10-15%0 juures. Läänemere elustiku liigivaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega. MAAILMAMERES TOODETAV ORGAANILINE AINE Peanine orgaaniline aine maailmameres on fütoplankton, mis on otseskes või kaudseks energiaallikaks kõikidele teistele meres elavatele organismidele. Fütoplanktoni teke sõltub siijustingimustest ja taimtoitainete olemasolust. Kõige rohkem orgaanilist ainet toodetakse suhteliselt kitsas rannalähedases piirkonnas. Orgaanilise aine hulk maailmameres võib suuresti kõikuda. Kõige kõrgem on produktiivsus 40.-60. lõunalaiuse vahel. Suur fütoplanktoni ja sellest oleneva zooplanktoni hulk on omakorda eelduseks kalarikkusele. Keskmiselt kõrgema orgaanilise aine sisaldusega alad on ühtlasi maailma suurimad kalastuspiirkonnad. PÕHJAVESI maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. AERATSIOONIVÖÖND maakoore osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku, ülemine
Veestik õpik lk 28-45 (GEO 2) Kordamisküsimused 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad./Looduses on vesi ringluses. 3. Too näiteid vee kasutamisest ja säästmise võimalustest. Vett kasutatakse joogiks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks, põldude niisutamiseks ja kaupade valmistamiseks tööstustes. Vett saab säästa vett mitte raisates, võimalusel kasutada taimede kastmisel vihmavett. 4
Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimesest elusolendist tänapäevani. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres. Maakera ajalugu jaotatakse erinevateks aegkondadeks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima. Mis tähendab et nad said hakata tootma hapniku. Esimesed taimed olid vetikad. Suurema osa ajast arenes elu vees , sest maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Kes maismaale minna tahtis pidi harjuma uute tingimustega.300350 mlj aastat tagasi katsid maad sõnajalgadest ürgmetsad millest on tekkinud kivisüsi, mida tänapäeval tuleküttena kasutada saame. Peale neid tekkisid pal...
esimestest elusolenditest tänapäevasteni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine- iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega ; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Algselt saigi elu tekkida ainult vees, kuna Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega
Maailmamere elustik ` Maailmameri hõlmab maakera pinnast 71% .Selle kohal toimuvad peamised Maa kliimat kujundavad protsessid.Ookenide ja merede vetikad on peamised Maa atmosfääri hapnikuga peamised rikastajad ja õhus leiduva süsihappegaasi tarbijad.Nii nagu mandritel ,võib maailmameres eristada sarnaste eluvormidega ja kohastumisega taimede ja loomade kooslusi.Polaarmeredes ujuvad ringi vaalad ,morsad ja hüljesed ,troopilise laiuskraadide soojades meredes elutsevad korallid .Maailmamere erinevates osades elavad erinevad kalad,vetikad ,mikroorganismid. Kohastunud veeorganismid? Soe ja külm vesi pole ainuke ,mis määrab vee-elustiku mitmekesisuse.Ookeanites ja meredes leidub valguse-ja varjulembeseid ,soolasemat ja magedamat vett eelistatavaid taime-ja loomaliike
......................................................... 9 Kokkuvõte............................................................................................................. 10 Kasutatud materjalid............................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on luua lihtsustatud ülevaade maailmameres elavate suuremate loomade, eelkõige imetajate probleemidest, mida on põhjustanud inimtegevus. Käsitletakse kahjustavat toimet ning selgitatakse, millisel moel mõjutab vastav tegevus erinevaid liike. Töö on liigendatud peatükkideks veeloomi kahjustavate faktorite järgi. Kasutatud allikate puhul on peetud silmas põhimõtet, et oleks usaldusväärne allikas ehk konkreetse autori poolt kirjutatud või valdkonnas pädeva organisatsiooni poolt loodud materjal.
Maailmamere osa Kasutegur Toiduahela pikkus Avaookeanis 10 % 5-6 Rannikualad 15 % 3-4 Upwellingu alad 20 % 2-3 1 Joonis 2. Toofilised tasemed 1) Avaookeanis (6 toofilist taset) 2) Rannikualal (4 troofilist taset) 3) Upwellingu alal (3 troofilist taset) Joonis 3. Produktiivsus maailmameres 2 Maailmamere ja maismaa produktiivsuse võrdlemine Maailmameri Maismaa Avameres on esmase produktsiooni tootjad Maismaal annavad rõhuva osa esmasest mikroskoopilised vetikad (fütoplankton). produktsioonist suured taimed (rohttaimed ja puud).
