Tuuled, frondid ja rõhualad (0)

Sarnased õppematerjalid

61

pdf

Tuulest ja ilmaennustamisest

· talvel lumi ja tuisk · Peale fronti- soe sektor ­ Õhurõhu langused vähenevad ­ Tuul pöördub järsult paremale e. päripäeva, tuulekiirus veidi väheneb ­ Horisontaalne nähtavus halveneb, udu, uduvine ­ Suvel · rünkpilved ­ Talvel · madalad pilved · allajahtunud sademed, jäide  Külm front · Frondi saabumine ei ole varakult märgatav · Külma frondiga kaasnevad tugevad puhangulised tuuled · Külma frondi alaliigid ­ aktiivne külm front ­ väheaktiivne külm front  Aktiivne külm front · Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h · Frondi ees järsk õhurõhu langus · Soe õhk on sunnitud mööda frontaaltasapinda tõusma- ­ Arenevad võimsad rünksajupilved Cb ­ Läätsekujulised kõrgrünkpilved Altocumulus lenticularis · Intensiivne äike · Tugevad sajud, rahe

Geograafia

11

docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

GRADIENTJÕUD ­ õhu liikumapanev jõud, mis on tingitud õhurõhkude erinevusest (kõrgelt madalale) CARIOLISI JÕUD ­ tuule suunda mõjutav jõud, mis on tingitud Maakera pöörlemisest (inertsjõud. Põhjapookeral paremale, lõunapoolkeral vasakule) Üldine õhuringlus e. Atmosfääri üldtsirkulatsioon Püsiv üldine õguringlus, millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise. Passaadid Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled (puhuvad 30 laiuskraadide vahel). Ekvaatoril on kõrge temperatuur ja madal õhurõhk. Õhuvool tõuseb , liigub pooluste poole, jahtub laskub, satub kõrgrõhualale ja suundub ekvaatori poole (kui madale rõhuga alale) tagasi. Nii puhuvadki tuuled ekvaatori suunas ja neid nimetatakse - passaadid. Maa pöörelimese tõttu umber oma telje saavad nad kalde, hakates puhuma põhjapoolkeral kirdest (kirdepassaat) ja lõunapoolkeral kagust (kagupassaat). 2) Parasvöötme läänetuuled

Geograafia

4

doc

Üldine Õhuringlus

Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. Üldise tsirkulatsiooni ehk üldise õhuringluse võib jagada kolme ossa: 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 1) TROOPILINE ÕHURINGLUS · Suhteliselt kitsas ekvatoriaalses vööndis on õhurõhk kogu aasta madal ja puhuvad nõrgad muutliku suunaga tuuled. · Ekvaatori kohal kujuneb madala õhurõhuga vöönd, sest maa ja vesi soojenevad tugevasti. · Tekivad intensiivsed tõusvad õhuvoolud (soe õhk hõre ja kerge, madal rõhk). · Tõustes õhk jahtub, tiheneb ja tema võime veeauru siduda väheneb. Veeaur hakkab kondenseeruma, tekivad sademed. · Paljudes ekvatoriaalsetes piirkondades sajab seetõttu peaaegu igapäev mõni tund. · Mitme kilomeetri kõrgusele tõusnud õhk liigub kõrgemates õhukihtides

Geograafia

3

odt

Atmosfääri kohta geograafia mõisted

hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. d)Tsükloni ehitus Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk antitsüklonite vaheldumise tõttu. Nende suurte keeriste pärast ei valitse meil püsivad lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest. Tsüklonid mõjutavad õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemal põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised, mille sees on soojaja külma õhu voolud koos sooja ja külna frondiga. e)Lõunatsükloni ja troopiline tsüklon Lõunatsükloniteks nimetatakse sellised tsükloneid , mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Kõige tuntavamad on lõunatsüklonid soojal poolaastal.

Geograafia

5

docx

Atmosfäär.

Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL ­ HINGAMINE, PÕLEMINE ­ HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND ­ LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM ­ TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI ­ LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI ­ SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU ­ VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID ­ OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon)

Geograafia

6

doc

Atmosfäär

*Hoovused, sõltub mille temperatuur on. *Pinnamood, (sademete püüdmine, temperatuur) Eesti kliimat mõjutavad tegurid: *Läänemere lähedus (ainult ranniku aladele) *Õhutemperatuur (kõrgem) *Atlandi ookean (soeõhk talvel, toob kaasa sula, lörtsisaju. Suvel jahedamaks, sest otsekiirgust vähem) *Kõrgustikud (sademete jaotust, kõrgustikel rohkem) *Soe põhja atlandi hoovus *Parasvöötme õhumassid *Ekvaatorist kaugel, päikesekiirgus ebaühtlane 5.4. Õhumassid, frondid, tsüklonid Peamised õhumassid maakeral Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Maakeralt tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: 1. Polaarõhumass - *Arktiline õhk on külm ja kuiv. Eestis esineb kõige sagedamini

Geograafia

6

doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

Assoori maksimum: suvel eriti palavad ja päikesepaistelised ilmad Grööni v Siberi maksimum: pakaselised talveilmad Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, merelisest kliimast mandrilisele. Ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub õhuvoolude suunast.(läänevoolu intensiivsus) Viimastel aastakümnetel on kesk õhutemperatuur tõusnud, tulenevalt globaalsest soojenemisest. Õhumassid, frondid, tsüklonid Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohal, hakkavad tema omadused muutuma. Peamised õhumassid maakeral: · Arktiline õhk ­ külm ja kuiv. Liikudes lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge talvel, põhjustades pakast, kevadel külma ja selget ilma.

Geograafia

9

docx

ATMOSFÄÄR

11. Miks tekib tuul, millest sõltub tuule tugevus? Tuul tekib õhu horisontaalse liikumise tagajärjel, õhurõhu erinevused. Tuule tugevus sõltub gradientjõust, tekkinud õhurõhkude erinevusest, suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Mida suurem õhurõhu gradient on, seda tugevam tuul. 12. Kirjelda passaadide teket? Passaadid tekivad ekvaatori ja 30 laiuskraadi vahel, püsivalt ekv poole puhuvad tuuled kalduvad oma liikumissuunast Coriolise jõu tõttu kõrvale (põhjapoolkeral kirdest ja lõunapoolkeral kagust.) 13. Suve- ja talvemussoonid, briisid? Briis:  põhjustab vee ja maa erinev soojenemine  merebriis: päev, tuul puhub merelt maale, põhjustab rannikul temp langemist  maabriis: öö, tuul puhub maalt merele, soe õhk merele  mäe- ja orubriis Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. Talvemussoonid:

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)