Hapnik ja veeaur paisatkse kõrvalproduktina atmosfääri (ka selleks kasutatakse taas kord päikese energiat). Puidu rakkude loomiseks ja toitumiseks vajalik glükoos koos veega, e toormahlast keemilise protsessi tulemusena saadud toitemahl, juhitakse mööda koorealust kihti e niint tagasi alla , kus seda säsikiirte abil ka kõikjale puidusisekihtidesse trantsporditakse. Protsesside käigus saab toitemahlas sisalduvast glükoosist molekulide ühinemise teel vastavalt vajadusele tärklis, tselluloos või teised polüsahhariidi. Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest. Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees.
Kasvukuhikule järgneb kasvuvööde, milles rakud intensiivselt kasvavad. Kasvuvöötmele järgneb imav vööde, mis on kaetud üherakuliste juurekarvadega, mille abil hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid. Järgmiseks juurte vöötmeks on külgjuurte vööde. Kohta, kus peajuur läheb üle tüveks, nimetatakse juurekaelaks. Juured on kaetud kattekoega, mille rakud korgistuvad, vananedes kattuvad juured korbakihiga. Juurte pikkuskasv võib toimuda kogu taime eluea jooksul. Puittaimede juurtel esineb kaks kasvuperioodi: kevadel ning hilissuvel ja sügisel, kui mulla niiskus on suurenenud. Juurtel esineb ka jämeduskasv, aastarõngad on juurtel kitsamad ja ebaselgemad kui tüvetipus. Juurestiku tüübid Taime kõik juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab kindlustama taimele elutegevuseks ja talitluseks vajaliku vee ja mineraalsoolade hulga. Puittaimede juured harunevad enamasti monopodiaalselt: peajuur kasvab tipust ja külgjuured tekivad tipust kõrgemal
Sooned ehk trahheed tüüpiline anatoomiline element lehtpuudel. (suured/väiksed). Säsikiired vee ja toitainete liikumine radiaalselt. Varuainete talletamiseks. Üherealine säsikiir Üks rida rakke mis moodustavad radiaalserea. Mitmerealine säsikiir ristlõikes riba mis, kõrvuti asuvad rakud. Laialsäsikiirel on üle viie rakkude rea. Vaigukäigud vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks. Poorid võimaldavad puidu radiaalsuunas vedelikke transportida. Puidu keemiline koostis tselluloos 40-50%, hemitselluloos (polüsahhariidid) 25-35%, ligniin (puitaine) 20-30%. Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest. Koostisesse kuulub: 50% süsinikku, 43% hapniku, 6% vesinikku, 0,1% lämastikku. Vähesel määral on puidus ka mineraalühendeid, mis põledes moodustavad tuha (0,4%). Kõik algkomponendid asuvad glükoosimolekulides, mis omakorda moodustavad pikad molekulketid, moodustades tselluloosi ja hemitselluloosi.
Turvas 55...60 6...7 30...35 2...3 0,4...0,6 Pruunsüsi 64...77 4...6 15...25 0,8...1,5 0,3...8 Kivisüsi 75...90 4...6 3...16 0,5...3 1...3 Antratsiit 90...93 2...4 2...4 1...2 0,5...2 Põlevkivi 60...80 7...10 8...20 0,1...2 2...15 Süsiniku kütteväärtus on 33,7 MJ/kg. Süsinik on kütuse põlemisel vabaneva soojuse peamine allikas. Tähtsuselt teine on vesinik kütteväärtusega 110,6 MJ/kg. Kütuse lämmastikust hapendub 20...80% põlemisprotsessis lämmastikoksiidiks. Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka kütuses. Väävel esineb kütuses kolmel kujul: orgaanilise väävlina So, püriitse ehk sulfiidväävlina Ss ja sulfaatse väävlina SSO4
3.1 Raku areng ja kujunemine Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%). Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid (vt. joonis 22d). Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel. Raku seintel paiknevad poorid, mille kaudu toimub toitainete transport naaberrakkudesse. Aja jooksul võivad poorid ummistuda ja raku elutegevus lakkab, moodustub lülipuit. Tänu väiksemale niiskusele on lülipuit
(tagentsiaalpind) harilik vaher · Laiad säsikiired (tagentsiaalpind) harilik tamm Vaigukäik Vaigukäigud on vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks. Ehitus: · 1 eritusrakud · 2 mehaanilised · 3 kanal · 4 saaterakud Poorid Poorid võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida · lihtne poor · koobaspoor · poo lihtne Lülistumine Koobaspoori sulgumine Lülistumine Tüllid täidavad sooned Puidu keemiline koostis Puidu põhikomponendid: · tselluloos 40...50%; · hemitselluloos (polüsahhariidid) 25...35%; · ligniin (puitaine) 20...30%. Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest: milliste koostisse kuulub 50% süsinikku, 43% hapnikku, 6% vesinikku ja 0,1 % lämmastikku. Peale orgaaniliste ühendite kuulub veel puidu keemilisse koostisse vähesel määral mineraalühendeid, mis põlemisel moodustavad tuha (0,4%). Kõik need algkomponendid asuvad glükoosimolekulides, mis
kütteväärtus peab olema piirides 31000 34000 kJ/kg. vogo a tigutransportööriga segamiskambrisse (g), kuhu tuleb ka . separaatori (f) kaudu kuum tuhk (800°C) aerofontaankoldest Koksigaas (j). Utmine toimub horisontaalses reaktoris (h). Utteproduktid . (õliaurud) eraldatakse tolmust kambris (i) ning suunatakse
Vastuvõtlikkus bioloogilisele lagunemisele on osaliselt seotud puidu niiskusega, sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened . Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema. Kuivades tingumustes aga võib puit püsida sajandeid. Puitu kasutatakse ka kütusena. Kütuse põlemisel toimub kiire oksüdatsioon, eraldub palju soojust ja ka valgust ning tekib põlevate ainete olemasolul leek. Puidu koostises on palju hapnikuühendeid ning selle kütteväärtus on 15MJ/kg. Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Kuidas tekib puit ? Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemisega. Puidu kasv algab taimsest algkoest. Tipukasv ehk pikkuskasv on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes. Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel. Koore osakaal 2 tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%
• Osa vett on vaja fotosünteesiks, kuid suurem osa sellest veest aurustub lehtede ja okaste kaudu transpiratsiooni teel. Võra on tüve ladvaosast, jäme- ja peenokstest ning lehtedest või okastest koosnev puu osa. Võra täidab järgmisi funktsioone: • Puittaime rohelistes osades toimub fotosüntees, mille käigus puu assimileerib õhust süsihappegaasi ja pinnasest vett koos mineraalsooladega. • Lehtede ja okaste pinnalt toimub vastavalt välistemperatuurile vee aurustumine, millega puittaim reguleerib võra temperatuuri ning väldib lehtede- või okaste ülekuumenemist;
12. Puiduparenhüüb rakud varuainete talletamiseks. Esineb lehtpuudel 1...15 % puidu mahust, okaspuudel 1%. Koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on lihtsad ümmargused poorid. 13. Sooned tüüpilised anatoomilised elemendid lehtpuude puidus. Moodustuvad pikkade vertikaalsete õhukeseseinaliste suure siseruumiga rakkude seast, mis on oma rõhtvaheseinad ka osaliselt või täielikult kaotanud. Puidu keemiline koostis 14. Tselluloos on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad. Okaspuudes 53...55 % ja lehtpuudes 43...45 %. Kiudja ehitusega, värvitu, lõhnatu, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustus vees ega teistes orgaanilistes ainetes. Tselluloosi suurim sisaldus on tüve keskosas. Okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. 15. Hemitselluloos okaspuud sisaldavad 25...30 % ja lehtpuud 30...35 %. Keemiliselt koostiselt lähedane tselluloosile
a taimsed ja loomsed), metsandusest ja nen- dega seotud tööstusharudest saadavate produktide, jäätmete ja jääkide aga ka tööstuslike ja olmejäätmete biolagunev osa. Puit ja puitkütused on üks osa biomassist ja biokütustest. Uuringud näitavad, et metsad on mõjutanud meie planeedi kliimat palju rohkem, kui seni arvati, ning nad mängivad üldse kliimamuutustes põhilist osa. Tarbimisaine ülemine kütteväärtus (ingl k. gross calorific value) Tarbimisaine ülemine kütteväärtus (TÜK) on soojushulk, mis vabaneb ühe ühiku kütuse täielikul põlemisel hapnikus ja kui põlemisel tekkinud veeaur kondenseerub veeks. TÜK sisaldab veeauru kondenseerumissoojust ja on seega sõltumatu kütuse niiskusest. Tarbimisaine alumine kütteväärtus (ingl k. net calorific value) Tarbimisaine alumine kütteväärtus (TAK) on soojushulk, mis vabaneb ühe ühiku kü-
sisaldus. · Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Kujul nagu kütus saabub tarbijale nim. tarbimiskütuseks, niiskuseta on kütuse kuivaine, niiskuseta ja kütuse tuhavaba osa nim. põlevaineks, niiskuse, tuha ja püriitse väävlivaba kütust nim. orgaaniliseks aineks. 3. Kütuste põlevaine. · Kütuse põlevaine peamine koostisosa on süsinik, sellest eraldub suurim osa soojust. Teisel kohal on vesinik. Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka. Väävel esineb kütustest kolmel kujul: orgaanilise väävlina, püriidse ehk sulfiidväävline, sulfaatse väävlina. 4. Kütuse niiskus. · Kütuse niiskuse võib jagada väliseks ja sisemiseks niiskuseks. Väline niiskus paikneb kütuseosakeste pinnal ja poorides ning kapillaarides. Väline niiskus satub kütusesse pinna ja põhjaveest
võrasse; o Täidab toitainete säilitusfunktsiooni; o Hoiab puu vertikaalasendis, mis on eriti oluline tugeva tuulega. Tüvi– ühendab juured ja võra, tagades vee, orgaaniliste- ja mineraalainete transpordi juurtest koorealuse puidu kaudu tüvesse ja võrasse. Võra – on tüve ladvaosast, jäme- ja peenokstest ning lehtedest või okastest koosnev puu osa. Võra täidab järgmisi funktsioone: o Puittaime rohelistes osades toimub fotosüntees, mille käigus puu assimileerib õhust süsihappegaasi ja pinnasest vett koos mineraalsooladega. Katalüsaatori rolli täitva klorofülli ja päikesevalguse juuresolekul toimub lehtedes või okastes keemiline protsess, mille produktideks on süsivesikud (tärklis) ja hapnik; o Lehtede ja okaste pinnalt toimub vastavalt välistemperatuurile vee aurustumine, millega puittaim reguleerib võra temperatuuri ning väldib lehtede-okaste ülekuumenemist;
Moondekivim. Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. 10. Kuidas eristada marmorit kvartsiidist? Kõvem kui marmor. Kvartsiidist toodetakse happe- ja tulevastaseid materjale 11. Mis on kilt? Kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. 12. Mis on puidu rakuseina peamised komponendid? Tselluloos, lingiin, hemitselluloosid, lisaained(rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained, stereol, vaik, tärpentiin), tuhk 13. Tselluloosi keemilised omadused. • Ei lahustu vees, kuid on hügroskoopne. • Lahustub orgaanilistes ainetes. • Reageerib kontsentreeritud hapetega andes anhüdriidi. • Reageerib süsivesinikega, alkoholidega, ketoonidega, estritega, amiididega, • halogeenitud süsivesinikega, hüdrasiiniga, jt. • Reageerib tugevate alustega (LiOH>NaOH>KOH>RbOH>CsOH) 14. Kuidas suhtlevad tselluloos ja vesi?
Puidusütt on kasutatud mitmetel elualadel (joonis 1.10) alates kodusest majapidamisest kuni sõjanduseni. Praegu kasutatakse puidusütt peamiselt gaaside ja vedelike imamiseks, joonistamiseks, ravimitööstuses ja toidulisandina, metallurgias (kvaliteetse terase valmistamisel), grillimisel nii kodus kui restoranis. Kuid puusütt on hakatud kasutama ka elektri- ja soojusenergia tootmiseks elektrijaamades. Kasutusalade järgi võib puusöe jagada kolme kasutusklassi: Grillsüsi (valmistatud lehtpuu puidust) Tehnoloogiline süsi (puuliik ei ole reeglina oluline) Metallurgia (kvaliteet terase tootmiseks) Energeetikas (kütusena) Silikoonide tootmisel Elektroonika komponentides Aktiveeritud süsi (kasutatakse ainult kase-, lepa-, või pöögisütt, puuliigid, milles on rohkesti vaiku, ei sobi aktiivsöe tootmiseks) (Rozen 1958). Meditsiinis Filtritööstuses
kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid.Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu tekib säsi ülemises osas,juurdekasvu tipus uus pung,millest järg kevad uus sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid- näha aastarõngastena,millest heledam osa tekib kevadel ja tumedam okaspuu koosneb trahheiididest(pikliku kujuga),kiud on pikerguse kujuga sügisel.Tüve ülesanne ja omadused-Kasvav puu koosneb 2/3 osast õõnsad rakud.Puidukiudude arv ulatub ca 1000...2000 tk-ni tüvest
kuivamisel. Sellistel puuliikidel, nagu kadakal ja toomingal lõhn säilib ka pärast täielikku kuivamist. Üldiselt okaspuud omavad tugevamat lõhna kui lehtpuud. Lõhn muutub puidul ka pärast mädaniku tekkimist. 6. Puidu keemilised omadused. Puidu keemiline koostis . Puidu põhimass koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest, mis on moodustatud järgmistest keemilistest elementidest vesinik ( H ) süsinik ( C ) hapnik ( O ) lämmastik ( N ) Sõltumata puuliigist on nende elementide osakaal puidus : C-50% O-43% H-6%, N-1% Puit sisaldab ka mineraalaineid. Kui puit põletada, jääb järgi tuhk, mille moodustavad puidus leiduvad mineraalained. Keemilistest elementidest leidub seal näit. naatriumi, kaltsiumi. Sõltuvalt puuliigist on põletamisel järelejääva tuha kogus 0,2..1 % puidu kaalust. Puidu põhikomponendid Puit koosneb keeruka ehitusega
• Vähemal määral eraldab korgikambium rakke ka sissepoole ja need muutuvad esikoore sarnasteks põhikoe rakkudeks. • Korgikambium toodab sissepoole elusrakkudega fellodermi kihti ja väljapoole surnud rakkudega fellogeeni ehk korgirakkude kihti 4. Millepoolest erineb puukoore keemiline koostis puitainest? Põhjamaade okaspuukoore koostis (Puiduteadus lk. 33): • Tselluloos 20-30% • Hemitselluloosid 15-20% • Ligniin 25% • Tanniin 10-15% • Ekstraktiivained nt. vaik 5% • Tuhk 5% 5. Mis on lõved, kus need paiknevad? Mis on nende ülesanne? Lõved- gaaside vahetust võimaldavad (piklikud) avad puukoores. Lõved tekivad korkkoesse. Esialgu moodustuvad need endiste õhulõhede kohal. Läbi lõvede toimub puidu gaasivahetus säsist läbi lüli ja maltspuidus olevate säsikiirte ja sealt edasi läbi niines olevate säsikiirte ning lõve kaudu välja.
põhi probleemiks on selle kulukus ja metsade raske ligipääsetavus. Logistika on halvasti organiseeritud. 4. Kirjeldage puu osasid ja nende põhiülesandeid. Juured imavad pinnasest vett mineraalainetega, toimub toitainete säilitus, hoiab tüve püsti. Tüvi võimaldab ühenduse võra ja juurte vahel. Tagab vee ja ainete transpordi. Tõstab võra kõrgele, et tagada ligipääs päikesele. Võra rohelistes osades toimub fotosüntees, et koguda toitaineid. Lehtedelt toimub vee aurustumine, et hoida puu temperatuur kontrolli all. 5. Kuidas toimub orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete ning vee liikumine puittaimedes? Maltspuidu osas läheb üles, niineosas läheb alla. 6. Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem
Läige Lõhn Puiduliigi määramisel makrotunnudte järgi on vaja vaadelda kõiki kolme läbilõiget. (rist - , radiaal- ja tangentsiaallõiget). Puidu keemilised ja füüsikalised omadused . Puidu keemiline koostis. Puidu põhimass koosneb keeruka ehtitusega orgaanilistest ainetest, mis on moodustatud järgmisetest keemilistest elemmentidest. Vesinik (H) Süsinik (C) Hapnik (O) Lämmastik ( N ) Sõltumata puuliigist on nende elementide osakaal puidu : C-50% O-43% H-6% N-1% Puit sisaldab ka mineraalaineid. Kui puit põletada, jääb järgi tuhk, mille moodustavad puidus leiduvad mineraalained. Keemilistest elementidest leidub seal näit. Naatriumi, kaltsiumi Sõltuvast puuliigist on põletamisel järelejääv tuha kogus 0,2..1 % Puidu kaalust. Puidu põhikomponendid : Puit koosneb keeruka ehitusega org
20.Mis on trahheed? Juhtkude. Lülilised torukesed, mille seinad on puitunud ja paksenenud ning tsütoplasma surnud. Ristseintes on avad 21. Mis on maltspuit? Ümbritseb lülipuitu, on heledam ja värskelt raiutuna sisaldab rohkem niiskust. Puiduliigid, milledel ei ole mingit vahet sise-ja välisosa värvuses ega niiskussisalduses nimetatakse maltspuiduks. 22. Puidu koostises on järgmised keemilised ühendid: Süsinik 50%, hapnikk 43%, vesinik 6%, lämmastik 0,2%, naatrium, kaalium, kaltsium, fosfor jt. Elemente 0,8% 23. Puidu põhilisteks koostisosadeks on järgnevad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained: Tselluloos (43-56%), ligniin (19-30%), vähemal määral sisaldab ka rasvu, vaike jm. 24.Mis on mõlu? Puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõige. Lahtine mõlu- avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otsapinnale. Kinnine mõlu- avaneb ainult palgi otspindade ja on
30%)ulatuses 4. Niiskusemuttumisega kaasneb ka puittetailile mõõtmete ja kuju,muutumine ning lõhenemine. 5. Mädanemise ohtlikkus:seenhaigused ja bakterid 6. Tuleohtlikus puidul võib isesüttimine alates 280 C . puiduehitus kasvava puuosa: kasvav puu koosneb kroonist ehk võrast: · Lehed · Okkad · Oksad Lehtedes toimub puu elutegevus,see keeruline protsess kannab nime fotosüntees.Selle protsessi käigus toodab leheroheline ehk klorifüll valguse abil toormahladest ja süsinikust toitaineid,süsinik saadakse õhust,võetava süsihappegaasi lagundamisel süsinikuks ja hapnikuks,enamus hapniku antakse tagasi.seega teeb taimestik väga tänuväärst tööd vabastades keskkonda heitgaasidest,teatud osa on ka puidus küttematerjalides · Nafta · Kivisüsi · Põlevkivi · Turvas Puukrooni kasutatakse ära vitamiinijahu,karotiinpasta ja teiste kemikaalide
sõeljaks. Puidu kiud on pehmed, ei pudene. Valgemädanik kihistab puitu mööda aastarõngaid, hilisemates arengujärkudes, lõhustudes kergesti sõrmede vahel murduvateks kiududeks. Pruunmädanik lagundab puitu ühtlaselt. Puit lõheneb risti- ja pikikiudu, laguneb kuubikuteks ja on kergesti sõrmede vahel pulbriks hõõrutav. Seenefermentide toimel puidus olevate ainete oksüdeerumine ja hüdrolüüs on kirju- ja valge- mädaniku põhjuseks, mille tulemusena lagunduvad tselluloos ja ligniin. Nende kahe oma- vaheline suhe võib muutuda olenevalt seeneliigist ja mädanemisstaadiumist. Selle tunnuseks mõningal määral võib olla värvus ja kõva- ning pehmemädaniku struktuur. Valge värvus ja kiulisus näitavad tselluloosi vähest lagundumist. Kollane värvus ja nõrgemalt avalduv kiulisus näitavad, et tselluloos on lagundunud rohkem kui ligniin. Pruunmädaniku korral alluvad lagunemisele algul hemitselluloos, pärast tselluloos kuni selle täieliku lagundumiseni
suhkrut. Rakud moodustavad koed, koed elundkonna. Kude- teaud ül rakkude kogum. Puu kudede liigid juhtkude- ül juhtida mahlu üles või alla (maltspuit, niin) tugikude- ül puu toestamine ja teatud määral toitainete salvestamine salvestuskude- ül säilitada toitaineid talveks kattekude- ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest (kuusk küpspuiduline, mänd lülipuiduline- okaspuul täidab nii juht- kui ka tugikoe ül samaliik rakke trahheiidid e juhtrakud) Okaspuu ja lehtpuu rakkude erinevus ristlõikes: Okaspuu rakud ristküliku kujulised- trahheiidid Lehtpuu rakud ovaali kujulised- traheed Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud
• Tüvi võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saematerjali pinnal oksad ovaalsed. Kuusk • Küpsepuiduline • sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele). • männist kergem ja veidi väiksema tugevusega • saematerjali pinnal kuuse oksad ringikujulised. EHITUSMATERJALID 4 Kask • Levinuim lehtpuu, maltspuiduline • Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks • aastarõngad vaevu eristatavad • Hästi töödeldav. Kergelt kõdunev. • Kasutatakse palju vineeri tootmiseks. Vähesel määral ka lauamaterjalina Tamm • Lülipuiduline, Eesti puudest raskeim ja tugevaim • Väga jämedakoeline, dekoratiivne. Pikaajalisel seismisel vees värvub parkainete toimel tumedaks. • Kasutatakse peamiselt viimistlusmaterjalina ja parketina.
puule kasvanud viljakehad. Need arenevad tavaliselt: · Sinna, kust seen omal ajal puusse tungis (tüvelõhed, oksaasemed) · Läbipehkinud tüveosale, kus üha väljapoole tungiv seeneniidistik on kahjustanud juba maltspuitu ja puutunud kokku välisõhuga. Viimane annab seenele signaali viljakeha moodustamiseks. Tselluloosimolekulid on väga pikad niitjad süsivesiniku molekulid, mis on liitunud jäiga kristalse struktuuriga kiududeks. Puhas tselluloos on valge. Ligikaudu poole puidu kuivainest moodustab tselluloos. See annab puidule sitkuse ja elastsuse. Ligniin on kõva materjal, millel ei ole kiudjat struktuuri. Ligniin toimib kui kitt tselluloosikiudude vahel ja liidab need tihedasti üksteise külge. Kõva massina lisab see puidule survetugevuse ja jäikust. Ligniin on pruuni värvi. Ligniini ehitus on erinevatel puuperekondadel erinev, mis mõjutab seente võimet seda lagundada; tegu ongi ühe raskemini laguneva loodusliku ühendiga
suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest – mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Mitte kogu puudele (metsale) langenud valgust ei kasutata fotosünteesiks, osa puudele jõudnud valgusest peegeldub tagasi. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsest valgusest, nimetatakse albeedoks. Selle väärtus sõltub pinna iseloomust, Päikese kõrgusest jt teguritest.
küpspuit, mis samuti nagu südamik enam toitainetetranspordis ei osale ja veel üks välimine osa, tihvtpiirkond (juurdekasv). Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab. Niinimetatud tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke:
halvad. Kui lõpeks puidu lagundamine, siis suguline paljunemine- et tagada geneetiline elu lõpeks 40 a jooksul. Süsihappegaasi rekombinatsioon edukate paarumiste kogus atmosfääris saaks häiritud, lisaks tulemusena, mis kindlustab ellujäämise ka sellele materjali kuhjumine. ebasoodsate tingimuste korral (gameedid, Tselluloositööstuses eraldub ligniin, mis on kotteosed). Erandina esined Kottseene keskkonda saastav. Laguained ligniini põleseenel pandlad. Hümeniaalkihis vabanemisel on toksilised. Mädaniku moodustuvad viljakehad. Viljakeha tüübid: 1) valge e korrosioonimädanik ja 2) oluliseim morfoloogiline struktuur on pruun e destruktiivmädanik.. valge- sellised hümeniaalkiht e hümeenium (moodustab
• AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva, tsemendi, lubja ja veetöötlemisel. Kivid on rõhu all paisunud ja pärast seda väga kerged. Omadused ongi tugevus, aga kerge kivim; ei põle ega mädane; hõlpsasti töödeldav;soojapidavus. Võimalus saavutada hea soojapidavus ainult kasutades AEROCsit. Väikesed vuugid, 1-2mm • SILBET plokid- keskkonnasõbralik materjal; koosneb looduslik liiv, vesi ja tuhk. Et poorid täituksid korralikutl, siis lisatakse selleks veel almiiniumpulbirt, mis paisutab poorid kinni. 2.Raudbetoon Koosneb betoonist ja terasest (betoon survejõud ja teras tõmbejõud) Betoon on üsna odav materjal, mis töötab hästi survetugevusele kuid halvasti tõmbetugevusele. Tõmbetugevus on 10-15korda väiksem kui survetugevus. Teras seevastu tötab hästi nii tõmbe- kui ka survetugevusele. Kuid teras on kallis.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Nimi PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12/22 Juhendaja: Tallinn 2008 Puidu omadused ja kasutamine 1 SISSEJUHATUS Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks puit just nüüd siit pi
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante......................................................................................................... 7 3. SAVIT
sisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide pinnal on männi oksad ovaalsed. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline. Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Saetud materjali pinnal on kuuse oksad ringikujulised. Kask on meil kõige levinum lehtpuu (tarbepuidust 23%). Ta on maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub veidi roosakaks. Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu hästi töödeldav. Kasutatakse palju vineeri tootmiseks. Vähesel määral tehakse kasest ka laudu. Kergelt kõdunev (eriti ümarpuiduna). Tamm on Eesti puudest kõige raskem ja tugevam. Ta on lülipuiduline puu. Väga jämedakoeline. Võrdlemisi dekoratiivne. Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
