Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ummiklaine" - 3 õppematerjali

ummiklaine on regulaarne, peaaegu sinusoidaalne laine.
Okeanograafia Pinnalained
55
ppt

Okeanograafia Pinnalained

tõusu ja mõõna ajal ulatuda kuni 14 meetrini. Ummiklainetus  Lainetus, mis on jäänud peale tuule puhumist.  Vaatluse ajal eksisteeriva tuule suund saab erineda rohkem kui 45o  Lained on õige vormiga, lauged ja pika harjaga. Ummiklained (swell) Ookeanil/suures meres on alati kuskil torm. Lained levivad tormipiirkonnast kaugele. Ummiklainete levimisel nende periood võrreldes “tormialuste” lainetega kasvab. Ummiklaine on regulaarne, peaaegu sinusoidaalne laine. Võimaldab ranna lähedal surfamist. lainekõrguste jaotus Tsunami  Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet.  Tsunamit võib põhjustada  maalihe  vulkaan  suure meteoriidi kukkumine ookeani.  Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m.

Metroloogia → Metroloogia ja mõõtetehnika
13 allalaadimist
Eksam rannikuprotsessid
15
docx

Eksam rannikuprotsessid

vaatlusread + teadmised + praktilised kogemused. Randade kaitse ­ passiivsed ja aktiivsed meetodid. 10. PILET Randade arengu eeldused. Vana Reljeef: Lausk või järsk Setendid: Kõvad kivimid või kobedad (pehmed) setted Meretase: Lühiajalised ja pikaajalised muutused; erakordne ajuvesi Eksponeeritus: Avameri, sisemeri või lainevari Kliima: Parasvööde, troopika globaalsed kliimamuutused. RANDADE ARENGUT MÕJUTAVAD JÕUD o Lainetus :tuule- ja ummiklaine (kulutus, kuhje, rannasetete ränne) o Tuul: Kaudne mõju lainetuse näol. Otsene mõju voolsetetele. Vormide kujundaja- eelluited o Hoovused: Savikate setete ärakanne, hõljum o Merejää: Kuhjav ja kulutav ning kaitsev o Taimed: Kaitsev, ka setete edasikanne ja kuhjamine o Inimtegevus: Kiirendav või aeglustav (+/-). Paljuaastaste uurimiste tulemused näitavad, et randade intensiivne areng toimub just ekstreemsete tingimuste kokkulangemisel:

Loodus → maastikuökoloogia ja...
21 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

olla vaid 40-60% edasikäigu võimsusest, millele lisandub veel ka vindi väiksem efektiivsus tagasikäigul. Võrreldes vabastamiseks vaja minevat tõmmet ja olemasolevat vinditõmmet saab teha järeldusi iseseisva vabastamise kohta tagasikäiku kasutades. Tuleb mainida, et tagasikäigul laevakeres tekkiv vibratsioon vähendab tunduvalt pinnase imevat efekti vähendades seega vabastamiseks vajalikku tõmmet. Ka seisev või ummiklaine võib vabastamisele kaasa aidata, isegi kui vabastav tõmme arvutuste kohaselt on suurem vinditõmbest. On soovitatud isegi kunstlikult lainet tekitada lastes madalikul seisvast laevast mööda mõne suurt lainet tekitava kiirekäigulise laeva. Üldjuhul tuleb lugeda, et laeva vabastamine madalikult oma masinate abil ilma välise abita on mõeldav vaid teatud tingimustel:

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun