Keskkonnafüüsika arvestuse materjal (0)

Keskkonnafüüsika arvestus
Mehaanika :

• Kinemaatika – kehade liikumine ruumis
  
• Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus
  
• Staatika – tasakaalus olevad kehad
  

Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel.
Ühtlase kiirusega liikumine:

• Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus
  

Ühtlase kiirendusega liikumine:

• Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus
  

Sirgjooneline vabalangemine :

• Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest
  
• Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne :
  
• g=9.8 m/s2
  

Dünaamika:
Newtoni 1. seadus:

• Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus
  

Newtoni 2. seadus:

• Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga
  

Newtoni 3. seadus:

• Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse, kuid vastassuunalise jõuga -F
  

Kaal:

• Jõud, millega kehale mõjub gravitatsioon
  
• P = mg
  
• Näide:
  
• 80 kg inimese kaal maapinnal
  
• P = 80 kg * 9.8 kg*m/s2 = 784 N
  

Mehaaniline energia:

• Iseloomustab keha võimet teha tööd (avaldada teisele kehale jõudu ja muuta selle asendit)
  
• E = Ek + Ep
  
• Kineetiline energia: keha liikumisest tulenev energia
  

• Potentsiaalne energia: keha asetsusest tulenev energia
  
• Ep = mgh (gravitatsiooniline)
  

Töö:

• Kehale mõjuva jõu tõttu keha asukoht muutub
  
• W = FsS
  
• W = Fscosα
  
• Ühik: J, Nm
  

Võimsus:

• Kirjeldab ajaühikus tehtud tööd:
  

• Ühik: W, J/s, Nm/s, hj (1 hj ≈ 750W)
  
• Energeetikas: 1kW ehk 1000 W * 3600 s = 3.6*106 J
  

Võnkumised : Võnkumiseks nimetatakse mingi suuruse perioodilist muutumist tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses.
Võnkuva süsteemi osad:

• Võnkumisvõimeline süsteem. Nt. vedru, raskus, kinnituskonstruktsioon
  
• Vajalik anda esialgne energia
  

Energia korduv muutumine: potentsiaalne ja kineetiline energia
Võnkumiste liigid:

• Vaba- ehk omavõnkumine – süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine (nt. niitpendel) sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud
  
• 3 tingimust:
  
  • Tasakaaluasendi olemasolu
    
  • Inertsi olemasolu
    
  • Esialgse energia andmine süsteemile
    
• Sundvõnkumine – välise perioodilise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel)
  
• Sumbuvad – võnkumiste ulatus väheneb. Kõik looduslikud isevõnkumised
  
• Mittesumbuvad – võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia . Nt pommiga kellapendel
  

Võnkumist kirjeldavad suurused:

• Amplituud , a (x0) – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist
  
• Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t
  
• Periood, T – ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg
  
• Sagedus, f – ajaühikus sooritatud võngete arv, ühik Hz
  
• Nurk- ehk ringsagedus , w – ühik rad/s
  

w = 2π/T = 2πf
Resonants :

• Keha võnkumise amplituude kasv välise jõu mõjul
  
• Mehhaaniliste sundvõnkumiste resonantsi näited: Kiik , muusikariistade korpus
  
• Võnkuv süsteem võib resonantsi korral ka puruneda
  

Vibratsioon:

• Väikese amplituudiga kiire mehhaaniline võnkumine, värisemine
  
• Olulised:
  
  • Võnkumise amplituud
    
  • Maksimaalne kiirendus
    
  • Konstruktsioonide ja organismide üksikkomponentide resonants
    

Lained: ruumis leviv võnkumine
Lainete jaotus:

• Pikilained (heli, lained vedrus )
  
• Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled)
  
• Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber
  

Laineid iseloomustavad suurused:

• Amplituud, a (x0) – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist
  
• Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t
  
• Periood, T – lühim ajavahemik , mille jooksul antud ruumipunkti läbivad kaks järjestikust laineharja
  
• Sagedus, f – ajaühikus punkti läbiv võngete arv, ühik Hz
  
• Nurk- ehk ringsagedus, w – ühik rad/s
  

w = 2π/T = 2πf

• Laine kõrgus, H – kaugus laine harja ja põhja nivoo vahel
  

H = 2a

• Lainete levimise kiirus, u
  
• Lainepikkus, λ – kaugus kahe harja vahel
  

Laine murdumine:

• Laine leviku suuna muutumine liikudes ühest keskkonnast teise
  
• Põhjustatud erinevatest laine leviku kiirustest
  

Lainete peegeldumine :

• Laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt esialgsesse keskkonda
  
• Laine langemisnurk ning peegeldusnurk on pinnanormaali suhtes võrdsed
  

Lainete interferents :

• Kahe või enama sama sagedusega laine liitumisel uue laine teke
  
• Osades punktides on võnkumised suuremad kui üksikutel lainetel, teistes väiksemad
  
• Lained liituvad, häirimata üksteist (superpositsiooni printsiip)
  
• Üksiku võnkuva osakese võnkumine on summa seda punkti läbivatest võnkumistest
  

Lainete difraktsioon :

• Lainete paindumine tõkete taha (nt vee lained sadamas, helilained nurga taga)
  

Akustika:
Helilained:

• Helilained ehk kuuldav heli ehk heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz – 20 000 Hz
  
• Infraheli – alla 16 (20) Hz
  
• Ultraheli – üle 20 000 Hz
  
• Hüperheli – üle 109 Hz
  

Heli levimise kiirus:

• Õhus 344 m/s (30C)
  
• Vees 1500 m/s (25C)
  
• Alumiiniumis 5000 m/s
  
• Kummis 50 m/s
  
• Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkes ka ristilainena
  

Doppleri efekt:

• Heli kõrguse muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb
  
• Kasutatakse näiteks kiiruse mõõtmisel
  

Molekulaarfüüsika :
Aine ehitus:

• Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest : aatomid , molekulid, elektronid
  
• Mikroskoopilised osakesed on pidevas kaootilises liikumises
  
• Osakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud, andes molekulise potentsiaalse energia
  
• Liikumine annab kineetilise energia
  
• Osakeste kineetiline ja potentsiaalne energia annavad kehale siseenergiat
  
• Molekulide vahelised jõud määravad, kas aine on gaasilises, vedelas või tahkes olekus
  

Gaas :

• Osakesed on 11 kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt
  
• Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel
  
• Võtab anuma kuju, selle täites
  
• Kokkusurutav – osakeste vahel on palju vaba ruumi
  
• Voolab kergelt
  

Vedelik:

• Osakesed on 11 lähedal, asetsevad ebaregulaarselt
  
• Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada
  
• Võtab anuma kuju, ei täida anumat
  
• Vähe kokkusurutav – vaba ruumi osakeste vahel on vähe
  
• Voolav
  
• Isotroopne – omadused ei sõltu suunast
  

Tahked ained/kristallilised:

• Osakesed on tihedalt ja korrapäraselt koos, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule
  
• Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt
  
• Ei muuda ruumala ega kuju
  
• Ei ole kokkusurutav
  
• Ei voola
  
• Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast)
  

Plasma:

• Neutraalsete aatomite, elektronide ja ioonide segu
  
• Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel
  
• Aatomid lagunevad – elektronid eemalduvad
  
• Esineb näiteks päikesel
  

Molekulaarfüüsika eeldused:

• Kõik ained koosnevad molekulidest
  
• Molekulid on pidevas liikumises (soojusliikumine)
  
• Molekulide vahel on vastastikmõju
  

Temperatuuri skaala:

• Celcius Tc = 5/9 (TF – 32F)
  
• Fahrenheit
  
• T = TC + 273 = K
  

Rõhk:
1 atm = 101 300 Pa = 1013 hPa = 1.013 bar = 760 torr /mm Hg
Ideaalne gaas vs reaalne gaas:

• Reaalse gaasi mudel, kus:
  
  • Molekulidel ei ole mõõtmeid (punktmassid)
    
  • Molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed – kiirus ei muutu, muutub suund
    
  • Molekulide vastastikmõju ei arvestata
    
• Reaalsed gaasid sarnanevad ideaalsele gaasile suurtel hõrendustel, kus molekulide mõõtmed on väikesed võrreldes nende vahelise kaugusega
  

Ideaalse gaasi olekuvõrrand:

• PV/T = konstantne
  
• Kirjeldab gaasi rõhu sõltuvust temperatuurist ja ruumalast
  
• PV = nR(8,31)T
  

Difusioon:

• Molekulide laialivalgumine juhusliku, kaootilise soojusliikumise tõttu, mille käigus molekulid jaotuvad ruumis ühtlaselt
  
• Aeglane
  
• Liikumine toimub suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga ala poole
  
• Difusioon on aeglasem kui molekulide keskmine kiirus
  

Osmoos:

• Lahuses olevate erinevate molekulide erinev imbumine läbi poolläbilaskva vaheseina /membraani. Selektiivne difusioon
  
• Toimub täna soojusliikumisele
  
• Tekib lisarõhk
  

Termodünaamika
TD I seadus:

• Energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise
  
• Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu
  

Isobaariline protsess:

• Rõhk ei muutu W=PΔV
  

Isohooriline protsess:

• Protsess, mille käigus süsteemi ruumala ei muutu W=0
  

Adiabaatiline protsess:

• Protsess, mille jooksul soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Q = 0
  

TD II seadus:

• Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale
  
• Suletud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid alati süsteemi korratuse suunas
  

Entroopia :
Saadud soojushulga ja absoluutse temperatuuri suhet nimetatakse entroopia muuduks
Ei ole otseselt mõõdetav termodünaamiline suurus
Suletus süsteemis mittekahanev suurus

• Suletud süsteemis ei saa entroopia väheneda
  
• Korrapäratus, puudub energeetiline ühik, võimalik vähendada – korrastatuse suurendamine
  

Soojusmasin :

• Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks
  

Soojusmasina kasutegur
Mida suurem on soojushulkade vahe, seda rohkem mehaanilist tööd saab süsteem teha
Maksimaalne võimalik kasutegur
Soojuspaisumine :

• Keha soojenedes keha ruumala tavaliselt suureneb
  
• Molekulid liiguvad kiiremini – põrkuvad tugevamini – lükkavad üksteist eemale – keha suureneb
  
• Vee soojuspaisumine:
  
• Teatud temperatuuridel vee ruumala soojenedes väheneb
  
• Vee temperatuuri ühtlustumine
  

Soojusmahtuvus :

• Eseme kokkupuutel kõrgema temperatuuriga kehaga, kandub soojus jahedamale kehale, mille temperatuur tõusen
  
• Soojusmahtuvus on ülekantud soojushulga ja temperatuuri muudu suhe
  
• Soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra
  

• Aine massiühiku soojusmahtuvust nimetatakse aine erisoojuseks
  

Kolmikpunkt:

• Tahke, vedel ja gaasiline faas esinevad koos
  

Kriitiline punkt:

• Kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel
  

Latentne soojus:

• Üleminekul ühest faasist teise neeldub või vabaneb energiat
  

Atmosfäärifüüsika:
Atmosfääri kihid :
Troposfäär :

• 0-12 km
  
• Enamus ilmastikunähtustest
  
• Veeaur ja tolm
  

Stratosfäär :

• Ülapiir 50 km
  
• Alt külm, ülespoole temperatuur tõuseb
  
• Osoonikiht
  
• Väga kuiv – veeauru vähe, pilvi vähe
  
• Lennukid lendavad stratosfääri alumises kihis (stabiilsus)
  

Mesosfäär:

• 50-85 km
  
• Temperatuur kõrgusega väheneb
  
• Helkivad ööpilved
  

Termosfäär:

• 80-(1000) km
  
• Õhk väga hõre
  
• Satelliidid
  
• Virmalised
  

Atmosfääri keemiline koostis:

• Püsigaasid: N2, O2 ja Ar
  
• Lisandgaasid: H2O, CO2, O3
  
• Aerosool
  

Kasvuhoone efekt:

• Osad atmosfääris esinevad gaasid neelavad maapinna pikalainelise kiirguse ning seeläbi pinnalähedane õhukiht soojeneb
  
• CO2, veeaur, metaan , N2O
  

UV-kiirgus:

• Elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 10-400 nm
  
• 10-280 nm UVC
  
• 280-315 nm UVC
  
• 315-400 nm UVA
  

Osoon :

• Asub stratosfääris (90%)
  
• Freoonid lõhuvad osooni – Cl ja F ühendid
  
• Osooniauk – osoonikihi õhenemine pooluste kohal
  

Meteoroloogia :
Termomeetrid:

• Tähtajaline termomeeter – mõõdab momendi temperatuuri
  
• Maksimumtermomeeter – mõõdab kõige kõrgema temperatuuri mingi ajavahemiku jooksul. Sammas säilitab kõige kõrgema positsiooni
  
• Miinimumtermomeeter – mini ajavahemiku kõige madalam temperatuur
  
• Takistustermomeeter
  
• Bimetalltermomeeter – kaks erinevat metalli, mis paisuvad erinevalt. Kõverdumine võrdeline temperaturi muutusega
  

Rõhu gradient:

• Rõhu muutus pikkusühiku kohta
  

Tsüklon ja antitsüklon:

• Madalrõhuala , millel on kinnised isobaarid nimetatakse tsükloniks
  
• Kõrgrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse antitsükloniks
  

Baromeeter :

• Instrument õhurõhu mõõtmiseks
  
• Anumbaromeeter – klaasist kapillaartoru , milles ja Hg ja metallist kaitsetoru. Kapillaartoru suubub Hg täidetud karbikesse. Õhurõhu muutus mõjutab Hg samba kõrgust
  
• Aneroidbaromeeter – Põhiosaks õhutühi karbike , mille kaanele kinnitatud osuti. Õhurõhu muutus paneb kaane võnkuma
  

Tuul:

• Õhumasside horisontaalne liikumine
  
• Tekib õhurõhu ebaühtlasest jaotusest maapinnal
  

Coriolise jõud:

• Tingitud maa pöörlemisest ümber oma telje
  

Briisid:

• Esinevad merede , ookeanide ja suurte järvede rannikul
  
• Tekke põhjuseks maapinna ja vee erinev soojenemine – maapind soojeneb kiiremini, soojendab õhukihti enda kohal, soe õhk tõuseb, tekivad vertikaalsed õhuvoolud. Tekib õhurõhu vahe – tuul
  

Föön:

• Soe ja kuiv tuul, mis puhub mägedelt alla orgu või madalikule
  

Tuult iseloomustavad suurused:

• Suund – ilmakaare järgi, millisest suunast puhub
  
• Kiirus – m/s, km/h
  
• Puhangulisus – kui maksimaalne on üle 5 m/s suurem kui keskmine
  

Tuule mõõtmine:

• Anemorumbomeeter – elektriline, muudab mehaanilise liikumise energia elektri impulssideks. Kiirust mõõdetakse tiivikuga – mida tugevam tuul, seda kiiremini tiivik pöörleb
  

Veeringluse põhiosad:

• Vee aurustumine maapinnalt
  
• Veeaur moodustab piisad ja lõpuks sademed
  
• Sademed langevad tagasi maapinnale
  

Õhuniiskus:
Iseloomustavad suurused:

• Absoluutne niiskus – veeauru hulk õhus
  
• Veeauru rõhk – osa õhurõhust, mis on tekitatud veeauru poolt
  
• Suhteline niiskus – ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut küllastava niiskuse hulga suhe
  
• Eriniiskus – 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus
  
• Niiskuse defitsiit – vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel
  
• Kastepunkt – temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temperatuur alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral
  
• Kastepunkti defitsiit – vahe õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel
  

Õhuniiskuse mõõteriistad:

• Psühromeetriline meetod – assmanni psühromeeter
  
• Juushügromeeter – suhtelise niiskuse mõõtmiseks
  
• Hügrograaf
  

Pilved :
Koosnevad:

• Vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus
  

Pilvede kõrgus:

• Kõrged pilved: 6-10 km ( kiudpilved )
  
• Keskmised pilved: 2,5-6 km (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved )
  