1) tea vee jaotumist Maal ning iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; a) Peaaegu 97% veest asub soolases maailmameres. Mage vesi asub peamiselt liustikes. Inimesele kasutamiseks sobiv magevesi asub jõgedes, järvedes ning maapinnas, moodustades hüdrosfäärist alla 1%. b) Õhuvoolud viivad merelt aurustunud vee maismaa kohale, kus see alla sajab. Maapinnalt valgub osa veest vooluveekogudesse ja voolab tagasi maailmamerre. Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab põhjavesi, mis läbi allikate ja vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab.
Sisaldab 2 komponenti: 1.1 Primaarproduktsioon näitab orgaaniliste ainete moodustamise intensiivsust anorgaanilistest ühenditest; mõõdetakse biomassi (mg C, g C, t C) või energia (cal, J) ühikutes veepeegli pindala või veemassiivi ruumala kohta mingi ajaühiku jooksul. Ühik: mgC m-3tund-1; mgC m-2 ööpäev-1 jne. 1.2 Sekundaarproduktsioon heterotroofsete organismide biomassi juurdekasv või talletatud energiahulk. Maailmameres on sekundaarprodutsendid tavaliselt taimedest ja vetikatest toituvad loomad (fütofaagid). 1.1. Primaarproduktsioon võib olla: 1.1.1 Primaarne koguproduktsioon (gross primary production, GPP): autotroofsete (fotosünteesivate ja kemosünteesivate) organismide poolt salvestatud energia koguhulk. 1.1.2 Primaarne puhasproduktsioon, netoproduktsioon (net primary production NPP):
Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................lk 1 Jäätmeprobleemid.............................................................................................lk 2 Prügimäed.............................................................................................................lk 2 Prügi maailmameres...........................................................................................lk 2 Probleemid Eestis..............................................................................................lk 3 Tagajärjed...........................................................................................................lk 3 Mida teha?...........................................................................................................lk 3 Mida saaksid sina teha?.....................
VESI MAAL Elle Reisenbuk, Tartu Descartes'i Lütseum Tartu 2010 HÜDROSFÄÄRI SEOS TEISTE SFÄÄRIDEGA Maal asuvast veest on: Pinnaveest moodustavad: 97,2% maailmameres 99,36% jää ja liustikud 2,8% mage vesi 0,61% järved 0,03% atmosfäär Magedast veest on: 0,003% jõed ja allikad 77,8% pinnavesi 22% põhjavesi 0,2% mullas seotud VÄIKE VEERINGE SUUR VEERINGE SUUR VEERINGE
mahu % järgi Lämmastik 78,08 % 48 % 10-18 ppm Hapnik 20,95 % 36 % 0-13 ppm Süsihgappegaas 0,035 % 15 % 64-107 ppm Joonis 8. Süsinikdioksiidi liikumine maailmameres 4 Puhas vesi Merevesi (35 promilli) pH 7,0 8,1 Tihedus 4 ºC 1,000 g/cm3 1,028 g/cm3 Külmumistemperatuur 0 ºC -1,9 ºC Keemistemperatuur 100 ºC 100,6 ºC Süsinikuringe Süsinikuringet tagavateks protsessidest eluslooduses on olulisemad fotosüntees ning hingamise ja kõdunemise/lagundamisprotsessid
Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevat biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem on vähenenud tuunikala, tursa ja meriahvena varud. Kalaliikide biomassi vähenemine ei tule ainult aktiivsest püügist või ülepüügist, vaid ka mere saastumisest. Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. Rahvusvahelisel tasandil on ülepüüki proovitud reguleerida kvootidega. Veekogu võime taastuda pärast ülepüüki oleneb ökosüsteemi tingimusest. Suured liigilise koosseisu muutused on sageli ettearvamatud. Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks
Läänemere asend Jürgen Koll 31.01.11 Paiknemine maailmameres · Sisemeri, mis on ühendatud Atlandi ookeaniga Põhjamere ja Taani väinade kaudu Põhjameri an oke i o Taani väinad nd t la A Läänemeri Ümbritsevad riigid · Asub Skandinaavia poolsaare ja mandri Euroopa vahel · Läänemere äärsed riigid on: Soome
loomulik kasvuhooneefekt; inimtekkeline kasvuhooneefekt. Kasvuhoonegaasid Osoon; süsihappegaas; metaan; veeaur; dilämmastikoksiid. Kasvuhooneefekti põhjused Maakera soojenemine; kasvuhoonegaasid; kasvuhoonegaaside suurenemine; aurumine veekogudest; vulkaanipursked. Inimtekkeline kasvuhooneefekt Fossiilsete kütuste põletamine; metsade maha raiumine; põlluharimine; karjakasvatus. Kasvuhooneefekti tagajärjed Loodusvööndite nihkumine; kliimamuutused maismaal; veetaseme tõus maailmameres. Viited http://www.envir.ee/1147506 http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kliima_soojenemine.html http://www.envir.ee/1147500 http://www.youtube.com/watch?v=ZzCA60WnoMk
Jää on kergem kui vesi. · Riimvesi - Mage ja soolane vesi kihiti, läänemeri on kihiline. · Tsunami - Tekib maaaluste võngete tulemusena. · Tuul - Paneb vee liikuma kuni 300m sügavusel. · Murdlaine - Tekib järsult madalduvas vees. · Hoovus - Vee liikumine maailmameres. Pidev, ühesuunailne ja kindlate omadustega. · Looded - Tõus ja mõõn (tingitud kuu külgetõmbejõust)
Carolyn Lizbeth Einmann 9a klass Tallinna Reaalkool Mis on evolutsioon? Evolutsioon elu ajalooline areng Maal, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni. Maakera ajalugu jaotatakse viieks aegkonnaks: ürgaegkond aguaegkond vanaaegkond keskaegkond uusaegkond Kuidas kõik tekkis? Maa tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi Elu sai alguse maailmameres ürgookeanis Esimesed organismid olid bakterite sarnased Sinikud ja veetaimed eraldasid hapniku elu levimine Maal Taimede kohastumine maismaal Esimesed maismaataimed - eostaimed Karbon ehk kivisöeajastu eostaimede metsad Maa kliima kuivenemine - paljasseemnetaimed Tänapäev Elu tekkimine ookeanis pole enam võimalik Seda ei võimalda: ookeanivee temperatuur keemiline koostis elutingimused olemasolevad liigid Tänan tähelepanu eest!
KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga
Põhjenda miks need piirkonnad on kalarikkad. A) Need on rannikualad. B) Seal on kaladele soodne vee soolsus (u 35promilli) 8.2 Nimeta kaks tähtsamat püügipiirkonda. A) Põhja-Ameerika läänerannik B) Beringi ja Ohhoota meri 8.3 Too diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandi teisel poolel. A) Siseveekogudes kalapüügi osakaal on kasvanud. B) 1995.a on kalapüük tõusnud üle 100mln tonni. C) Maailmameres on kalapüük tõusnud 20mln tonnilt 120mln tonnini. 8.4 Nimeta kalavarude vähenemise põhjuseid maailmameres. A) Püütakse liialt palju ning varud ei jõua taastuda. B) Veekogude reostumine. 8.5 Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? A) Kala hind tõuseb kuna kalavarud on piiratud. B) Kalapüügi firmade pankrott, töötus. 8.6 Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks?
CO2 on oluline roll atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, kasvuhoonegaaside suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. Tekitajaks ka looduslikud protsessid: aurumine veekogudest, vulkaanipursked Kasvuhooneefekti põhjustavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid (nt aerosoolides) Osoon O3 Kliima soojenemise tagajärjed: Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 kraadi kümne aasta jooksul Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumine Kasvuhooneefekti võimalik mõju Eestile: Õhutemperatuuri tõus Maismaa-ala vähenemine Suureneb talviste tormide ja udude sagedus Lüheneb või kaob hoopis lumekate Mujal maailmas kasvuhooneefekti tagajärjel tekkinud probleemide mõju (näiteks: põgenike vool, maailma majanduse nõrgenemine jne) Inimtegevus kasvuhooneefekti tekitajana: Fossiilsete kütuste põletamine (CO2 tekitamine)
Maailmamere reostus Luunja Keskkool Agne Pastik 11.klass Üldiselt Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Suurimad osad ookeanid (5) Probleemi olemus Kahjulikejäätmete matmine maailmamerre Naftapuurtornid-jäägid satuvad merre Prügi maailmameres. Maailmamere hapestumine Sureb palju loomi, linde Põhjused Heitveed Prügi sattumine merre Kemikaalid Väetisreostused Naftatankrite lekked Atmosfääri paisatud CO2 Tagajärjed Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks. Veeõitsengud Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi. Maailmamere hapestumine Õlireostus Probleemide lahendused Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine.
Geograafia Kalandus. Kala rikkamad piirkonnad : 1) külmad hoovused 2) ranniku alad 3) jõgede suudme alad Kala vaene on avaookean ja süvameri . Kala rikkamad piirkonnad : 1) Kagu ja Loode osa 2) Atlandi - Kagu ja Loode osa Maailmamere kalavarud vähenevad . Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes . Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud . Põhjused : 1) maailmameri on reostunud ( nafta avariid , tööstus ) 2) ülivõimsad kalapüügivahendid. ( traalerid ,radarid) 3) ülepüük , röövelpüük ( püütakse rohkem kui juurde kasvab ) Tagajärjed : 1) Ettevõtted suletakse. 2) Kala läheb kallimaks. 3) Rannikukülades tekib töötus , külad surevad välja. Abinõud : 1) Kvoodid , püüginormid ( palju tohib püüda )
Vahemere-tüüpi subtroopiliste metsade paiknemine, kliima. Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Tähtsamad puude perekonnad. Niiskete subtroopiliste metsade paiknemine ja kliima. Tähtsamad puude perekonnad. Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. Toiduahel ookeanis. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres. Korallriffide ja vetikametsade levik ja iseloomustus. Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. Bentose elustiku iseloomustus. PALEOBIOGEOGRAAFIA Jääperioodide tekke seletusi. Laamtekoonika olemus. Suurimad väljasuremisperioodid maa elustiku ajaloos ning nende põhjendusi. Laatsaruse efekt ja lilliputi fenomen. Arhaikum. Eooni piirid. Elu tekke arvatav aeg. Esmased organismid
Kliima II osa Mere äärsetel aladel on temperatuur alati ühtlasem kui mandri sisealadel. Amplituut-Kõige soojema ja kõige külmema temperatuuri vahe. 1.Mere ääres: Suvel: +18C ; Talvel: -2C N: 18-2 = 20C 2.Mandri keskel: Suvel: +20C ; Talvel -20C N: 20-20 = 40C Hoovus/ed-Suur veemass, mis liigub maailmameres. Soojad hoovused algavad ekvaatorilt ning liuglevad pooluste suunas. Soe hoovus muudab ilma soojemaks ja soodustab sademeid. Külmad hoovused liiguvad pooluselt ekvaatori suunas. Külm hoovus muudab ilma kuivaks ja külmaks. Õhumass on suur, ühesuguste omadustega õhuhulk. Need omadused sõltuvad: Kohast, kus see õhumass tekib. Ekvatoriaalne õhumass-See kujuneb välja ekvaatori kohal, aastaläbi on niiske ja palav. Troopiline õhumass-See tekib 30-40 laiuskraadidel.
Limaan suudmelaht, kitsas sügavale maasse ulatuv madal merelaht, mida eraldab merest maasäär. Tekib vajuval rannikul jõesängi suudemosas jõevooluga kantud setete toel. Rohkesti on limaane Aasovi ja Mustamere põhjarannikul. Lained, looded ja hoovused Merevee liikumised: lained, looded (tõus ja mõõn), hoovused, apvelling. 3 Lained ruumis leviv perioodiline häiritus. Maailmameres tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maarävinad, vulkaanilised protsessid jm. Lained kannavad edasi neid tekitanud välismõju energiat. Veeosakesed ise liiguvad vaid väikese amplituudiga. Eriatatakse järgmisi laineid: · Pikkilained levivad veepinnal ja selle läheduses ja on suhteliselt lühikesed; · Pikilained haaravad kogu veemassi veekogu põhjani. Nende hulka kuuluvad looded ja tsunaamid; · Siselained tekivad erisuguste veemasside piiril.
Aineringed Looduses Jarno Soima AL14B Veeringe Veeringes eristatakse: 1) väike veeringe 2) suur veeringe 3) bioloogiline veeringe Veeringe vahetusperiood (veevaru keskmine kestvus) on atmosfääris ~10 ööpäeva, pinnases ~10 aastat, põhjavees ~600 aastat, maailmameres ~4000 aastat ja Antarktise mandrijääl ~14000 aastat. Hapniku ringe Koguseliselt on hapnik globaalses aineringes tähtsaim element ja esineb selles ringes peamiselt vee koostises. Vaba hapnik (O2) tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid fotosünteesima. Fotosünteesi käigus lagundatakse vee molekule. Praegune atmosfääri hapnikusisaldus (20,95%) saabus umbes 220 miljonit aastat tagasi. Kuna fotosünteesil
paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui peaks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsinikdioksiid CO2 (eraldub fossiilsete kütuste põletamisel) Metaan CH4 (eraldub märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest) Dilämmastikoksiid NO2 (eraldub biomassist bakterite elutegevuse tulemusena, see moodustub ka auto heitgaasides) Veeaur (eraldub vee aurustumisel) Osoon O3 (tekib päikesekiirguse toimel atmosfääris) Tagajärjed Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumised Maakera keskmise temperatuuri tõus 0.3°C kümne aasta jooksul Tormid ja teised looduskatastroofid muutuksid sagedamaks Probleemile võimalikud lahendused Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist Nt. Auto asemel sõita hoopis jalgrattaga või käia jala. See vähendaks mingil määral kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi õhkupaiskamist. See aga tähendaks, et kasvuhoonegaase, mis
87% Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60% Tagajärjed · Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine · Kõrbestumine · Üleujutused Tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine
Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Vaatlused on näidanud, et enamiku suurte tsunamid algavad veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10 - 15 minutit: meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub, jättes kalad ja paadid kuivale - see on märguandeks, et järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda. Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt rannamere sügavuste erine...
sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Veepuudus ja muldade vaesumine põhjustavad taimede halba kasvu, mis toob omakorda kaasa õhu hapniku sisalduse vähenemise. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad Tunnistatakse kolme ülepüügi tüüpi: Kasvu ülepüük Täiendi ülepüük Ökosüsteemi oluliselt mõjutav ülepüük Ülepüük põhjustab teatud liigi arvukuse vähenemist ning see mõjutab oluliselt ka teiste liikide arvukust. Maailma kalavarude biomass on kahanenud piirini, kus saaki pole enam võimalik endises koguses püüda. Arvatakse, et Aafrikas on parasiitse imiussi poolt põhjustatava haiguse
Geo töö spikker Eesti kliimat kujundavad õhumasside liikumine;Päikesekiirguse hulk;Atlandi ookeani mõju;Kohalikud iseärasused (nt Arktiline õhk,Parasvöötme mandriline õhk,Parasvöötme mereline õhk,Troopiline õhk. Läänemeri on poolsuletud sisemeri, mis on ookeaniga ühenduses vaid kitsaste väinade kaudu. Mere keskmine sügavus on 52m, kõige sügavam on Landselothi süvik 459m. Läänemeri on riimveeliik, keskmine soolasus maailmameres on 35¤Voo, Läänemeres 8-10¤Voo. Riimvesi - ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18 (mõningail andmeil 0,5...30). Läänemere Keskonnaprobleemid on: · Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee
to o tm is e s t 2% M u u tu s te s m a a k a s u tu s e s 11% F o s s i i ls e t e s t k ü tte a in e te s t 87% Prognoositavad kasvuhooneefekti tagajärjed maailmas Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 kraadi kümne aasta jooksul Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7 kraadi. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kasvuhooneefekti mõju Eestile Õhutemperatuuri tõus Maismaa-ala vähenemine K a sv u h o o n e e fe k t
Selline tootmine tekitab jtmeid, mida pole vimalik panna kuhugi, Rikub ja reostab vett. Jtmed aga vtavad ra pllu-ja elumaa ning vee kasutusklbmatuks muutumine on sama hull probleem nagu Globaalne soojenemine. Kinnijnud piksekiirgus aga sulatab jliustike, aitab kaasa krbestumisele ja destabiliseerib leldist kliimat. Enim rgitakse jliustike sulamisest. Praktiliselt kogu Grnimaa ja Phjapoolus peaks ra sulama. Kindlasti annab ka oma ise Antarktika sulamine. Lppkokkuvttes peaks vesi maailmameres tusma ca 60 meetrit. See thendaks terves maailmas-nagu ka Eestist) arenuima piirkonna vee alla sattumist ja riikliku arengu kiiret prs- simist . sna tenoline on, et klmad magedad veed pressivad luna poole Golfi hoovuse ja toovad paradoksaalsel kombel hoopis klmema ilma. Hulleimad stsenaariumid on tegelikult jrsk jaeg ja sellega kaoks j alla Euroopa ja Phja-Ameerika , mis on olnud pikka aegadel maailma edasiviivaks veduriks. Sellel oleksid peaaegu, et toibumatud tagasilgid.
orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso.suhe- kõrgus Ookeani keskmäestik- läbi ookeanide kulgev väga pikk veealune mäestikke süsteem Ookeani põhi- alates 2000m vastavalt tasane
Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Seda leidub maakoores, vahevöös (moodustab 20% selle massist), mineraalides ja kivimites, maailmameres, soolajärvedes, vihmavees ja ka kõigis organismides. Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Magneesiumi varud on praktiliselt lõpmatud. Kuna magneesium on väga kerge metall, siis hinnatakse sellest valmistatud detaile väga, sest need on kergemad, kui terasdetailid. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on
Kalapüük, ümbetöötlemine, müük tarbijale. Kalavarud ei jaotu maailmameres ühtlaaselt. Kalarikkad on madalad rannikumered, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. Külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi. Lähispolaarne ja parasvöötme ookean. Tähtsamad püügipiirkonnad: 1) Islandi ümbrus, Põhjameri, Põhja-Ameerika läänerannik jne. 2) Atlandi ookeani kirde- ja looderannik, Vaikse ookeani kirde- ja looderannik jne. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? 1) Väljapüüki piiratakse kvootide abil.
Traalpüüki teostavad tavaliselt suure võimsusega laevad, kuid see ei pruugi alati nii olla, traalpüüniseid võib vedada ka purjede jõul (nt Võrtsjärve kalepüük). 6. Miks vesiviljelus on järjest olulisem majandusharu? Kuna inimeste arv maailmas kogu aeg suureneb siis meil ei jätku vabaslooduses kalu,sellepärast sekkub vesiviljelus,et ka järgmistele põlvkondadele kala jätkuks. 7. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed? Euroopa,Ida -Aasia,Austraalia ja Põhja-Ameerika on kalarikkad ja kalavaesed piirkonnad on Aafrika,Lõuna-Ameerika,Kesk- ja Lääne Aasia, 8. Kirjelda moodsat kalapüüki maailmamerel. Kaluritel on külmutusseadmetega laevad,millega ollakse merel nädalaid,kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi.Konstentreeritud rannapüük vajab korraliku
Traalpüüki teostavad tavaliselt suure võimsusega laevad, kuid see ei pruugi alati nii olla, traalpüüniseid võib vedada ka purjede jõul (nt Võrtsjärve kalepüük). 6. Miks vesiviljelus on järjest olulisem majandusharu? Kuna inimeste arv maailmas kogu aeg suureneb siis meil ei jätku vabaslooduses kalu,sellepärast sekkub vesiviljelus,et ka järgmistele põlvkondadele kala jätkuks. 7. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed? Euroopa,Ida -Aasia,Austraalia ja Põhja-Ameerika on kalarikkad ja kalavaesed piirkonnad on Aafrika,Lõuna-Ameerika,Kesk- ja Lääne Aasia, 8. Kirjelda moodsat kalapüüki maailmamerel. Kaluritel on külmutusseadmetega laevad,millega ollakse merel nädalaid,kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi.Konstentreeritud rannapüük vajab korraliku
kõrgmäestiku-, metsaökosüsteem. Metsaökosüsteemi iseloomustab rinnete esinemine sambla -,puhma -,põõsa ja puurinne.Eesti metsad jagatakse kolme klassi: arumetsad mis kasvavad viljakatel muldadel,soostunud ja soometsad (neid iseloomustab turbakihi erinemine). Kasvuhooneefektid Aurumine veekogudest, Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine, Põlluharimine, Karjakasvatus Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega.
Hüdrosfäär Hüdrosfäär on Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kest, mille moodustab vedel ja tahke vesi. Hüdrosfääri mass on ligikaudu 1.4·1018 tonni, sellest 94% moodustab maailmamere vesi. Hüdrosfääri mass on ca 270 korda suurem kui atmosfääri mass. Maailmamere soojusmahtuvus on atmosfääriga võrreldes üle 1000 korra suurem. Laiemas mõttes arvatakse hüdrosfääri hulka ka atmosfääris, litosfääris ning elusorganismides olevat vett. Hüdroloogia on kitsamas tähenduses siseveekogusid ja pinnase- ning põhjavett käsitlev teadus, mis tegeleb sademete ja vee äravooluga ning veevarude haldamisega (pinnase niiskuse ja äravoolu reguleerimine, vee kvaliteet). Hüdroloogia põhiline komponent on siseveekogude füüsika. Tulenevalt vee kvaliteedi küsimustest, hüdrokeemia valdkond kuulub samuti praktilise hüdroloogia alla. Analoogiliselt okeanoloogiaga käsitleb järvesid interdistsiplinaarne teadus limnoloogia, kuhu hüdro...
Eliisabet Merete Leppoja MAGNEESIUM Magneesiumi tähis on Mg ning paikneb perioodilisustabelis IIA rühmas ja 3. perioodis. Selle aatomnumber on 12 ning aatommass 24,31. Magneesiumi nimi pärineb kreeka keelsest sõnast magnesia, mis tähendab metalli. Avastamine Magneesiumi avastas sotlane Joseph Black aastal 1755. Ta võrdles lubjakivi muundumist põletatud lubjaks ja siis edasi kustutatud lubjaks ning jälle tagasi lubjakiviks magneesiumi ühendite vastavate reaktsioonidega, selle käigus avastas ta element magneesiumi. Aastal 1808 eraldas esimest korda inglise keemik Sir Humphry Davy elektrolüüsi teel magneesiumi ühenditest. Hiljem avastas prantsuse keemik Antoine A. Bussy kuidas magneesiumi eraldada suurtes kogustes. Leiduvus Magneesiumi ei leidu looduses puhtalt, ainult ühenditena. Magneesium on vahevöös levikult kolmas element,...
Näited Põhjapassaathoovus Brasiilia? Alaska, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus Mosambiigi? California hoovus, Kanaari hoovus 2) Too 5 näidet hoovuste mõjust keskkonnale 1) Ühtlustavad temperatuuri jaotust maailmameres ja atmosfääris 2) Kannavad edasi setteid 3) Muudavad vee koostist (õhk, biogeenilised) 4) Külmad hoovused muudavad ranniku ääres ala kõrbeliseks 5) Soojad hoovused muudavad rannikuäärse ala niiskemaks ja soojemaks 3) Vastan e-koolikoti küsimustele 1. Kuidas mõjutab Golfi hoovus meie igapäevaelu? - kujundab ilma Euroopas tuues sooja õhku 2. Mis on ookeanivee konveier
Sisepõlemismootoriga ja suurte tehastega on saastatud õhku nii palju, et on tekkinud kliima soojenemine. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilsete kütuste põletamisest , põllumajandusest ning karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid süsihappegaas(CO²), metaan ning dilämmastikoksiid ja nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse. Kliima soojenemise tõttu on hakanud tõusma ka veetase maailmameres, sest jäämäed sulavad ning ka maapinnalähedane õhutemperatuur on tõusnud 1906-2010 kuni 0.79ºC . Et luua uusi tehnoloogiaid ning neid rakendada on vaja ka ressursse. Uue tehnoloogiaga on suurenenud ka maavarade kasutamine, kasvanud on kütuste kasutamine, sest autosid on palju, kasvanud on kulla kaevandamine, sest tarnijaid on palju jne. Tehnikaga on muudetud maapinna ehitust, sest on masinad millega on võimalik kaevandada suurtes kogustes või metsa lõigata hulgi.
Taime- ja loomaliikide vähenemine Kasvuhooneefekt 2. Elusorganismide elupaikade Põhjus: aurumine veekogudest, hävimine vulkaanipursked, fossiilsete kütuste 3. Suureneb erosioonioht põletamine, metsade raiumine, 4. Kasvuhooneefekt põlluharimine, karjakasvatus 5. Loodusvara kadumine Tagajärg: keskmine temperatuur tõuseb, veetaseme tõus maailmameres, Metsaraie seos kasvuhooneefektiga- suureneb kliimamuutused maismaal, loodusvööndite CO2 sisaldus atmosfääris, sest ei toimu nihkumine fotosünteesi. Lahendus: arendada, muuta Veega seotud probleemid kättesaadavaks, ahastada KKhoidlikku Saasteallikad: tööstus-, põllumajandus-, tehnoloogiat, vähendada kommunaal- ja atmosfääri heitveed.
Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete veekogudesse. Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni. hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni. 3.Too näited soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse 3.Too näited soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse mberjaotumisest maailmameres.Maailmmeri on suur energia hoidja. Aurumise ja mberjaotumisest maailmameres.Maailmmeri on suur energia hoidja. Aurumise ja selle kandumisel mandrile teel paigutatakse energiat ümber, sest kui aur sedemeteks selle kandumisel mandrile teel paigutatakse energiat ümber, sest kui aur sedemeteks muutub eraldub selllest sama palju energiat kui aurustumisel. Hoovustega sooja vee muutub eraldub selllest sama palju energiat kui aurustumisel. Hoovustega sooja vee
Lisa tähega skeemile, kus toimuvad järgmised protsessid: A. Õhk kerkib, tekivad sademed. B. Laskuv kuiv õhk. C. Niiske soe õhk kerkib ülespoole, jahtub/kondenseerub ja tekivad sademed. D. Jahtunud õhk liigub suuremate laiuste poole ja hakkab laskuma. E. Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki. Märgi joonisele kõrg- ja madalrõhualad (ning näita peamised õhu liikumise suunad). Millised järgmistest teguritest avaldavad mõju üldisele õhuringlusele? A. Hoovuste liikumine maailmameres B. ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine C. kõrged mäestikud D. mussoonid ja passaadid E. Coriolisi ja hõõrdejõud 5. Kuidas eelnevad tegurid avaldavad mõju üldisele õhuringlusele? 6. Millised järgmistest teguritest avaldavad mõju Islandi kliima kujunemisele? A. väike kiirgushulk, seoses paiknemisega 60. laiustel; B. pidevalt laskuvad õhuvoolud; C. saareline asend; D. külmad hoovused; E
kasulikumalt? Põhjenda -B, sest paber on kõige tasuvam toode, mida eksportida, metsasus on suur, kuid puidutooteid ekspordis vähe Põhjenda miks kaardil märgitud piirkonnad on kalarikkad 2tk Nimeta 2 tähtsamat püügipiirkonda -islandi ümbrus, vaikse ookeani loodepiirkond Tooge diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandi teisel poolel 3tk -tööjõu vähenemine, Nimeta kalavarude vähenemise põhjusi maailmameres 2 tk -kaasaegse tehnoloogia tõttu suurem väljapüük-rohkem püütakse kui kasvab -reostus põhjustab arvukuse vähenemist Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? 2tk -kala hinnatõus, töökohtade kadu Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamerel kalavarude kaitseks? 2tk -kvootide abil vähendatakse kalapüüki, kindlad ajal millal võib püüda 2 väidet, mis iseloomustavad eksensiivseid teraviljatalusid -kogu saak läheb müügiks
kasvuhoonegaaside teke Dilämmastikoksiid Muu Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60% Prognoositavad kasvuhooneefekti tagajärjed maailmas · Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 0 C kümmne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine Kasvuhooneefekti võimalik mõju Eestis · Õhutemperatuuri tõus · Maismaa-ala vähenemine · Mujal maailmas kasvuhooneefekti tagajärjel tekkinud probleemide mõju (näiteks: põgenike vool, maailma majanduse nõrgenemine jne.) Eesti poolt tekitatud kasvuhoonegaaside hulk tonnides 1990. a. võrrelduna teiste Läänemere maadega RIIK CO2 CH4 NOX EESTI 25,2 0,35 0,1
trihapniku ehk osooni O3. Probleemid ja tagajärjed Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid on: 1) Aurumine veekogudest 2) Vulkaanipursked Inimtegevust kasvuhooneefekti tekitajana nimetatakse: 1) Fossiilsete kütuste põletamine 2) Metsade raiumine 3) Põlluharimine 4) Karjakasvatus Prognoositavad kasvuhooneefekti tagajärjed maailmas: 1) Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 C kümne aasta jooksul. 2) Veetaseme tõus maailmameres. 3) Kliima muutused maismaal. 4) Loodusvööndide nihkumine. 3 Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Kavuhooneefekti võimalik mõju Eestis: 1) Õhutemperatuuri tõus 2) Maismaa-ala vähenemine
kuidas looduses käituda ja palju muud. Kogu hariduse andmine ei saa ainult kooli õlule jääda, sellesse tuleb igal ühel natukene panustada. Inimeste suur probleem on see, et sageli ei mõelda tagajärgedele, mis nende tegevustega kaasneb. Kõige lihtsam näide on see, et inimesed viskavad oma prügi loodusesse. Üks kilekotike võib põhjustada surmasid. See võib sattuda mõne looma, kes arvab, et see on toit, hingamisteedesse ning ta lämbub. Maailmameres on tekkinud juba n-ö prügisaared, mis koosnevadki ainult prügist ning mis ulbivad mööda ookeani ringi. Lisaks prügi loopimisele on suur probleem salaküttimine. Salaküttimine on paljud loomad viinud väljasuremise äärele ja paljud liigid ongi juba oma eksisteerimise lõpetanud. Kolmandaks on vihmametsade raie. Suured vihmametsad võetakse maha, mis seab ohtu terve ökosüsteemi. Selle kõige vastu on loodud igasuguseid organisatsioone, mis tegelevad looduse kaitsmisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
