Okeanograafia Pinnalained (0)

Pinnalained

    Lained  Pinnalained Pinnal  Lainete mõõdetavad omadused Lainete mõõdetavad om  Lainetuse  tekkimine Lainetuse tekki  Lainetuse kuju ja tüüp Lainetuse kuju j  Lained L  Tuulelained Tuulelai  Ummiklained Ummiklai  Laineteooria Laineteoor  Süvameri  Süvam  Madalmeri Madalm
    Pinnalained Pinnalaine  Vee pinnalained on lained vee ja õhu  Vee pinnalained on lained vee  piirpinnal . piirpinnal  Walter   Munk : Walter Munk  veepeegli võnkumised, mille perioodid veepeegli võnkumised, mille perioodi • kümnendiksekunditest (kapillaarlained)  kümnendiksekunditest (kapillaarlained) • tundideni (loodelained). tundideni (loodelained  Vee pindpinevus  määrab  Vee pindpinevus mä 

2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega  2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega

kapillaarlainete omadused.  kapillaarlainete omadused  suurema lainepikkuse puhul määrab lainete  suurema lainepikkuse puhul määrab lainet omadused  inerts ,  raskusjõud  ning sellest tingitud  omadused inerts, raskusjõud ning sellest tinrõhu -  ja liikumise muutused.rõhu -  ja liikumise muut  Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on  Domineeriv lainete tekitaja veekogudel tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse.  tuul, mis tekitab muu hulgas merelainet  Vette visatud  kivid ja voolutakistused  Vette visatud kivid ja voolutakistus tekitavad laineid .  tekitavad lainei  Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Sõitvaid laevu saadavad vöörilai
    Lainete mõõdetavad omadused Lainete mõõdetavad omadu  Pinnalainete (tuule-,  ummik -, murdlainete)  Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete elementide suurus sõltub elementide suurus sõ     kujust   kujus  võnkumisperioodist võnkumisperiood  levimiskiirusest levimiskiiru    Lineaarse pinnalaine omadused on täielikult  Lineaarse pinnalaine omadused on täielik määratud  määra  laine pikkuse laine pikk  L või   võ perioodiga periood  T  laine kõrgusega laine kõrguse     vee sügavusega vee sügavu  H
     Laine elementide Laine elemen d  lainehari ( crest ) – maksimaalne hälve mere häirimatu  lainehari (crest) – maksimaalne hälve mere häirima tasapinnast,  tasapinna  laine nõgu (trough) – minimaalne hälve mere häirimatu  laine nõgu (trough) – minimaalne hälve mere häirima tasapinnast. tasapinna  Laine kõrgus ( Laine kõrgu wave   height wave he ) on  ) o  laineharja ja  laineharj lainepõhja kõrguste vahe ( lainepõhja kõrguste vahe NB! See ei ole  NB! See ei o amplituud ! amplituu )    Laine amplituud  Laine amplituu (amplitude (amplitud ) iseloomustab  ) iseloomus veepinna   nihkumist  tasakaaluasendi suhtes.  veepinna nihkumist tasakaaluasendi suhte
     Laine pikkus L ( Laine pikkus wave  lenght wave len ) on  vahemaa  kahe  ) on vahemaa ka järjestikuse laineharja vahel.  järjestikuse laineharja vah  Laine periood T ( Laine periood  period pe ) on  )  ajavahemik , mille jooksul  ajavahemik, mille jook liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra  liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võr  Laine sagedus  Laine saged

1/T ( frequency freque ) on perioodi  ) on perio

pöördväärtus või  mingit punkti läbivate laineharjade  pöördväärtus või  mingit punkti läbivate laineharja arv ajaühikus. Sageli kasutatakse  ring- või   arv ajaühikus. Sageli kasutatakse  ring- v nurksagedust  nurksagedu ω = 2   π/T.
     Laine kalle ( Laine kalle steepness steepn ) αo = laine  = lain kõrgus/laine pikkus. õrgus/laine pikk    Laine levimiskiirus  Laine levimiskiiru c = L/T c = L  on vahemaa,   on vahema mida lainehari läbib ühe  sekundiga  oma  mida lainehari läbib ühe sekundiga oma levimissuunas levimissuu , mõõtühik m/s õõtü    laine kiirus = laine pikkus / periood laine kiirus = laine pikkus / perio  
     Enimkasutatav  lainekõrguse iseloomustaja on oluline  Enimkasutatav lainekõrguse iseloomustaja on oluli lainekõrgus ( lainekõrgu significant wave height significant wave hei ) Hs   Oluline lainekõrgus Oluline lainekõr    √2 ≈ 1,4 korga suurem ruutkeskmisest lainekõrgusest 

2 ≈ 1,4 korga suurem ruutkeskmisest lainekõrgus 

4/√2π ≈ 1,6 korda suurem lainete kõrguste aritmeetilisest keskmisest . 

4/√2π ≈ 1,6 korda suurem lainete kõrguste aritmeetilisest keskmise 

Olulise lainekõrguse  väärtusi on lihtne võrrelda ajalooliste  Olulise lainekõrguse  väärtusi on lihtne võrrelda ajaloolis lainevaatlustega, kuna nad langevad 5-10% täpsusega  kokku  lainevaatlustega, kuna nad langevad 5-10% täpsusega  kok visuaalselt  hinnatud lainekõrgustega. visuaalselt hinnatud lainekõrguste
    Merelainete liigid Merelainete  Ookeanides  ja meredes tekitavad laineid  Ookeanides ja meredes tekitavad lain  tuul,  tu  õhurõhu muutumine,  õhurõhu muutumin  looded ,  lood  maavärinad ,  maavärin  vulkaanilised protsessid jm.  vulkaanilised protsessid   Veepinnal   esinevate  lainete seadused on  Veepinnal esinevate lainete seadused  keerulisemad  kui teistel laineliikidel. Lainetusnähtusi  keerulisemad kui teistel laineliikidel. Lainetusnähtu suurtes veekogudes uurib  suurtes veekogudes uu hüdrodünaamika hüdrodünaam .   Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada  Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada  laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes,  laine asendi järgi häirimata veepinna suh  lainete pikkuse,  lainete pikku  lainete tekkepõhjuse  lainete tekkepõhju  veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi.  veeosakeste liikumistrajektooride kuju jä
    Merelainete liigid Merelainete  Pinnalained Pinnalain  on tuule poolt tekitatud lained (nn.   on tuule poolt tekitatud lained  tuulelained tuulelain ), mis levivad vaba veepinna läheduses  ), mis levivad vaba veepinna lähedu ja on suhteliselt  lühikesed . Pinnalainete hulka  ja on suhteliselt lühikesed. Pinnalainete kuuluvad ka säbarlained (ummiklained), mis  kuuluvad ka säbarlained (ummiklained), m esinevad pärast tuule vaibumist või väljaspool tuule  esinevad pärast tuule vaibumist või väljaspool tuul mõjupiirkonda.  mõjupiirko  Siselained Siselain  tekivad erinevate tihedustega   tekivad erinevate tiheduste veemasside lahutuspinnal.  veemasside lahutuspinna  Pikad lained Pikad lain   haaravad  kogu veemassi veekogu   haaravad kogu veemassi veekog põhjani.  põhj  loodelained loodel     tsunami    Lühikesed lained Lühikesed lain  - pikkus on väiksem veekogu   - pikkus on väiksem veekogu sügavusest süg . 
    Merelainete liigid Merelainete  Lööklainete Lööklain  korral tekib veemassis liikuv pind   korral tekib veemassis liikuv  ( lainefront ), milles tihedus, rõhk ja osakeste  (lainefront), milles tihedus, rõhk ja osakest liikumise kiirus muutuvad hüppeliselt.  liikumise kiirus muutuvad hüppelisel  Seisulained Seisulaine   tekivad kahe vastassuunalise   tekivad kahe vastassuunal koherentse ja võrdse amplituudiga laine  koherentse ja võrdse amplituudiga  interferentsi korral (näiteks: kui laine peegeldub  interferentsi korral (näiteks: kui laine peeg tema levimissuunaga risti olevalt pinnalt).  tema levimissuunaga risti olevalt pinnal Seisulaine sõlmedes on amplituud null, sõlmede  Seisulaine sõlmedes on amplituud null, sõlme vahel asuvates paisudes saavutab amplituud  vahel asuvates paisudes saavutab ampl maksimumi . Kahe naaberpaisu vaheline kaugus  maksimumi. Kahe naaberpaisu vaheline on 1/2 lainepikkust.  on 1/2 lainepikkust
    Kuidas lainetus   tekkib Kuidas lainetus   Lainetuse tekkimine üksteise järel Lainetuse tekkimine üksteise jä
    Lainetuse kuju ja tüüp Lainetuse kuju ja tüü  Kõik tuuletekitatud lained jaotatakse  Kõik tuuletekitatud lained jaotatak kahte rühma:  kahte rühm  Tuulelained ( Tuulelaine seas, windseas seas,  ) – otseselt tuule  ) – otseselt tu tekitatud. Tuule muudab nende kuju ja  tekitatud. Tuule muudab nende kuj suurust. suurust  Ummiklained ( Ummiklained  swell sw ) – merealal mõjunud  ) – merealal mõjun tuul. tuul
    Tuulelainetus Tuulelaine  Lainetus, mille tekitab tuul vahetult  Lainetus, mille tekitab tuul vahetul vaatluse ajal. vaatluse aj  Tuulelainete ja tuule suund ei erine  Tuulelainete ja tuule suund ei erine rohkem kui  45 rohkem kui   o .  Tuulelainetuse puhul lainete  Tuulelainetuse puhul lai tuulealune külg on järsem, kui  tuulealune külg on järsem,  tuulepealne; harjatippudel on näha  tuulepealne; harjatippudel on n vahtu . vah
    Arenenud lainetus 
(lainekõrgused ja perioodid on 
jõudnud “küllastuseni”,  tuuleenergia  
juurdetulek on võrdne lainete 
murdumisest äramineva energiaga)
sõltub 
• tuule tugevusest
• laineteekonnast ( fetch ), kaugus
    mille  kestel  tuul laineid tekitab Tuul tagajärjel erineva 
pikkusega/perioodiga laineid. 
Jaotust näitab  spekter . Tugevama  tuulega  on lained
• kõrgemad
• pikema perioodiga Tuulelainete ergutamine Tuulelainete ergutam
    Tuulelained  Tuul viib veemassid tasakaaluasendist välja ja raskusjõud  püüab   Tuul viib veemassid tasakaaluasendist välja ja raskusjõud püüa need jälle tagasi tasakaaluasendisse viia. Selle tulemusena hakkab  need jälle tagasi tasakaaluasendisse viia. Selle tulemusena hakka merepind võnkuma ja tekivad lained.  merepind võnkuma ja tekivad laine  Merel on tuulelainete pikkus umbes 100 m ja kõrgus kuni 8 m.  Merel on tuulelainete pikkus umbes 100 m ja kõrgus kuni 8   Läänemerel on laine kõrgus tavaliselt 1-2 m, avamerel tormiga kuni 10 m.  Läänemerel on laine kõrgus tavaliselt 1-2 m, avamerel tormiga kuni 10 m  Veepinnal asuvad veeosakesed liiguvad mööda kinniseid  Veepinnal asuvad veeosakesed liiguvad mööda kinnise trajektoore, laine edasiliikumisel lainepikkuse võrra teeb veeosake  trajektoore, laine edasiliikumisel lainepikkuse võrra teeb veeosa ühe täistiiru.  ühe täistiir  Laugjate lainete korral süvameres on veeosakeste  trajektoorid   Laugjate lainete korral süvameres on veeosakeste trajektoo ringjooned . Ülemises kihis olevad veeosakesed hõõrduvad nende  ringjooned. Ülemises kihis olevad veeosakesed hõõrduvad nend all oleva veekihi osakeste vastu ja nii kandub lainetus põhjani,  all oleva veekihi osakeste vastu ja nii kandub lainetus põhja kusjuures  veeosakeste trajektoorid vähenevad kiiresti sügavuse  kusjuures veeosakeste trajektoorid vähenevad kiiresti sügavu suurenedes.  suurenede
    Tuulelained  Ranna lähedal meres muutub lainetus ranna kuju ja  Ranna lähedal meres muutub lainetus ranna kuju põhjareljeefi mõjul:  põhjareljeefi mõj  kui  rand  on  kui rand  madal mad , siis lainepõhja liikumine aeglustub hõõrdumisel vastu  , siis lainepõhja liikumine aeglustub hõõrdumisel vas merepõhja. Lainehari liigub kiiremini kui lainepõhi, jõuab lainepõhjast  merepõhja. Lainehari liigub kiiremini kui lainepõhi, jõuab lainepõhja ette ning murdub - tekib  ette ning murdub - teki  murdlaine murdl ;   kui rand on  kui rand  järsk jä  ja mere sügavus ranna lähistel on suurem kui pool   ja mere sügavus ranna lähistel on suurem kui po lainepikkust, siis rannale lähenev laine praktliselt ei muutu:  randa  jõudes  lainepikkust, siis rannale lähenev laine praktliselt ei muutu: randa jõud põrkuvad lained sealt tagasi ja liituvad vastutulevate lainetega;  põrkuvad lained sealt tagasi ja liituvad vastutulevate laineteg  kui merepõhi läheb  sujuvalt  üle maismaaks, siis ei põrku lained sealt  kui merepõhi läheb sujuvalt üle maismaaks, siis ei põrku lained se tagasi, vaid paiskuvad maale;  tagasi, vaid paiskuvad maa  kui rannale lähenedes mere sügavus väheneb aeglaselt ning randa ja  kui rannale lähenedes mere sügavus väheneb aeglaselt ning randa veepiiri lahutab järsk rannaäär, siis lainehari puruneb vastu rannaäärt ja  veepiiri lahutab järsk rannaäär, siis lainehari puruneb vastu rannaäärt tekib  tek säbarlainetus säbarlaine , mille kõrgus võib  ulatuda  mitmekümne meetrini.  , mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetri Säbarlainete allalangemisel löövad veemassid vastu põhja, tekitades  Säbarlainete allalangemisel löövad veemassid vastu põhja, tekitad seal küllalt suuri purustusi. See on ohtlik sadamarajatistele.  seal küllalt suuri purustusi. See on ohtlik sadamarajatiste
    Siselained  Meres võib kujuneda välja olukord,  Meres võib kujuneda välja olukor  mõnemeetrises pinnakihis on suhteliselt väikese  mõnemeetrises pinnakihis on suhteliselt väikes tihedusega peaaegu  mage  vesi, allpool aga suurema  tihedusega peaaegu mage vesi, allpool aga suure tihedusega väga soolane  vesi.  tihedusega väga soolane v  Nende veekihtide  terav  lahutuspind võib säilida  Nende veekihtide terav lahutuspind võib säilid pikka aega ning seal tekivad  pikka aega ning seal tekiv sisemised  sisemi pinnalained pinnalain  ehk   e siselained siselain .   Kui laeva veealune osa ulatub  soolase  ja  mageda   Kui laeva veealune osa ulatub soolase ja mage vee piirpinnale, pidurdub laeva kiirus, sest laev  vee piirpinnale, pidurdub laeva kiirus, sest la tekitab liikumisel laineid veekihtide lahutuspinnal.  tekitab liikumisel laineid veekihtide lahutuspinn  Sellist nähtust esineb jõesuudmete lähedal ning  Sellist nähtust esineb jõesuudmete lähedal nin see võib probleeme tekitada ka veepinna lähedal  see võib probleeme tekitada ka veepinna lähe aeglaselt liikuvatele allveelaevadele. aeglaselt liikuvatele allveelaevade
    Siselained  Lained vee ja õli lahutuspinnal Lained vee ja õli lahutuspinn  Sellel  fotol  on   Sellel fot lained kahe erineva tihedusega vedeliku  lained kahe erineva tihedusega vedeli lahutuspinnal ( lahutuspinnal siselained siselai ). Seda katset saab  ). Seda katset teha ka ise: vaja läheb pooleliitrilist  teha ka ise: vaja läheb pooleliitril plastmasspudelit, millesse valada vett  ning selle  plastmasspudelit, millesse valada vett  ning sel peale  ettevaatlikult  toiduõli.  Veele  võib eelnevalt  peale ettevaatlikult toiduõli. Veele võib eelneval lisada ka veidi  sinist  vesivärvi, et lahutuspind  lisada ka veidi sinist vesivärvi, et lahutus paremini välja paistaks. Kui nüüd  kork  kõvasti  paremini välja paistaks. Kui nüüd kork kõva kinni keerata ja pudelit küljelt-küljele õõtsutada,  kinni keerata ja pudelit küljelt-küljele õõtsutada, tekivad vee ja õli lahutuspinnal sellised lained,  tekivad vee ja õli lahutuspinnal sellised lained, nagu näha pildil. nagu näha pil
    Looded  Looded Lood  on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade   on Maa ja teiste taevakehade gravitatsioonivälja koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised  deformatsioonid .  koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioon  Loodete  mõjul paiknevad  maailmameres  ümber suured veemassid,  Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid tekitades  tekita tõusu tõu  ja  mõõna mõõ .   Loodeline  veeliikumine  kujutab endast  Loodeline veeliikumine kujutab enda hiigellainet hiigellain , mille  perioodiks   , mille perio on pool ööpäeva (täpsemalt:  on pool ööpäeva (täpsema 12 h 25 min 12 h 25 m ). Tõus tekib nii Maa Kuu- ). Tõus tekib nii Maa K poolsel kui ka vastaspoolkeral.  poolsel kui ka vastaspoolke  Tõusulaine Tõusula  liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas   liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas koh maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda  mõõn .  maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõ  Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra,  Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võr kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini.  kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetri  Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks  Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: nä Läänemeres on looded kõrgusega alla 10  sentimeetri Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimee . 
    Tõus ja mõõn Tõus ja mõ  Mont-Saint-Micheli asula paikneb   Mont-Saint-Micheli asula pai Prantsusmaa ranniku lähedal kaljusaarel. Mõõna  Prantsusmaa ranniku lähedal kaljusaarel. ajal on merepõhi paljastunud, tõusu ajal  ajal on merepõhi paljastunud, tõusu aj ümbritseb  saart  vesi.  ümbritseb saart vesiMont - Saint-Micheli lahes võib veetasemete vahe Mont - Saint-Micheli lahes võib veetasemete  tõusu ja mõõna ajal ulatuda kuni 14 meetrini. tõusu ja mõõna ajal ulatuda kuni 14 meetr
    Ummiklainetus Ummiklainetu  Lainetus, mis on jäänud peale tuule  Lainetus, mis on jäänud peale tuu puhumist. puhum  Vaatluse ajal eksisteeriva tuule suund  Vaatluse ajal eksisteeriva tuule suun saab erineda rohkem kui 45 saab erineda rohkem  o  Lained on õige  vormiga ,  lauged  ja pika  Lained on õige vormiga, lauged ja pik harjaga. harja  
    Ookeanil /suures meres on alati kuskil  torm . Lained levivad 
tormipiirkonnast kaugele. Ummiklainete levimisel nende 
periood võrreldes “tormialuste” lainetega kasvab.  Ummiklaine  on regulaarne , peaaegu sinusoidaalne  laine. Võimaldab 
ranna lähedal surfamist. lainekõrguste  jaotus Ummiklained ( Ummiklaine swell)
    Tsunami Tsun  Tsunamiks Tsunam  nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat   nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnev hiidlainet hiidlain .   Tsunamit võib põhjustada  Tsunamit võib põhjusta  maalihe maa  vulkaan   vulka  suure meteoriidi  kukkumine  ookeani.  suure meteoriidi kukkumine ookea  Lained väljuvad tsunami tekkekohast ( Lained väljuvad tsunami tekkekoha epitsentrist) epitsentr   kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m.  kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m  Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega  Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskuse lained pole merel laevadelt nähtavad.  lained pole merel laevadelt nähtava  Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini.  Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetri  Tsunami võib  tungida  kaugele mandrile ja tekitada suuri  Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada su purustusi.  purustu  Tsunamid  esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani  Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookea rannikul.  ranniku
    Tsunami Tsun
    Tsunami Tsun 

2004 a  200 tsunami tsuna
    Tsunami Tsun  2004 tsunami 2004 tsuna

    Tsunami Tsun  Iseloomulik: Iseloomul  Tsunam algab veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10-15 minutit:  Tsunam algab veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10-15 minuti • meri lahes, sadamas või rannas  äkitselt taandub - see on märguanne meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub - see on märguann • järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda.  järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõud  Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt rannamere  Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt rannamere sügavuste erinevusest ja ranna liigestatusest muutuvad tsunamid järskude  sügavuste erinevusest ja ranna liigestatusest muutuvad tsunamid järskude nõlvadega veevallideks kõrgusega 10 meetrit ja enam.  nõlvadega veevallideks kõrgusega 10 meetrit ja ena  Loodusõnnetusi põhjustavad tsunamid  Loodusõnnetusi põhjustavad tsunami • veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400-kilomeetrise rannajoone ulatuses.  veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400-kilomeetrise rannajoone ulatuses. • Tsunamid purustavad rannikul asuvaid  rajatisi ja ujutavad üle rannikualasid  Tsunamid purustavad rannikul asuvaid rajatisi ja ujutavad üle rannikualas mitme kilomeetri kaugusel.  mitme kilomeetri kauguse • Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aasta  Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aast jooksul.   jooksu  Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema  Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on tea parameetrid  epitsentris. Sellist prognoosi tehakse pikema aja jooksul kogutud  parameetrid epitsentris. Sellist prognoosi tehakse pikema aja jooksul kogu vaatlusandmete põhjal. Tsunamite prognoosi alus on maavärinate ajal  vaatlusandmete põhjal. Tsunamite prognoosi alus on maavärinate a ookeanides toimuvate protsesside  registreerimine   ookeanides toimuvate protsesside registreerimine seismiliste seismi , akustiliste ja  , akustilist veetaseme muutuste vaatluste kaudu.  veetaseme muutuste vaatluste kau  Kahjuks pole tsunamite  ennustused  eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on  Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on

75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikeks. 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatli

    Tsunami Ts
   
   
   
   
    Veeosakeste liikumine  Veeosakeste liikumine merelaines merelaine  Veeosakesed liiguvad merelaines lihtsamal juhul  Veeosakesed liiguvad merelaines lihtsamal juh mööda ringikujulisi  orbiite .  mööda ringikujulisi orbiit  Kui  visata  merre puutükk Kui visata merre puut  liigub see laineharja möödumisel veidi edasi liigub see laineharja möödumisel veidi edas  lainepõhja mööda tagasi.  lainepõhja mööda tagas selline edasi - tagasi liikumine kordub , kuid puutükk  näib  selline edasi - tagasi liikumine kordub, kuid puutükk näi paiknevat ikkagi umbes samas kohas.  paiknevat ikkagi umbes samas kohas  Järelikult ei liigu vesi lainega edasi, vaid  Järelikult ei liigu vesi lainega edasi,  veeosakesed tiirlevad mööda kinniseid  veeosakesed tiirlevad mööda kinnise trajektoore.  trajektoor
    Veeosakeste orbitaalliikumine  sügavas ja  Veeosakeste orbitaalliikumine sügavas ja madalas vees madalas v  Pinnalainetes  Pinnalainetes  vee liikumise kiirus maksimaalne veepinnal  vee liikumise kiirus maksimaalne veepinnal ning amplituud kahaneb sügavusega  ning amplituud kahaneb sügavus  veeosakeste trajektoorid kujutavad endast  veeosakeste trajektoorid kujutavad endast sügavas vees ringjooni.  sügavas vees ringjooni
    Veeosakeste orbitaalliikumine sügavas ja  Veeosakeste orbitaalliikumine sügavas ja madalas vees madalas v  Pikkade lainete ehk  Pikkade lainete e madala vee korral  madala vee kor  veeosakeste trajektoorid  veeosakeste trajektoo muutuvad ellipsiteks muutuvad ellipsit  sügavuse kasvades  sügavuse kasvad veeosakese  vertikaalsed   veeosakese vertikaal hälbed kahanevad   hälbed kahanev  merepõhja lähedal  merepõhja lähed liiguvad veeosakesed  liiguvad veeosakes paralleelselt põhjaga. paralleelselt põhja
    Lainete lähenedes rannale:   Lainete lähenedes rannal (shoaling shoal ) • periood jääb samaks,  periood jääb samak •  lainepikkus  väheneb  lainepikkus vähen • kõrgus ja orbitaalkiirus  kõrgus ja orbitaalkiir kasvavad  kasvavad Lainete transformeerumine ranna  Lainete transformeerumine rann lähedal lähed
   
    Nurga all randa jõudvad  Nurga all randa jõudvad lained “kõverduvad” -  lained “kõverduv madalamas  vees on  madalamas vees  levikukiirus väiksem levikukiirus väik Lainete  refraktsioon  ranna lähedal Lainete refraktsioon ranna läh
   
    Süvamere laineteooria Süvamere laineteoor  Süvamere laineteooria Süvamere laineteoo   hüpotees hüpo :   meri on lõpmata sügav,  meri on lõpmata süga  laine kahemõõtmeline  laine kahemõõtmeli  lainet tekitava jõu mõju lakkab pärast lainetuse  lainet tekitava jõu mõju lakkab pärast lainetu väljaarenemist: siis liigub iga veeosake mööda  väljaarenemist: siis liigub iga veeosake möö ringjoont   raadiusega   ringjoont raadiuse r.   Sügavuse b suurenedes (seda mõõdetakse   suurenedes (seda mõõdetakse häirimata merepinnast) väheneb veeosakese  häirimata merepinnast) väheneb veeos tiirlemistrajektoori raadius  tiirlemistrajektoori raad r eksponentsiaalselt,   eksponentsiaalsel ning seda intensiivsemalt, mida lühem on laine.  ning seda intensiivsemalt, mida lühem on lain  Pinnal asuva veeosakese tiirlemistrajektoori  Pinnal asuva veeosakese tiirlemistrajektoor raadius  raadi r o on võrdne   on võr 1/2 laine kõrgusega 1/2 laine kõrguseg . 
    Süvamere laineteooria Süvamere laineteoor  Veeosakeste liikumine  Veeosakeste liikumin süvameres süvame   Veeosakesed tiirlevad  Veeosakesed tiirlev mööda ringikujulisi  mööda ringikujul trajekoore.  trajekoo  Mida sügavamal paikneb  Mida sügavamal paikn osake, seda väiksem on  osake, seda väiksem  tema  tiirlemise  orbiidi  tema tiirlemise orbi raadius.  raadiu  Sügavusel, mis võrdub  Sügavusel, mis võrd merelaine pikkusega, on  merelaine pikkusega, o veeosake praktiliselt  veeosake praktilis paigal. paig
    Madalmere laineteooria Madalmere laineteoori  Madalmere laineteooria Madalmere laineteoo  järgi   jä muutuvad mere sügavuse  muutuvad mere sügavu muutudes  laine  geomeetrilised  ja  muutudes laine geomeetrilised kinemaatilised parameetrid.  kinemaatilised parameetr  Selle teooria kohaselt on  Selle teooria kohaselt o veeosakeste tiirlemistrajektooril  veeosakeste tiirlemistrajektoo ellipsi ellip  kuju, mille pikem  telg  on   kuju, mille pikem telg o paralleelne laine leviku suunaga.  paralleelne laine leviku suunag  Ellipsi  telgede  pikkused sõltuvad  Ellipsi telgede pikkused sõltuva lainepikkusest ja meresügavusest.   lainepikkusest ja meresügavusest  Siin:  Si U - ellipsi horisontaaltelg;  U - ellipsi horisontaalte V - ellipsi  vertikaaltelg ; V - ellipsi vertikaalte
    Madalmere laineteooria Madalmere laineteoori  Veeosakeste liikumine  Veeosakeste liikumin madalmeres madalme    Pinnal on ellipsi teljed  Pinnal on ellipsi telj võrdsed ja veeosakese  võrdsed ja veeosake trajektoor on  ringjoon ,  trajektoor on ringjoo  Põhjas aga võrdub ellipsi  Põhjas aga võrdub ellip vertikaaltelg nulliga ning  vertikaaltelg nulliga ni veeosake võngub  veeosake võng paralleelselt merepõhjaga  paralleelselt merepõhjaedasi - tagasi.edasi - taga
    Lainete  peegeldumine Lainete peegeldum toimub eelkõige sügava järsu seina  toimub eelkõige sügava järsu sein kujulisel rannikul (sh  vesiehitised ) kujulisel rannikul (sh vesiehiti lauge  rannanõlva korral laineharjad  lauge rannanõlva korral laineharj pigem murduvad ja  laineenergia   pigem murduvad ja laineenergi muundub turbulentsiks muundub  turbulents Lainete  difraktsioon Lainete difraktsio rannajoone “katkemine”  rannajoone “katkemin mõjub kui  sekundaarne   mõjub kui sekundaarne laineallikas laineallik Difraktsioon Difraktsioo  – laine paindumine   – laine paindu tõkke taha tõkke ta
    Rannalähedased  hoovused  nurga all  Rannalähedased hoovused nurga a randa jõudnud lainetest randa jõudnud lainete
   
    Soliton – püsivastruktuuriline  Soliton – püsivastruktuuriline üksiklaine üksik  Sobiva nurga all lõikuvatest solitonidest  Sobiva nurga all lõikuvatest solitonide võib  moodustuda hoopis muus suunas  võib moodustuda hoopis muus suun leviv ohtlikult järsk laine. leviv ohtlikult järsk la
    Solitonid Solito  Madalas vees tuleb solitonilaadseid laineid  Madalas vees tuleb solitonilaadseid laine ja nende lõikumist ette sagedasti ja nende lõikumist ette sageda Detail Lauri Ilisoni  fotost   Kauksi  rannas [Soomere, Engelbrecht,2006].
    Ristlained  veepinnal Ristlained Kivi vette viskamisel hakkavad veepinnal  Kivi vette viskamisel hakkavad veepinn levima ringikujulised ristilained.  levima ringikujulised ristilaine Esemega, mida vees perioodiliselt üles-alla  Esemega, mida vees perioodiliselt üles võngutatakse, saab tekitada konstantse  võngutatakse, saab tekitada konstant lainepikkusega ringikujulisi laineid.  lainepikkusega ringikujulisi lain Veekogu pinnal esinevate lainete  Veekogu pinnal esinevate lain seaduspärasused on palju keerulisemad.  seaduspärasused on palju keerulisema
    Lainetuse vaatluse kord ja  Lainetuse vaatluse kord j tema iseärasused tema iseär Lainetuse vaatlused teostatakse järgmises korras: Lainetuse vaatlused teostatakse järgmises kor
 Alguses määratakse lainetuse tüüp ja tema  Alguses määratakse lainetuse tüüp ja tem levisuund lev  Pärast hinnatakse lainete kõrgus, pikkus ja  Pärast hinnatakse lainete kõrgus, pikkus periood. per  ( kõik parameetrid võimalik määrata ainult siis, kui  ( kõik parameetrid võimalik määrata ainult siis, kui vaatluspunkt on varustatud perspektomeetriga  vaatluspunkt on varustatud perspektomeet ГМ-12 – see on juba ajalugu) ГМ-12 – see on juba aj  
    Perspektomeeter Perspektomee
    Latid lainetuse pikkuse ja  Latid lainetuse pi perioodi määramiseks perioodi määramisek
    Rannikumere  hüdroloogilisi  Rannikumere hüdroloogili vaatlusi  teostavad jaamad vaatlusi teost
    Lainetuse mõõtmised  Lainetuse mõõt Läänemerel Lääne  Regulaarsed mõõtmised on toimunud 200  Regulaarsed mõõtmised on toimunud 20 aastat aas  Eesti rannavetes alates 1805. a  Eesti rannavetes alates 180 novembrist Tallinna Sadama  novembrist Tallinna Sad vaatlustjaamast vaatlustjaama  Ajavahemikus  1805-1893  aegrida  on  Ajavahemikus 1805-1893 aegrida katkendlik katke 

1921 – 1946 andmed puuduvad. 1921 – 1946 andmed puuduv
   

Lainetuse vaatlused Eestis Lainetuse vaatlused Eest  Alates 1947. aastast  ilmuvad  Tallinna Sadama  Alates 1947. aastast ilmuvad Tallinna Sadam vaatluspäevikutes andmed lainetuse tugevuse  vaatluspäevikutes andmed lainetuse tugevus kohta. koht 

1950. aastast mõõdetakse ka lainetuse suund,  1950. aastast mõõdetakse ka lainetuse suun

kuju ja kas järsk või lauge kuju ja kas järsk või 

1954. aastast hakati  määrama  kõiki lainetuse  1954. aastast hakati määrama kõiki lainet

parameetreid. Peale lainetuse suuna, tugevuse  parameetreid. Peale lainetuse suuna, tuge ja kuju, mõõdeti ka lainete maksimaalset ja  ja kuju, mõõdeti ka lainete maksimaalset keskmist kõrgust,  merepinna  seisu, keskmist  keskmist kõrgust, merepinna seisu, keskm lainete perioodi ja pikkust.  lainete perioodi ja pikku

Document Outline

• Lained
• Pinnalained
• Lainete mõõdetavad omadused
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Merelainete liigid
• Slide 9
• Slide 10
• Kuidas lainetus tekkib
• Lainetuse kuju ja tüüp
• Tuulelainetus
• Tuulelainete ergutamine
• Tuulelained
• Slide 16
• Siselained
• Slide 18
• Looded
• Slide 20
• Ummiklainetus
• Ummiklained (swell)
• Tsunami
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Veeosakeste liikumine merelaines
• Veeosakeste orbitaalliikumine sügavas ja madalas vees
• Slide 35
• Lainete transformeerumine ranna lähedal
• Slide 37
• Lainete refraktsioon ranna lähedal
• Slide 39
• Süvamere laineteooria
• Slide 41
• Madalmere laineteooria
• Slide 43
• Slide 44
• Rannalähedased hoovused nurga all randa jõudnud lainetest
• Slide 46
• Soliton – püsivastruktuuriline üksiklaine
• Solitonid
• Ristlained veepinnal
• Lainetuse vaatluse kord ja tema iseärasused
• Perspektomeeter
• Latid lainetuse pikkuse ja perioodi määramiseks
• Rannikumere hüdroloogilisi vaatlusi teostavad jaamad
• Lainetuse mõõtmised Läänemerel
• Lainetuse vaatlused Eestis