· Förde meenutab fjordi, kuid tekib tasandikul, nii ei ole tal kõrgeid mägiseid kaldaid. SKÄÄRRANNIK: · Skäärid on võrdlemisi madalad kristalsetest kivimitest kaljusaared ranna lähedal. · Selline rannik on väga iseloomulik Soomele ja Rootsile. Eriti palju skääre on Põhjalahe suudmes -Ahvenamaa ja Stockholmi skäärid. LAIUD: · Eesti rannikumerd iseloomustab laidude rohkus, seda eriti Lääne-Eesti rannikul. Erinevalt skääridest on laiud madalad ja lauged, vaevu merepinnast kõrgemad settekivimitest saarekesed. Laiud · Eesti rannikumerd iseloomustab laidude rohkus, seda eriti Lääne-Eesti rannikul. Erinevalt skääridest on laiud madalad ja lauged, vaevu merepinnast kõrgemad settekivimitest saarekesed.
Rannajoone kaardistuse problemaatika Rannajoon aluseks mitmete seaduste sätetele Loodus versus seadus kas põhikaardi rannajoone definitsioon vastab seadustele? seaduste definitsioonid ebamäärased või eksitavad: tavaline veeseis maakatstri kaardil olev rannajoon seadus lähtub vaid selgest rannajoonest, kuid väga palju on Eestis kohti, kus rannjoont on võimatu määrata (roostikud, õõtsikud, pikad lauged rannad jne) rannajoone kaardistamine lähtudes ainult seaduste vajadustest on finantsiliselt ja füüsiliselt problemaatiline digitaalkaardi ja paberkaardi täpsuse erinev loogika Rannajoone kaardistamise metoodika säilima peab määramise objektiivsus ning täpsus 11 Rannajoon vanadelt kaartidelt 12 Rannajoon vanadelt kaartidelt
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra
1. Puissavannis on madalad ja lauged künkad, mis on silmapiirini kaetud haljendava rohuga ja harvade, umbes kuue meetri kõrguste puudega. Puude vahel paikneb põõsaid ja põõsaste rühmi. 2. Sealsed loomade kombed on põhjalikult teised. Nt mingite märkide järgi aimab sebra, et praegu on lõvil kõht täis ja temast pole murdjat. 3. Troopilises savannis on neli aastaaega nagu Eestis, kuid nende sisu on teistsugune. Kõigepealt tuleb talvine kuivaaeg, siis suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaajad ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. 4. Savannialadele rajatakse palju rahvusparke, mis on suured ning väga liigirohked ja sealt käib aastas väga palju turiste. (Nt. Ühes Keenia rahvuspargis Sambiru on aastas 1 000 000 külastajat.) 5. Kaks korda aastas rohket saaki pakkuvad rohumaad kindlustavad lisaks imetajatele äraelamise ka paljudele putukatele ja teistele selgrootutele ning kui juba taimetoitlasi ja putukaid on palju, siis on ka lindudel j...
Hawaii saared Kirjeldus Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii saarestik tekkis vulkaani purske tagajärjel. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16 600 km2. Pinnamood ja pinnavormid Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Laama Vaikse ookeani laama liigub aastas 5- 6mm jagu Aasia mandri poole. Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laama lahkneb. Nähtused Hawaiil on ainukesena aktiivne vulkaan tema teistest saartest. Hawaiil on vahel suured lained. Vulkaani pursked võivad tekitada tsunami.
vihma on harva. Näib otse mõistusevastane, et lausa ookeani rannal võib janusse surra. Ometi on see nii. Vaiksel ookeanil on nendel laiuskraadidel püsiv kõrgrõhkkond ning sealt lähtuvad tuuled toovad endaga kaasa kuiva ja sooja õhu. Andide kõrgemas osas sajab suvel väheses koguses vihma ja mõned ojad laskuvad sealt orgu. Üldiselt on aga isegi Andid väga kuivad. Seetõttu, kuigi Andid on seal kõrged, pole nad järsud: kuristikke on vähe ja nende vahel on mäenõlvad lauged. Atacamas on väga kaua olnud kuiv kliima; on tõestatav, et vähemalt 19 miljonit aastat pole seal niisket kliimat olnud. Idast kaitseb Atacama kõrbet Atlandi ookeanilt lähtuva niiskuse eest Andide kõrgmäestik, kus kõik pilved end lume näol tühjendavad. Oli aeg, kus joogivett veeti rannikulinnadesse aurikutega ning ühe lahendusena magestati merevesi. Tänapäeval tuuakse suurem osa vajaminevast veest otse Andide nõlvadelt võimsate torujuhtmetega.
Ida pool ja Skandinaavia poolsaare kohal. 5. Kulutusrannad on: 13. Toovad selget ilma vaikse tuulega kuiva.suvel palaval ja talvel väga · Pankrannik külma. · Moreenrannik · Lauged pae rannikud 6. Peamised kuhjelised rannatüübid: · Liiva · Klibu rannad · Mõlli 7. Maismaa pindala suureneb,sest maapind kerkib aeglaselt. 8. Limneamere staadium on kestnud 4 tuhat aastat.
ühtlasi USA lõunapoolseim ning seda kutsutakse seetõttu ka South Pointiks. Põhjas tipneb saar Upolu neemega ja läänes Keahole'i neemega. Hawaii saar on teistest Hawaii saarestiku saarest noorem. Mägine saar on kujunenud viie kilpvulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim Kohala on kustunud. Mauna Kea, Huallai ja Mauna Loa on uinunud vulkaanid. Viiest vulkaanist noorim Klauea on tegevvulkaan. Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Ka on tardunud basalt praguline, mistõttu vihmavesi ei moodusta suurtel aladel jõgesid ega uurista orge, vaid voolab kaljupragudesse. Erandiks on Kohala vulkaani idanõlv, mis on liigestatud orgudega ja ranniku lähedal pankadega. Saare tuntuim kosk on Akaka kosk. Kona rannik vajub ühe sentimeetri võrra kümne aasta jooksul. Siiani aktiivse vulkaanilise
date back to the 5th century pärinema 5st sajandist arrive at the piazza/in a town/country linnaväljakule saabuma misunderstandings arusaamatused catch sb's eye silma torkama, tähelepanu haarama a puzzled look on his face hämmeldunud ilme remains of ancient settlement muistse asunduse säilmed set off teele asuma live out of the suitcase pidevalt reisil olema highlight of my life minu elu kõrghetk mountainous nation mägirahvas gentle slopes lauged mäenõlvad sparse vegetation hõre taimestik self-catering iseteenindav feast pidusöömaaeg literally sõna-sõnalt refund kuluhüvitis rip-off rahaliselt koorima bargain soodusost off the beaten track linnakärast eemal
SINIMÄED Rita Mets Kätlin Sibbul Ege Lehtsaar ÜLEVAADE SINIMÄGEDEST Asuvad Kirde-Eestis Vaivaras Kujutavad endast: kolme omavahel liitunud ida-läänesuunalist vallseljakut: Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 km mererannast järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged lõunanõlvad on osa Vaivara maastikukaitsealast Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) kõige iseloomulikumaks alaks. Vaade Sinimägedele AJALUGU On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse kontrollida Tallinn-Narva maanteed Peeter I lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele vaatetorni
kulutava toime tõttu. Kõrgustiku aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi mille peal on küllalt paks moreenhorisont. Maavaradest leidub pandivere kõrgustiku idaosas põlevkivi, kuid seda ei kaevandata, kuna Ida-Virumaa kaevandustes leiduv põlevkivi on palju kvaliteetsem ja puhtam. Maastik Oma tekkeloo tõttu on Pandivere kõrgustiku nõlvad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim küllaltki lauged. Teine tase Kolmas tase Pandivere kõrgustiku kõrgeim Neljas tase tipp on Emumägi, mille Viies tase suhteline kõrgus on 79m ning absoluutne kõrgus 166m. Kõrgustiku põhjaosas paiknevad pikad oosid ning Pilt 2 Vaade Emumäe vaatetornist servaaladel esineb
MÄRGALAD EUROOPAS ELISABETH PUMALAINEN 9.A MIS ON MÄRGALA? Märgala on ala, mille pinnas on kas pidevalt või ajutiselt liigniiske. Märgalade hulka kuuluvad sood, rannaroostikud ja kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja lauged mererannikud. MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed,
beautiful in the north, and they are more rounded in centaral Wales. Southern Wales is largely a plateau deeply cut by river valleys. Best areas for crop farmind, Fertile - viljakas Copper mine - vasekaevandus Poor soil väheviljakas muld tides tõus ja mõõn recreation area - puhkeala china clay - portselanisavi mild climate pehme kliima limestone - paekivi moor nõmm natural resource loodusvara gentle slopes lauged nõlvad raise sheep kasvatama lambaid rolling plain lainjas tasandik coal deposit - kivisöelasundid pasture - karjamaa heather kanarbik fishing village kaluriküla steep järsk evergreen shrub igihaljas põõsas below sea level allapoole merepinda
Ei ole vulkaanipurskeid ega maavärinaid. Settimine mitmesuguse pudeda materjali ladestumine. Kurdmäestik mäestik, mis tekib kivimite kurdumisel ( kujuneb seal, kus ookeaniline laam sukeldub mandri alla). Noor mäetik lühikest aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millele on iseloomulikud sügavad orud, järsud nõlvad & teravad tipud. Vanad mäestikud - pikka aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millel on iseloomulikud ümarad tipud, lauged nõlvad & laiad orud. Murrang sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad. Ülang kerkinud maakoore osa kahe murrangu vahel Alang maakoore vajunud osa, mis on tekkinud maakoore plokkideks murdumisel. Pangasmäestik mäestik, mis on tekkinud murrangutest lõhestatud maakoore pangaste nihkumise tõttu üksteise suhtes. Riftiorg murrangulõhedega piiratud alang, mesineb peamiselt ookeanide kesmäestikus.
Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud. Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid
Bernu. See tähistanud kaupmeeste ajutist peatuspaika tähtsal veeteel piki jõgesid Tartuni ja sealt edasi Novgorodini. Nii ,et Pärnu sai juba oma nime merega seotud põhjustel. Pärnu linn asub pärnu lahe ääres ,lahe ääres asuvad veel Liu , Marksa, Kabriste, Saulepa, Valgeranna, Reiu ja tahkuranna küla. Suplusranna poolest kuulus Pärnu kanti Venemaa keiserlike kuurortide ametlikku nimekirja juba aastal 1890. Pikad valged liivarannad, lauged kaldad ja parim päike Eestis. Pärnu on terve suve üks suurimaid turismi magneteid terves Eestis. Turiste kutsub siia meie puhas meri ja kaunis rand. Pärnu rannapromenaad sobib hästi nii jalutamiseks kui rulluisutamiseks. 2006. aastal valminud atraktiivne rannapromenaad pakub tõelist kuurordihõngu ning muudab Pärnu ranna üheks ilusamaks kohaks terves Eestis. Piki randa looklev promenaad üllatab oma funktsionaalse läbimõelduse
hoovus, Põhja- Atlandi hoovus) · KAGUPASSAAT lõunapoolkeral · Hoovused liiguvad ringlevalt · Hoovused- ammendamatud energiaallikad 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; RANNIKUPROTSESSID Mitmete tegurite mõju rannikutele ( tv. lk. 58 ül. 3) Tegur Mõju rannikule lainetus Järskrannikud taanduvad lainetuse tõttu. Lauged rannikud täituvad setetega. TEKIVAD RANNAVALLID, MAASÄÄSRED.Need tekivad kujherannikutel hoovused Kannavad ära jõgede poolt kaasa toodud setted tuul Kuhjab liivastel rannikutel setteid, tekivad LUITED taimed, loomad taimejuured takistavad setete ärakannet, kinnistavad pinnavorme. Suured loomad lõhuvad taimejuuri
ongi kogu jutt, ööbima sinnasamma rahvuspargi kaitsealale. · Advendiööl ei juhtunud turistidel eriti midagi huvitavat, peale lõvi möigramist keset ööd ja peaaegu lämbumist telgis (aga ikkagi- kõik pääsesid eluga;). · Hommikul ärgates kuulevad turistid nii mõndagi siiani tundmatut linnuhäält ja ainult mõnda tunnevad nad ka ära. Seejärel hakkavad nad juba minema loomavaatlusele. Üldisemalt koosnevad Samburu maastikud peamiselt puissavannist- madalad, lauged künkad on silmapiirini kaetud rohuga ja harvade, ligi kuue meetri kõrguste puudega, mille vahel paikneb põõsaid. · Sealne mõne Eestimaa talu maastikuga. Turistid jaotavad omavahel lemmikloomi ning seejärel loevad, kes elevante, kes kaelkirjakuid jne. Kõge liigirikkam on antiloopide pere. Nei on eri suuruseid, alates küülikusuurusest sinikarbikust ja lõpetades saaremaa hobuse kasvu, pikkade sirgete sarvedega ida-aafrika orüksiga
äikeserohkemaks riigiks. Kuna Kongo hõlmab endas hiiglaslikku ala, siis varieerub ka kliima vastavalt maastikule – madalad jõeäärsed alad (ehk suurem osa Kesk-Kongost) on kuumad ja niisked, mägised alad külmad ja kuivad. Üldjoontes on kõige kergem kokku võtta Kongo geograafia jagades selle viieks osaks. Pinnamoelt – Kesk-Kongo on madal ja tasane jõeäärne ala, mis on kaetud vihmametsadega; idast on see ümbritsetud mägismaaga; põhjast üle Kongo jõe asuvad lauged rohumaad; läänest jällegi mägismaadega; lõunast mägismaadega, mis lähevad üle savannideks. Kliima – ekvaatorilähedane ekvatoriaalne kliima; seda ümbritsev mussoonkliima; troopiline savannikliima; niiske lähistroopiline kliima; lähistroopiline kõrgmäestiku kliima. Olenemata riigi headest looduslikest võimalustest, on Kongo arengutasemelt suhteliselt madal riik. Riigi SKT on ennustatavalt 2017. aastaks vaid 483$ inimese kohta, kuid reaalne ostujõulisus (GDP PPP) on 811$
NÕLVAPROTSESSID Nõlvad on enam levinud reljeefivormid. Kõik rejeefielemendid,mille kalle on üle 2% on nõlvad. Nõlv on pind, mida mööda maa ainese edasikandmisel on määravaks Maa raskusjõud. Nõlvade kulutus e denudatsioon on põhiliseks reljeefi kujundavaks teguriks. Selle tulemusel tekib erinevaid setteid, millest võivad tekkida uued pinnavormid. Nõlvaprotsessid on eksogeensete ja endogeensete protsesside kogumid, millised kujundavad ja muudavad nõlva kuju.*Lauged nõlvad kalle 15 *järsud nõlvad-kalle kuni 60 *vertikaalsed nõlvad kalle kuni 90 *rippuvad nõlvad kalle üle 90 Varisemine *varingulised nõlvad *kiireim *ülaosa järsk,alaosasse kuhjub materjal *seda põhjustab gravitatsioonijõud *mida jämedam on materjal,mis alla kukub,seda järsemLibisemine *lihkelised nõlvad Looduslikud tegurid mis võivad viia maalihkeni: *kivimikihtide kallakus nõlva suhtes *savikihi olemasolu *suur sademete hulk, lume
km (Narviki kohal) kuni 4630 km. Põhiseadus kehtestati 1814. aastal, mille järgi on riigipea kuningas, kes omakorda nimetab ametisse peaministri. Kuningal on suhteliselt palju võimu, ta on ka relvajõudude ülemjuhataja. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks valitavale parlamendile (Storting), täidesaatev võim kuulub valitsusele (Riiginõukogu), mida juhib peaminister. Suurema osa (3/4) Norra pindalast Hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind
Langujooned - näitavad languse suunda Mida tähendab, kui absoluutseks kõrguseks on kaardil näidatud ? 40m Et see on maismaal süvend, mille sügavus merepinnast on 40m Kas kõrguse järgi on Eestis tegelikult mägesid? Ei Suure munamäe suhteline kõrgus on 60m, mägi hakkab 200 meetrist Kuidas jaotuvad mäestikud? 1) Kõrg- nt. Alpid, Himaalaja. Kaukasus vähemalt 3000m üle merepinna tipus jää ja lumi, nõlvad järsud, teravad tipud 2) Kesk- 1000 ? 3000m kõrgused, lauged nõlvad, ümarad tipud 3) Ja madalmäestikud absoluutne kõrgus alla1000m, tavaliselt vanad mäed maailma pikim mäestik ? Lõuna-Ameerika läänerannikul Andid Euroopa kõrgeim tipp ? Alpides Mont Blanci mäetipp nimeta kaks peamist mäestikuvööndit 1) põhja-lõuna suunaline Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika lääneosas 2) ida-läänesuunaline Vahemerest kuni Malai saarestikuni algab Atlase mäestikuga Aafrika põhjaosas nimeta mägismaid
*Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Moodustuvad suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nim seda pangaks, vastavat rannalõiku pankrannaks. *Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e õgvenemine, mis on tingitud poolsaarte otses olevatest kulutavatest lainetest. *Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Rannad on lauged. *Rannavallid on rannajoonega paralleelsed settevallid. Rannabarrid on veealused vallid. Kui setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, nim seda setete pikirändeks. *Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kindlatest looduslikest teguritest, mida kajastab jõe veereziim, milles saab eristada suur- ja madalvett ning juhuslikke tulvasid. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga.
Pierfrancesco de' Medici kaunistamaks oma Firenze maja pulmakambri kõrvaltuba. Pildil domineerib Venus, parem käsi üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Tähendusrikkalt kannab ta Firenze abielunaise peakatet: tõsiasi, mis vihjab maali seotusele pulmadega. Botticelli kujundas välja stiili, kus ülim tähtsus oli selgel joonel. Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele
need väikesed, ning jõgesid, mis mäestikest fjordidesse laskuvad ja on kiirevoolulised, lühikesed ja täis kärestikke. Enamik Norra territooriumist on Skandinaavia mäestiku all, mille idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärmaastiku. Fjord on pikk, kitsas, liustikutekkeline merelaht. Kõrgeim tipp on Galdhopiggen 2469 m. Madalike
kõrvaltuba. Pildil domineerib Venus, parem käsi üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Tähendusrikkalt kannab ta Firenze abielunaise peakatet: tõsiasi, mis vihjab maali seotusele pulmadega. Botticelli kujundas välja stiili, kus ülim tähtsus oli selgel joonel. Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu
, Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk- Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn. dalmaatsia tüüpi rannik), Krimmi mäestik (kuestareljeef, põhjanõlvad lauged, lõunanõlvad järsud ja astangulised, vaid põhjaosa alles). Lõuna-Karpaatide ja Stara Planina vahel asub Alam-Doonau madalik, Alpide ja Apenniinide vahel aga Po- Veneto e. Lombardia madalik. Islandis 10% territooriumist mägiliustikud ja mandrijääkilbid (kaugel põhjas, sademeterohke), aktiivseim vulkanismipiirkond (Atlandi o. keskmäestiku kohal). Euroopa asub arktilise (Teravmäed, Franz Josephi maa; polaaröö/päev; 200...400 mm/a, lumena; jaan. 8...-20ºC, juul. 0..
Hea näide on näiteks '' Doktor Tulpi anatoomialoeng''. Doktor ja tema kõrval seisvad isikud on selgelt välja maalitud, kuid doktoris eemal olevad isikuid katab hägune vari. Enamus maalides on tehtud põhi objekt õhkese õlivärvi kihiga, mis annab juurde heledust ning põhi objekti ümbrus on värvitud suurema värvikihiga. Rembrandti eripäraks võrreldes teisi tolleaegseid kunstnikke, oli tema pehmekäeliselt tõmmatud kujud. Neis ei ole järske kurve vaid kõik on lauged. Pehmekäelisus tegigi temast Madalmaade kuulsaima kunstnikku. Seda on hästi näha ''Jõemäestik varemetega mägedes''. Pintsli tõmbed on tõmmatud küljelt ning tõmmatud lauge joonega üle pildi. Rembrandti armastas maalida autoportreesid. Modellideks oligi ta ise, pere, sõbrad, kuid ka maalide tellijad. Tema karjääri algusaegadel meeldis talle joonistada Amsterdami bürgereid ja nende naisi, kuid oma elu lõpuaegadel maalis ta palju kortsus vanureid. Ta tegi oma eluajal 52
30.Järvede tekkeviisid: 1)Mandrijäätekkelised-Pühajärv, Aegviidu, Neeruti, Kurtna 2)Rannajärved ehk jäänudjärved-Mullutu suurlaht, Karjatse meri, Sutlepa meri 3)Rabajärved-Loosalu järv, Meelva järv 4)Lammijärved-Suure-Emajõe ülemjooksul 5)Karstijärved-Võhmetu-Lemiküla järved 6)Meteoriiditekkelised-Kaali järv 33. Pandivrekõrgustikul on vähe järvi sest, lauged nõlvad ja vettkandvad kihid uhuvad vee minema 34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi. 35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast. 37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40
, Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk-Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn. dalmaatsia tüüpi rannik), Krimmi mäestik (kuestareljeef, põhjanõlvad lauged, lõunanõlvad järsud ja astangulised, vaid põhjaosa alles). Lõuna-Karpaatide ja Stara Planina vahel asub Alam-Doonau madalik, Alpide ja Apenniinide vahel aga Po-Veneto e. Lombardia madalik. Islandis 10% territooriumist mägiliustikud ja mandrijääkilbid (kaugel põhjas, sademeterohke), aktiivseim vulkanismipiirkond (Atlandi o. keskmäestiku kohal). Euroopa asub arktilise (Teravmäed, Franz Josephi maa; polaaröö/päev; 200…400 mm/a, lumena; jaan. –8…-20ºC, juul. 0…
Zugspitze on mägi Euroopas Saksamaal Baieri Alpides. Kõrgus 2963meetrit. See on Saksamaa kõrgeim mägi. Harz on mäestik Euroopas Saksamaal. Piirneb lõunast Tüüringiga. Mäestiku kõrgeim tipp on Brocken (ka Blocksberg), kõrgusega 1141 meetrit. Schwarzwald on mäestik Euroopas Saksamaa territooriumil. Kulgeb põhja-lõuna suunas, eraldab Badenit ja Württembergi. Läänenõlvad Badeni poolel on järsud, idanõlvad aga lauged. Kõrgus kuni 1493 meetrit. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad. 5 METSANDUS JA PÕLLUMAJANDUS
1980ndatel, tööstussektoris näitas pidev kasv, mis näitab, et on oluline pöörata sõjaväetööstus Iraani-Iraagi sõjale. Aasta alguses 1992 ametlikult väitsid, et tööstustoodangu oli taastunud 60% eel võimsusele. ÜRO nafta toidu vastu programm on lubatud piiratud nafta müügist 1999 ja 2000, hoolimata majanduslikust sanktsioonidest. Transport Takistavad teatud kohtades olev mäestikud, aga samas madalikud mis on lauged. Põhiline transport toimub mööda sõiduteid ja see tähendab, et ülekaalus on autotransport. Iraagis on sõiduteed kokku 45 550 km. Tihedamini on teedega asustatud linnade piirkonnad. Samuti on ka raudteed just asustatud tihedamini linnade vahel. Sisevee transport toimub Iraagis olevate suurematel jõgedel, mis on laevatavad. Meretransport on riigis aga väga tähtis, kuna riigis olev nafta enamjaolt eksporditakse välja ja see kõik toimub suurte tankerite abil. Suuremad sadamad on
· Nad tasandasid aluspõhja reljeefi, kulutasid reljeefi väikevorme ning täitsid järske vagumusi. Näiteks jääajaeelsed aluspõhja lõikunud sügavad orud, mille põhi ulatub Põhja-Eestis kuni 105 m ja Lõuna-Eestis isegi 207 m (Karuküla Sakala kõrgustiku läänenõlval) allapoole ümbritsevat maapinda, on osaliselt või ääreni jääaegade ja jäävaheaegade setenditega täitunud. Meridionaalsed, põhjast lõunasse suunduvad laiad lauged nõod järgivad liustikukeelte kulutustegevust. Nii on kujunenud NarvaPeipsi nõgu, Võrtsjärve nõgu, VäinamereLiivi lahe nõgu, ning veelgi lääne pool paiknev Läänemere telje süvik. · Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või
Paljand- on näha aluspõhja kive Kivistis e fossiil- hävinud loomade või taimede jäänused, mis on säilinud kivimite sees Karjäär- maa peal Kaevandus- maa all Pinnamood e reljeef- maa pealispinna kuju, mille moodustavad mäed ja mäestikud, tasandikud ning nõod ja orud Mägi- ümbrusest kõrgem pinnavorm, mille suhteline kõrgus on tavaliselt üle 200m Mäestik- mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikest ja orgudest Vana mäestik- mägede tipud on nürid, nõlvad on lauged Noor mäestik- mägede tipud on teravad, nõlvad järsud Tasandik- väikeste kõrgusvahede ja väheliigestatud pinnamoega ala Madalik- kuhjeline tasandik absoluutkõrgusega kuni 200m Alamik- allpool maailmamere taset asuv tasandik Nõgu- suletud piirjoonega süvend, mille põhjas võib olla järv, soo Org- ühes suunas avatud piklik süvend maapinnas Mandrilava- mere-või ookeaniveega üleujutatud mandri ääreala Mandrinõlv- ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv
Miks? Vastus.8.sajandi paikku. Kaitseehitisena, elukohana. Siis oli viikingiaeg ja taheti end kaitsta vaenlaste eest. 16. Millised olid linnuste rühmad välisilme põhjal? Iseloomusta lühidalt. Vastus. Mägilinnus- Otepää- rajatud looduslikult kaitstud künkale Neemiklinnus-Rõuge- 3 külge looduslikult kaitstud Ringvall-linnus-Saaremaa- Linnuse ümber on kuhjatud vall ja sellele ehitatud tara Kalevipojasäng-Alatskivi- Ehitatud vortele, küljed looduslikult kaitstud, otsad lauged 17.Milliste ohtudega puututi kokku mere tagant?Millal? Vastus.Viikingitega. Sõja ja rõõvretkede oht. 8-11 saj. 18. Millised olid suhted Vana-Vene riigiga? Vastus.9-10 sajand rahumeelsed. Eestlased ja teised ida pool elanud läänemeresoomlased e. tsuudid, aitasid vana-vene riigil kiiveit vallutada, osalesid sõjakäikudel bütsantsi ja treenisid riigi lõunapiiril rändrahvaste vastu rajatud kindlustes. 10. sajandi lõpul suhted vana vene riigiga teravnesid. 10
keerukaid orustikke. Mitmeid peaorge on avardanud neisse põhja-loodekaarest tunginud liustikukeeled, muutes need lõiguti orundilaadseteks (Halliste ja Kõpu). Nüüdisaegsete külgorgude seas on nii peaorgudega samavanuseid jõgede ja ojadega pikkiorge kui ka pärastjääajal ajutiste vooluvete poolt uuristatud lühikesi jäärakuid ja uurakuid. Rohkete allikad vanades orgused on tekitanud sinna allikasoid ja ka allikalubjast ebaterrasse. Vanadele orgudele on iseloomulikult võrdlemisi lauged metsakasvanud veerud ja neis voolavatele jõgedele soostunud lamm. 4 Orgudest on suurim S-kujuline Tänassilma-Viljandi-Raudna, mis eraldab kõrgustiku põhjaosa kesk- ja lõunaosast. Orustiku keskosas asub 4,6 km pikkune Viljandi järv (155ha). Viljandi lossimägede kohal on org umbes 40m sügavune ja järv ligi 300m laiune. Lääne poolt piirab ordulinnuse varemeid Valuoja (paisjärvede ja tiikidega) org.
Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel. Lahte ümbritsevad lauged tasandikud (Miilmets, 1981). Joonis 1. Väljavalitud ala, piiritletud punase joonega, Läänemaal, Matsalu lahe idaosas (Maa- ameti geoportaal) Keskkonna tingimused Väljavalitud piirkonna oluliseks abiootiliseks teguriks on ilmastik, mida mõjutab oluliselt Läänemeri. Siinsed õhutemperatuurid on talvel 1-2 kraadi võrra kõrgemad, kui Ida-Eestis. Kevadel, aga seevastu meri alandab temperatuuri. Sademed jaotuvad siinsel alal ebaühtlaselt.
Jõgede peale on tihti tehtud ka kanalid. Mis Lough Neagh peamiselt tehti tööstusrevolutsiooni ajal. Lough Erne Tänapäeval kasutatakse neid rohkem lõbusõitude tegemiseks Mäed/Mäestikud Sotimaast ligikaudu pool on kaetud mägismaaga. Seal asub ka Ühendkuningriigi kõrgeim tipp Ben Nevis(1343m). Walesi kohal aga kõrguvad Cambria mäed, mis ulatuvad põhjalõunasuunaliselt läbi terve selle regiooni. Inglismaa põhjaosa ilmestavad üksikute madalate mägedega lauged tasandikud. Saared Jura Lewise saar Albion Lundy Alderney Montagu saar Anglesey Mulli saar Orkney saared Anguilla saar Portlandi saar Arran Sarki saar Ascension Scilly saared Bardsey Island Shetlandi saared Suurbritannial on 14 meretagust
Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest, jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus vihmasajud, kevadel ja sügisel ootamatud, kuid põgusad suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa mistraali piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult, mis puhub piki Rhonei orgu umbes 100 päeva aastas. Enamasti lamedad tasandikud või lauged künkad, mis jooksevad põhja ja läände. Mitmest kohast ümbritsevad Prantsusmaad mäestikud, ka Lõuna Prantsusmaa on mägine. Põllumajanduliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks tegevuseks. Nagu näha on seda ka ära kasutatud: 33%Prantsusmaast on hõivatud põllumaaga. Prantsusmaa asub parasvöötmes. Tavaliselt mõõdukas ilma eriliste sündmusteta mõõdukas
Tõus ja mõõn Mont-Saint-Micheli asula paikneb Prantsusmaa ranniku lähedal kaljusaarel. Mõõna ajal on merepõhi paljastunud, tõusu ajal ümbritseb saart vesi. Mont-Saint-Micheli lahes võib veetasemete vahe tõusu ja mõõna ajal ulatuda kuni 14 meetrini. Ummiklainetus Lainetus, mis on jäänud peale tuule puhumist. Vaatluse ajal eksisteeriva tuule suund saab erineda rohkem kui 45o Lained on õige vormiga, lauged ja pika harjaga. Ummiklained (swell) Ookeanil/suures meres on alati kuskil torm. Lained levivad tormipiirkonnast kaugele. Ummiklainete levimisel nende periood võrreldes “tormialuste” lainetega kasvab. Ummiklaine on regulaarne, peaaegu sinusoidaalne laine. Võimaldab ranna lähedal surfamist. lainekõrguste jaotus Tsunami Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet.
aastal. Piiskop ei tundnud end aga Lihulas kuigi kindlalt ning hakkas otsima uut asukohta. 1251. aastal rajas ta oma residentsi Vana-Pärnusse ja Lihula tähtsus hakkab tasapisi langema. 1263. aastal põletasid aga leedulased linna maha. Piiskop Hermann II valis uueks residentsiks Haapsalu. Pealinnus oli ovaalne, müüriga piiratud ala. Müür moodustas ühtlasi ka hoonete välisseina. Väravaava paiknes linnuse idaküljel. Mäe põhja- ja läänekülg olid järsud, lõuna- ja idakülg aga lauged. Lõunast ja idast kaitses linnust kaks kuiva vallikraavi ning kivimüüridega eraldatud eeslinnust. Põhja- ja lääneküljel kaitses linnust järskudele nõlvadele lisaks veega täidetud vallikraav. 1298 puhkes Liivimaa kodusõda, mille põhjustas Ordu ja peapiiskopi vahel tõusnud tüli. Saare-Lääne piiskop hõivas kogu Lihula linnuse, mida oli seni Orduga jaganud. Ordu ei leppinud sellega ja koondas oma väe linnuse alla,
Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis näiteks Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt. Neist suurim on Nedrema puisniit. 8. Rannaniidud Mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee ajal võib jääda vee alla. Asuvad Eestis peamiselt Lääne-Eestis, kus rannikud on suhteliselt madalad ja lauged. Taimestik ja loomastik on mitmekesine, millest tuntuimad taimed on randaster ja pilliroog ning loomadest juttselg- kärnkonn. Rannaniitusid kasutati varasemalt peamiselt kariloomade karjatamiseks ja heina tegemiseks. Tänapäeval ohustab rannaniitusid kinnikasvamine vähese hooldamise ja pinnases leiduvate väetiste tõttu. Rannaniitude hooldamine tähendab eeskätt karjatamist, vähemal määral ka niitmist. 9. Lamminiit Lamminiit ehk luht on suurveega üleujutatav ala madalal järverannal
Mida suurem see aga on, seda suuremaks muutub elukeskkondade vahelduslikkus, liikide arv ja tiigi väärtus. Kaldajoon Kaldajoon võiks olla võimalikult liigendatud. See annab tiigile loomuliku väljanägemise ja suurendab kaldataimestiku kasvukohti. Kaldapiirkonna vahelduslikkus pakub paremaid pesitustingimusi lindudele. 5 Kaldad Kaldad tuleks kujundada lauged. See tekitab head tingimused veetaimestiku kujunemiseks madalasse vette. Samuti on see ohutum näiteks lastele. Veesügavus Tiigi sügavus peaks kaldalt keskosa suunas astmeliselt suurenema. Sobivad sügavuste astmed on nt 30, 50, 100 ja 150 cm. Üksikute osade sügavus võiks olla ka üle 2 m. Need osad on vähem tundlikud temperatuurikõikumisele, sinna ei kasva ka veetaimi, mis hoiab tiiki kinnikasvamast. Saar ed Saared Väiksed saared on iga tiigi või märgala oluline osa
Maa suurima vulkaani Mauna Loa kõrgus on 8742 meetrit mõõdetuna Vaikse ookeani põhjal asuvalt jalamilt. Jalami mõõtmed on 97 x 48 kilomeetrit. Ruumalalt jääb Maa rekordimees peaaegu 100 korda alla Marsi omale. Mauna Loa jalam mahuks parajasti Olympus Mons'i kaldeerasse! Ka teised Marsi suurimad vulkaanid ületavad Mauna Loa ruumala mitmekümnekordselt. On teada, et Maa kilpvulkaanide laava on väga vedel ja seetõttu hästi voolav, millest tulenevad kilpvulkaanide lauged nõlvad. Ilmselt pidi väga vedel olema ka Marsi hiidvulkaanide laava, mis kaldeerast väljudes enne tahkestumist jõudis voolata mööda lauget nõlva sadade kilomeetrite kaugusele. Marsil leidub ka väiksemaid vulkaane. Mauna Loaga mõõtmetelt üsna sarnane on Ceraunius Tholus, mida välisilme järgi liigitatakse tuhavulkaanide hulka. Tyrrhena Patera seevastu on üks Lõuna kõrgmaa vulkaanidest, mis oluliselt erinevad Tharsise ala nimekaimudest, nad on palju madalamad ja ka lamedamad
(tasand) Võimalikud kasutajad (rahvusvaheline, Eesti, maakonna, valla, arendaja nägemus) Pinnamoe ümberkujundamise määr ja võimalused Tervise ja julgeoleku aspektid Mikroklimaatilised tingimused Abiootilised tegurid Energia Valgus (päikesekiirgus) Hapnikusisaldus Mikrokliima (temp) Õhurõhk Vesi Toitained Soolsus Liiva- ja kruusakarjääride kujundamine Üsna paindlikud kujundamisvõimalused Liiva puhul lauged kalded Kergesti ümberkujundatav Tingimused taimestiku tekkeks oluliselt soodsamad, kui põlevkivi- või paekivikarjäärides Reljeefi kujundamine – järskude nõlvade ohutuse tagamine: Laugemaks tegemine Astmeliseks tegemine Tarad, vallid Suured kivid Nõlvade katmine taimestikuga Elavtara – hekk Hoiatussildid V Metsade taastamine Eesmärk Taastamise eesmärgiks on kiirendada muudetud, rikutud või hävitatud
küngastega, tipitud külakeste ja linnadega. Kui peaksite suvel Maceratasse sattuma, tuleks kindlasti minna Sferisterio teatrisse muusikalavastust vaatama. Igas Marche keskuses on mõni oluline kunstiteos. 12 Lazio / Rooma Kõik teed viivad kristliku maailma pealinna, antiikmaailma arhitektuuriliste ja kunstiliste saavutuste varamusse. Uurimist väärt on ka rannad, suured piiniasalud, mäed (Terminillo suusakuurort näiteks), lauged künkad ja laiuvad tasandikud. Tarquinia, Cerveteri ja Tuscania kannavad märke iidsest ja mõistatuslikust etruski rahvast (VI-VIII sajand eKr). Grandioosne antiikne Villa Adriana Tivolis on Roomale omase mastaapsuse peegelduseks. Siin asuvad Euroopa kloostritraditsiooni rajaja Püha Benedictusega seotud kloostrid: Montecassino, Subiaco. 13 Abruzzo / L'Aquila Tervelt kolmandik sellest maakonnast on looduskaitseala pealinna L'Aquila nimigi tähendab tõlkes kotkast
Plastic Omnium ja Sommier Allibert on kaks Prantsuse liidrit plastmassi ümbertöötamise vallas ja Michelin on maailma suurim autorehvide tootja. Lennundus- ja kosmosetööstus: Matra Aérospatiale (Euroopa kontserni Airbus Industrie liige), Dassault Aviation, Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma. PÕLLUMAJANDUS Maa on suures osas põllumajanduslikult hõivatud. Ligi pool riigi pinnast on põldude all. Enamasti lamedad tasandikud või lauged künkad mis jooksevad põhja ja läände. Mitmest kohast ümbritsevad Prantsusmaad mäestikud, ka Lõuna-Prantsusmaa on mägine. Põllumajanduliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks tegevuseks. Nagu näha on seda ka ära kasutatud: 33% Prantsusmaast on hõivatud põllumaaga. Prantsusmaa asub parasvöötmes. Tavaliselt mõõdukas, ilma eriliste sündmusteta mõõdukas kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks
olemasolevaid ressursse. Tuuleenergiat on võimalik kasutada. Praegune majanduskriis võib takistada uute tuuleelektrijaamade ehitamist. PÕLLUMAJANDUS Maa on suures osas põllumajanduslikult hõivatud. Ligi pool riigi pinnast on põldude all. Enamasti lamedad tasandikud või lauged künkad mis jooksevad põhja ja läände. Mitmest kohast ümbritsevad Prantsusmaad mäestikud, ka Lõuna-Prantsusmaa on mägine. Põllumajanduliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks tegevuseks. Nagu näha on seda ka ära kasutatud: 33% Prantsusmaast on hõivatud põllumaaga. Prantsusmaa asub parasvöötmes. Tavaliselt mõõdukas, ilma eriliste sündmusteta mõõdukas kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks
1.2. PEALINNA OSLO ASEND Norra pealinna on Oslo. Oslo geograafilised korinaadid on 59º 55' N ja 010º 45' E . See linn asub Kagu-Norras. 6 2. PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra
Keskmine kõrgus merepinnast on seal samuti 2000 kuni 3000 meetrit ja kõrgeim mägi - Ras Dashen on 4623 meetrit kõrge. Idas on vulkaanide ahelik, mis kulgeb piki riftivööndi (sügavate maakoore murrangute süsteemi). Seal paiknevad ka aafrika kaks kõrgemat mäge: 1. Kilimanjaro (5895 meetrit) seisab üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan, ta nõlvad on tipuni lauged. Ta asub Tansaania Territooriumil ja tema kõrval on veel mitu silmapaistvat vulkaani: Meru (4567 meetrit) ja Ngorongoro (kraateri diameeter on koguni 22 km, ja vulkaan ise kattab 250 km2. 2. Kenya (ka: Keenia mägi) on samuti vulkaan, Kenya kõrgeim mägi. Kõrgus 5199 meetrit. Tasandike vahel võib aeg ajalt kohata vanu mägesid, mis on juba väga kulunud tuule ja vee mõjul. Kogu ülejäänud Aafrika territoorium on tasapinnaline
annaabi.ee 
