Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Mereteaduse mõisted (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Mereteadus


Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest.
Hüdroloogiateadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist).
Sisevete hüdroloogia
Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus
Teadus jõgedest ehk potamoloogia
Teadus järvedest ehk limnoloogia
Teadus soodest ehk telmatoloogia
Teadus liustikest ehk glatsioloogia

Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse.

  • Füüsikalisi – merevee liikumine;
  • Keemilisi – vee keemilist koostist:
  • Geoloogilist – ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut;
  • Bioloogilisi – mereelustiku probleemid.

Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate komponentide vahel.
Ookeani tundmaõppimine: pärismaalased, vanad kreeklased , viikingid (9.-10.sajand), renessanssi ajastu (1492.a. Kolumbus avastas Ameerika), 18. ja 19. sajandi mereuurijad (James Cook, Charles Darwin).
Mereteaduse sünniks loetakse 1872 aastat, mil Inglise sõjalaev Challenger alustas oma 3,5 aastast ümbermaailma uurimisreisi kapten G.Naresi juhtimisel. Teaduslik juht oli C.W. Thompson . ekspeditsioonil uuriti süstemaatiliselt laialdasi alasid mitmes ookeanis, koguti põhjaproove, bioloogilisi proove, mõõdeti merevee temperatuuri. Tulemused avaldati 1880- 1895 . kirjeldati üle 3000 uue mereorganismi.
Ookeani uurimise tänapäev: hästi sisustatud uurimislaevad ja laboratooriumid, kõrgel tasemel allveevarustus, automaatpoid ja –proovivõtjad.
Maailmameri – Maa hüdrosfääri osa. 70,8% maakoore pindalast kattev katkematu veekht. Põhjapoolkerast katab vesi 61% ja lõunapoolkerast 81%. Maailmameri jaguneb 3-5 ookeaniks: Vaikne, India, Atlandi, Põhja-Jäämeri ehk Arktiline ja Lõunaookean.
Maailmamere keskmine sügavus on 3711m, keskmine soolsus 25 promilli , keskmine temperatuur pinnakihis 17,5 kraadi (27-29kraadi ekvaatori piirkonas, kuni –1,9 kraadi polaaraladel, 2-4kraadi süvavees).

Maailmamere väiksemad osad on: mered , lahed ja väinad


Meri – suhteliselt ruur maailmamare osa, mis lõikub maismaasse või mida avaookeanis eraldavad saared. Vahemeri jaotub ise mitmeks mereks. Pindalalt võivad mered olla väga erineva suurusega Filipiini meri 5 726 000 km2, Valgemeri 90 000km2.
Merede veerežiim erineb ookeani vee omast maisamaa läheduse ja ookeanist eraldatuse tõttu.
Maismaa mõju avaldub
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Mereteaduse mõisted #1 Mereteaduse mõisted #2 Mereteaduse mõisted #3 Mereteaduse mõisted #4 Mereteaduse mõisted #5 Mereteaduse mõisted #6 Mereteaduse mõisted #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mepl Õppematerjali autor

Lisainfo

Palju mõisteid

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

vanarahu profiilipilt
vanarahu: Hea,soovitan!
13:04 07-03-2013


Sarnased materjalid

13
pdf
Maateaduse alused
23
doc
Maateadus alused
13
pdf
Maateaduse alused
13
pdf
Maateaduse alused
17
docx
Maateaduse alused
174
doc
Kirjanduse mõisted A-Z
5
doc
Geograafia mõisted
52
doc
Maateaduse aluste kordamine eksamiks





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun