Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"murdlaine" - 16 õppematerjali

murdlaine - Tekib järsult madalduvas vees.
Maailmameri
1
docx

Maailmameri

· Soolane vesi on raskem kui magevesi. Jää on kergem kui vesi. · Riimvesi - Mage ja soolane vesi kihiti, läänemeri on kihiline. · Tsunami - Tekib maaaluste võngete tulemusena. · Tuul - Paneb vee liikuma kuni 300m sügavusel. · Murdlaine - Tekib järsult madalduvas vees. · Hoovus - Vee liikumine maailmameres. Pidev, ühesuunailne ja kindlate omadustega. · Looded - Tõus ja mõõn (tingitud kuu külgetõmbejõust)

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
Sfäärid
1
odt

Sfäärid

Litosfäär- on maakera suhteliselt jäik väline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast Pedosfäär- e.mullastik, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid Hüdrosfäär- osa maast, mis on täidetud veega Atmosfäär- e. õhkkond. Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Biosfäär-maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride nendest osadest, kus elavad organismid, Litosfäär- 50-200km-maakoor ja vahevöö ülemine osa. Muutused on aeglased, toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litos. pinnal areneb muld ja kujun. Taimestik. Pedosf- mõnest cm-10m. Täielikult biosfääri osa- Ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused on kiiremad kui litos. Hüdros. Maa vesikeskkond-. Litost. Väiksema tihedusega ja vesi on liikuvam kui kivimid. Seetõttu toim. ka muutused kiiremini. Vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi taimede, loomade mul...

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
Vastupanu ja repressioonid ENSV liidus
3
odt

Vastupanu ja repressioonid ENSV liidus

Selle eest pageti ka metsa mis suurendas metsavendade ridu. N- võimud meelitasi metsavendi metsadest välja lubades neile amnestiat aga kuna tegelikutl seda ei tehtud , jäid paljud mehed ikka metsa. Kõigele lisandus veel ka vaimne vägivald . Ühiskonna vaimuelu allutati täielikult valitseva reziimi ideoloogiale. Sõja eelne kultuur keelustati ja vohas punapropaganda. 1945. aastal saadeti 407 Eesti sakslast metsatöödele. Märtsiküüditamine (operatsioon Priboi ehk murdlaine) ­ ööl vastu 26 . märtsi 1949 küüditati Siberisse 20 722 inimest. Enamik neist olid naised ja lapsed. See küüditamine oli suunatud maaelanikkonna vastu ,et neid kolhoosidesse saada ja võtta ära metsavendade toetajad. Enim kannatasid Viljandi, Valga ja Pärnu maakond. 1959 aastal naases koju üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu . Noorte salaorganisatsioonid e põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli küllalti ulatuslik. Aastatel 1945-54 suudeti julgeolekuorg

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist
Geoloogia alused-konspekt
8
doc

Geoloogia alused (konspekt)

Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo ­ saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? - Defineeri lainebaas ­ sügavus kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest - Kuidas tekib murdlaine? - Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad - Kuidas toimub setete transport rannikul? - Milline tähtsus on ookeani hoovuste kliimale? - Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure - Millised on tüüpilisemad avamere setted? - Kus piirkonnas ookeanides on levinud terrigeensed setted? - Miks on avameres sügavusel > 3,5 km levinud ränimudad? Karbonaadid

Geograafia → Geoloogia
54 allalaadimist
Okeanograafia Pinnalained
55
ppt

Okeanograafia Pinnalained

all oleva veekihi osakeste vastu ja nii kandub lainetus põhjani, kusjuures veeosakeste trajektoorid vähenevad kiiresti sügavuse suurenedes. Tuulelained  Ranna lähedal meres muutub lainetus ranna kuju ja põhjareljeefi mõjul:  kui rand on madal, siis lainepõhja liikumine aeglustub hõõrdumisel vastu merepõhja. Lainehari liigub kiiremini kui lainepõhi, jõuab lainepõhjast ette ning murdub - tekib murdlaine;  kui rand on järsk ja mere sügavus ranna lähistel on suurem kui pool lainepikkust, siis rannale lähenev laine praktliselt ei muutu: randa jõudes põrkuvad lained sealt tagasi ja liituvad vastutulevate lainetega;  kui merepõhi läheb sujuvalt üle maismaaks, siis ei põrku lained sealt tagasi, vaid paiskuvad maale;  kui rannale lähenedes mere sügavus väheneb aeglaselt ning randa ja

Metroloogia → Metroloogia ja mõõtetehnika
13 allalaadimist
Tsunami ehk hiidlaine
8
doc

Tsunami ehk hiidlaine

Tsunamile iseloomulikud tunnused. vee mass. Tsunamit iseloomustab just see, et liikumises osaleb kogu veemass põhjast pinnani. Samal ajal tuulelaines osaleb liikumises ainult pindmine veekiht. See on ka põhjus, miks 10 m kõrgune hiidlaine põhjustas hirmsa katastroofi Kagu-Aasias, kuid 10 m kõrgune tuulelaine, mis teinekord võib esineda ka Läänemeres, ei põhjusta erilisi purustusi rannikul. Lihtsalt tuulelaine, mis ka kõrguselt ei saavuta kunagi tsunami mõõtmeid, läheb murdlaine tsoonis ümber ja valgub suhteliselt vaikselt merre tagasi. Hiidlaine tohutu veemass aga voolab ka peale laine enda vormi lagunemist kaugele sisemaale, purustades ja haarates kaasa kõik, millest jõud üle käib. Kergemad asjad, mis voogudele ette jäävad purustatakse ja kantakse laine poolt ka tagasi merre. Tsunami-laine liikumiskiirus sõltub mere sügavusest, täpsemini öeldes ­ sügavuse ruutjuurest. Sellest järeldub, et laine aeglustub rannale lähenedes. Kõige ohtlikum on

Geograafia → Geograafia
211 allalaadimist
Geoloogia alused-täiendatud
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

Abüssaalne tasand ­ 4-5 km sügavusel asuv ookeani põhjatasandik Ookeanide keskahelikud ja riftiorg Süvikud - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? Pindmises kihis kõige suurem, pindmise kihi all väike, alumistes kihtides jälle suurem - Defineeri lainebaas ­ sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest - Kuidas tekib murdlaine? Lainekõrgus kasvab ja lained muutuvad teravaharjalisteks. Laine põhi pidurdub ja hari liigub inertsiga üle laine raskuskeskme - Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad ja painduvad rannajoonega subparalleelseks - Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure Kulutusrannikud kuhjerannikud - Millised on tüüpilisemad avamere setted? Ränimuda Punane savi

Geograafia → Geoloogia
116 allalaadimist
Meretranspordi geograafia
15
doc

Meretranspordi geograafia

Need on lained, mis voogavad veel mõnda aega pärast tuule lakkamist kuni veepinna täieliku rahunemiseni. Murdlained esinevad nii ulgumerel kui ka rannikul. Ulgumerel tekivad murdlained ainult väga tugeva ja kaua kestva tuulega. Tuule tugevnedes õhu- ja veeosakeste liikumiskiirused ühtlustuvad, laineharjad muutuvad üha teravamaks ja hakkavad "tuiskama". Tuiskavas laineharjas kandub vesi kaugele üle harja ettepoole, kus siis vahutava joana järsult alla murdub. Murdlaine harjast võib alla langeda kuni kümneid tonne vett. Madalamas meres tekib murdlaine ka nõrgema tuulega. Laine kõrguse sõltuvust vee sügavusest iseloomustab näitlikult järgmine võrdlev arvurida, kus on toodud laine keskmised kõrgused eri sügavusel võrdse tugevusega tuules: Veesügavus meetrites 30 25 20 15 10 Lainekõrgus meetrites 1,5 5,0 5,3 5,6 6,2

Merendus → Meretranspordi geograafia
6 allalaadimist
Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus
36
docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Triias Juura Kriit Paleogeen Neogeen Kvarternaar

Geograafia → Geograafia
100 allalaadimist
Nõukogude Eesti
16
doc

Nõukogude Eesti

vilja. Tuli esile ka vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käikus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eesti Siberisse 20722 inimest. Suurem osa neist olid lapsed ja naised. Küüditamine oli suunatud maaelanike vastu, et ,,sundida" nemad kolhoosidesse ja võtta metsavendade toetuspind. Stalini surma järel vaibus aga vägivallapoliitika. Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959. aastaks pöördus Eesti aladele tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu.

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
EESTI NSV 1945-1985
21
docx

EESTI NSV 1945-1985

See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Sõjajärgsetel aastatel toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käigus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eesti Siberisse 20722 inimest. Suurem osa neist olid lapsed ja naised. Küüditamine oli suunatud maaelanike vastu, et ,,sundida" nemad kolhoosidesse ja võtta metsavendade toetuspind. Stalini surma järel vaibus aga vägivallapoliitika. Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959. aastaks pöördus Eesti aladele tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu

Ajalugu → Ajalugu
72 allalaadimist
Geoloogia eksam 2018
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

§ Ookeanide keskahelikud ja riftiorg § Süvikud Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? Pindmises kihis kõige suurem, pindmise kihi all väike, alumistes kihtides jälle suurem Defineeri lainebaas – sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest Kuidas tekib murdlaine? Lainekõrgus kasvab ja lained muutuvad teravaharjalisteks. Laine põhi pidurdub ja hari liigub inertsiga üle laine raskuskeskme Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad ja painduvad rannajoonega subparalleelseks Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure § kulutusrannikud § kuhjerannikud - Millised on tüüpilisemad avamere setted? § Ränimuda

Maateadus → Geoloogia ja hüdrogeoloogia
37 allalaadimist
Balti riikide poliitiline ajalugu
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

. 1944-47 komparteide töölesaamiseks võeti vene ,,seltsimehi" ehk komparteis oli 1945a etnilisi vaid 961/2409, 1263/3592, 1127/3536. Kuid 1945-47 viiekordistus komparteide liikmeskond. 03.1950 EK(b)P KK VIII pleenumil väljendus Stalini paranoia, sest N. Kaortamm vahetati Johannes Käbini vastu. Gosplan ­ riiklik plaanikomitee, mis andis ka Balti riikidele viisaastaku plaane. Eratalude asemele loodi kolhoosid, esimesed 1947a. Priboi ehk ,,Murdlaine" ­ Moskva operatsioon, millega 25.03.1949 viidi läbi küüditamine kulakute, bandiitide, nationaiste vastu, kus Balti piironnast 30 000 peret pidi viidama ehk 95 000 inimest (21 000, 42 000, 32 000). Need viidi pigem Siberisse, kui töölaagritesse, ning paljud naasid. See lõpetas paljuski vastupanu ning sundis inimesed kolhoosidesse. Sellele järgnes veel küüditamisi ja nt sõjajärgsel ajal küüditati Leedust 5% elanikkonnast ehk 128 000. XII PEATÜKK: Nõukogude võim (1953-1991)

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Eesti ajalugu VI-lk 250-264 ja 274-287-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

aasta   lõpuks   aga   417   903   passi,   sh.   343   057 järgi otsustades mastaapsem: 73 000 arreteeritut eestlasele. ja   2321   vastupanuliikumise   mahasurumise 1944.   aasta   sügisel   alanud   massilised   ar­ käigus tapetut. reteerimised täitsid lühikese ajaga kõik Eesti Pärast   suure   sõja   lõppu   küüditamised siooni   “Priboi”   (“Murdlaine”)   läbiviimiseks. jätkusid.   1945.   aasta   augustis   viidi   ära   Eesti Siseministeerium eraldas oma keskaparaadist ja sakslased   (kokku   407   isikut),   kes   saadeti maakondlikest   osakondadest   ning   Tallinna metsatöödele   Komi   ANSV­sse   (autonoomsesse ohvitseridekoolist   julgeolekuorganite   abista­ vabariiki)

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Joon 8.5): üles tõstva jõuna, mis muudab pinnasele avaldatavat rõhku L, horisontaalse jõuna, mis püüab laeva lükata jõuga FL. Joon. 17.5. Lainete mõju madalikul istuvale laevale. Laine löögijõud võib olla väga suur olenevaltlaine pikkusest, kõrgusest, pealejooksu kursinurgast ja sügavustest laeva ümber. Kui sügavus väheneb järsult, talub laev tõstvat ja tõukavat jõudu. Kui aga põhi madaldub laugelt, jookseb laevale murdlaine, mis omades täit horisontaalset löögijõudu, laeva ei tõsta Laine pikkusel >0,8L avaldub suurim tõstejõud kursinurgal qL=00, <0,8L avaldub suurim tõstejõud kursinurgal qL=900. Suurim horisontaalne tõukejõud avaldub laevale laine kursinurgal qL=900. Tulenevalt laeva ümbritsevatest sügavustest võivad laeva mõjutavad lained olla seisvad, purunevad või murdlained

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Päris kindel -- kõiges on mängus d'Artagnani käsi. Kust kuhjus siis tema pea peale nii palju häbi kui mitte d'Artagnani kaudu? Ainult temalt võis lord Winter kuulda kõiki neid hirmsaid saladusi, mida ta üksteise järel saatuse tujude tõttu oli paljastanud. D'Artagnan tunneb tema mehevenda ja on talle kirjutanud. Missugune viha käärib mileedi hinges! Ta istub liikumatult, põlevad silmad kiindunud toa sügavusse. Aegajalt pääseb ta rinnast tume ohe, seda saadab kohisev murdlaine, mis müriseb, möirgab ja murdub nagu igavene meeleheide vastu kaljusid, millel paikneb see sünge ja kõrk loss. Nagu oma mässava viha välgusähvatuste valgusel haub mileedi proua Bonacieux', Buckinghami ja eriti d'Artagnani vastu kättemaksuplaane, mis asuvad alles kuskil tuleviku ebamäärases kauguses. Jah, selleks et kätte maksta, peab olema vaba. Ja et pääseda vabadusse, tuleb läbi murda seinast," lahti kangutada võred, läbi puurida põrand. Selle kõigega võib toime tulla

Kirjandus → Kirjandus
147 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun