Tallinn 2010 Tolmud Siia kuuluvad tahke dispersse faasiga dispersioonilised aerosoolid. Dispersseid süsteeme, milles tahke või vedel faas on pihustunud gaasis (tavaliselt õhus), nimetatakse aerosoolideks (kreeka k. aer - õhk). Aerosoolidest võib nimetada pilvi, udu, tubakasuitsu, tolmu jne. Tolmu isesüttimistemperatuur - aerogeeli ja aerosooli süttimisprotsess on samasugune kui on tahketel ja gaasilistel põlevainetel - tolmu süttimistemperatuur oleneb tema olekust ( kas aerosool või aerogeel) - aerosooli süttimistemperatuur on aga alati kõrgem kui aerogeelil, et põlevaine kontsentratsioon aerosooli mahu ühiku kohta on sajad korrad väiksem kui aerogeelil Tolmu isesüttimistemperatuur Isesüttimistemperatuur,oC tolm aerogeel aerosool tubakas 205 988 puidujahu 275 775 rukkijahu 245 660
ning 8 elektroni. Tema aatommass on 16,0. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub hapnik 2. perioodis ning VIA rühmas. Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku ka oma majanduslikus tegevuses, eelkõige erinevate kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse
Füüsikalised omadused Metaan on värvitu ja lõhnatu ning maitsetu gaas. Metaani molaarmass on 16,0425 g/mol. Metaani sulamistemperatuur -182,5 °C [1], keemistemperatuur -161,6 °C Metaani molekul on tetraeedrilise kujuga. Sidemenurgad on 109,5 kraadi. Süsiniku ja vesiniku aatomi vaheline kaugus on 108,70 pikomeetrit. Metaan on hüdrofoobne. Keemilised omadused Metaan põleb sinise leegiga. Tema leekpunkt on -188 °C, süttimistemperatuur +537 °C ja maksimaalne põlemistemperatuur 2148 °C. 1 kg metaani põlemissoojus on 55 600 kJ. Metaan lahustub etanoolis ja atsetoonis. Tema lahustuvus vees on 35 g/l. Esinemine looduses Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi lagunemisel. Seda esineb näiteks soodes ja mudastel aladel. Palju metaani tuleb ka riisipõldudelt ja sõnnikust jne.
välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Kahjuks on hapnin anaeroobsetele organismidele mürgine. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-
Leekpunktiks nimetatakse minimaalset temperatuuri, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temperatuur on leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused laagiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nimetatakse süttimistemperatuuriks. Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemperatuur iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteeti ja koostise üle. Kuna vedelkütus on erineva keemistemperatuuriga ühendite segu, siis tal tervikuna ei ole ühtset keemistemperatuuri. Seega puudub ka ühene sõltuvus leekpunkti ja kütuse keemistemperatuuri vahel. Täheldatav on üldine tendent, et leekpunkt tõuseb koos kütuse
09.2015 Tallinn 2014 Teemanti põhiomadused Teemant on leidnud laialdast kasutust eelkõige tänu oma erakordsetele füüsikalistele omadustele. Nendest peetakse väga oluliseks kõvadust, soojusjuhtivust (900–2320 W·m−1·K−1), keelutsooni ja optilist dispersiooni. Vaakumis või hapnikuvabas keskkonnas hakkab teemant muunduma grafiidiks rohkem kui 1700 °C juures. Õhus algab sama protsess temperatuuril ca 700 °C.[27] Teemandi süttimistemperatuur on hapnikus 720...800 °C, õhus 850...1000 °C. Looduslike teemantide tihedus on 3,15–3,53 g/cm3, puhtal teemandil ligilähedane väärtusele 3,52 g/cm3. Kõvadus Teemant on teadaolevalt kõige kõvem looduslik materjal Mohsi astmikus, kus mineraali kõvadus määratakse tema vastupanu järgi kriimustamisele ning seda hinnatakse skaalal ühest (kõige pehmemad) kümneni. Teemandi kõvadus on selle skaala järgi 10. Selle vääriskivi kõvadus on tuntud antiikajast saadik.
Etanool ehk piiritus ehk etüülalkohol (CH3CH2OH) Etanool on värvuseta ning iseloomuliku lõhnaga vedelik. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega lahustub etanool igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli mõju organismile küllaltki ohtlik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanooli võimel oksüdeeruda juba õhuhapniku toimel põhineb ka alkomeetrite töö. Vastavas seadmes katalüüsitakse väljahingatavas õhus olev etanool. Viimase oksüdeerumisel tekkiv elektrivool ongi võrdeline alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus. Selle järgi hinnatakse alkoholi kogust kontrollitava isiku organism...
Põlemine on keemiline reaktsioon, kus aine ühineb hapnikuga nii kiiresti et tekib kõrge temperatuur ja valgus ning jääkained. Leegiga põlemise saavutamiseks on vaja samaaegselt kolme komponenti: hapnikku, põlevmaterjali ja temperatuuri. Põlevmaterjalid on kõik ained mis süttivad. Need ained võivad olla tahked, vedelad või gaasilised. Tahkete ja vedelate ainete põlemisel tekivad kõigepealt aurud, mis hiljem süttivad. Põlemist iseloomustavad parameetrid on süttimistemperatuur, põlemistemperatuur, leekpunkt, isesüttimistemperatuur ja ka plahvatus. Põlemisel on näha leeki, erinevad ained ja materjalid põlevad enamasti erinevat värvi leegiga. Leegil on ka erinevad kohad eri värvi ja eri temperatuuriga, enamasti on temperatuur kõige kõrgem leegi keskel. Leegi ehituses võime eristada kolme osa: sisemises tumedas osas pole põlemiseks piisavalt hapnikku, keskmises osas toimub põlemine
Sissejuhatus Atseetaldehüüd ehk etanaal on orgaaniline vedelik, mis hakkab keema toatemperatuuril. Etanaal tekib etanooli oksüdeerumisel. Etanaal oksüdeerub küll edasi etaanhappeks, kuid see protsess on aeglasem kui etanaali moodustumine. Atseetaldehüüdi esineb kohvis, leivas ja küpsetes viljadest, mis on osa taimede normaalses ainevahetuses. Etanaal on mürgine, ta on alkoholimürgistuse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute peamine põhjustaja. Atseetaldehüüd on kantserogeene ning suured annused võivad põhjustada surma. (inchem, 1994) Füüsikalis-keemilised omadused: CAS number: 75-07-0 (epa, 1994) IUPAC nimi: etanaal (epa, 1994) Struktuurvalem: C2H4O (epa, 1994) Välimus: vedel, värvusetu, terava lõhnaga (Celanese, 2012) Leekpunkt: -39°C (Celanese, 2012) Süttimistemperatuur: 175°C (Celanese, 2012) Sulamistemperatuur: -123°C (Celanese, 2012) Keemistemperatuur: 20°C (Celanese, 2012) Lahustuvus: seguneb vee...
kollaseks ja kaotavad läbipaistvuse. Seepärast on fosfor normaaltingimustes väliselt väga sarnane vahaga, kuid on viimasest raskem( valge fosfori tihedus on 1,84) . Külma käes on fosfor rabe, toatemeratuuril aga suhteliselt pehme ja noaga kergesti lõigatav. Valge fosfor sulab 44C juures ja keeb 280,5C juures. Oksüdeerudes õhuhapniku toimel helendub valge fosfor pimeduses ja süttib kergesti nõrgal kuumutamisel, näiteks hõõrdumisel. Täiesti kuiva ja puhta fosfori süttimistemperatuur on lähedane inimese keha temperatuurile. Seetõttu hoitakse teda ainult vee all. Vastandina valgele ehk kollasele fosforile ei ole punane fosfor mürgine, ei oksüdeeru õhu käes, ei helendu pimeduses ega lahustu väävelsüsinikus ning põleb alles 260C juures. Punast fosforit saadakse valge fosfori pikaajalisel kuivdestillatsioonil 250C-300C juures. Väga kõrgel rõhul läheb punane fosfor üle uueks modifikatsiooniks-mustaks fosforiks.
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi TERASE TERMOTÖÖTLEMINE Kodutöö nr. 4 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord Ülesanne 1 ............................................................................................................................ 3 Ülesanne 2 ............................................................................................................................ 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 8 ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Karastamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK 1 Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Karastamine - terase kuumutamine üle faasimuutuste piiri, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või õhus. Karastamisprotsessi kasutatakse terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks....
Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). ...
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp
Amorfne, tekib valge fosfori pikaajalisel 0 Punane fosfor kuumutamisel üle 180 C Pn Tumepunane pulber või tükikesed, Ei ole tuleohtlik ( süttimistemperatuur 0 210 C) Puhas aine ei ole mürgine., ei juhi elektrit , soojust , ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustes Monokliinne , P4 molekulide lõputu Lendub kuumutamisel õhu
........................................................................................... 11 2.6 Traditsiooniline naturaalne saepuru suits........................................................................12 2.7 Puidu niiskus. .................................................................................................................12 2.8 Puidu kütteväärtus. .........................................................................................................13 2.9 Süttimistemperatuur, lendosised ja koks.........................................................................13 2.10 Tuhk.............................................................................................................................. 14 3. Millist puitu tuppa tahta?...................................................................................................... 15 Kokkuvõte....................................................................................................................
teistel aladel, kus on vaja puhastata seadeid vees lahustumatutest ainetest. Ksüleeni kasutatakse ka lahustina värvitööstuses, kummitööstuses ning nahatöötlemisel. Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 1330-20-7 IUPAC nimi: dimetüülbenseen Värvitu vedelik Magusa lõhnaga Sulamistemperatuur: -25 oC Keemistemperatuur: 140 oC Leekpunkt: 24 oC Süttimistemperatuur: 460 oC Vees lahustuvus 25 oC juures: 9g/l Etanoolis lahustuvus: 100% Log Kow: 3, 21-3, 20 Koc: 48-68 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 95-47-6 1 IUPAC nimi: 1, 2-dimetüülbenseen Keemistemperatuur : 144 oC Sulamistemperauur: -25 oC Suhteline tihedus: 0, 88 Lahustuvus vees: ei lahustu
teistel aladel, kus on vaja puhastata seadeid vees lahustumatutest ainetest. Ksüleeni kasutatakse ka lahustina värvitööstuses, kummitööstuses ning nahatöötlemisel. Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 1330-20-7 IUPAC nimi: dimetüülbenseen Värvitu vedelik Magusa lõhnaga Sulamistemperatuur: -25 oC Keemistemperatuur: 140 oC Leekpunkt: 24 oC Süttimistemperatuur: 460 oC Vees lahustuvus 25 oC juures: 9g/l Etanoolis lahustuvus: 100% Log Kow: 3, 21-3, 20 Koc: 48-68 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 95-47-6 1 IUPAC nimi: 1, 2-dimetüülbenseen Keemistemperatuur : 144 oC Sulamistemperauur: -25 oC Suhteline tihedus: 0, 88 Lahustuvus vees: ei lahustu
Kütuse moodustavad orgaanilised ühendid mis koosnevad põlevatest ja mittepõlevatest elementidest. Põlevad ained on süsinik, vesinik, väävel. Tarbimis kütuseks nimetatakse koldesse asetatavat kütust. Kütteväärtus on soojushulk mis eraldub ühe kilogrammi kütuse täielikul põlemisel. Tingkütus on kütus kütteväärtusega 8.12 kWh/kg. Tingkütust kasutatakse erineva kütteväärtusega kütuste omavaheliseks võrdlemiseks. Süttimistemperatuur Iga põlev aine süttib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatud temperatuurini. Põlemistemperatuur Süttimistemperatuur kindlustab vaid põlemise alguse, et põlemine kestaks peab koldes valitsema kõrgem temperatuur, kui see on süttimiseks tarvilik. Põlemistemperatuur oleneb: kütuse kütteväärtusest hapniku küllusest koldes ja tõmbest põlemisgaaside kaalust ja erisoojusest kolde konstruktsioonist kütuse niiskusest
tõttu, mida on märgata eriti hästi pimedas. Valge fosfor on küüslaugu lõhnaga, õhus nõrgalt suitsev (oksüdatsioonil eralduva oksiidisegu tekkega kaasneb kemoluminessents) , süsinikdisulfiidis ülihästi lahustuv (880 g P4 100g CS2kohta 10 °C juures), vees praktiliselt lahustumatu, väga mürgine ja tuleohtlik aine (säilitatakse tavaliselt vees). Kuiv valge fosfor võib süttida juba hõõrdumisel või iseseisvalt, sest tema süttimistemperatuur on alla 50 °C. Seismisel ta muutub aegamööda punaseks fosforiks. Nahale sattumisel tekitab raskelt paranevaid haavandeid. PUNANE FOSFOR on tuntud 7 erineva vormina, nendest levinuim on amorfne punane fosfor. See tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (üle 180 °C) õhu juurdepääsuta. Praktikas ta esineb tavaliselt tumepunase pulbri või tükikeste kujul. Ta on kihilise ehitusega polümeerse kujuga (koosneb paljudest valge fosfori P4 omavahel liitunud molekulide ahelatest)
C12-st on selle rea liikmed tahked ained. Pentanool sisaldav viite süsiniku ja on seetõttu vedelik. Aine on värvitu ja iseloomuliku lõhnaga. Pentanool lahustub vees halvasti, kuid hästi orgaanilistes lahustites. Pentanooli füüsikalised omadused: · Keemistemperatuur: 138o C (Keemistemperatuurid tõusevad süsiniku aatomite arvu suurenemisel molekulis.) · Sulamistemperatuur: -79o C · Süttimistemperatuur: 33o C · Isesüttimistemperatuur: 300o C · Suhteline tihedus: 0.8 (vesi=1) · Auru suhteline tihedus: 3 (õhk=1) · Auru rõhk, kPa 20o C: 0.13 · Plahvatuspiir, mahu % õhus: 1.2-10.5 5 Keemilised omadused Alkoholidel puuduvad selgesti väljendatud happelised või aluselised omadused. Nii alkoholid ise kui ka nende vesilahused ei juhi märgatavalt elektrivoolu. Kuna alküülrühm on
Ilmastikust tingituna läheb turvas tarbimisele sageli normaalsest (33%) kõrgema niiskusesisaldusega (40...50%). Turba kütteväärtus Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust Qta = 8...14 MJ/kg (freesturbal keskmiselt 11 MJ/kg, tükkturbal 13 MJ/kg), turbabriketil Qta = 17,2...18,5 MJ/kg. