50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rraul
Õppematerjali autor
Lained Pinnalained Lainete mõõdetavad omadused Lainetuse tekkimine Lainetuse kuju ja tüüp Lained Tuulelained Ummiklained Laineteooria Süvameri Madalmeri Pinnalained Vee pinnalained on lained vee ja õhu piirpinnal. Walter Munk: veepeegli võnkumised, mille perioodid · kümnendiksekunditest (kapillaarlained) · tundideni (loodelained). Vee pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumise muutused. Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on
LAINED;LAINED VEEKOGUDES Kalev Seilmaa ja Raul Pinta VÕNKUMISTE LEVIMINE · Ühes süsteemis tekkiv mehaaniline võnkumine kandub üle ka teistele süsteemidele (seotud võnkesüsteem). · Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. · Laine teatud kiirusega leviv häiritus. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/levi.gif · Lainete omapära seisneb selles, et nad kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. · Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS · Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained. · http://www
plokis eneses ei toimu muudatusi. o Aeglased: Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule. Maavärinad esinevad laamade piirialadel. Seismilised lained panevad maapinna võnkuma, mis võivad tekitada purustusi ja inimohvreid. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1. tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2. vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3. langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4. tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-
See kinnitab Päikesesüsteemi planeetide, nende kaaslaste ja meteoriitide lähtekehade - asteroidide - materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. Marsi (SNC) meteoriidid on: meteoriidi plahvatustega Marsilt väljapaisatud põhiliselt basaltne kiviprügi - leide 25, vanused kuni 1,2 ga gaasisuletised identsed Marsi atmosfääriga. Kuu meteoriidid: basaldid, anortosiitsed bretsad. Leide 21, vanused kuni 3,1 Ga. 14. Maa siseehituse uurimise seismoloogilised alused. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Maa vahetu sügavuti uurimise võimalused piirduvad tema maakoore ülemise osaga. Süvapuuraukudega on jõutud sügavusteni üle 10 km. Praegu saab ookeani põhja puurida läbi kuni 8100 m paksuse veekihi. Maakoore alumiste kihtide ehitust ja kõike, mis on maakoore all, saab uurida vaid kaudsete meetoditega.
LAINED Lainetus on üks liikumise liike: merepinnal liikuvaid laineharju pidasid vana-aja inimesed omaette olenditeks - need sündisid veest ja tuulest, läbisid oma rännuteel saari ja sadamaid ning hääbusid lõpuks rannaliival. Füüsikuid-filosoofe pani kõige rohkem imestama, et lainetega ei kaasnenud liikumist selle tavapärases, aine (massi) edasikandumise mõttes. Lainetaval veepinnal olev laev jäi paigale, kõikudes lainetega samas rütmis. Mõnes mõttes käitusid lained liikuvate kehade sarnaselt: kohates takistust, põrkab laine tagasi ja jätkab liikumist vastassuunas; nurga all põrgates aga käitub nagu piljardikuul (langemisnurk võrdub põrkenurgaga). Teiselt poolt, lainete omavahelisel põrkel ei juhtu mitte kui midagi - pärast kohtumist levivad lained edasi nii, nagu poleks teist lainet olemaski... Lainetus (kulgev laine) erineb tavapärasest (kulg)liikumisest selle poolest, et temaga ei kaasne kehade ümberpaiknemine (kehade asukoha muutus).
Põllumajanduslik veereostus (väetised, loomade sõnniku valesti käitlemine jne). Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis on looduslik kloriidide hulk probleemiks. Halb keemiline seisund on Eestis mitmetes pinnaveekogumites. Vooluveekogumites fenoolide ja naftasaaduste tõttu. Seisuveekogumis peamiselt fenoolide tõttu. Rannikuveekogumites elavhõbedat elustikus. Orgaanilised jäätmed, nagu heitveed põhjustavad hapnikuvaegust veekogudes, samuti tööstustest vette juhitud termiline vesi soojussaaste. Tööstuspiirkondades, tööstusettevõtete ja põllumajanduse tulemusel peamiselt veereostus. 10. Maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus Jäätmete ulaladestamine (maa prahistamine); seda põhjustab ebapiisavalt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid