trajektoore. Veeosakeste orbitaalliikumine sügavas ja madalas vees Pinnalainetes vee liikumise kiirus maksimaalne veepinnal ning amplituud kahaneb sügavusega veeosakeste trajektoorid kujutavad endast sügavas vees ringjooni. Veeosakeste orbitaalliikumine sügavas ja madalas vees Pikkade lainete ehk madala vee korral veeosakeste trajektoorid muutuvad ellipsiteks sügavuse kasvades veeosakese vertikaalsed hälbed kahanevad merepõhja lähedal liiguvad veeosakesed paralleelselt põhjaga. Lainete transformeerumine ranna lähedal Lainete lähenedes rannale: (shoaling) · periood jääb samaks, · lainepikkus väheneb · kõrgus ja orbitaalkiirus kasvavad Lainete refraktsioon ranna lähedal Nurga all randa jõudvad lained "kõverduvad" - madalamas vees on
nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on maal tõus nii sellel poolel, mis asub kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tõus ja mõõn tekivad ka maa sisemuses. Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu poole: mida väiksem on veeosakese kaugus Kuust, seda tugevamini tõmbub see Kuu poole - tekib tõus. Kuna Maa tsenter tõmbub Kuu poole tugevamini kui veeosakesed teisel pool maakera, siis on teisel pool maakera samuti tõus. Maa poolustel muutub sel ajal veekiht õhemaks - seal on mõõn. Päikese põhjustatud looded Kuu poolt põhjustatuist tunduvalt väiksemad, kuid nad avaldavad mõju loodete üldisele kõrgusele. Kõige tugevamad looded esinevad Kuu loomise või täiskuu ajal, sest siis liituvad Kuu ja Päikese mõjud
Loodete perioodiline kordumine tuleneb maakera pöörlemisest ümber oma telje. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri. Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu poole: mida väiksem on veeosakese kaugus Kuust, seda tugevamini tõmbub see Kuu poole - tekib tõus. Kuna Maa tsenter tõmbub Kuu poole tugevamini kui veeosakesed teisel pool maakera, siis on teisel pool maakera samuti tõus. Maa poolustel muutub sel ajal veekiht õhemaks - seal on mõõn. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri.
918T 2 - 0.39TS + 82 S + 5 10 -3 P ) (5.5) Stratifikatsioon.Ookeanis on tavaliselt püsiv kihistus (stratifikatsioon) tihedamad veekihid paiknevad kergematest allpool. Juhul, kui mingi häirituse tõttu satub kergem veeosake tihedama veekihi alla, hakkab mõjuma Archimedese jõud ja veeosake liigub tagasi üles. Tulenevalt tiheduse vertikaalsest jaotusest on võimalikud hüdrostaatilise stabiilsuse jaoks 3 varianti.1Stabiilses kihis tihedus kasvab merepõhja suunas, N 2 > 0 ja veeosakese liikumise võrrandi (5.13) üldlahendiks on z ( t ) = A e iN t + B e -iN t = a cos Nt + b sin Nt , mis kujutab endast veeosakese võnkumisi tasakaalu 2 asendi z = 0 ümber perioodiga = .2Ebastabiilses kihis tihedus kahaneb merepõhja suunas, N ^ üldlahend on z (t ) = A e N t +B e -N t , st hälve
maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. Alles 17. sajandil, kui Newton avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, sai selgeks, mis põhjustab tõusu ja mõõna. Maad ümbritsevas meres esinevad looded on tingitud Päikese ja Kuu gravitatsiooniväljade koosmõjust. Tõus ja mõõn toimub ka Maa tahkes aines, kuid tunduvalt väiksemal määral kui ümbritsevas veekihis. Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu poole: mida väiksem on veeosakese kaugus Kuust, seda tugevamini tõmbub see Kuu poole - tekib tõus. Kuna Maa tsenter tõmbub Kuu poole tugevamini kui veeosakesed teisel pool maakera, siis on teisel pool maakera samuti tõus. Maa poolustel muutub sel ajal veekiht õhemaks - seal on mõõn. Päikese gravitatsiooniväli Maa asukohas on Kuu gravitatsiooniväljast küll 180 korda tugevam, kuid väljatugevuse muutus Maa läbimõõdu ulatuses 2.2 korda väiksem. Seepärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
