliitikaid ei tuleks käsitleda pakkumispoolsete meetmete asendajatena. Seega on nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad pigem traditsioonilisemate pakkumisepoolsete poliitikate väärtuslikuks täienduseks. Nõudluspoolseid abinõusid võidakse võtta kasutusele täiendavate regulatsioonide, riigihangete, eranõudluse subsideerimise ja muus vormis.
18. Efektiivsuse kriteeriumid: tehniline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaefektiivsus. Tehniline efektiivsus näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljandite taset mistashe sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. Ei arvestata sisendite ega väljundite hindu. Väljendatakse materiaalse toodangu või hüvisena kulutatud sisendteguri ühiku kohta. Kastatakse tootlikkuse naturaalset mõõtmismeetodit ehk otsest mõõtmist, väljund antakse naturaalühikutes ( tk, m3 jne). Majanduslik efektiivsus on toodangu hulk sisenite maksumuse ühiku kohta. See sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. Majanduslik efektiivsus on erinevate valikute edukuse mõõt. Tootmine on majanduslikult efektiivne kui puudub võimalus suurendada ühe toote valmistamist , ilma et sellega kaasneks mõne teise toote tootmismahu alandamine.
arvutata maha kulusid mis on kopsuvähi raviks. 7. Mis on SKP jooksvates hindades? Millest ei ole inflatsiooni % maha arvestatud. 8. Mis on reaalne SKP? SKP millest inflatsiooni % on maha arvestatud. 9. Mis näitab riigi elatustaset? SKP ühe inimese kohta. NT: 2013.a. Eesti SKP 1 inimese kohta oli 14 217,6eurot. 10. Mis on tootlikkus ? Töömaht mida tööjõud on suuteline teatud aja jooksul tegema. 11. Mis mõjutab tootlikkuse suurenemist? 1)tööjõu kvaliteet- haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 2)põhivarade hulk ja klvaliteet- uute seadmete, riistade, trantspordivahenditega saavad töölised tootlikumalt töötada. 3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sidepidamismeetodid. 12. Mis on TQM? Terviklik kavliteedijuhtimine 13. Mis on püsivkulud? Kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata tootmismahu muutumisele. 14
temperatuurist (vt. tabel 1). Temperatuur t 0C 0 10 20 50 70 80 100 125 150 pka 0,6 1,2 2.3 12, 31, 47, 101, 232 476 1 3 3 3 2 4 3 hka 0,0 0,1 0,2 1,2 3,1 4,8 10,3 23, 48, 6 2 4 6 7 2 3 9 1 Kavitatsioonivaru ligikaudse väärtuse võib leida arvutuslikult pumba tootlikkuse [m3/s], pöörete [p/ min] ja pumba eripöörlemissageduse ns järgi. Tavaliselt antakse pumba passis antud pumba tüübile katseliselt määratud kavitatsioonivaru , mis sõltub pumba sissevoolu kujust ja vooluhulgast. Kuna kavitatsiooni mittetekkimise eeltingimuseks on, et kogusurve pumba imiavas peab olema suurem küllastunud auru survest st. pi /(g) + vi2 /(2g) = hka + ( h) , siis viies selle tingimuse Bernoulli võrrani järgi saadud imikõrguse valemisse
· Tööliste kohanemine tehnika ja tehnoloogia arenguga. Töö olemus Töö- inimese sihipärane tegevus, kus ta töövahendite abil mõjutab kas loodusobjektide või juba kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks neid oma tarvete rahuldamiseks, INIMENE-TÖÖVAHEN TÖÖOBJEKT (tööline) (tööriist) (tööese) Elavtöö kandja. Ajastatud töö kandjad Elavtöö+ Ajastatud töö= Kogutöö Töö efektiivsuse näitajad Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis= töö efektiivsus Töö efektiivsuse näitajaks on tööjõudlus ja tööviljakus Tööjõudlus- konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu(nt põllumajanduses mõõdetakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi) Tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus)- konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes
erastamise tingimused, mis reguleerisid ettevõtte poolt osutavate teenuste hinna kujundamist vastuolus Eesti õigusega. Konkurentsiameti väitel ei saa nad lepinguga määratud hinnatõusu kooskõlastada monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusest tulenevate piirangute tõttu. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind peaks olema kulupõhine ja tagama tulukuse üksnes põhjendatud määras. Konkurentsiamet on seisukohal, et ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkuse näitaja (18,1%) ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Linnavalitsus ASile Tallinna Vesi hindade kooskõlastamisel aktsepteerinud põhjendamatult suurt investeeritud varade tootlikkuse näitajat ning sellest tulenevalt ka põhjendamatult suurt ärikasumi mahtu ehk tulukust. Konkurentsiamet hindas ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkust raamatupidamise andmete alusel. Kasutades üldlevinud hinnaregulatsiooni teooriat loetakse
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid:
Tänu lihtsa konstruktsiooniga tööorganite kaitsesüsteemile kasut neid peamiselt esimese staadiumi purustitena. Liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: a) liikuvate lõugade arvult – ühe ja kahe liikuva lõuaga b) liikuva lõua liikumise iseloomu järgi – liht- ja liitliikumisega c) liikuva lõua kinnituskoha järgi – ülemise ja alumise kinnitusega d) liikuva lõua käitamismehhanismi järgi – ekstsentrik-võlliga, väntmehhanismiga ja hüdrosilindriga. 6. Lõugpurustite tootlikkuse arvutus. T=60*V1*n*Kk, milles Kk – purustatava materjali kobestustegur (kivimitel tavaliselt 0,3..0,7) n – ekstsentrikvõlli pöörlemissagedus, mis peab max tootlikkuse saavutamiseks olema antud purusti vastava haardenurga ja liikuva lõua käiguga kooskõlastatult nn „optimaalsetes“ piirides , V1- ekstsentrikvõlli ühe pöörde vältel väljumisavast väljuva materjali math, mis arvut purustusklambri mõõtmete alusel m3
SISSEJUHATUS Termin ergonoomia (ingl.k. ergonomy) lähtub kreeka keelest - ergon (töö) ja nomos (seadus) ning pärineb poola keelest möödunud sajandi keskpaigast. Sõna ergonoomika (ingl.k. ergonomics) pärineb kreekakeelsest sõnast ergon ja ingliskeelsest sõnast economics, mis vastavalt tähendavad töö ja ökonoomika. Ergonoomia on teadus tervislikest tööviisidest, -vahenditest ja keskkonnast. Tervislikud tööviisid ja keskkond aitavad kaasa ettevõtte tootlikkuse tõusule. 3 Freddy Kriisa Ergonoomia MÕISTE JA KASULIKKUS Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes.
investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida) Eesti pank ei tegele klientide teenindamisega,ega hoia eraisikute reserve.(hoiab komertspankade reserve) Panga varadeks on:kinnis-ja vallasvara,väärismetallid ja välisvaluuta Tippjuhid: presitent on Andres Lipstok 2005.a. Asepresident:Rein Minka Asepresident:Märten Ross · Tulevik: Eestis on suudetud tootlikkust suurel määral tõsta. langusjärgne kohandumine lõi aluse tootlikkuse tõusul põhinevale majanduskasvule ning 2012. aastal ulatub toodang töötaja kohta tõenäoliselt kõigi aegade kõrgeimale tasemele. · Kui Eesti võtab 1.jaanuarist kasutusele euro, saab Eestist Euroopa majandus- ja rahaliidu täieõiguslik liige ja Eesti Pangast eurosüsteemi liige. Eesti majandus on langusest üle saanud ning hakanud kasvama põhiliselt ekspordi toel.((Peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv oli 2010. aasta esimesel poolel
mõõtmete, omaduste jm) muutmine ja selle muudetud olukorra kindlaksmääramine (mõõtmine). Küsimus 3 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: Vali üks: a. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi b. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi c. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Tagasiside Õige vastus on: Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi. Küsimus 4 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: Vali üks: a. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b. Kinnisliited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) c. Liikuvad liited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) Tagasiside
eal-naeme https://www.envir.ee/et/metsastatistika Milliseid metsi (domineeriv puuliik, vanus) on Eestis kõige rohkem? Peamised puuliigid Eesti metsades on kuusk ja mänd, arukask, harilik haab, sookask Selgita, milline on Eesti metsapoliitika eesmärk ja kuidas see tagatakse? 1) säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; 2) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Milles seisneb metsa tähtsus inimese ja looduskeskkonna jaoks? 1
Ettevõttest Loodud 1993. aastal Tegutseb: Eestis, Lätis, Leedus 170 töötajat Käive 2011. aastal 8.6mln Eurot Kontorid: Tallinnas, Riias, Vilniuses Lojaalsus, kaupluste süsteemid, iseteenindus. Koostöö partner Prisma Evolve 4G antenn Hoiab kokku hoolduskulusi Klientide mugavus Kaugühendus Majandustarkvara Microsoft Dynamics NAV Peamised funktsioonid: Pearaamat Kassa Müük ja müügivõlad Ladu Ressursid Laoarvestus Mugav klienditeenindus Tootlikkuse suurendamine Kassade arv, ostjate kiire teenindamine Iseteenindus Leida uusi lahendusi klientide ostumugavuse suurendamiseks. Süsteemi hooldus Retail 24 Teenindus mitmes riigis Seadmete remont TÄNAN KUULAMAST!
terasepoliitika. Nagu eespool lühidalt märgitud, ei ole mitme majanduskasvu toetava teguri positiivse mõju jätkumine keskpikas perspektiivis tõenäoline. Tulenevalt praegustest arengutest maailma kapitaliturgudel, kus likviidsus on äkiliselt vähenenud, pole Eesti sisenõudluse edasine suurendamine välisvõla ülikiire kasvu abil jätkusuutlik. Majanduse struktuur peab muutuma Eestis töötab liialt palju inimesi valdkondades, mille tootlikkuse potentsiaal pole ka arenenud riikides suur (õmblus-, tekstiili- ja mööblitööstuses, lihtsate teenuste pakkumisel jaekaubanduses). Näiteks töötab meil rõivatööstuses kümme, tekstiilitööstuses kuus ning naha- ja jalatsitööstuses viis korda rohkem inimesi kui Saksamaal või Soomes (suhtelise osakaaluna koguhõivest). Oleme teelahkmel kui soovime Euroopa majandustippudele järele jõuda, peab Eesti majanduse struktuur muutuma
lootus kõrgemale sissetulekule – Eesti sissetulekute tase pole piisav, et ahvatleda inimesi mujalt siia tulema; EL-s on rikkamaid riike – Väljastpoolt EL-tu on keeruline töölisi tuua (sisseränne sisaldab ka riske) – Eesti jõukuse kasvades kasvab ka huvi sisserändeks Eestisse sh naasmiseks Probleemid (2) • Tööturg – Kust leida töötajaid? – Millest sõltub töötajate arv? – Kuidas kujuneb töötasu? – Mis on lahti tootlikkusega? Eesti tootlikkus (1) • Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik – Me toodame odavaid kaupu – Töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu – Inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks – palgakasv kipub viimastel aastatel pidevalt ületama tootlikkuse kasvu. Eesti tootlikkus (2) • Väljapääsuks on: – tootmise ja majanduse üpris kardinaalne ümberkorraldamine – Teise mõtteviisi juurutamine • kasv tootlikkuse toel • paindlik töökorraldus –
Eesti puhul on iseloomulik, et välisvõlg jaguneb pooleks eraisikute ja äriühingute vahel ning riigi võetud välisvõlga on vaid 3 protsenti SKT-st. Muutused konkurentsivõimes Välispankade kaudu laenamisele tuginev tarbimisbuum on mõjutanud negatiivselt Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Laenurahast tekkinud nõudlus lõi aluse palkade tõstmise survele, mis tingis tööjõukulude kiire kasvu. 2006. aasta algusest on järsult süvenenud lõhe tööjõule makstava palga ja tööjõu tootlikkuse kasvu vahel (joonis 4). See tähendab, et ettevõtted peavad müüma oma kaupu ja teenuseid tunduvalt kallimalt, kui nad soovivad senist kasumlikkust säilitada. Paraku ei saa välisturule orienteeritud tootjad turult kõrgemat hinda küsida ning peavad seetõttu suurendama tootlikkust ja vähendama kulusid. Majanduse struktuur peab muutuma Eestis töötab liialt palju inimesi valdkondades, mille tootlikkuse potentsiaal pole ka arenenud
annaabi.ee 
