Plastmaterjalide liigid 1. Vedelad- värvid, akrüül, aküüd, epoksüüd 2. Poolvedelad- Hermeetikud, silikoonid, polümeerbituumen 3. Tahked- plaadid, latid, liistud, rullmaterjalid Plastide omadused: Väga hea vormitavus Väga hästi valatavad Keevitatavus Valtsitavus Ekstruuderdavus Füüsikalised omadused Kerged Soojad Elastsed Kuuma ei kannata Purunevad (talvel) Ei kannata päikest Taaskasutatavad Mürgised PS- polüstürool (vahtplastid) PVC- polüvinüülkloriid (torud, plaadid) PP- polüpropüleen (torud)
1 Materjalide struktuur ja omadused Tahkkesendatud kuupvõre Kompaktne heksagonaalvõre 2 Metallide margivastavus 1. EN 1)Euronorm S185 0 (). Kasutusvaldkond: Tavaehitusterased Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiilmetallina ( nurkteras, talad, latid, armatuur jt). Mehaanilised põhiomadused, T=20 C Material Voolavuspiir Tugevuspiir Katkevenivus y (REH), MPa u (Rm ), MPa , EN10025-2: S185 290-5101 175-185 18 : C 0 240 370 32 Keemiliste elementide sisaldus, %:
Tiibvärava valmimine Klient esitab ettevõttele tellimuse. Ettevõtja saadab tellimuse projekteerijale ning toimub esmase eskiisjoonise modeleerimine. Projekteerija kontakteerub kliendiga, toimub arutelu ning lõpp eskiisjoonise saatmine tootmisse. Ettevõttejuht saadab töötaja metalliettevõttesse. Metallilaost valib töötaja välja sobivad lehtmetalli latid ning ladustab need veoautole. Metall jõuab metallitöökotta, töötlemata metalli ettevalmistamine. Ettevalmistatud detailide väljalõikamine vastavalt joonisel ettenähtud mõõtudele. Detailide saatmine tsinkimisse Detailide kokku monteerimine Toote pakendamine ning ettevalmistamine transpordiks. Toote transportimine kliendile. Objekti ettevalmistused ning toote kokkupanek. Valminud objekti ning toote üleandmine kliendile. Aitäh kuulamast!!!
aluseks on laos käsitsetavate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära, laos sooritatavad toimingud, kasutatav laotehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad. On vaja teha selgeks ladu läbiva kauba koosseis ja hoiustamise ning käsitsemise viisid. Riiulitel ja tugialustel ladustatavad kaubad on võimalik jaotada järgmiselt: · alusekaubad · tükikaubad (kastid, karbid jne.) · kangkaubad (torud, latid, vardad jne.) · plaatkaubad (erinevatest materjalidest ehitusplaadid jne.) · nõukaubad (vedelikud vaatides ja kanistrites) · rullkaubad (kaabel, lehtmetall jne.). 5. Tööalad: · vastuvõtuala, · konsolideerimise ja sisestamisala, · ühitamisala, · pakkimisala, · loovutusala, · klienditeenindus, · lisateenuste tootmiseks vajalikud alad, · kontoriruumid 6. Hoiukohtade süsteemid
reeperite vajumisest. Martin Sirk on oma töös deformatsiooni määramise täpsust hinnanud erinevatest mõõtmistest saadud kõrguste standardhälvete kaudu. Kõrguste standardhälbed on võetud programmi Geo2012 tasandusaruandest. Praktikumis teostati Mart Härma juhendamisel digitaalnivelliiri kontroll ülalnimetatud meetodit kasutades. Näbaueri meetodi puhul tuleb märkida maha kolm 15 meetri pikkust lõiku. Kahele keskmisele punktile asetatakse latid ja seejärel võetakse vastavalt instrumendi juhistele neile lugemid. Praktikumis olid kasutusel Trimble koodlatid. Kohati ilmnes probleeme lattidelt lugemite võtmisega- instrument ei saanud latilt selget lugemit ning andis veateate. Selline probleem on varasemast tuttav ning selle vastu aitas kas lati ülepühkimine salvrätikuga või korduvate mõõtmistega. Lisaks tehti läbi laululava taga paiknevate kolme vaatlusvõrgu punkti omavaheliste kõrguskasvude määramine
ühildamise meetodil. Kaugus instrumendist latini oli 50 m ning see määrati kas mõõdulindi või trossi abil. Edasi- ja tagasikäikude lubatud vahe võis jääda ± 1,5 mm/km ning põhi- ja abiskaalade lugemite erinevus ei võinud ületada 0,4 mm. 3. Milline oli nivelleerimise metoodika teise ja kolmanda kordusnivelleerimise perioodil? Teise ja kolmanda nivelleerimise perioodil kasutati kõrgtäpseid loodnivelliire Zeiss A, HA-1, kompensaatornivelliire Koni 007 ja invarlatte. Latid asetati seisupunktides kas väljavõetavatele vaiadele või nn püsivalt ettelöödud metallvaiadele. Vaiad löödi tee äärde kogu päevase töömahu (6-8 km) ulatuses. Edasi-tagasi nivelleerimine toimus päeva eri pooltel ning mööda samu nivelleerimisvaiu. 4. Milliseid nivelleerimise metoodika muutuseid täheldate erinevate kordusnivelleerimiste vahel? Teise ja kolmanda nivelleerimise üheks erinevuseks on seinamärkide sidumine. Teise
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon)
lati servaga paralleelne, siis kallutas latihoidja latti nii palju, et vetikaalniit ja lati serv oleksid paralleelsed. Lati ümarvesiloodi kõrvalekalle keskpunktist fikseeriti latihoidja poolt. Niimoodi toimides kontrolliti kõik lati asendid pöörates seda 90 ° kaupa. Ülesanne 4. Lattide paari taldade nullpunktide kõrguse erinevuse määramine. Lati taldade nullpunktide kõrguste erinevuse määramiseks asetati nivelliirist umbes 15 meetri kaugusele 4 konna. Latid asetati järjekorras igale konnale ning võeti igalt 4 lugemit. Tehtud seeriate andmed on toodud järgnevalt. I seeria II seeria Latt nr. 1 Lugemid (m) Vainr.nr. Vai 11 2 2 33 44 1,3390 1,2554 1,3215
arv oleneb veetaseme muutumise ulatusest. Alumise vaia pea peab olema vähemalt 50cm allpool madalaimat täheldatud veetaset ning ülemine seni täheldatud kõrgeimast sama palju ülalpool. Vaiapeade kõrgusvahe ei tohi ületada 80 cm. Vaiad nummerdatakse ja looditakse. Määratakse iga vaiapea absoluutkõrgus ning taane, so vaia pea ja graafiku nulli kõrgusvahe. Veetase mõõdetakse vaia peale toetatava käsilati abil. Lattpeel kinnitatakse püsilatt (või latid) mingi kindla aluse, nt kaldaseina külge. Standardlatt on metallist, 2m pikk, 13cm lai ja 2,5cm paks. Latil on vahelduvad värvitud või reljeefsed detsimeetrijaotised, mis on omakorda jagatud kahesentimeetristeks ribadeks. Kombineeritud peel nii vaiad kui ka latid. Ülekandepeel: Selle puhul registreeritakse veetase mõõteristlõikest eemal. Registreerimisriistu on mitmesuguseid: automaatseid ja mitteautomaatseid, isekirjutatavaid ning kaugseadmeid.
Lõõmutamist rakendatakse Al struktuuri ühtlustamiseks ja rekristalliseerimiseks piires 320 - 520oC hoides kestvusega 4 - 40 tundi ja jahutades õhukäes või koos ahjuga 0,5 - 2 tundi. Karastamise ja vanandamise efekti mahavõtmiseks st. pehme Al saamiseks piisab 12 tunnist 350o - 450oC juures hoidmisest. Lõõmutatud Al-st õhuliinide paljasjuhtmeid ja jaotusseadmete paljaslattidena (AT). Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm valtsitakse. Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest
Lehtpuu (haava, lepa, kase jne) saematerjale ja höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses. Tähtsamad saematerjalid on: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13... 100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13... 100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm, · liiprid igasugustele rööbasteedele. Puidust saematerjale: a poolpalk; b - servatud palk; c - servamata laud; d - servatud laud; e latt; f pruss; g - liiper. Höövelmaterjalid Nelikant höövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal. Selline materjal sobib peaaegu igasuguseks tavaliseks ehitustööks alates talades, roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja vooderdusteni.
peitpeakruvid. Kruvi alla puurige ava. Kui laua laius on üle 120 mm, soovitatakse kasutada kaht naela või kruvi. Sulundlaua Lagi Voodrilaud paigaldatakse tavaliselt selliselt, et valgus langeks laudadele pikisuunas. Niisketes ruumides peab vooderdis olema tuulutatav. Vanadele sirgetele puu- või plaatlagedele võib voodri enamasti külge naelutada. Betoonlagedele ja krohvitud pindadele kinnitatakse vooder alusroovitise abil. Roovitiseks sobivad prussid, peenprussid ja latid ning samm on kuni 600 mm. Vaadake üle elektripaigaldised, kaablid, harukarbid jne, ning jätke neile piisavalt ruumi. Kui kinnitatav laud on talade suunaline, siis on vaja roovitist. Pinnaviimistlus Voodrilauad võiks viimistleda enne paigaldamist, et kuivamisest ja ahenemisest tulenevalt ei ilmuks sulundisoonest esile viimistlemata jooni. Puitvoodrit võib viimistleda läbipaistva pinnakatte või kattevärviga. Kui soovitakse säilitada puu oma värvi ja naturaalset pinda, sobib
Pihustite süsteem oleks seotud ühtse veevärgiga ehk pumbast tuleks üks toru, mis viiks vett igasse pihustisse. Pihustid oleks kinnitatud laest, sedasi ei raisataks väärtuslikku mullapinda ning mahub rohkem istikuid. Laest tuleks kinnitused, mis ulatuks kuni poole meetri kõrguseni maapinnast, nende küljes oleks raudlatid. Lattide küljes oleks pihustid. Lattides voolaks ka vesi, sinna jõuaks vesi pumpadest lõbi voolikute. Kui on tarvis istikutega midagi teha ja latid jäävad ette, siis saab need lae alla tõsta ning pärast poole uuesti alla. Iga pihusti pritsiks vett ümber enda 360 kraadi ulatuses. 5. Pihustitena kasutataks sprinklereid, ehk maapinnalt oleks pandud postikesed, mille otsas on 180 kraadi pöörlev pihusti, vee surve mõjul sprinkler liigub ja pihustab etteantud alasse, istikute poole, vett. Sprinklerid saaks asetada vahekäiku, mistõttu nad ei jääks ette istikute istutamisele ja üles võtmisele
Sirge räästa saamiseks kinnitatakse räästa tegemise ajaks sarikaotste alla ajutine räästalaud. Viiluserval asetatakse õle- või roovihud katuse keskkoha poole viltu. Katuseharjale laotakse õle- või roovihud piki katust ja kaitstakse ärapuhumise vastu harjalattidega. Roog ja õlgkatuste suurimaks puuduseks on tuleoht, mistõttu selle tegemine linnalähedastes suvitusrajoonides on riskantne.5 6 4 Rookatuse latid seestpoolt vaadatuna. Kättesaadav: http://no.spam.ee/~tonu/gallery/var/resizes/Estonia/Seto_talumuuseum/rookatus_sisevaade.jpg?m=1315588858 5 Masso, T. Väikemajad. Tallinn 1990. Lk 157- 159. 6 Rookatuse lõige. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 2012 2012 LAASTU- EHK PILPAKATUS Laastu- või ka pilbaskatus on täna Eestis enim levinud puitkatuse tüüp, selle paigaldamine on teistest ka lihtsam ja odavam
Suunatud võnkumise tekitamiseks mehhaanilise vibraatoriga kasutatakse kas nn "paarisvibraatorit" või "pendelvibraatorit" . Vibraatori võlli laagrite vibratsiooni koormusest vabastamise eesmärgil on loodud nn "planetaarvibraatorid" , mis ühtaegu võimaldavad luua ka väikese-gabariidilisi vibroelemente - nui- või süvisvibraatorid . Tihendusmasinateks muutuvad eelmainitud vibroelemendid siis kui nad varustatakse vastava tööorganiga, milleks võib olla mitmesuguste mõõtmetega latid, plaadid või silindrilised trumlid. Vastavalt tööorganile jaotatakse nad siis: · vibroplaadid; · vibrolatid; · välisvibraatorid; · erineva diameetriga süvisvibraatorid - vibronuiad . Plaatvibraator Plaatvibraator kuulub pinnavibraatorite hulka ning on ette nähtud 20...30 cm paksuse betoonikihi tihendamiseks. Vibraatori täitur on metallplaat 4, mille külge poltidega kinnitub elektrimootor 1.
· Peenpalgid diam. 80-140 mm, pikkus 3-7 m · Ümarlatid diam. 30-80, pikkus 3-7 m Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel · Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) · Servatud palgid (kahest küljest saetud) · Servamata lauad, paksus 13-100 mm · Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100 mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 · Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus alla 100 mm · Latid, erinevad prussist sellega, et paksus üle 100 mm · Liiprid · Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. · Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter) · Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D) Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) · Hööveldatud lauad · Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm
Elektriline kuivatamine Eelised- ühtlane kuivamine (ei teki pragusid); KIIRE kuivatamine (10-12 tundi) Puudused- kõrge hind ja suur energiakulu 9. Ümarmaterjalid -Laasitud ja ristisuunas tükeldatud püütüve jäägid Peenpalgid; ümarlatid; laastupakud; vineerpakud 10. Saematerjalid -Saadakse palkide pikkisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata lauad Servatud lauad Prussid Latid 11. Puidust pooltooted -Peale saagimist on neid veel töödeldud. Hööveldatud lauad; põranda lauad; voodrilauad; piirlauad; liistud. 12. Vineeri nimetus, kasutus -Liimitakse õhukesed puitlehed/spoonid kokku paketiks. Paketis kindel arv spoone (3-11). Iga järgmine kiud on eelmisega risti, spoone paaritu arv mis on vajalik kaardumise tõkestamiseks. 13. Puitkiud-, ja puitlaastplaat, kasutus
edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juhti nimetatakse juhtmeks Ekeltrijuhid jagunevad: · Tööjuhid · Kaitsejuhid · Abijuhid Tööjuht- osaleb elektrienergia edastamises' Elektripaigaldis-on üksteisega elektriseadmete ja. Juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega jaigaldatud kogum Paigaldise kooseis: · Ehituslik osa(paigaldus-, kande- piirtarandid) · Sedmete alused(vundamendid)
jaotised. Lati mustal küljel on taldmiku lugemiks 0000. Kaheküljeliste lattide puhul ei alga teise külje lugemid mitte 0 vaid enamasti 4687 või 4787 latikonstandid. Lugemi tegemise momendil peab nivelleerimislatt olema vertikaalne. Eriti täpsete nivelleerimistöödel kasutatakse 5mm jaotistega latte ja kõrge täpsusega nivelliire. 5. Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas Tööde järjekorral on kaks varianti olenevalt sellest, kas on kaheküljelised latid või üheküljelised latid. Kaheküljelised latid nivelliir seatakse üles kahe nivelleeritava punkti vahele, nii et vaatekiirte pikkused tagumise ja eesmise latini oleksid võrdsed. Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem am, viseeritakse eesmise mustale küljele, seatakse uuesti mull keskele ja tehakse
Nii oli ka Jekatarina II õukonnas. Vassili Lukin leiutas harjutused topelt sangpommiga füüsilise jõu treeninguks. Ta lõpetas mitte ainult lihtsate harjutuste tegemise, vaid ka lõi kõige raskemad trikid: viskas sangpommid üles ja seejärel püüdis need kinni. Sangpommide massiline kasutus jõutreeningutel Saksamaal toimus tänu Turnerile. Ta lõi spetsiaalsed platvormid need sisaldasid harjutusi erinevate gümnastiliste aparatuuridega nagu liikuvad sangpommid, latid. Kahjuks piirati Turneri ideid 1820. aastate autorite poolt ja sangpommide kasutamine sai saatuslikuks spordile, võitlejatele ja tsirkuseartistidele. 19. sajandi teisel poolel oli sangpommidega harjutamine populaarne sportlaste, tsirkuseartistide ja isegi sõudjate seas. 1861. aastal soovitas Vilkins sooritada treeninguid sangpommidega. Sangpommitõstmine sai osaks ratsutamishallides ja areenidel.
Erinevad lisandid tuuakse alumiiniumisse, et levitada temale vajalikke mehaanilisi omadusi, mis rikkuvad selle pinna ühtsust, sellepärast sulamites ei ole pideva ja tiheda oksiidikihi nagu puhtas alumiiniumis, mis vähendab tema korrosioonikindlust. Olenevalt valmistusviisist, kõik alumiiniumisulamid jagunevad survetöödeldute ja valatute sulamiteks. Survetöödeldud sulamid toodakse erinevate pooltootede kujul: lehed, profiilid, plaadid, torud, latid, sepised, juhtmed jms. Lehed võivad olla plakeeritud ja mitte plakeeritud. Plakeerimise meetod koosneb sellest, et sulamist plaadile mõlematelt poolt pannakse puhtast alumiiniumist lehte ja seejärel plaat allutatakse kuumvaltsimisele, mille käigus alumiiumist lehte keevitatakse. Plakeerimist tehakse korrosioonikindluse suurendamiseks. 4 2.2 Survetöödeldud alumiiniumsulamid
· Saaremaal ja Muhus hoiti saunas k lambaid. · Saun oli ravitsemise koht (pandi kuppe, masseeriti lihaseid). · Tähtsaim toiming saunas oli sünnitamine, sest seal oli sooja vett. AIAD, KANGRUD, RAUNAD, TALAD · Aiad ehitati õue ümer, kaitseks loomade vastu. · Metsavööndile iseloomulikuna levis püstaed ehk taraaed, mis tehti vitstega ühendatud hirtest ehk roigastest. · Lattaed horisontaalsetele pulkadele vertikaalsed latid peale laotud. · Soeselgaed ehk antsaed, sõõruaed heinamaade kaitseks, kiirest valmiv. · Vähemkäidavates kohtades ei tehtud väravat, vaid redeliga ülekäigukoht. · Saaremaal ja Läänemaal tähtis koht kiviaedadel. Tavaliselt põllult korjatud kivid. · Kombineeritud kiviaiad, kus pandi kiviaiale peale roigas- või lattaed. Põllu kaitseks. · Kiviaedadega piiratud ka karjatalumaad, mis viisid karja juurest taluaeda või looma joomiskohta.
Suurema tsingisisaldusega sulamid kõvemad ja tugevamad, värvus on heledam. Nimetatakse ka kollaseks vaseks (45% Zn ® dB = 35 kgf/mm2) Messingid Zn sisaldusega ¸ 20 % nimetatakse tombakiks. Tehnoloogiliselt liigitatakse nagu kõiki värviliste metallide sulameid: · valumessingiteks (GOST 17 711-80) 40 C turustatakse kangidena · deformeeritavateks (GOST 15527-70) 90, 80 ja erimessingiteks 60 turustatakse valts- ja pressprofiilidena: traadid, latid, lindid, ribad, lehed, torud jne. Laialdaselt kasutatavad: laevanduses, masinaehituses, san. Tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400oC juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600o - 700oC; 800o - 900oC võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub, sulamis sisaldus väheneb.
mitte rikkuda. LAGI Voodrilaud paigaldatakse tavaliselt selliselt, et valgus langeks lauda- dele pikisuunas. Niisketes ruumides peab vooderdis olema tuulutatav. Vanadele sirgetele puu- või plaatlagedele võib voodri enamasti külge naelutada. Betoonlagedele ja krohvitud pindadele kinnitatakse vooder alusroovitise abil. Roovitiseks sobivad prussid, peenprussid ja latid ning samm on kuni 600 mm. Vaadake üle elektripaigaldised, kaablid, harukarbid jne, ning jätke neile piisavalt ruumi. Kui kinnitatav laud on talade suunaline, siis on vaja roovitist. Kui tuulutusvahet on vaja, paigaldatakse samuti roovitis. Voodrilaud naelutatakse või kruvitakse alusroovitise iga lati külge. Kui soovite puitvoodrit paigaldada nii lakke kui ka seinale, katke esmalt lagi. Kõige tavalisem on katteliist-paigaldus. Algul
7.1.12. IT juhistikud Kokkuvõte: 1. Juhistikusüsteemi all mõeldakse juhistiku töö- kaitsejuhtide ning maa omavahelist konbinatsiooni. 2. Juhistikeks nimetatakse juhtide (juhtmed, kaablid, latid) omavahel kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad
niitristiku keskkoha järgi. LL÷KK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 31. Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas? Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must) Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must) Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse
● Roovitis tehakse 6...7cm jämedustest ümarlattidest, mille vahekauguseks ca 40...50cm. ● Esimest korda on vaja teda parandada tõenäoliselt varem, umbes 15–20 aasta ● Pilliroog kinnitatakse katusele katuseroigaste ja sidetraatide abi. pärast. Nii õle- kui rookatusel tekivad ajapikku kahjustused nagu ● Roikad on ümmarguse ristlõikega 5...6 cm läbimõõduga latid; need tehakse männist, sammaldumine (seob niiskust) ja mädanemine, ka hiired ja linnud võivad katust kuusest, haavast või pajust. Vanasti seoti roikad kohale kasevitstega. lõhkuda. ● Selleks et katusepind saaks tasane, kasutatakse sakilist katuselabidat. Katusele ● Katusematerjaliks ei tohi lõigata eelmise aasta roogu
ühesugune, viseerimiskiire hälve horisontaalist. Keskelt nivelleerimisega leitakse õige kõrguskasv (h õige), mille otsast nivelleerimisel mõjub kõrguskasvule viseerimiskiire hälve horisontaalist. Otsast nivelleerimisega leitakse kõrguskasv (h`). Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. h õige - h' 31.Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas?- Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must) Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must)
Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded? 8 29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? 3) vaata järgmist küs! 30. Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse? Viseerimiskiir peab olema horisontaalne 9 31. Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas? Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks. Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi. Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must) Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must)
paremini kui ajalehed. Isegi selliseid kilekotte, millel on märk “PE” või “PP” või tekst “võib põletada” ei tohi kodus ise põletada, sest ka nende põletamine nõuab eritingimusi, mida kodus olevates ahjudes ja kaminates on raske saavutada.(3) Ahju tohib aga panna vaid töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi. Kõige keskkonnasõbralikum on paberi ja papijäätmed viia vastavasse konteinerisse, et saaks materjali uuesti ringlusesse võtta. Palgid ja latid, kaubaalused ja kastid võivad olla töödeldud puidukaitsevahenditega, ilma, et see silmale nähtav oleks. Sellepärast ei tohi selliseid puitmaterjale põletada väikeahjudes, vaid vastavates kütteseadmetes või energiat tootvates prügipõletusjaamades. Jäätmete põletamisel koduahjus või lahtises lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et plastiku ja muude jäätmete põletamisel põleks ohtlikud ained ära
eriomadustega terased. Kasutusotstarbe järgi liigitatakse nii mittelegeer- kui ka legeerterased kolme suurde gruppi: konstruktsiooniterased, tööriistaterased ja omadustega terased (roostevabad jt). Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 2,0%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1...2%) teraseid. Reeglina kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiilmetallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.) Masinaehituterased Masinaehitusterased sisaldavad süsinikku 0,2...0,7% nad on kõrge voolavuspiiriga, mille tagab eelkõige peeneteraline struktuur. Tööristaterased Tööriistaterased moodustavad teraste suure gruppi mida iseloomustavad suur kõvadus, tugevus ja kulumiskindlus, s.o. omadused, mis on vajalikud metallide lõike- ja survetöötlemisel ja võime nied omadusi kuumutamisel säilitada (külmstantsiterasedja kuumstsntsiterased) Eriterased Roostevabad terased
Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 54. Nivelliiri peanõude kontroll, selle läbiviimise üksikasjalik kirjeldus ja nõuded tulemustele. Peanõude kontrollimiseks välitingimustes paigutatakse ,, konnad" A ja B ning nende peale latid tasasel maal teineteisest 70 -80 meetri kaugusele ja nivelliir asetatakse täpsusega 0,1 m nendevahelise joone keskele. Järgnevalt tehakse lugemid lattidelt mõlema skaala järgi, kusjuures põhi- ja abiskaala kõrguskasvude erinevused ei tohi ületada 3mm. Üldjuhul ei ole viseerimistelg ja vesiloodi telg paralleelsed. Seega on tõelised lugemid ja . Kõrguskasvu saame , millest järeldub, et keskelt nivelleerimisel peanõude viga ei mõju
Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 51. Nivelliiri peanõude kontroll, selle läbiviimise üksikasjalik kirjeldus ja nõuded tulemustele. Peanõude kontrollimiseks välitingimustes paigutatakse „ konnad“ A ja B ning nende peale latid tasasel maal teineteisest 70 -80 meetri kaugusele ja nivelliir asetatakse täpsusega 0,1 m nendevahelise joone keskele. Järgnevalt tehakse lugemid lattidelt mõlema skaala järgi, kusjuures põhi- ja abiskaala kõrguskasvude erinevused ei tohi ületada 3mm. Üldjuhul ei ole viseerimistelg ja vesiloodi telg paralleelsed. Seega on tõelised lugemid a1 + x ja b1 + x
Peelid jagunevad liht- kiirusest sõltuv pöörlemissagedus. Iga tiivik Vooluhulga mõõtmine algab (sügavuste ja ülekandepeelideks. Lihtpeelis loetakse tareeritakse, (tehakse kindlaks seos mõõtmisega). Selleks tõmmatakse risti voolu üle veetase otse latilt. Lattpeelil kinnitatakse pöörlemissag ja voolukiiruse vahel). Mõõdetud jõe (oja) jaotistega tross. Lävendis valitakse püsilatt (või latid) mingi kindla aluse, nt pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimiskõ- kiirusvertikaalid, milles mõõdetakse mitmel kaldaseina külge. Standardlatt on metallist, 2 m veralt või tabelist voolukiirus. Pöörlemis- sügavusel voolukiirus (tavaliselt on nad pikk, 13 cm lai ja 2,5 cm paks. Latil on värvitud sagedust registreeritakse elektriliselt, elektro- ühesuuruste vahekaugustega). Vertikaalide arv
tingitud vool võib mõnikord olla suurem kui faasijuhipõhisageduslik vool ja neutraaljuhi koormus mõjutab sel juhul oluliselt ahela juhtide kestvalt lubatava voolu. Kui kõrgete harmooniliste suhteline sisaldus on suurem kui 10% ei tohi neutraalsoone ristlõige olla väiksem kui faasisoone oma. 6. JUHTIDE RISTLÕIGE Kohtkinlad isoleerjuhid (juhtmed kaablid) jõu ja valgustusahelas minimaalselt lubatud ristlõked Cu 1,5 ja Al 16 mm2 Paljasjuhid (latid) jõuahelas minimaalselt lubatud ristlõiked Cu 10 ja Al 16 mm2 7. KOORMUSGRAAFIKUD JA NEID ISELOOMUSTAVAD TEGURID Koormusgraafikud jagatakse ööpäevaseks ja aastaseks, nin ööpäevane omakorda talviseks (183 päeva) ja suviseks (182 päeva). Talvine ööpäevane koormus on tavaliselt 10-15% suurem kui suvine. Ööpäevase koormusgraafiku alusel saab arvutada ööpäevast keskmist koormust(P k=Sööp/24) ja koormusgraafiku täitetegurit, mis on väiksem või võrdne ühega (Kt
Messingiks nimetatakse vase ja tsingi sulamit, milles on Zn 20-55%. Suurema tsingisisaldusega sulamid kõvemad ja tugevamad, värvus on heledam. Nimetatakse ka kollaseks vaseks (45% Zn ® dB = 35 kgf/mm2) Messingid Zn sisaldusega ¸ 20 % nimetatakse tombakiks. Tehnoloogiliselt liigitatakse nagu kõiki värviliste metallide sulameid: · valumessingiteks turustatakse kangidena · deformeeritavateks ja erimessingiteks turustatakse valts- ja pressprofiilidena: traadid, latid, lindid, ribad, lehed, torud jne. Laialdaselt kasutatavad: laevanduses, masinaehituses, sanitaartehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400C juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600 700C; 800 - 900C võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub ning sulamis sisaldus väheneb.
Sae liikumine peab olema niisugune, et töötaks umbes 2/3 tema pikkusest, mitte ainult saelehe keskmine osa. Sae liikumise kiirus oleneb lõigatava materjali kõvadusest ja on keskmiselt 30 ... 60 kaksikkäiku minutis. Lattmaterjali (joon. 1) on kergem lõigata kitsamalt küljelt, sest sel juhul jaotub lõikejõud väiksemale pinnale ja lõikamine edeneb kiiremini. Saelehe murdumise vältimiseks on vajalik, et lõikamisel puutuks metalli mittevähem kui kolm hammast. Õhukesed lehed ja latid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahel, seejärel aga lõigatakse koos klotsiga (joon.2). Joon. 1 Joon. 2 Ümarmaterjali lõikamiseks tuleb märkejoonele kolmekandilise viiliga teha väike sisselõige. Saelehe paremaks suunamiseks asetatakse vasaku käe suur sõrm nii, et küüs toetuks vastu märkjoont, saeleht aga nihutatakse küüne juurde. Paremas käes hoidvat saagi suunatakse väljasirutatud nimetissõrmega kuni sisselõikumiseni
Veekogu pinnal esinevate lainete seaduspärasused on palju keerulisemad. Lainetuse vaatluse kord ja tema iseärasused Lainetuse vaatlused teostatakse järgmises korras: Alguses määratakse lainetuse tüüp ja tema levisuund Pärast hinnatakse lainete kõrgus, pikkus ja periood. ( kõik parameetrid võimalik määrata ainult siis, kui vaatluspunkt on varustatud perspektomeetriga ГМ-12 – see on juba ajalugu) Perspektomeeter Latid lainetuse pikkuse ja perioodi määramiseks Rannikumere hüdroloogilisi vaatlusi teostavad jaamad Lainetuse mõõtmised Läänemerel Regulaarsed mõõtmised on toimunud 200 aastat Eesti rannavetes alates 1805. a novembrist Tallinna Sadama vaatlustjaamast Ajavahemikus 1805-1893 aegrida on katkendlik 1921 – 1946 andmed puuduvad. Lainetuse vaatlused Eestis Alates 1947. aastast ilmuvad Tallinna Sadama
nivelliiri niitristi horisontaalniit lugemile b0. Seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. Kompensaatoriga nivelliiridel käib kontroll analoogselt: niitristi nihutatakse vertikaalsuunas, milleks eemaldatakse kate , mille all on justeerimiskruvi. Vaadates üheaegselt lati kujutist ja keerates kruvi, peab lugemisks saama b0. 31. Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas? Kaheküljeliseed latid: Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks. Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi. Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must). Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must). Viseeritakse esimese lati
Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. 8 17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest küljest saetud); servamata lauad; servatud lauad (neljast küljest saetud); prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; liiprid igasugustele rööbastele. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m3) Saematerjalid: poolpalgid, servatud ja servamata lauad, servatud palgid, prussid, latid ja liiprid. Pooltooted: hööveldatud lauad, voodrilauad, põrandalauad, piirlauad, liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineerid, ristivineerid, parketiliistud. 18
teljega. Lati vesiloodi kontrollitakse välitööde ajal iga päev enne mõõtmist. Lati tallatasandi ja telje ristiolekut kontrollitakse kord aastas enne välitöid. Latt peab olema lugemi võtmise ajal kindlasti vertikaalne. Vertikaalsus tagatakse: o Kas vesiloodi abil või o Lati kõigutamise meetodil 7. 7.1. Kuidas toimub kõrguskasvu mõõtmine ja arvutamine ühepoolsete ja kahepoolsete nivelleerimislattidega? Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must) Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must)
võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 11. Nimeta puidust saematerjalid Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), • servatud palgid (kahest küljest saetud); • servamata lauad, paksus 13…100mm; • servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; • prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; • latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; • liiprid igasugustele rööbasteedele. 12. Puidust pooltooted Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad; • põrandalauad, paksus 22…37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka); • voodrilauad, paksus 12…22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka); • piirlauad ja liistud;
much info). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus ja põlluharimine. Siiski tegeldi edasi ka küttimise, koriluse ja kalandusega. Hauad paiknevad asutusest eemal, maasse kaevatud laipmatused. Laip on hauas külili konksus põlvedega. Naised maeti paremale küljele, mehed vasakule. Selgeid jälgi kiviaja elamutest ei ole. Läti ja Leedu aladelt on jäänuseid rohkem. Lõuna aladel olid tugipostid ja nende peale pandud latid. Etnogenees Ehk päritolu ja selle kujunemine. Tehakse kindlaks järgmiste teaduste abil: keeleteadus, antropoloogia (leitud luustike põhjal välimuse rekonstrueerimine), geneetika, arheloogia. Antropoloogiliselt sarnaneme lääne rahvastega, keeleliselt ida rahvastega. 20. sajandi lõpul välja kujunenud teooria kohaselt oleme euroopa põlisrahvas. Esineb kaks teooriat. Vanem teooria Uuem teooria
Viimaste löökide juures tuleks kasutada torni, et sulundikeelt mitte rikkuda. Lagi Voodrilaud paigaldatakse tavaliselt selliselt, et valgus langeks laudadele pikisuunas. Niisketes ruumides peab vooderdis olema tuulutatav. Vanadele sirgetele puu- või plaatlagedele võib voodri enamasti külge naelutada. Betoonlagedele ja krohvitud pindadele kinnitatakse vooder alusroovitise abil. Roovitiseks sobivad prussid, peenprussid ja latid ning samm on kuni 600 mm. Vaadake üle elektripaigaldised, kaablid, harukarbid jne, ning jätke neile piisavalt ruumi. Kui kinnitatav laud on talade suunaline, siis on vaja roovitist. · Kui tuulutusvahet on vaja, paigaldatakse samuti roovitis. · Voodrilaud naelutatakse või kruvitakse alusroovitise iga lati külge. · Kui soovite puitvoodrit paigaldada nii lakke kui ka seinale,katke esmalt lagi. Kõige tavalisem on katteliist-paigaldus
110 kV ja enam. 330 kV jaotlates kasutatakse skeeme kahe võimsuslülitiga ahela kaitseks. Suure maksumuse tõttu jn 5.12 skeem kasutamist ei leia (võimsuslülitite arv fiidri kohta on liig suur). Enamat kasutamist leiab 3/2-skeem, seda eriti näiteks suuremate elektrijaamade juures, kus plokkide "generaator-pinget tõstev trafo" arv võib olla suurem kui kolm. Juhul, kui alajaama ülempingelisse jaotlasse on ühendatud kaks pinget alandavat trafot, leiavad kasutamist nn latid-trafo plokkskeemid, kus loobutakse trafoühenduste võimsuslülititest (vt jn 5.13). Skeemi koostamisel lähtutakse trafode oluliselt suuremast töökindlusest võrreldes õhuliinidega. ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 21 Rein Oidram
keskkoha järgi. LL KK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 36. Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas. Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must) Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must)
keskkoha järgi. · LLKK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 36. Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas. Kaheküljelised latid · Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks · Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi · Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must) · Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must)
Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB Kuidas võrdub kõrguskasv liitnivelleerimisel? Liitnivelleerimisel võrdub kõrguskasv käigu üksikute kõrguskasvude summaga ehk tagasivaate lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa. Mis on nivelleerimislatid? Nivelleerimislattidele kantud jaotistele toetudes on võimalik fikseerida latilt niitristi horisontaalniidi järgi nn latilugem. Kaasaegsed latid on ühepoolsed alglugemina OOOO. Kuidas teha latilugemeid? Latilugem tehakse kahes osas: 1) detsimeetrites-latile kantud arvud ongi tavaliselt detsimeetrid ja 2) millimeetrites- selgitatakse lähtuvalt latile kantud jaotistest. Näiteks latilugem 15 dm ja 20 mm on kokku kirjutades 1520 mm ehk 1,520 m. Kuidas toimub jaamas töö nivelliiriga? Nivelliiri asukoha valikul tuleb arvestada õlgade võrdsusega, samuti sellega, et viseerimiskiir ei läheks n
oluliseks) ning vähene soojainerts (ilma jahenedes jahtub ka sein kiiresti). Nüüdisaegsetes puitsõrestikes kasutatakse efektiivsemaid soojusisolatsioonimaterjale (klaas- ja kivivillad) paksusega 20 ... 25 cm mitmekihilistena, kus kihtide vahel on paber, mis takistab villakihis sisemist konvektsiooni. Puitsõrestik tehakse samuti mitmekihilise ristsõrestikuna näiteks postidele 5 x 15 cm lisatakse horisontaalsed latid 5 x 5 cm ja nende peale paigaldatakse vertikaalsed latid 5 x 5 cm. Sõrestikpostide samm on tavaliselt 60 cm, siseviimistluseks kasutatakse kipsplaati soovitavalt 2 kihti. Sõrestiku välispinnale kinnitatakse tuuletõke, sellele Koostas: Meeli Kams 22 Hoone osad EPMÜ postide kohale liistud 2,5 x 5 cm õhutuspilu moodustamiseks ja laudadest välisvooder.
Lõõmutamist rakendatakse Al struktuuri ühtlustamiseks ja rekristalliseerimiseks piires 320 - 520oC hoides kestvusega 4 - 40 tundi ja jahutades õhukäes või koos ahjuga 0,5 - 2 tundi. Karastamise ja vanandamise efekti mahavõtmiseks st. pehme Al saamiseks piisab 12 tunnist 350o - 450oC juures hoidmisest. Lõõmutatud Al-st õhuliinide paljasjuhtmeid ja jaotusseadmete paljaslattidena (AT). Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm valtsitakse. Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest
annaabi.ee 
