· Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootlikuse juhtimise protsess Tootlikuse juhtimine on ettevõttes pidev protsess, milles võib eristada nelja etappi: 1. tootlikkuse mõõt. 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs-analüüs, s.o. tootlikkuse muutumise põhjuste (tegurite) ja
Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud).
1 Efektiivsus ehk eesmärgipärasus ehk mõjuvus (laiemas tähenduses)- väljendab süsteemi kavandatud eesmärgi saavutamise astet või teatava tegevuse lõpetatuse määra. Süsteemi eesmärk võib olla majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik, ökoloogiline. Efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati. Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang)
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad.
• süsteemi eesmärk: majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik • efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati • Kitsamas tähenduses- taktikaline efektiivsus ehk tõhusust ehk majanduslikkust, iseloomustatakse suhtega: eesmärk(tulemus)/vahendid(kulutused) • süsteem eesmärk: mingi väljund (toodang, teenused, efekt) • vahenditeks: tööjõud, kapital, tooraine, energia • haarab endas tootlikkuse mõistet tootmissüsteem: sisend(ressurssid)-> TOOTMINE ->väljund(toodang) o tootmises kasutatavad ressursid piiratud või kallid, seega vajalik säästlik kasutamine • Tänapäeval käsitletakse tootlikkust laiemalt- kõigi ressursside efektiivsuse näitajana Tootlikkus (laiemas mõistes)- süsteemi väljundite ja sisendite suhe (väljund/sisend)
Turukitsendused · Siseturu ostuvõime müügivõime on progoositav · Müügivõime välisturul müügivõime on määramatu Siseturu ostuvõimet (nõudlust) mõjutavad · tarbijate arv · ostujõud ja selle diferentseeritus · tarbimisharjumused Põhiosa maailmas toodetud põllumajandustoodangust tarbitakse siseturgudel. Maailmaturul müüakse tarbitavast teraviljast 10%, piimasaadustest 7%, sealihast 2,6% Tootmiskitsendused on seotud ressurssidega maa, töö, kapital ning tootmise korraldust mõjutavate reformidega. · harimiskõlblik maa · tööjõuressursid · kapitaliressursid · reformid Harimiskõlblik maa Eestis ca 700 000 ha>40 HP, ca 25-30 põllumaast kasutamata 2010.a. kokku põllumajandusmaad 948 800 ehk 21% pindalast. Kogupõllumajandusmaast 88% ehk 839 386 ha moodustas põllumajanduslikus tootmises kasutatav maa (sh põllumaad
Taastootmise faasid: tootmine jaotamine vahetus tarbimine. Tüübid: · Lihtne taastootmine- taastootmiseprotsessi kordamine endises mahus. · Laiendatud taastootmine- taastootmine laiemas mahus, võetakse tootmistsükli algusel kasutusse täiendavaid ressursse. · Ahenev taastootmine- taastootmine järk-järgult aheneb, laieneva vastand 5. Tootmistegurid ja nende jaotus. Tootmistegurid on maa, töö ja kapital. Iga ressursi kasutamine peab andma omanikule kindla tulu. Maa kasutamisel rent, tööjõu eest palk ja kapitali pealt protsent. Jaotus: · Mõju järgi tootmisele: o Aktiivsed töö ja ettevõtlus o Passiivsed maa ja reaalkapital · Tootmisprotsessi tegurid: o Algseteks teguriteks on töö ja maa (loodus) o Toodetud ehk tuletatud tegur on reaalkapital ehk füüsiline kapital, mille moodustavad
· Töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine; · Tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes; · Personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades; · Erialase väljaõppe korraldamine. Ettevõtte tasandil: · Tööjõu jaotumine ja tootlikkus; · Tööjõu liikumise(voolavuse) prognoosimine; · Tööjõu defitsiidi(ülekülluse) lokaalne prognoosimine · Tööliste kohanemine tehnika ja tehnoloogia arenguga. Töö olemus Töö- inimese sihipärane tegevus, kus ta töövahendite abil mõjutab kas loodusobjektide või juba kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks neid oma tarvete rahuldamiseks, INIMENE-TÖÖVAHEN TÖÖOBJEKT (tööline) (tööriist) (tööese) Elavtöö kandja. Ajastatud töö kandjad Elavtöö+ Ajastatud töö= Kogutöö Töö efektiivsuse näitajad Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis= töö efektiivsus
1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on majandusteaduses tuntud Pareto efektiivsusena. Selleks, et suurendada ühtede hüviste tootmist, vähendamata samal ajal teiste hüviste tootmist, peab
Kogusaagist 33000 kg müüdi hinnaga 3,5 kr/kg. Müügil lisandusid kulutused 0,25 kr/kg. a. Tootmisomahind = tootmiskulud/toodang 9625 / 3500 = 2,75 kr/kg b. Müügitoodangu täisomahind = tootmisomahind + realiseerimisega seotud kulud 2,75 + 0,25 = 3,00 kr c. Kaubalisus = kauba toodang x 100% /kogutoodang 33000 x 100% /(3,5 x 1000 x 15) = 62,86% d. Toodangu müügist saadud kasum = müügihind – kaubatoodangu omahind 3,5 – 3,0 = 0,50 kr (kasum müügitoodangu ühiku kohta) Kogu müüdud toodangu kohta kasum 33000 x 0,50 = 16500 kr e. Kulurentaablus = realiseerimisega seotud kulud x 100% / müügitoodangu täisomahind 0,25 x 100% / 3 = 8,3(3)% f. Käiberentaablus = realiseerimisega seotud kulud x 100% / müügihind 0,25 x 100% / 3,5 = 7,14% g. Kattetulu 1 ha kohta = kogu toodangu väärtus – muutuvkulud 3500 x 3,5 – 6600 = 5650.-
Hinna olemus ja tähtsus.....................................................................................................14 2.Hinnastrateegia olemus, seda mõjutavad tegurid ..............................................................14 3.Hinnameetodi valimine .....................................................................................................15 4.Hinna kohandamine, diferentseerimine ............................................................................18 III OMAHIND 19 1.Omahinna kujunemine põllumajandustootmises...............................................................20 2.Omahinna arvutamine masintöödel....................................................................................23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel
Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel
Analüütiline rühmitamine Mingid osakogumid (tootmisharud, regioonid) jagatakse rühmadesse ja samuti rühmitatakse need omakorda mõne muu näitaja põhjal (netokäive, tootlikkus). Saab leida osakogumi keskmise ja näitaja keskmise igas rühmas. Osakogumid (tootmisharud, Netokäibe taseme intervallid regioonid jm) Ettevõtete arv Keskmine tootlikkus Aij Bij Ettevõtete arv u Keskmine tootlikkus u Aij on ettevõtete arv i-ndas osakogumis ja netokäibe j-ndas intervallirühmas Bij on tootlikkuse tase i-ndas osakogumis ja netokäibe j-ndas intervallirühmas Probleemiks võib olla kogumite piisav suurus ja millised tunnused võtta muutujateks
poolt passivaks. Aktiva (vara): käibevara ja põhivara. Passiva: kohustused ja omakapital. Seosed: 1) varad = kohust + omakapital; 2) omakapital = varad kohust; 3) käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Ehitusfirmades toimub iga tööpäeva jooksul palju majandustehinguid: varade liikumine, muutused varade ja kapitali jääkides. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varad ja kapital 2. Varade ja kapitali olem vastavaks ajamomendiks 3. Ainult firma varad ja kapital 4. Ainult rahalises väljenduses 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Konto on tabel, kus vasak pool on deebet ja parem on kreedit. Aktivakontod (varad ja liikumine), passivakontod (kapital ja liikumine). Kontode jääk nimetatakse saldoks. Aktiva kontodel jääk on deebetis ja passiva kontodel - kreeditis. Üldreegel : Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive
Kestlusaruandlus annab informatsiooni ettevõtte peamiselt nelja aspekti kohta (About… 2013): - majanduslike aspektide, - keskkonna-alaste aspektide, - sotsiaalsete aspektide ja - juhtimisalaste aspektide kohta. Aruande koostamine sunnib koguma infot ettevõtte protsesside ja mõjude kohta, mida varem ei pruugitud mõõta. Saadud informatsioon, lisaks suurenenud läbipaistvusele, aitab ettevõtetel vähendada loodusvarade kasutamist, suurendada efektiivsust ja parandada tegevusnäitajaid. SR aitab vältida või vähendada keskkondlikke ja sotsiaalseid riske, millel võib olla materiaalne efekt ettevõtte tulemustele ning seda tehes luua rohkem äri-, ühiskonna-, keskkonna- ning finantsväärtust – moodustades tõhusa terviku. SR standardi olulisus seisneb ka loodud ühtses raamistikus, mis võimaldab ettevõtteid võrrelda. (Value of…2013: 3). Rahvusvahelisel tasandil iseloomustavad SR arengut järgmised momendid:
intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma või ka inflatsioon; ajaperiood – aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine. 8 Mis on raha nüüdisväärtus? Raha nüüdisväärtus (PV, present value) on tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus ehk diskonteeritud raha väärtus. 9 Mida nimetatakse investeeringuks? Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus. 10 Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? •reaalinvesteeringud – käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine •finantsinvesteeringud – raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine 11 Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti
moraalirisk, volitamiskulu · Firmad keskenduvad rahakäibele, eriti lisanduva rahakäibe efektile : rahakäive raha ja ekvivalentide laekumised ja väljamaksed. Lisanduv rahakäive uue ja olemasoleva rahakäibe vahe. · Rahaühiku väärtus on täna suurem kui tulevikus : raha ja ajaväärtuse teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk:
teoreetilised alused paradigmad, kontseptsioonid, põhiprintsiibid, mudelid ja meetodid Logistika arengust ja integratsiooni ulatuselt lähtuvalt jaguneb logistika järgmiselt: · hankelogistika · tootmislogistika · jaotuslogistika Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika eesmärkideks on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ostjaturul on jätkusuutlikud, paindlikud ja nõudluse muutustega kohanduvad ettevõtted. Jaotuslogistika ülesanne on juhtida logistika osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või tarbijani. Jaotuslogistika põhilised osategevused on näiteks materjalide käsitsemine, ladustamine, pakkimine, vedu, nõudluse prognoosimine, info töötlemine jms
AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23
Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste vastuvõtmine, tegevus, vastutuse võtmine 5) Tulunormi komponendid Nõutav tulunorm Nominaalne riskivaba tulumäär Riskipreemia Oodatav inflatsioon Reaalne riskivaba tulumäär
alustamiseks/olemasolevate võimsuste laiendamiseks, uute toodete juurutamise või uutele turgudele mineku eesmärgil; _ põhivara moderniseerimise projektid tootmiskulude vähendamise eesmärgil; _ keskkonnakaitselised projektid keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks; _ turu-uuringute projektid uuritakse nõudlust toodete või teenuste järele, jälgitakse konkurentide tegevust; _ uurimistöö projektid investeeritakse uue toodangu või tehnoloogia väljatöötamiseks. Investeeringu rahavoogude arvutamisel leitakse raha vajadus ehk puhasinvesteering (esialgsed kulud) ja investeeringu tulemusena lisandunud(vad) rahavood. Puhasinvesteering on rahasumma, mis on vajalik investeeringu teostamiseks ehk varaobjekti soetamiseks. Puhasinvesteering leitakse, kui soetatava vara maksumusele (SVM) liidetakse transpordi- ja paigalduskulud (TPK), kui see on suurem kui 0 ja lahutatakse rahavood olemasoleva,
Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? · Millal maksta tarnijale? · Kuidas saada raha ostjalt? · Mida teha üleliigse sularahaga? 3. Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimisprotsessi olemus FINANTSJUHTIMINE majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: · Eesmärkide määratlemine · Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine · Otsuse vastuvõtmine · Tegevus · Vastutuse võtmine 5. Tulunormi komponendid 6. Ajas varieeruvad tulunormid Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine
Rühmatöö 4. Pooltoodangu vähendamine 5. Kiired üleminekud 6. Protsesside Kaizen 7. 0-jälgimisega tootmine 8. Seostatud tootmine 9. Seadmete ja muu tehnika hooldamine 10. Töökoha distsipliin 11. Kvaliteedi kindlustamine 12. Tarnijate arendamine 13. Kadude kõrvaldamine 14. Töötajate innustamine parenduste tegemisele 15. Mitmekülgsed oskused ja risttreening 16. Tootmise planeerimine 17. Tõhususe kontroll 18. Infotehnoloogia kasutamine 19. Energia ja materjalide säästmine 20. Juhtiv tehnoloogia / vastavad oskused 19 Kulude analüüsi võtted · Kulude käitumise analüüs traditsiooniline kulu- maht-kasum analüüs eelarve, aruandenäitajate ja pikaajaliste projektsioonide alusel; 20 · Kulude struktuuri analüüs selgitatakse välja, milliste tegevusvaldkondade, toodete, struktuuriüksuste või kulurühmade osas on olemas
küsimustele tahetakse vastuseid. Läbivateks probleemideks, millele analüüs peab andma vastuse, milline on ettevõte seisukohalt analüüsiperioodi algul ja milliseks on see kujunenud analüüsiperioodi lõpuks. Analüüsi tulemuste alusel saavad erinevad huvigrupid hinnata ettevõte tegevust analüüsitaval perioodil. Teiseks küsimuseks on see, millised on ettevõte tugevad ja nõrgad küljed. Kolmandaks milliseid muudatusi tuleks rakendada, et ettevõte efektiivsust tulevikus tõsta. Teine etapp on näitajate arvutamine ja nende interpreteerimine. Antud etapil kasutatakse erinevaid finantsanalüüsi liike. Esimene on näitajate lihtvõrdlus ehk analüüs. Võrreldakse ettevõte finantsnäitajaid 3 erinevatel perioodidel või konkurentide vastavate näitajatega ning antakse neile hinnang. Näitajate horisontaalanalüüs. S
ole usaldusväärne. Arvandmetest multikollineaarsust kõrvaldada ei õnnestu. Probleemist ülesaamise peamiseks teeks on paremate (täiendavate) arvandmete hankimine.Oluliste argumentide varieeruvuse mõju regressioonianalüüsi tulemustele(lab. tööde järeldused). Sõltumatute muutujate mitteküllaldane varieeruvus on arvandmete ----------------;nõrkuseks----------------;,mis ei võimaldada avada kogu arvandmetes sisalduvat infot ning seeläbi vähendavad regressioonimudelite kasutamise efektiivsust ja usaldusväärsust. Kui sõltumatute muutujate varieeruvus väheneb, siis ka arvandmetes olev info hulk väheneb,sest me saame mudeli parameetrite väärtusi hinnata ainult selle vahemiku jaoks, mis on sõltumatute muutujate väärtustega määratud. Läbilõikeandmete korral, mis kujutavad endast ettevõtteid iseloomustavaid näitajaid, võib paljude oluliste sõltumatute muutujate varieeruvus osutuda mitteküllaldaseks.Põhjus on selles, et ka ettevõtjatele (mitte ainult analüüsi
küsimustele tahetakse vastuseid. Läbivateks probleemideks, millele analüüs peab andma vastuse, milline on ettevõte seisukohalt analüüsiperioodi algul ja milliseks on see kujunenud analüüsiperioodi lõpuks. Analüüsi tulemuste alusel saavad erinevad huvigrupid hinnata ettevõte tegevust analüüsitaval perioodil. Teiseks küsimuseks on see, millised on ettevõte tugevad ja nõrgad küljed. Kolmandaks milliseid muudatusi tuleks rakendada, et ettevõte efektiivsust tulevikus tõsta. Teine etapp on näitajate arvutamine ja nende interpreteerimine. Antud etapil kasutatakse erinevaid finantsanalüüsi liike. Esimene on näitajate lihtvõrdlus ehk analüüs. Võrreldakse ettevõte finantsnäitajaid erinevatel perioodidel või konkurentide vastavate näitajatega ning antakse neile hinnang. Näitajate horisontaalanalüüs. S.t seda, et võrreldakse ettevõte mingeid näitajaid erinevate perioodide lõikes
Laovarude tase on õige, optimaalne, kui nimetatud kolme käitumisteaduse kontseptsioonil põhinev firma ülesehitus ja juhtimine. Käitumisteaduse Haarde ulatuse järgi:*globaalne, *lokaalne Valdkonna prognoosid Ettevõtte kululiigi summa on minimaalne. Laovarusid mõjutavad: *tootmismaht, *toodangu õige kasutamine võimaldab tõsta firma ja üksoktöötaja töö efektiivsust. Situatsiooniline prognoosid(majandus prognoosid, tehnoloogilised, ökoloogilised, nõudluse) materjalimahukus(materjali kulud toodangu ühiku kohta), *varustamistingimused, lähenemisviis- Objekti juhtimisviise ei saa ette määrata. Sobiv meetod valitakse lähtudes 3.2.Prognoosimise meetodid Kvantitatiivsed: Faktijärgsed meetodid: *statistilised: - *hindade tase, hinnad.
3. Kaubavarude hindamise meetodid. Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel: 1) tooraine ja materjal, 2) lõpetamata toodang, 3) valmistoodang, 4) ostetud kaubad müügiks, 5) ettemaksed hankijatele. Kaubavarud - kõik kaubad, mis on firma omanduses ja ettenähtud müügiks, sh teelolevad kaubad. Kaubavarude hindamine - varude ja realis. kauba maksumuse mõõtm., kui toote ühiku omahind per. jooksul muutub. Probleem: kuidas jagada realiseerimisel oleva kauba maksumust: · realiseeritud kauba maksumuseks; · perioodi lõpu varuks. Kaubavarude hindamise 4 enamlevinud meetodit: 1) Individuaalhinna meetod katkematu identifitseerimise meetod. Ei sobi kaupade arvest., mis on füüsiliselt ühesugused ja mida realis. olulistes kogustes. Meetodiga saab juhtida realis. kaupade maksumust, valides kas suhteliselt kalli või odava soetusmaksumusega kaupu. Meetod sobib uni-
Pakkumise kasv ja kahanemine - kui muutuvad tootmistingimused või tootmistehnoloogia s.t. raha, mida ressursside eest - pakkumiskõver nihkub paremale või vasemale. Palga tõustes kulud kasvavad ja kõver nihkub asendist S asendisse S2. Parem tehnoloogia alandaks kulusid ja kõver nihkuks paremale asendisse S1. Alternatiivkaupade hinna tõusul pakkumine väheneb (nihe vasakule) sest ressursid liiguvad enam rentaabli (kallima) kauba tootmisse. Joon. 4.2. Pakkumiskõvera nihkumine (Töölistega peatöövõtja,
Splittimise eesmärgiks on tõsta aktsiate kaubeldamist turul. Ettevõte ja finantsturg 2 Iga ettevõte tegutseb teatud finantskeskkonnas ja reeglina allub ta selle keskkonna mõjule kuna keskkond on ettevõttest tugevam. Majanduse üldine seisukoht sõltub sellest kuidas liigub rahamass ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Mida effektiivsemalt liigub kapital nendelt kellel on selle ajutine ülejääk neile kes on ajutises deffitsiidis, seda mõjusamalt toimib majandussüsteem. Suur hulk rahast liigub spetsialiseeritud rahaasutuste kaudu kes tegutsevad finantsvahendajatena. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja finantskohustuste tekkeks. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu).
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2
otsustest ja keskkonnamõjudest. Selgitada tegevuste taustal olevaid mõtteviise ja tegureid ning tutvustada valdkonna uurimistegevuses kasutatavaid teaduslikke meetodeid. Anda ülevaade olulisematest mõistetest, et tulevasel spetsialistil oleks võimalik erialastes diskussioonides aktiivselt kaasa lüüa ja oma seisukohti avaldada. Adekvaatse pildi ja arusaamise tekitamiseks ei piisa ainult majandusteadusest, vaid tuleb seda siduda nii ökoloogia, tehnika ja tehnoloogia, keemia, füüsika, ärijuhtimise kui muude distsipliinidega. Mõistetest Ökonoomikat ehk majandusteadust defineeritakse sageli kui teadust piiratud ressursside kasutamisest. Vahel nimetatakse seda ka uurimuseks kompromisside, s.t. valikute tegemisest. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmise sisendeid, mitte ainult maad, mineraale ja kütuseid, aga ka tööjõudu ja kapitali. Loodusvaradele on iseloomulik, et neid pakub loodus, mitte ei loo inimene. Inimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
