Mereteaduse mõisted (1)

Mereteadus

Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest.
Hüdroloogia – teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist).
Sisevete hüdroloogia
Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus
Teadus jõgedest ehk potamoloogia
Teadus järvedest ehk limnoloogia
Teadus soodest ehk telmatoloogia
Teadus liustikest ehk glatsioloogia

Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse.

• Füüsikalisi – merevee liikumine;
  
• Keemilisi – vee keemilist koostist:
  
• Geoloogilist – ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut;
  
• Bioloogilisi – mereelustiku probleemid.
  

Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate komponentide vahel.
Ookeani tundmaõppimine: pärismaalased, vanad kreeklased , viikingid (9.-10.sajand), renessanssi ajastu (1492.a. Kolumbus avastas Ameerika), 18. ja 19. sajandi mereuurijad (James Cook, Charles Darwin).
Mereteaduse sünniks loetakse 1872 aastat, mil Inglise sõjalaev “ Challenger ” alustas oma 3,5 aastast ümbermaailma uurimisreisi kapten G.Naresi juhtimisel. Teaduslik juht oli C.W. Thompson . ekspeditsioonil uuriti süstemaatiliselt laialdasi alasid mitmes ookeanis, koguti põhjaproove, bioloogilisi proove, mõõdeti merevee temperatuuri. Tulemused avaldati 1880- 1895 . kirjeldati üle 3000 uue mereorganismi.
Ookeani uurimise tänapäev: hästi sisustatud uurimislaevad ja laboratooriumid, kõrgel tasemel allveevarustus, automaatpoid ja –proovivõtjad.
Maailmameri – Maa hüdrosfääri osa. 70,8% maakoore pindalast kattev katkematu veekht. Põhjapoolkerast katab vesi 61% ja lõunapoolkerast 81%. Maailmameri jaguneb 3-5 ookeaniks: Vaikne, India, Atlandi, Põhja-Jäämeri ehk Arktiline ja Lõunaookean.
Maailmamere keskmine sügavus on 3711m, keskmine soolsus 25 promilli , keskmine temperatuur pinnakihis 17,5 kraadi (27-29kraadi ekvaatori piirkonas, kuni –1,9 kraadi polaaraladel, 2-4kraadi süvavees).

Maailmamere väiksemad osad on: mered , lahed ja väinad

Meri – suhteliselt ruur maailmamare osa, mis lõikub maismaasse või mida avaookeanis eraldavad saared. Vahemeri jaotub ise mitmeks mereks. Pindalalt võivad mered olla väga erineva suurusega Filipiini meri 5 726 000 km2, Valgemeri 90 000km2.
Merede veerežiim erineb ookeani vee omast maisamaa läheduse ja ookeanist eraldatuse tõttu.
Maismaa mõju avaldub