· Soolane vesi on raskem kui magevesi. Jää on kergem kui vesi. · Riimvesi - Mage ja soolane vesi kihiti, läänemeri on kihiline. · Tsunami - Tekib maaaluste võngete tulemusena. · Tuul - Paneb vee liikuma kuni 300m sügavusel. · Murdlaine - Tekib järsult madalduvas vees. · Hoovus - Vee liikumine maailmameres. Pidev, ühesuunailne ja kindlate omadustega. · Looded - Tõus ja mõõn (tingitud kuu külgetõmbejõust)
Litosfäär- on maakera suhteliselt jäik väline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast Pedosfäär- e.mullastik, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid Hüdrosfäär- osa maast, mis on täidetud veega Atmosfäär- e. õhkkond. Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Biosfäär-maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride nendest osadest, kus elavad organismid, Litosfäär- 50-200km-maakoor ja vahevöö ülemine osa. Muutused on aeglased, toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litos. pinnal areneb muld ja kujun. Taimestik. Pedosf- mõnest cm-10m. Täielikult biosfääri osa- Ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused on kiiremad kui litos. Hüdros. Maa vesikeskkond-. Litost. Väiksema tihedusega ja vesi on liikuvam kui kivimid. Seetõttu toim. ka muutused kiiremini. Vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi taimede, loomade mul...
Vastupanu ja repressioonid ENSV liidus Relvastatud vastupanuliikumine Aastatel 1944-53 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- Metsavendlus . ( tavaliselt oli metsavendade salgad 5-10 liikmelised, üksikutes suuremates oli ka 50-60 meest. Seal oli inimesi erinevatest ühiskonnakihtidest : kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni) Sellel ajal oodati ja loodeti ,et Lääneriigid aitavad taastada Eesti iseseisvust ning pidurdavad NSV liidu ekspansiooni Ida-Euroopas. Sõja lõpuaastal ja pärast seda jäid või läksid metsa rohkesti Saksa sõjaväes teeninud mehi, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud mehi, Punaarmee mobilisatsioonidest kõrvalehoidjaid ja lihtsalt Nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed. Erinevatel aegadel võis ühtekokku metsades olla ligikaudu 30 000 inimest, aktiivses relvavõitluses osales neist umbes kuni10 000. Eestis puudusid üleriigilised või maakond...
vajalikud? Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? - Defineeri lainebaas sügavus kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest - Kuidas tekib murdlaine? - Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad - Kuidas toimub setete transport rannikul? - Milline tähtsus on ookeani hoovuste kliimale? - Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure - Millised on tüüpilisemad avamere setted? - Kus piirkonnas ookeanides on levinud terrigeensed setted? - Miks on avameres sügavusel > 3,5 km levinud ränimudad? Karbonaadid laustuvad sellele sügavusel, räni on vastupidavam
Lained Pinnalained Lainete mõõdetavad omadused Lainetuse tekkimine Lainetuse kuju ja tüüp Lained Tuulelained Ummiklained Laineteooria Süvameri Madalmeri Pinnalained Vee pinnalained on lained vee ja õhu piirpinnal. Walter Munk: veepeegli võnkumised, mille perioodid · kümnendiksekunditest (kapillaarlained) · tundideni (loodelained). Vee pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumise muutused. Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Lainete mõõdetavad omadused Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete) elementide suurus sõltu...
Tsunamile iseloomulikud tunnused. vee mass. Tsunamit iseloomustab just see, et liikumises osaleb kogu veemass põhjast pinnani. Samal ajal tuulelaines osaleb liikumises ainult pindmine veekiht. See on ka põhjus, miks 10 m kõrgune hiidlaine põhjustas hirmsa katastroofi Kagu-Aasias, kuid 10 m kõrgune tuulelaine, mis teinekord võib esineda ka Läänemeres, ei põhjusta erilisi purustusi rannikul. Lihtsalt tuulelaine, mis ka kõrguselt ei saavuta kunagi tsunami mõõtmeid, läheb murdlaine tsoonis ümber ja valgub suhteliselt vaikselt merre tagasi. Hiidlaine tohutu veemass aga voolab ka peale laine enda vormi lagunemist kaugele sisemaale, purustades ja haarates kaasa kõik, millest jõud üle käib. Kergemad asjad, mis voogudele ette jäävad purustatakse ja kantakse laine poolt ka tagasi merre. Tsunami-laine liikumiskiirus sõltub mere sügavusest, täpsemini öeldes sügavuse ruutjuurest. Sellest järeldub, et laine aeglustub rannale lähenedes. Kõige ohtlikum on
Abüssaalne tasand 4-5 km sügavusel asuv ookeani põhjatasandik Ookeanide keskahelikud ja riftiorg Süvikud - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? Pindmises kihis kõige suurem, pindmise kihi all väike, alumistes kihtides jälle suurem - Defineeri lainebaas sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest - Kuidas tekib murdlaine? Lainekõrgus kasvab ja lained muutuvad teravaharjalisteks. Laine põhi pidurdub ja hari liigub inertsiga üle laine raskuskeskme - Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad ja painduvad rannajoonega subparalleelseks - Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure Kulutusrannikud kuhjerannikud - Millised on tüüpilisemad avamere setted? Ränimuda Punane savi
Need on lained, mis voogavad veel mõnda aega pärast tuule lakkamist kuni veepinna täieliku rahunemiseni. Murdlained esinevad nii ulgumerel kui ka rannikul. Ulgumerel tekivad murdlained ainult väga tugeva ja kaua kestva tuulega. Tuule tugevnedes õhu- ja veeosakeste liikumiskiirused ühtlustuvad, laineharjad muutuvad üha teravamaks ja hakkavad "tuiskama". Tuiskavas laineharjas kandub vesi kaugele üle harja ettepoole, kus siis vahutava joana järsult alla murdub. Murdlaine harjast võib alla langeda kuni kümneid tonne vett. Madalamas meres tekib murdlaine ka nõrgema tuulega. Laine kõrguse sõltuvust vee sügavusest iseloomustab näitlikult järgmine võrdlev arvurida, kus on toodud laine keskmised kõrgused eri sügavusel võrdse tugevusega tuules: Veesügavus meetrites 30 25 20 15 10 Lainekõrgus meetrites 1,5 5,0 5,3 5,6 6,2 On näha, et tuul, millest 30 meetri sügavusega alal tekib ainult 1,5 m kõrgune laine, tõstab 20 m sügavusega veekogul juba 5,3
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Triias Juura Kriit Paleogeen Neogeen Kvarternaar
Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.................................................................................................................
See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Sõjajärgsetel aastatel toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käigus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eesti Siberisse 20722 inimest. Suurem osa neist olid lapsed ja naised. Küüditamine oli suunatud maaelanike vastu, et ,,sundida" nemad kolhoosidesse ja võtta metsavendade toetuspind. Stalini surma järel vaibus aga vägivallapoliitika. Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959. aastaks pöördus Eesti aladele tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu
§ Ookeanide keskahelikud ja riftiorg § Süvikud Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? Pindmises kihis kõige suurem, pindmise kihi all väike, alumistes kihtides jälle suurem Defineeri lainebaas – sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest Kuidas tekib murdlaine? Lainekõrgus kasvab ja lained muutuvad teravaharjalisteks. Laine põhi pidurdub ja hari liigub inertsiga üle laine raskuskeskme Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad ja painduvad rannajoonega subparalleelseks Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure § kulutusrannikud § kuhjerannikud - Millised on tüüpilisemad avamere setted? § Ränimuda
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
Joon 8.5): üles tõstva jõuna, mis muudab pinnasele avaldatavat rõhku L, horisontaalse jõuna, mis püüab laeva lükata jõuga FL. Joon. 17.5. Lainete mõju madalikul istuvale laevale. Laine löögijõud võib olla väga suur olenevaltlaine pikkusest, kõrgusest, pealejooksu kursinurgast ja sügavustest laeva ümber. Kui sügavus väheneb järsult, talub laev tõstvat ja tõukavat jõudu. Kui aga põhi madaldub laugelt, jookseb laevale murdlaine, mis omades täit horisontaalset löögijõudu, laeva ei tõsta Laine pikkusel >0,8L avaldub suurim tõstejõud kursinurgal qL=00, <0,8L avaldub suurim tõstejõud kursinurgal qL=900. Suurim horisontaalne tõukejõud avaldub laevale laine kursinurgal qL=900. Tulenevalt laeva ümbritsevatest sügavustest võivad laeva mõjutavad lained olla seisvad, purunevad või murdlained
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
