Tuuled, frondid ja rõhualad (0)

Kokkuvõte RE teemadest-
tuul, miks tekib?
Tuul ja miks tekib?
sünoptik Taimi Paljaku materjalide põhjal
• Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu
• horisontaalse liikumise - tuule.
• • Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud
• gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt
• madalama rõhuga ala poole
• • Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e.
• õhurõhu  gradient  seda tugevam on tuul
• • Vaid gradientjõu korral õhurõhkude erinevus kiiresti
• ühtlustuks, kuid lisanduvad
• –  Coriolisi jõud- tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje.
• – hõõrdumisjõud - suunalt vastupidine õhu liikumise (tuule)
• suunaga
• – tsentrifugaaljõud - lisandub liikumisel mööda kõverjoont
• Tuul maapinna lähedal ei li gu kunagi sirgjooneliselt .
• Tuul on kallutatud isobaaride tsüklonaalse/
• antitsüklonaalse kõveruse järgi
• •... puhub  tuul  kellaosuti  li kumise
• suunas keskpunktist väljapoole
• •...puhub tuul vastu kellaosuti
• li kumise suunda  keskpunkti  poole
Madalrõhkkonna e. tsükloni...
•
...tekkele aitavad kaasa
•
– õhumassi soojenemine
•
– ? sooja õhu tõus
•
– ? õhukihi paksuse
•
suurenemine
•
– ? kõrgemates õhukihtides
•
õhu laiali voolamine  -
•
divergents
•
– ? madalamates õhukihtides
•
suureneb õhu vertikaalne
•
äravool - PVA
•
– ? õhurõhk langeb
•
– ? ümbritevatelt kõrgema
•
rõhuga  aladelt voolab õhk
•
madalama rõhu poole (Zn
•
keskme  poole) - konvergents
•
– ? Maa pöörlemine kallutab
•
kõrvale
•
– ? kellaosuti liikumisele
•
vastassuunas (põhjapoolkeral)
Kõrgrõhkkonnad e. 
antitsüklonid...
• • ... on suured 
õhukeerised ja
• • tekivad, kui õhumass 
jahtub
• kas külmema maa või
•  veepinna  kohal
• – keskosas rõhk kõige 
Antitsüklonid liiguvad kiirusega 4/5
kõrgem
gradienttuule kiirusest 3-5 km
kõrgusel
• – õhu liikumine kellaosuti
Kui antitsüklonil on isobaarid
• suunas keskmest 
ringikujulised, liigub see suurima
õhurõhu tõusu suunas
väljapoole
ÕHUMASSID
•
Pikemat aega
•
kindlates
•
aluspinna- ja
•
kiirgustingimustes
•
seisnud õhk
•
omandab sarnased
•
meteoroloogilised
•
omadused
•
(temperatuur,
•
niiskus)- formeerub
•
õhumass
•
• Erinevate
•
omadustega
•
õhumasside kitsast
•
eraldusvööndit nim.
•
frondiks
Frondi liigid
•
• Soe  front  –
•
– soojem õhumass liigub külma
•
peale
•
– liigub harilikult 20-30 km/h
•
• Sooja frondile iseloomulik
•
– lai pilvesüsteem
•
– pilveala põhiliselt enne fronti
•
– laussajud
•
• Külm  front
•
– külmem õhumass liigub sooja alla
•
• Külmale frondile iseloomulik
•
– liigub kiiremini kui soe front
•
– 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui
•
soojal frondil
•
– peamine pilvemass frondi taga
•
– valdavalt hoogsajud
Aktiivne külm front
•
Li gub väga ki resti: 50-60 km/h
•
• Frondi ees järsk õhurõhu langus
•
• Soe õhk on sunnitud mööda
•
frontaaltasapinda tõusma-
•
– Arenevad võimsad rünksajupilved
•
Cb
•
– Läätsekujulised kõrgrünkpilved
•
Altocumulus lenticularis
•
• Intensiivne äike
•
• Tugevad sajud,  rahe
•
• Tormituul-pagid,tromb, vesipüks
•
• Tugev  turbulents
•
• Frondi järel
•
– ki re õhurõhu tõus
•
– tuul pöördub järsult paremale,
•
püsib tugevana
•
• Hoogsademed külma frondi eel
Väheaktiivne külm front
•
• Frondi lähenemisel
•
– Õhurõhk järsult langeb
•
– Tuul muutub puhanguliseks
•
• Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soe
•
front
•
– Nimbostratus
•
– Fractonimbus
•
– Altostratus
•
– Cirrostratus
•
– Cirrus
•
• Frondi möödumisel kiire õhurõhu tõus
•
• Pilvetsoon 300 km
•
• Sajutsoon 200 km, frondi järel
•
• Talvel
•
– Laussademed
•
– Pilvede ülemine piir 4-5 km
•
• Suvel
•
– ka Cumulunimbus, tugevad hoogsajud,
•
äike,puhanguline tuul
•
– Pilvede kõrgus kuni 10 km
Sooja frondi ilm
•
Enne fronti
•
– õhurõhu intensiivne langus
•
– tuule tugevnemine ja pöördumine vasakule e. vastu päeva
•
– sadu 200-300 km enne fronti
•
• suvel vihmana,  merelise troopilise õhu lähenemisel ka äike ja tugevad
•
hoogsajud
•
• talvel lumi ja  tuisk
•
• Peale fronti- soe sektor
•
– Õhurõhu langused vähenevad
•
– Tuul pöördub järsult paremale e. päripäeva, tuulekiirus veidi väheneb
•
– Horisontaalne nähtavus halveneb, udu,  uduvine
•
– Suvel
•
• rünkpilved
•
– Talvel
•
• madalad  pilved
•
• allajahtunud sademed, jäide
Okludeerunud frondid
•
Soe front li gub aeglasemalt, külm
•
front ki remini ? jõuab soojale
•
järele?tekib liitfront e. oklusioonifront
•
(lad. k. occludere - sulguma)
•
• Oklusioonipunkt- koht
•
maapinnalähedasel sünoptilisel
•
kaardil, kus soe ja külm front li tuvad
•
• Soe õhk surutakse üles?tekib
•
keeruline pilvede süsteem
•
• Okludeerunud frondid täituva tsükloni
•
pi res
•
• Okl. front vähem akti vne kui soe ja
•
külm front
•
• Okludeerunud frondid võivad ol a
•
– külma tüüpi
•
– sooja tüüpi
• Õhu paneb liikuma 
õhurõhkude erinevusest 
tingitud gradientjõud, mis on 
suunatud kõrgema rõhuga 
alalt madalama rõhuga ala 
poole  
• Mida suurem on õhurõhu 
muutus pikkusühiku kohta e. 
õhurõhu gradient seda 
tugevam on tuul
Tuul kõrg- ja madalrõhkkonnas
• Tuul puhub 
...madalrõhkkonnas 
vastu  kellaosuti 
liikumise suunda
• ...kõrgrõhkkonnas 
kellaosuti i kumise 
suunas
Tuule baariline seadus
põhjapoolkera jaoks (Buys-Ballot):
kui seista seljaga vastu tuult, siis
asub madalrõhuala vasakul ja
natuke  eespool  ning kõrgrõhuala
paremal ja veidi tagapool
Briis - lokaalne tsirkulatsioon
Merebriis  hakkab tekkima paar tundi
Briisi tekke põhjuseks
enne keskpäeva
–  Maapind soojeneb ja jahtub
Merebriis vaibub umbes kella 21-ks
kiiremini
Soome lahel merebriisi max kiirus 6-9
– Meri soojeneb ja jahtub
m/s
aeglasemalt
Merebriis ulatub
• Briisi tekkeks soodsaimad
merel 10-15 km rannikust
tingimused kevade lõpus ja suve
sisemaal 15-20 km rannikust
alguses – temperatuuride
erinevused kõige suuremad
Maabriis
• Maabriis – tekib öösel, kui maapind jahtub
kiiremini kui meri
• Maabriis on tugevuselt nõrgem kui merebriis
Lainetus
•
Väinameri on on Läänemere teistes osades tekkivale lainetusele
•
hästi suletud.
•
• Kitsad ja madalad väinad ei lase suuri  laineid  nõrgestamata läbi,
•
kohaliku  lainetuse  areng on Väinamere väikese pindala tõttu
•
pi ratud.
•
• Valdav lainetuse kõrgus on 0,3-0,75, harva kuni 1,2 m. Enamasti
•
tekitavad lainetuse edela- ja lõunatuuled, mil e aastane korduvus on
•
24-26%.
•
• Kõige sagedamini esinevad Väinameres lained pikkusega 3-7 m ja
•
kõrgusega 0,4-0,6 m.
•
• Tugevama tuule korral ulatub lainetus põhjani, mis takistab lainetuse
•
edasist arengut.
•
• Avameres Hi umaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksa
•
tugevam
•
– Kõpu poolsaare kohal (mere sügavus ulatub kuni 20 m-ni) küünib
•
suurimate  lainete kõrgus 4-6 m-ni.
•
– Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal
•
muutuvad laine elemendid järsult 4-4,5 m sügavuses vees.
Hoovused
• • Meie rannikumere hoovused on äärmiselt
• muutlikud, sõltudes
• –  tuulest
• – veetasemest
• – vee  erinevast  tihedusest
• • Läänemeres on täheldatav tsüklonaalne ehk
• kellaosuti likumisele vastassuunaline veeringlus
• s.t.  hoovuste kõige tõenäolisem liikumissuund
• meie läänerannikul on lõunast põhja, Soome
• lahe lõunarannikul aga läänest itta.

Document Outline

• Kokkuvõte RE teemadest- tuul, miks tekib?
• Tuul ja miks tekib? sünoptik Taimi Paljaku materjalide põhjal
• Slide 3
• Madalrõhkkonna e. tsükloni...
• Kõrgrõhkkonnad e. antitsüklonid...
• ÕHUMASSID
• Frondi liigid
• Aktiivne külm front
• Väheaktiivne külm front
• Sooja frondi ilm
• Okludeerunud frondid
• Slide 12
• Tuul kõrg- ja madalrõhkkonnas
• Tuule baariline seadus põhjapoolkera jaoks (Buys-Ballot): kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremal ja veidi tagapool
• Briis- lokaalne tsirkulatsioon
• Maabriis
• Lainetus
• Hoovused