• Madalad pilved: 0,1-2,5 km (rünkpilved, kihtpilved , kihtrünkpilved
  

Sademed:
Sademete teke:

• Vajalik piisav kogus veeauru õhus
  
• Soojema õhu tõusmisel adiabaatiliselt õhk paisub ja jahtub. Veeaur kondenseerub kondensatsiooni tuumade olemasolul
  
• Sademed tekivad, kui pilveelementide suurenemisel nende raskus ületab õhu takistuse
  

Sademete mõõtmine:

• Sademete hulk – veekihi paksus (mm), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale
  
• Saju intensiivsus – sademete hulk ajaühikus
  

Optika:
Valguse murdumine:

• Refraktsioon toimub valguse levimise kiiruse muutuse tõttu
  
• Refraktsiooni ei toimu, kui valgus langeb pinnale risti
  

Murdumisnäitaja :

• N = c/v
  
• Murdumisnäitaja iseloomustab aine optilist tihedust
  
• Kiiruse muutus sõltub optilisest tihedusest, mida optilisemalt tihedam keskkond, seda aeglasemalt levib valgus
  

Murdumise suund:

• Liikudes optilisemalt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub kiir pinna normaali suunas
  
• Liikudes optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub kiir pinna normaalist eemale
  

Refraktsioon atmosfääris:

• Valguskiire teekonna kõverdumine atmosfääris õhu tiheduse muutumise tõttu kõrgusega
  
• Valguse kiirus väheneb õhu tiheduse kasvuga
  

Astronoomiline refraktsioon:

• Taevakehade asukoha ja suuruse muutumine refraktsiooni tõttu
  
• Taevakehad tunduvad horisondist kõrgemal, kui nad oleks atmosfääri puudumisel
  

Roheline kiir:

• Tekib kohe peale päikese loojangut või vahetult enne päikese tõusu
  
• Roheline täpp päikese (kuu) ketta ülapiiril
  
• Kestab paar sekundit
  
• Nähtav eriti ookeanil
  

Miraaž :

• Aluspinnalähedane refraktsioon, miraaž
  
• Refraktsioonist tingitud eseme kujutise tekkimine
  
• Esemega samal ajal või eseme aseme on nähtav selle eseme sama suur, suurem, väiksem, ümberpööratud või mitmekordne kujutis
  
• Tekib aluspinnalähedaste õhukihtide tavapärasest erinevast temperatuurijaotusest põhjustatud valguskiire kõverdumisest
  
• Alumine miraaž – eseme kujutis on tegeliku eseme all
  
• Õhu tihedus kõrgusega kasvab
  
• Ülemine miraaž – eseme kujutis on tegeliku eseme kohal
  
• Õhu tiheduse kiire kahanemine kõrgusega
  

Valguse nõrgenemine:

• Põhjused:
  
• Hajumine – footon põrkub molekulidelt algsest suunast kõrvale
  
• Neeldumine
  
• Bouguer’ seadus
  
• Keskkonnas levides kiirgus nõrgeneb eksponentsiaalselt
  

Valguse interferents:

• Mitme kulgeva laine liitumisel uue laine tekkimine
  
• Interferentsi tekkimiseks peavad uued lained olema koherentsed st, et igas liitumispunktid peab liituvate lainete faasivahe jääma konstantseks
  
• Valguslainete puhul on hea kui valgus on monokromaatiline ( laser )
  

Valguse difraktsioon:

• Lainete paindumine tõkete taha
  
• Atmosfääris näiteks valguse paindumine pilvepiiskade taha
  

Valguse polarisatsioon :

• Lainetuse jaotus:
  
• Pikilainetus – tihedused ja hõrendused lainete levimise sihis
  
• Ristlainetus – võnkumine risti laine levimise suunaga
  
• Polarisatsioon on lainetuse toimumine eelistatud tasapinnas
  
• Omane ristlainetusele
  

Hüdromehaanika :
Jaotus:

• Hüdrostaatika – uurib tasakaalus vedelikke
  
• Hüdrodünaamika – uurib vedelike liikumist
  

Hüdrostaatika:
Aine tihedus:

• Mass/ruumalaga
  
• Kg/m3
  

Hüdrostaatiline rõhk:

• Rõhk, mida avaldab vedelik/gaas vedeliku sees gravitatsiooni tõttu
  
• Mida sügavamale keha panna, seda suurem rõhk talle mõjub
  

Hüdrostaatika põhivõrrand :

• Kui vedelik on avatud atmosfäärile (välisele rõhule), siis
  
• P = P0 + ρgh
  
• P- rõhk
  
• P0 – rõhk vedeliku pinnal
  
• ρ0 – vedeliku tihedus
  
• g – raskuskiirendus
  
• h – vedeliku kõrgus
  

Archimedese seadus:

• Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükke jõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga
  

Kehale mõjuvad jõud vedelikus :

• Raskusjõud ja üleslükkejõud
  

Pascali seadus:

• Kirjeldab rõhu edasi andmist vedelikes ja gaasides
  
• Kinnises anumas antakse vedelikes ja gaasides rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Rõhu muutus ühes vedeliku osas kandub edasi kogu vedelikule
  
• Rõhk vedelikus sõltub ainult vedelikunivoo kõrgusest, mitte anuma kujust
  

Pindpinevus :

• Kui molekul liikuvuse tõttu üritab vedelikust lahkuda, siis tõmbejõu kasvu tõttu pöördub tagasi
  
• Eemaldumine kergem, kui temperatuur on kõrgem
  
• Tagasipöördumine tõenäosus sõltub sellest, kas vedeliku kohal olev aur on küllastunud
  

Kapillaarsus:

• Vedeliku tõus või langus kitsas torus
  
• Kapillaarne tõus, kui tahke pinna ja vedeliku molekulide vaheline jõud on suurem, kui jõud vedeliku enda molekulide vahel
  
• Tõus kestab, kuni gravitatsiooni alla suunatud jõud on tasakaalus ülessuunatud pindpidevusjõuga
  

Märgamine:

• Molekulide omavahelisest tõmbest tulenev vedeliku ja tahke pinna sidumine
  
• Märgamise ulatus sõltub tõmbe- ja tõukejõudude suhtest
  

Keskkonnafüüsikalised mõõtmised:
Kvantitatiivne uurimismeetod :

• Keskenduvad uuritava tunnuse kirjeldamisele läbi mõõtmise
  
• Saame teada kui palju mingit nähtust, tunnust või omadust esineb
  
• Tulemusi väljendatakse arvandmetes
  

Kvalitatiivne uuring:

• Teadusliku uurimise meetod, mis vastab küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte
  
• Kvalitatiivse uurimise puhul ei ole tegemist mõõtmistega
  

Mõõtmine:

• Mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine eksperimendi teel
  
• Leitakse mõõdetava suuruse ja samaliigilise, ühikuks valitus suuruse suhe
  
• Mõõtetulemuseks on saadud arvu ja mõõtühiku korrutis
  
• Otsene mõõtmine – mõõtmistulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt
  
• Kaudne mõõtmine – tulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suurustest
  

Füüsikaline suurus:

• Kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust
  
• Füüsikalisel suurusel on nimi nt piikus, kiirus
  
• Peab olema mõõdetav
  

SI süsteem:

• Pikkusühik – 1 meeter (m)
  
• Massiühik – 1 kilogramm (kg)
  
• Ajaühik – 1 sekund (s)
  
• Voolutugevuse ühik – 1 amper (A)
  
• Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K)
  
• Ainehulga ühik – 1 mool (mol)
  
• Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd)
  

Mõõtemääramatus:

• Mõõtmistulemusega seotud suurus, mis määrab mõõdetava suuruse vahemiku, kuhu selle tõeline väärtus satub
  

Mõõtemääramatuse allikad:

• Riistavead
  
• Protseduurivead
  
• Mõõdetava suuruse muutlikkusest tingitud vead
  
• Süstemaatiline viga
  
• Juhuslik viga
  

Vead andmetes: ρz

• Mõõdeti valet objekti
  
• Mõõdeti objekti valesid tunnuseid
  
• Mõõteinstrumendi viga
  
• Mõõtmisprotsessi viga