võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus. Majandusteadlased vaatlevad majandust 2-st aspektist, üks on makro- ja teine mikrolähenemine. Selline lähenemine sai alguse 20. sajandi 40-ndatel aastatel. Makroökonoomika on teadus majandusest kui tervikust, mikroökonoomika on teadus üksiktarbijast ja äriettevõttest. 1.2. Põllumajandusökonoomika aine ja koht teaduste süsteemis Teadusklassifikatsioonis kuulub põllumajandusökonoomika majandusteadus(t)e hulka (vt joonis 1). Põllumajandusökonoomikas esinevad kõik majandusteaduse üldised olemuslikud jooned, aspektid ja seosed. Põllumajandusökonoomika on majandusteaduse haru, mis hõlmab põllumajanduse tootmissuhteid, majandamist ja selle tulemusi rahvamajanduse ja üksikmajandi seisukohast. Majanduse üldteooria
Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus Põllumajandusökonoomika eksam 2 1. Põllumajandusökonoomika jagunemine erinevateks teooriateks ja uurimustulemuste formuleerimise viisid. 2. Nimetage olulisemad teemad põllumajandusökonoomika kui teaduse arenguloos Eesti oludes. (4tk.) 3. Toidu ja põllumajandussektori iseärasused, lisada ka lühikesed selgitused, mitte paarisõnaline vastus. 4. Nimetage maa kui loodusressursi iseärasused. 5. Majandusteooria üheks loomise põhimeetodiks on abstraheerimine. Mida see tähendab
..................................................................11 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1. Lorenz'i kõverad leibkondade netosissetulekute põhjal 1998 ja 2007 aasta kohta Lorenz´i kõver kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit elanikkonna kumulatiivse kogumiga võrreldes: mida suurema paindega on Lorenz´i kõver seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud; ja vastupidi. Absoluutset võrdsust elanikkonnas ei eksisteeri. [Majanduse ABC]. Allikas: Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid, sügis 2008. Tabel 1.1; 1.2 Joonis 1. Lorenz´i kõverad leibkondade netosissetuleku põhjal 1998. ja 2007.a. Analüüsi tegemiseks on reastatud leibkonnaliikme netosissetulek kasvavas järjekorras ja on jagatud kümnesse detsiili ehk tulukusgruppi. Väiksema sissetulekuga leibkonnad on esimeses ja suurima sissetulekuga leibkonnad on viimases ehk kümnendas detsiilis. Absoluutset võrdsust elanikkonnas ei eksisteeri
Majanduse abc. 3. trükk. Tartu: Avatar, 2002, 396 lk. 2. Loomad ja linnud. Statistikaamet. Statistikaandmebaas. Majandus. Põllumajandus. Põllumajandussaaduste tootmine. Loomakasvatussaaduste tootmine. Loomad ja linnud, 31. dets. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PM09&ti=LOOMAD+JA+LINNUD %2C+31%2E+DETSEMBER&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pell umajandussaaduste_tootmine/02Loomakasvatussaaduste_tootmine/&lang=2] 3. Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid. / Koost. Kall, K. 2008, 9 lk. EMÜ õppeinfosüsteem. Õppeained. Minu ained. Põllumajandusökonoomika üldkursus. Õppematerjalide vaatamine. [https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast] (10.11.2009) 4. Traktorid maakonna ja võimsusklassi järgi. Statistikaamet. Statistikaandmebaas. Majandus. Põllumajandus. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur. Traktorid ja
Statistika andmebaas: majandus. Palk ja tööjõukulu [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp] (16.09.2008) 3. Keskmine bruto- ja netopalk põhitegevusala järgi. Statistikaamet. Statistika andmebaas: majandus. Palk ja tööjõukulu [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp] (19.09.2008) 4. Leivategija,L. ,,Pestitsiidid taimekaitses" Tartu 1982, 119 lk 5. Majapidamiste tööjõud aastatel 2001, 2005 ja 2007. Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteem. Minu ained. Põllumajandusökonoomika üldkursus. Õppematerjalide vaatamine. Statistilised tabelid [https://ois.emu.ee/pls/ois/tere.tulemast? pn_id_materjal=7795&pn_id_sessioon=43730060633840779780] (20.09.2008) 6. Mereste, U. ,,Majandusleksikon II" Tallinn 2003, 643 lk 7. Mõisted ja metoodika. Statistikaamet. Regionaalarengu andmebaas: majandus. Põllumajandus. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur. Tööjõud. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus_regionaalne/13Pellumajandus/04Pellumajanduslike_maj
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Põllumajandusökonoomika üldkursuse praktikumitööd Koostaja: HELEN TIITSON Majandusarvestus ja finantsjuhtimine II kursus Juhendaja: lektor K.LAHESOO Tartu, 2005 SISUKORD EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL.............................................................................1 Majandus- ja sotsiaalinstituut..............................................................................................1 Põllumajandusökonoomika üldkursuse ..............................................................................1 praktikumitööd.....................................................................................................................1 Koostaja: HELEN TIITSON.......................................................
Eesti Maaülikool Majandus- ja Sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV, MAJANDUSLIK SUURUS JA TOOTMISTÜÜP Uurimustöö õppeainetes ,,Põllumajandusökonoomika" ja ,,Teadustöö alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Antud uurimustöö eesmärgiks on uurida Eesti ja ühe Euroopa Liidu liikmesriigi põllumajanduslike majapidamiste arvu, majanduslikku suurust ja tootmistüüpi. Teen selle uuringu 2001-2007 aastate põhjal. Ja Euroopa Liidu liikmesriigiks valin Soome. Uurimustöö proovin üles ehitada igale lugejale arusaadaval kujul. Ehk siis selle all mõtlen seda, et kõik kes seda loevad peaksid sellest teemast mingisuguse ülevaate saama. Soome kohta ma täpselt samasuguseid arve ei leidnud nagu on Eesti kohta, aga umbes taolise ülevaate sellest maast saab ikkagi. Üritan oma uurimustöö üles ehitada koos jooniste ja tabelitega, et oleks täpne pilt silme ...
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
Põllumajandusökonoomika KT2 1. Majanduse üldteooria tees: olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. 2. Põllumajanduses kujundavad tootmise tasakaalu: müügivõime välisturul (määramatu) ja siseturu ostuvõime (prognoositav). 3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid 4. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid ja teenuseid 5. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid 6. Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus • toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad • vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse müügiks Põllumajandustootja(FADN)- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, ka mittepõllumajanduslikud tegevu...
Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljun...
1. SISSEJUHATUS Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu majanduse üldteoorias tuntud tees- olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Majanduslike uuringute vaateväljas on põllumajandusel eriline koht, mida võib seostada: 1) Põllumajandusressursside ja tootmisressursside iseärasusega. 2) Põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga. Põllumajanduslikku tootmist piiravad turu- ja tootmiskitsendused. Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused. Tootmiskitsendustena esinevad: harimiskõlblik maa; tööjõuressursid; kapitaliressursid; reformid. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või tee...
Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil, kuid tööstusökonoomika kolmandal tasandil. Läbivsuhted seovad sisekontsentreid, mis esinevad kõikidel tasanditel
Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil, kuid tööstusökonoomika kolmandal tasandil. Läbivsuhted seovad sisekontsentreid, mis esinevad kõikidel tasanditel
Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil, kuid tööstusökonoomika kolmandal tasandil. Läbivsuhted seovad sisekontsentreid, mis esinevad kõikidel tasanditel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
