Edurne García Almagro Kaaskiri: Sooviksin teie käest teada saada, kes te mulle tagasisidet annate, kas minu artikli struktuur tundub teile loogiline, kas sisu on arusaadav, kuidas teie arvates artikli pikkus ja üldmulje tunduvad. Kas peaksin Eurovisiooni emotsioonidest rohkem kirjutama? Sisukord vajab mul veel korrastamist. Sisukord Isiklik elu 2 Muusika karjäär 2 1994: Trasto......................................................................................................... 2 2005: Operation Triunfo........................................................................................ 2 2006: Esimene stuudioalbum...............................................................................2 2007: Teine stuudioalbum; Grease.......................................................
ajakiri is Kroonika/Nädal)) (rule (if superphylum is värviline and saatekava is ei) (then phylum is ristsõna)) (question saatekava is "Kas ajakirjas peaks olema saatekava?") (rule (if superphylum is kuulsused and kuulsused is jah) (then type.ajakiri is Teleleht)) (rule (if superphylum is kuulsused and kuulsused is ei) (then phylum is maakodu)) (question kuulsused is "Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest isikutest?") (rule (if phylum is maakodu and maakodu is jah) (then type.ajakiri is Maakodu/Maamajndus)) (rule (if phylum is maakodu and maakodu is ei) (then phylum is lugejatekirjad)) (question maakodu is "Kas Teid huvitavad artiklid maakodu/suvila teemadel?") (rule (if phylum is lugejatekirjad and lugejatekirjad is jah) (then type.ajakiri is Saladused/Jana)) (rule (if phylum is lugejatekirjad and lugejatekirjad is ei) (then type.ajakiri is soovitud_ajakirja_pole)) (question lugejatekirjad is "Kas ajakirjas võiks olla lugejate kirju/artikleid
Eesti Naine - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 15 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Tervis Pluss - Confidence=10 ELSE: Tervis Pluss - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 16 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Kodukiri - Confidence=5 ELSE: Kodukiri - Confidence=-50 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 17 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Maakodu - Confidence=10 ELSE: Maakodu - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 18 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Maamajandus - Confidence=5 ELSE: Maamajandus - Confidence=-20 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 19 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Stiil - Confidence=10 ELSE: Stiil - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 20 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah
Lisaks sain loodusmuuseumis ka ülevaate Eesti floora mitmekesisusest. Kolmandal korrusel, Eesti metsade kohta ülevaadet andvates ruumides, jäi minu pilk aga pikemalt peatuma muuseumis eksponeeritud metsnugise topisele - Eesti metsade tavalisele kiskjale. Põnev ja hariv muuseumiskäik tõi mulle mõtte, kirjutada sellest ilusa karvkattega ja huvitava käitumisega loomast veidi pikemalt. Seda enam, et olen metsnugist ka ise mitmeid kordi oma maakodu õuel kohanud ning tema tegemisi tasahilju jälginud. Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda ja nugise perekonda kuuluv üksikeluviisiline kiskja. Teda võib kohata pea kõikjal Euroopas, erandiks on vaid Skandinaavia põhjaserv ning Hispaania. Ida suunas võib metsnugist kohata kuni Ob´i jõeni. Eestis leidub metsnugiseid nii mandril kui saartel ja kokku hinnatakse nende arvukuseks siin umbes 4000 isendit.
Varasemalt olen ehitanud peenrakaste ning aidanud kuuri ehitamise juures, kuid ei ole ühtegi lauda meisterdanud. Viimane nõudis varasemast kogemusest erinevaid oskusi, mida mul ei olnud, aga koos vanaisapoolse juhendamisega sain korralikult ja ilusti hakkama. Töö läks kokkuvõtes väga hästi. 8 Kasutatud allikad Delfi. (2018, Aprill 25). Neli põhjust, miks peaksid oma koju muretsema just puidust mööbli. Retrieved from Maakodu: maakodu/news/maakodu/kodu/neli-pohjust-miks-peaksid-oma-koju- muretsema-just-puidust-moobli?id=78691866 Tööriistamaailm. (2018, Aprill 25). Tööriistamaailm. Retrieved from Akutrell, akulööktrell või akulöökkruvikeeraja?: https://www.tooriistamaailm.ee/blogi/akutrell-akulookkruvikeeraja-voi- akulooktrell Vikipeedia. (2018, April 25). Wikipedia. Retrieved from Mööbel: https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B6%C3%B6bel Vikipeedia. (2018, April 25)
PÄRN PILDID TUNNUSED · Lehtpuu · Kõrgus kuni 30-35 m · Vanus kuni 300-400 a, sageli ka kuni 600 a · Õisik on 3-11 õiega · Putuktolmleja · Kuulub taimede hulka KASVUPAIK Sega- ja lehtmetsades, rohkem salumetsas ja puisniitudel. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda. Meie lehtpuudest parima varjutaluvusega. Täiesti külmakindel. RAHVAMEDITSIIN · Pärna kasutati ärevuse peletamiseks · Õied teena on kõige sagedamini kasutatud raviks nohu korral, köha, palavik, kurguvalu, erinevad infektsioonid ja põletikud, kõrge vererõhk, peavalu ja isegi epilepsia. · Paljusi neid meetodeid kasutatakse ka tänapäeval. MILLISEID TAIMEORGANEID KASUTATAKSE? · Õied · Lehed KORJAMINE JA SÄILITAMINE · Harilik pärn alustab õitsemist juuni lõpupäevil. · Kuivatamiseks kogutakse õisikuid koos kattelehega. · Säilitamiseks hoitakse kuivatatud ürt kinnises nõu...
Kes rahastab, haigekassa rahastus Logopeed ja psühholoog LOGOPEED viib vähemalt üks kord õppeaastas läbi kõikide laste läbivaatuse, sh jälgib ta laste suhtlemist kaaslastega vabategevustes ning õpprotsessides. Samuti viib logopeed läbi individuaalse kõneuuringu iga lapsega. Uuringute alusel koostab logopeed iga lapse arengu kohta kirjelduse, mis saadetakse e-posti vahendusel igale perele. Vajadusel saavad lapsevanemad logopeedi konsultatsioonil ülevaate lapse arengu eripäradest, probleemidest ning nõuandeid lapse arendamiseks koduses keskkonnas. Logopeedilist tööd viib läbi Kadi Künnapuu. http://www.titutriinu.ee/maeng-ja-oppetoeoe/logopeed-ja-psuehholoog.html Palju teenuse pakkujaid/kasutajaid Kuidas saab vastuvõtule? riigikontroll.ee hveeb.sm.ee, stat.ee Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna korraldus halduse kontekstis ja seostus poliitikaga. Sotsiaal- ja tervishoiukorralduse käsitlused. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna struk...
SOOMAA KANUUMATKA- JA SAUNAKESKUS Demi Link 08.10.18 Valisin teemaks uurida ning analüüsida Soomaal pakutavaid loodusturismi teenuseid. Täpsemalt soovisin uurida, enda maakodu naabrite kanuumatka- ja saunakeskuse punkti ( Veelaager). Neil on ka koduleht, mis kannab pealkirja http://www.veelaager.com/ Veelaager pakub mitmekülgseid teenuseid looduses, näiteks klassiekskursioone Soomaal, majutust Soomaal kämpingumajakestes/palkmajas ja mugavustega tubades, kanuumatku Soomaal Navesti, Raudna, Halliste ja Pärnu jõgedel, saunateenust, paadilaenutust, ratsutamist ja paljud muud põnevat.
Päevalill 2016 Pilt 1 Iseloomustus (Helianthus) korvõieliste sugukonnast Päevalille perekonnas 52 liiki, looduslik levila Põhja-Ameerika Perekonnas üheaastased, mitmea astased rohttaimed Enamasti 1 kuni 2 m kõrgused Lehed suured, südajad Õied alates 10 cm kuni 40 cm-ni, värvivalik säravkollasest kuni Pilt 2 tumepruunini Venemaa, USA, Argentiina Kasvukoha valik Eelistab sooja ja päikesepaistelist kohta Mullaviljakuse suhtes pole päevalill nõudlik Kasvab nii liival kui ka savil Niiskuse suhtes tundlik Kurnab mulda (4-5 a vahet) Külvisügavus 2-3 cm Õitseb sügisel esimeste öökülmadeni Pilt Tuntumad esindajad: harilik päevalill ja maapirn kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas toidukultuuri ja dekoratiivtaimena Pilt 5 Pilt 6 Kasutamine päevalilleõli (õlikultuu...
Jakob Kipper on töötanud Raplamaal kunstiõpetajana, pidanud restauraatori ja puutöömeistri ametit. Viimased 23 aastat on möödunud esivanemate kodus Muhus, Pärdi talus. Oma kunsti teostel kujutab ta enamasti majasid ja loodust selle ümbruses. Maalide ülesehitses on maja esiplaanil ja puud jäävad tahaplaanile. Ta ei lähtu maalidel perspektiivist ning tema tööd on realistlikud. Tundub, et maakodu on talle väga südamelähedane kuna ta pildid on enamasti puumajadest metsa tukal koos talu- õuega. Teostel kasutab ta enamasti guassi, mõni töö on ka süsiga tehtud. Tema töödel leiab kindlaid värve mida ka tasutab : punast, kollast, beezi ja rohelist. Minule meeldis kõige rohkem tema maalidest ,,Sügis Soomes". Töös oli kasutatud väga palju erinevaid värve. Ta kujutas sellel metsatukka, mis peegeldus veel. See peegeldus oli nii ehtne ja hästi tehtud.
Bata at Koostaja:Helerin Heinmaa Juhendaja: Malle Lepp Kiviõli 2015 Bataat ehk maguskartul • Pärineb Kesk- või Lõuna-Ameerikast. (kasvatatakse peamiselt Hiinas) • Lehtertrappide perekonda kuuluv kaheiduleheline õistaim. • Igihaljas vääntaim. • Väga kauge sugulus kartuliga. • Värvus:kollane, oranž, punane, pruun, lilla või beež ning sisu valge, punane, roosa, lilla, kollane või oranž. Bataat toiduna • Söödav juureosa ehk risoom on pikergune. • Valge või kollase sisuga bataadid on vähem magusad ja niisked kui punased, roosad ja oranžid. • Tärklise rohked magusadmugulad. • Paljudes riikides kasutatakse kartuli asemel. • 100 grammis bataadis on 360 kJ (86 kcal) energiat. Riigid, kus bataati kasutatakse toiduks • Paapua Uus-Guinea (u. 500 kg inimese kohta aastas) • Saalomoni saared (u. 160 kg inimese kohta aastas) ...
Hetkel on Eesti linnades liiga palju rahvast kõnniteed on inimestest pungil täis, sõiduteedel on ummikud, sissehingates tunnen, kuidas kopsudesse tungivad heitgaasid ja palju muudki. Maakohtades on aga vähe inimesi. Seetõttu lähevad ka sealsed farmid pankrotti, kuna saaduste kokkuostuhinnad on väga madalal, postkontorid suletakse, koolid kaovad ning palju muud. Ka inimestel pole tööd. Töö saamiseks kolivad nad edasi linna ning maakohad surevad välja. Ma külastan tihti oma maakodu ning seetõttu olen ma sellise asjaga tuttav. Ma olen väga uhke, sest Eesti loodus on väga puhas ning ainulaadne. Kusagil mujal maailmas ei ole loodus nii puhas kui Eestis. Samuti rõõmustan ma selle üle, et eestlased on muutunud avatumaks ning abivalmimaks. Mäletan veel aegu, mil inimesed vaatasid mulle kurjalt otsa, kui neilt abi palusin. Kuid heaga käib kaasas ka halb. Eestlased ei ole ühiskondlikult aktiivsed, sest
See koht on tuntud looduse energiavälja poolest, kes sinna lähevad, siis nende jaoks on seal erinevad kohad, nii sees kui ka väljas. Kui tunned, et sul on jõudu vaja, on seal üks park, kus on pink ja sinna peab istuma kindlaks ajaks. Osadele inimestele sellised paigad ei mõju, sest tervendamisse peab uskuma. Sealt on läbi käinud inimesi, kellel hakkab seal paha, järelikult see koht ei sobi neile. Väga tähtsal kohal on mulle meie maakodu. Igal aastaajal on seal hea ja rahulik. Mu vend ning õde tüdinevad ära linnas olemisest ja tulevad maale puhkama. Kevadel meeldib mulle metsas jalutada, siis kui kraavides voolab vulinal vesi ja paiselehed õitsevad. Jalutan koos koeraga ja pildistan loodust. Endal on hea tunne, kui oled värskes õhus olnud, see annab palju jõudu ja uusi häid mõtteid. Looduses teeme tihti valesamme ja tekitame sageli kasu asemel kahju. Paljudele tekitab
Laeva Põhikooli III kooliastme õpilaste teadlikkus looduslikest juuksehooldusvahenditest Gerda Raudsepp 8.Klass Juhendaja:Katre Sisask Laeva 2017 Ettekande kava Uurimustöö eesmärgid Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimustöö praktiline osa Hüpoteesi kinnitus Uurimustöö eesmärgid UURIDA: · kui palju teavad õpilased looduslikest vahenditest; · milliseid sampoone ja palsameid kasutavad kaasõpilased; · kas õpilased teavad, milliseid kemikaale sampoonid sisaldavad; · kui teadlikult õpilased ostavad sampooni ja palsamit. Hüpotees:Laeva Põhikooli III kooliastme õpilased ei ole eriti teadlikud looduslikest vahenditest ja nad ei ole huvitatud nende kasutamisest. Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimistöö praktiline osa Küsitluse tulemu...
Silver & Gold taseme püsiklientidele. 4. Ajakirjade tiraaž Võrreldes Nõukogude ajaga, on praegune ajakirjade tiraaž märgatavalt väiksem. Põhjus seisneb selles, et 1946-1986 ilmus ainult kolm ajakirja (Nõukogude Naine, Noorus ja Pikker) ning seetõttu olid nad kõik väga populaarsed. 1984. aastal tõsteti trükiarvu Nõukogude Naisel 175 000ni. Siirdeaja algus ei toonud uusi ajakirju eriti juurde, sest nende trükkimine oli liialt kulukas ja keeruline. 1990. a hakkas ilmuma Maakodu, mille trükiarv oli 110 000. Sel aastal ilmusid suurtes tiraažides ka Eesti Naine(223 000), Noorus (123 000), Vikerkaar(53 000) ja Looming(35 000). Juba 1991. aastast hakkasid tiraažid tugevasti langema, Vikerkaare puhul langes isegi see 30 korda, Eesti Naine, Eesti Looduse, Horisondi ja Looming puhul 10-12 korda. Mõned 5 nõukogudeaegsed ajakirjad lõpetasid üldse ilmumise, näiteks Aja Pulss, Noorus ja Pikker (Kõuts ja Vihalemm, 2003). 2014
Pärast naise surma ta enam uuesti ei abiellunud. Pätsi minia tuli lesestunult 1946. aastal Siberist tagasi koos ühe Pätsi lapselapsega, teine suri lastekodus näljasurma. Isiksusena Konstantin Päts Konstantin Päts oli andekas kõnemees ja alati iseloomult lahke ja sõbralik kõigi vastu. Tal oli suur armastus maa vastu, sest ta oli maal sündinud ja kasvanud. Ta rajas Tallinna lähedale poolmetsistunud soosse ühe ilusaima maakodu Eestis. Tema poegi kasvatas abikaasa vallaline õde Johanna Pung. Ta tahtis alati aidata hädalisi, eriti, kui tegu oli lastega. Tal oli alati kaasas 200 krooni annetamiseks. Pätsile meeldis olla noorte keskel. Eriti meeldis talle abiturientide päev. Talle meeldis teha ka varahommikusi jalutuskäike.
SÕNAD: JOHANN VOLDEMAR JANNSEN MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM, KUI KAUNIS OLED SA! EI LEIA MINA IIAL TEAL SEE SUURE, LAIA ILMA PEAL, MIS MUL NII ARMAS OLEKS 14 kuldne kilp kolm sinist lõvi kaks tammeoksa 15 SINI-MUST-VALGE SININE - taevas MUST - muld VALGE - puhtus 16 rukkilill Sümboliseerib leiba ja tööd. 17 suitsupääsuke Sümboliseerib maakodu ja loodust. 18 räim-салака 19 ilves 20 paekivi-плитняк 21 tamm-дуб 22 „Kalevipoeg“ 23 Pane lünka sobiv sõna. 1.Eestimaa on minu ... kodumaa 2.Eestimaa on järvede-, .... metsade-, laulumaa 3.Eesti pealinn onTallinn ... „Kalevipoeg“ 4
Aeduba ehk Türgi uba Phaseolus vulgaris Iseloomustus · Kuulub liblikaõieliste sugukonda, aedoa perekonda. · Üheaastane rohttaim. · Pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast ning Mehhikost. · Aedoa kaunu kasutatakse aedviljana. · Ehituse järgi: a) kiududeta aedoad e suhkruoad - nahkjas sisekile puudub, kaunaõmblused on kiududeta b) poolkiulised e poolsuhkruoad - nahkjas sisekile on nõrk või areneb hilja, kaunaõmblused kiududega c) kiulised e poetisoad - kauntes on pärgamentjas sisekile, kaunaõmblused on kiududega ·) Suure toiteväärtusega - seemned on valkude sisalduselt lähedased lihale ja ületavad kala. ·) Euroopa suurimad kasvatajad on Rootsi, Inglismaa, Holland, Itaalia ja Prantsusmaa. Taime ehitus · Hästi arenenud, põhiline juuremass asub pindmises kihis. · Juured võivad tungida ka kuni 1 m sügavusele. · Varre pikkustest eristatakse: 1) Puhmikulisi (25-...
Lääts (Lens culinaris) Sissejuhatus • Vana kultuurtaim, Eestis harva viljeldatav • Ökoloogiliselt puhas kultuur • 1000 seemne kaal 25-65 g • Liblikõieline • Üheaastane • Isetolmleja • Kõrgus kuni 50 cm • Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras • Jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet • Seemned 3-9mm http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite väärtuselt herne või vikiga • 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka • Harva loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg • Eristatakse väikeseseemnelisi ja suureseemnelisi läätsi • Leitakse, et väiksematel läätsedel on mõnevõrra parem maitse lähtuvalt seemnete kooreosa suuremast osakaalust. ...
RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehitus Katrin Older KÕDUSÕNNIK Juhendaja: Sirje Tooding Räpina 2012 Sõnnikut on põllukultuuride väetamisel kasutatud edukalt sadu aastaid, sest see sisaldab taimedele enam-vähem rahuldavas tasakaalus peamisi toiteelemente: lämmastikku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K). Nii nagu kõigi väetiste puhul, on tarvis siingi kinni pidada väetise kasutamise juhendist. Paraku ei ole ma näinud ühegi sõnnikuhunniku kõrval ei kasutusjuhendit ega ka täpset koostist. Mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus mineraliseerub orgaaniline aine ja muutub taimele omastatavaks - tegu on olemuselt pikaajalise toimega väetisega. Sõnnik...
Seentega värvimine Ajalugu Seentega värvimine sai laiemalt tuntuks alles kolmkümmend aastat tagasi. Katsetajaks ameeriklanna Miriam Rice. 1974.a raamat - “Proovigem seentega värvida” (“Let’s Try Mushrooms for Color”). 1980.a. “Seentega värvimine” (“Mushrooms for Color”). 1982. aastal ilmus Rootsis raamat “Värvi seentega”. Soomes värvitakse juba kümmekond aastat. Allikas: Eesti loodusmuuseum Miks on hea kasutada värvimiseks seeni? Seente viljakehi noppides ei kahjustata seent, mis seeneniidistiku näol pinnases peidus on. Paljud värviseened sisaldavad rohkelt värvaineid. Värvimiseks sobivad ka ussitanud ja söömiseks liiga vanad seened. Paljud värviseened on mittesöödavad või nõrgalt mürgised liigid. Seentega saab värvida ka peitsimata. Mitmeaastased puitu lagundavad seened - saab värvimaterjali läbi aasta. Punast värvi on lihtsam saada seentest kui t...
lehtpuidul väga suuri erinevusi. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.hot.ee/poldmets/ 2. http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/paist/mse006102.pdf 3. http://www.furnitureindustry.ee/failid/Ando_Roos.pdf 16 4. http://www.tlu.ee/~emeier/Elusloodus/Lingid/Taime_keemiline_koostis.rtf 5. http://vl.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=455521/Randpere.pdf 6. Maakodu nr.1. 2002 7. Maakodu nr.1. 2003 8. Maakodu nr.1. 2008 9. Roht, Urmas Lehtpuud I. 2007. As Atlex. Tartu 10. Stugatski, M. Üldine keemia.Valgus 1969 11. Tuulmets, Ants. Orgaaniline keemia XI klassile. Koolibri.1998 17
Seep ja sünteetilised pesuvahendid Sisukord 1 Sissejuhatus..................................................................................... ................3 Seep................................................................................................. ................4 Seebi ajalugu............................................................................................. .......5 Kodune seebi valmistamine.............................................................................5 Seebi valmistamine kui keemiline protsess.....................................................6 Sünteetilised pesuvahendid............................................................................7 Seebi ja sünteetilise pesuvahendi võrdlus......................................................8 Kasutatud materjal.........................................................................................9 ...
toimega Pidurdab inimkeha rasvarakkude arenemist Vähendab kolesterooli Veresoonkonna haiguste ärahoidmisel abiks Vähihaiguste ennetaja Tõhusa antibakteriaalse toimega Kasulik südamele Vähendab isegi hambakattu Jätkuvad rohked uuringud, mis järjest tõestavad valge tee väljapaistvat ja väga mitmekülgset tervislikkust Kasutatud kirjandus www.google.com/pictures http:// maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed /punane-tee-rooibos?id=67528066 https:// et.wikipedia.org/wiki/Roheline_tee http:// www.greenfield.ee/et/greenfield-tee-e st/roheline-tee-est http:// www.terviklik.ee/Artiklid/varvilised_t eed.html http://www.kafo.ee/uudised/valge-te 18 e INGE TM TÄNA N TÄHELEPANU EEST!
[6] Haljassaare. Harilik kuldvihm. [WWW] http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28 [7] Hansaplant. Perekonnakirjeldus. [WWW] http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=163&art=111 [8] Calmia. Harilik kuldvihm [WWW] http://www.calmia.ee/Taimed/laburnum_alpinum.htm [9] Vikipeedia. (2015). Kirsipuu [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Kirsipuu [10] Rodoaed. (2013). Kirsipuude hooldamine ja kasvatamine. [WWW] http://www.rodoaed.ee/kirsipuude-hooldamine-ja-kasvatamine/ [11] Maakodu. (2011). Ploomi- ja kirsipuu ootab lõikajat. [WWW] http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/ploomi-ja-kirsipuu-ootab-loikajat?id=49812615 [12] Valgamaalane. (2005). Iga viljapuu vajab kärpimist. [WWW] http://valgamaalane.postimees.ee/2203847/iga-viljapuu-vajab-karpimist [13] “Aiandus väikeaedades” A. Viks, kirjastus Valgus, Tallinn, 1985 9 [14] “ Maaelaniku koduaed” E. Kukk, kirjastus Valgus, Tallinn, 1985 [15] Hansaplant
toiduratsioonis suurem osakaal, seevastu naised joovad meestest enam kohvi. Mehed tunnistasid, et keskmiselt 16% toidust jääb söömata ja visatakse ära, samal ajal kui naistel jääb küsitluse andmetel järele 6% toidust. Ilmselt kujundas see meie uuringus ka ökoloogilise jalajälje suuruse. 10. Nii Tallinna mehed kui naised väitsid, et ligi 15% toidupoolisest (kartul, puuvili, köögivili, liha, piim, kala, muna) pärineb nende enda majapidamisest (aed, maakodu?). Kartuli osa oli sealjuures 31%. 11. Mahetoidu eelistamises olulist erinevust ei olnud (mehed – 16%, naised 14%)
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õppekava REFERAAT Teekummel Juhendaja: Marianne Olbrei Koostas: Signe Vois Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 TEEKUMMEL............................................................................................................ 4 KASVATAMINE......................................................................................................... 5 KUMMELI RAVI OMADUSED..................................................................................... 6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................
tevist, põhjustades südamerütmihäireid, maohaavu, ajurabandust,sünnikahjustusi, kaalukaotust, vitamiinide puudust, mälu ja õppimisvõime halvenemist, tasakaaluhäireid, kõnehäireid, hallutsinatsioone jpm. Alkohol kui meelemürk suurendab ka depressiooni riski ning on seotud paljude kuritegude, liiklusõnnetuste ja koduvägivalla toimepanekutega. Minu isiklikud kokkupuuted alkoholisõltlastega on õnneks minimaalsed. Kahjuks ei ole need aga hästi lõppenud. Minu maakodu naabrimees Leo on üheks näiteks halvasti lõppenud sõltuvusest. Tänaseks on ta umbes 75 aastane, elab hooldekodus ja on jalutu. Tema praeguses seisundis on süüdi tema viinalembelisus, mille küüsis oli ta terve elu. Leo elas maal oma talus üksi. Tal oli küll naine ja poeg, kuid kõigepealt jättis naine ta maha, sest ei talunud tema pidevaid äraolekuid joomatuuridel ning siis lahkus ka poeg. Kuigi poeg oli teadlik isa probleemist, ei olnud temast abikätt
%3Fs%3Ddesc(plant_merged)%26context%3Db%25253D0%252526hf%25253D12%252526l %25253Den%252526s%25253Ddesc%25252528plant_merged%25252529%252526sl %25253Dplants%252526r%25253Df%2525252Fplant_plant_type%2525252Fshrubs%26page %3D8%26aliaspath%3D%252fplants%252fshrubs (15.04.2016). Unelmate aed. Puud, põõsad ja ronitaimed. II väljaanne. Ungari sirel.Calmia istikuäri OÜ.[WWW]: http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/syjosikaea.htm ( 14.04.2016) Vaasa, A. 2003. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Maakodu. [WWW] http://www.hot.ee/tsuga/art.html (26.04.2016) Valgamaalane. Iga viljapuu vajab kärpimist. http://valgamaalane.postimees.ee/2203847/iga-viljapuu-vajab-karpimist (13.04.2016) Vikipeedia. Jugapuu (perekond). https://et.wikipedia.org/wiki/Jugapuu_(perekond) (13.04.2016) Vääna puukool. Puishortensia. http://www.xn--vnapuukool-q5aa.ee/hydrangea-arborescens- annabelle-puishortensia-annabelle (14.04.2016) Wild rosetree. Suur läätspuu. http://wildrosetree
Nagu mainisin enne puudutab roheline eluviis mingil määral kõiki inimesi meie ühiskonnas. Vaadeldes iseennast, oma perekonda, sõpru ja tuttavaid, näen, kuidas kasvab rohelise eluviisi järgimine üha enam. Kodus hakkavad aina enam tooteid asenduma mahetoodetega. Alates müslidest, pudrudest, jogurtitest ja lõpetates küünelakieemaldajatega, juuksevärvide ja deodorantidega. Aina vähem tarbitakse keskkonnale ja tervisele pigem kahjulikke asju. Vanemad võtsid kuulda ka maakodu ehitamisel kõiksugu ökoloogilisi nõuandeid. Taaskasutus on viis, mille korral kasutatakse varem kasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või eset ise. Seda järgides aitavad inimesed vähendada loodusvarade tarbimist ja saastamist. Selle korral on ökosüsteemi aineringed suletumad nind osutub võimalikuks ökoloogiline tasakaal (seisund, milles koosluste liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv). See soodustab aina rohkem säästvat arengut
on tõlkinud eesti keelde Sisko Istanmäki "Liiga paks, et olla liblikas" ja Katri Tapola "Kahvatud tüdrukud". Samuti on ta kirjutanud "Kus tramm ei käi" ning "Mardi päris oma auto!" Raamatu tegevusaeg ja -koht Raamat on antud välja 2003 aastal ja tegevus on kirjutatud tänapäevast. Raamatus käsitletakse ju ikkagi tänapäeva probleeme. Sündmuskoht on Kristiina kodu ja selle ümbrus. Vahepeal ka Triinu maakodu, kool, haigla, pood jms. Sisututvustus, põhiprobleemid See raamat räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kritsiinast ja tema elust, mis ei ole sugugi kerge. Tema probleemid saavad alguse sellest kui ta isa läheb teise naise juurde ja jätab Kristiina koos oma väikese õe Janikaga ja ta emaga. Nende ema aga käib tihti kodust väljas joomas ning Kristiina peab õe kasvatamisega ja enda ära elatamisega ise hakkama saama
Naine abiellus noorelt mehega nimega Allan, kes kahjuks suri. Lähedase inimese kaotamine on alati raske, eriti abikaasa, ning leseks jäänud naine elas kaotust väga tugevalt üle. Ta piinleb ka filmis armastatu lahkumise pärast, kuigi möödunud on palju aastaid. Selline traagiline kogemus jättis talle hinge suure haava, mis ilmselgelt süvendab järgnevate sündmuste raskust ja valu. Üheks probleemiks, mida mainitakse linateoses mitmeid kordi, saab Belle Reve. See oli õdede maakodu, mille valduses suurusugune perekond oli mitmeid aastaid. Belle Reve jäi aga ajalooks, sest nad kaotasid selle. Vanem õde rääkis kuidas maalapp juba varasemalt vähenes. Selles olid süüdi eelnevad põlved, kes oma rikkaliku elulaadiga raha tuulde viskasid ning ka maast osakesi müüsid. Kuid maamaja kaotus ei olnud Blance'i elus kõige suurem hoop - ka vanemad olid siit ilmast lahkunud ning teised lähedased sugulased.
Vili 1. Mis on vili? Vili on õistaimede organ, mis koosneb viljakestast ja seemnest. 2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalist...
Lõpuks Levin nõustub. Iroonia mõttes on Kitty Nikolaile rohkem abiks kui Levin, lohutades teda suuresti tema viimseil elupäevil. Kitty avastab, et ta on rase. Dolly ja tema perekond ühinevad Levini ja Kittyga Levini maakohta terveks suveks. Stepan kutsub sinna oma sõbra Veslovski, kes flirdib Kittyga; see lõppeb sellega, et Levin palub Veslovskil lahkuda. Dolly otsustab külastada Annat ja leiab ta eest väljastpoolt särava ja õnnelikuna. Dollyle avaldab muljet luksuslik maakodu, kuid teda häirivad suuresti Annale une saamiseks vajalikud rahustid. Levin ja Kitty kolivad Moskvasse et oodata oma lapse sündi ja neid rabab linnaelu kulukus. Levin teeb lühikese reisi provintsidesse, et võtta osa tähtsatest kohalikest valimistest, kus saavutavad võidu noored liberaalid. Ühel päeval viib Stepan Levini Annat vaatama, keda Levin polnud kunagi kohanud. Anna võlub Levinit, kuid tema edukus Levini võlumisel ainult suurendab Anna vastumeelsust Levini vastu
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Grete Jeltsov Historitsism Referaat Juhendaja: Raimond Lepiste Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Historitsistlik arhitektuur...............................................................................................3 Neogootika maailmas...............................................................................................4-5 Vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel...................................................................5-6 Neobarokk...................................................................................................................6 Eklektika...................................................................................................
%25252529%252526sl%25253Dplants%252526r%25253Df %2525252Fplant_plant_type%2525252Fshrubs%26page%3D8%26aliaspath%3D %252fplants%252fshrubs (15.04.2016). 127.“Tihemetsa“ 2011 (15.04.2016) 128.Unelmate aed. Puud, põõsad ja ronitaimed. II väljaanne. 129.Ungari sirel.Calmia istikuäri OÜ.[WWW]: http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/syjosikaea.htm ( 14.04.2016) 130.Vaasa, A. 2003. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Maakodu. [WWW] http://www.hot.ee/tsuga/art.html (26.04.2016) 131.Valgamaalane. Iga viljapuu vajab kärpimist. http://valgamaalane.postimees.ee/2203847/iga-viljapuu-vajab-karpimist (13.04.2016) 132.Vikipeedia. Jugapuu (perekond). https://et.wikipedia.org/wiki/Jugapuu_(perekond) (13.04.2016) 133.Vääna puukool. Puishortensia. http://www.xn--vnapuukool-q5aa.ee/hydrangea- arborescens-annabelle-puishortensia-annabelle (14.04.2016) 134.Wild rosetree. Suur läätspuu
Lõpuks Levin nõustub. Iroonia mõttes on Kitty Nikolaile rohkem abiks kui Levin, lohutades teda suuresti tema viimseil elupäevil. Kitty avastab, et ta on rase. Dolly ja tema perekond ühinevad Levini ja Kittyga Levini maakohta terveks suveks. Stepan kutsub sinna oma sõbra Veslovski, kes flirdib Kittyga; see lõppeb sellega, et Levin palub Veslovskil lahkuda. Dolly otsustab külastada Annat ja leiab ta eest väljastpoolt särava ja õnnelikuna. Dollyle avaldab muljet luksuslik maakodu, kuid teda häirivad suuresti Annale une saamiseks vajalikud rahustid. Levin ja Kitty kolivad Moskvasse et oodata oma lapse sündi ja neid rabab linnaelu kulukus. Levin teeb lühikese reisi provintsidesse, et võtta osa tähtsatest kohalikest valimistest, kus saavutavad võidu noored liberaalid. Ühel päeval viib Stepan Levini Annat vaatama, keda Levin polnud kunagi kohanud. Anna võlub Levinit, kuid tema edukus Levini võlumisel ainult suurendab Anna vastumeelsust Levini vastu
1. Külastaja kohtub näitusel ka selliste Eesti metsa hääbuvate liikidega nagu näiteks lendorav ja Euroopa Naarits. Õige: euroopa naarits Allikas: Tartu Postimees 2. Amburi tervisele on head taimed, kes parandavad maksa ja sapi tööd. Vali eelkõige okaspuud: mänd või Jaapani seeder. Õige: jaapani seeder Allikas: Maakodu 07/17 Reegel: Keelte, keelkondade, rahvaste, hõimude nimetused ning nende tuletised kirjutatakse väikse tähega. 1. Ajaleht La Gazzetta dello Sport nimetas Itaalia eilset 0:0 viiki Rootsiga, mis jättis Itaallased MMilt eemale, otsesõnu "apokalüpsiseks". Õige: itaallased Allikas: Delfi 11/17 2. Näiteks, kui on vaja meelde jätta Soome-ugri keeled, siis puutüvi on soome-ugri keelkond,
jalutasin aiatööd loeng loeng maakodusse kooli 12.00-14.00 17.00- 18.00 12.00- 15.00 9.00-12.15 loeng sõitsin jalgrattaga jalutasin koju 18.00-20.00 koristasin maakodu 13.15-16.30 18.00-21.00 20.00- 21.00 Tamme 17.00-19.00 loeng staadionil korvpalli mängimas jooksmas sõitsin rattaga koju jooksmas Muutmisfaas 26.04 14.05.2010 Olen oma tervisekäitumist teatud määral muutnud ja jõudnud transteoreetlise mudelil tegutsemise astmele
Karusmari ehk euroopa karusmari Ribes uva-crispa Inimeste tähelepanu köitis karusmari juba ammu, sest põõsas kandis ka metsiku vormina küllaltki suuri söödavaid marju. Sihiteadlik karusmarjakasvatus ja koos sellega ka sordiaretus algas 12-13 sajandil Inglismaal. Õige hoo sai karusmarjakasvatus Euroopas 16 sajandil- selleaegsetes Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid levisid kiiresti ka teistesse maadesse ja varsti võis rääkida lausa karusmarja kasvatuse buumist, kuni ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaisa Kamenik Jooksiklased (Carabidae) Referaat aines PK.0397 Eesti putukad Tartu 2015 Sisukord Carvalho, C. (2015) Ground and Tiger Beetles (Coleoptera: Carabidae).....................................8 Sissejuhatus Jooksiklased (Carabidae) on röövmardikaliste suurimaid sugukondi (veebipõhine EE, 2006), kuhu kuulub üle 40 000 liigi. Umbes 2000 liiki on esindatud Põhja-Ameerikas. Inglismaal on neid aga umbes 350 ning seal leidub ka Carabus intricatus, kes on üks suurimad isendeid ning väga haruldane ja kohtab ainult mõnes kohas Dartmooris (Carvalho, 2015). Eestis on kirjeldatud ligikaudu 270 liiki (vikipeedia, 2014). Tuntumad liigid on süsijooksik (Pterostichus sp.), ajajooksik (Carabus nemoralis), põllujooksik (Carabus cancellatus) ning nõmmliivakas (Cicindela hybrida) (Tamm). 1 Tä...
Seemnemaailm. Varajane veigela. Lehekülje tõmmis 2.aprill 2011. Kättesaadav: http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:m0TKIJIY9aoJ:seemnemaailm.ee/index.php%3FGID %3D6583+veigela+talvekate&cd=7&hl=et&ct=clnk&gl=ee&source=www.google.ee (viimati külastatud 14.04.2011) 6 Uusen, K. 2010. Nõuanded ilupuude ja -põõsaste lõikamiseks. Kättesaadav: http://aedjakodu.tarbija24.ee/?id=253320 (viimati külastatud 14.04.2011) Vaasa, A. Maakodu 3/2003. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Kättesaadav: http://www.hot.ee/tsuga/art.html#10 (viimati külastatud 14.04.2011) Varajane veigela. 2009. Kättesaadav: http://nagi.ee/photos/ankka/11533817 (viimati külastatud 14.04.2011) 7
.................. 10 ................................................................................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Minu uuritavaks veekoguks on Kurepalu Paisjärved ja nende kujunemislugu. Huvi oli tingitud minu sõbra maakodu järvest, kuhu sattusin ka ise üha tihedamini. Sealne looduse ja järvede ilu võlus mind, kuid lähemalt ei teadnud sellest piirkonnast midagi, samuti ei leidnud informatsiooni tavapärastest allikatest. Selle tõttu asusin õppeaine ,,Eesti veed" käigus oma huvi rahuldama. Töö kulg ning teostus kujunesid äärmiselt huvitavaks ning mitmekesiseks. Selle uurimistöö tegemine viis mind paljude kohalike inimeste juurde, Tartumaa keskkonnateenistusse ning lõpuks ka Maaparandusbürooni
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied ...
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE.................................................................................................................................................4 NÕELKÖIS.......................................
liiga palju Scherbatskeid. Ta tuleb sellega toime, kuid üks külastaja Veslovski flirdib avalikult Kittyga. Levin üritab üle saada oma armukadedusest, kuid lõpuks alistub ja tõstab Veslovksi oma kodust välja. Veslovski lahkub koheselt, ta läheb Anna ja Vronski juurde, kes elavad seal lähedal. Dolly teeb samuti lühikese külaskäigu Anna juurde. Levinite lihtsa aristokraatliku kodu ja Vronskite luksusliku ja pillava maakodu vahel on suur erinevus ja see hämmastab Dollyt. Dolly ei suuda sammu pidada Anna moekate kleitide või Vronski kulutustega haigla ehitamiseks. Kõik ei ole päris hästi Anna ja Vronskiga. Dolly on ka saanud osa Anna murelikust käitumisest ja tema uuest harjumusest sulgeda oma silmad, kui ta vihjab oma raskele olukorrale. Kui Veslovski flirdib Annaga, siis Anna mängib temaga kaasa, kuigi ta tunneb ilmselget ebamugavust. Vronski teeb emotsionaalse palve Dollyle, ta palub, et
galopiks • 1892 osteti Torihobune (tori tõu loomine 1927 • Need kes hakkasid sovhoosides maju ehitama, neile oli ete nähtud 0,25ha, pere võis elada 0,15 ha • Ühepereelamud olid ehitatud kõik ühte kokku, neist moodustusid Leedus linnakud. • Inimestele jäi alles 2-3ha OMANDIREFORM • 1940. 23. juuli natsionaliseerimisakt tühistas 210 000 kinnistu, sh 140000 talju ja väiketootmisega maakodu omandit. • Lehma hind rikkas majandis 500-600 krooni, vaesemates 270-300 krooni • 11. märts 1992 põllumajandusreform Sovhoosi/kolhoosi võis 1. muuta aktsiaseltsiks, osaühinguks vm ja tervikuna edasi töötada. 2. reformida väiksematesk tootmisüksusteks 3. likvideerida- jagada talunikele jn töötajatele näiteks üks MTZ - tppoi traktis 50ha maa kohta Iga majand jagati sõltuvalt: 4. vara jagati tervikvaradena. 5
Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, artiklid, reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. m...
Kanamunad 9 Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Söön muna nii keedetult kui ka praetult. Kõige rohkem meeldib keedetult, sest praetud muna on minu jaoks liiga rasvane. Keedetud muna panen viiludena leiva peale, samuti salatite sisse. Poest ostetud munadel on tihtipeale säiltusained, sellepärast eelistan kodumaiseid mune. Õnneks on mul maakodu ning saan oma munad sealt, siiski et salmonelloosi vältida, toorelt muna süüa ei tohi. Munades lisaaineid ei ole, seega seda oma toidulaualt välja vahetada kindlasti ei tasuks. Viinerid Rakvere viiner, 500g. Koostis: sealiha(30%), vesi, veiseliha(21%), seapekk, seakamar, tärklis, sojavalk, keedusool (1,9%), lõhna- ja maitseained (saadud sinepiseemnetest, nisust), stabilisaatorid: E422, E450, karageen, antioksüdant: askorbiinhape, lõhna- ja maitsetugevdaja: E621, säilitusaine:E250
Tema ja Minu pulmad. Suvel olime lihtsalt Kaks Väga Õnnelikku. Aga siis sai vaikelu otsa ja algas askeldamine. Kõik pidi sel päeval olema kaunis: ilm, inimesed meie ümber, lilled, sõnad, tema ja mina ise. Aeg sai paika pandud üksmeelselt: las loodus ehib end koos meiega ja rõõmustab koos meiega. September on uute alguste aeg! Probleeme ei olnud ka pulmaisa leidmisega selleks sai meie ühine tuttav, kes aastaid on (ametlikus korras) taolisi üritusi läbi viinud. Kuna minul on maakodu ilusa järve ääres ja Tartust mitte väga kaugel, ei olnud palju muret ka pulmapeo asukohaga. Veel ühes asjas olime täiesti ühel meelel: me ei tahtnud väga palju külalisi, pidasime kohaseks kutsuda 30-40 inimest. Otsustasime nii, et kui mõned sõbrad-tuttavad selle arvu sisse ei mahu, teeme hiljem väikese lihtsa peo neilegi kasvõi paadisõit, lõke, kitarrimäng... Kalendrilehed muudkui lendasid ja käes see oligi. Õnneks oli kõik enam-vähem sujunud ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
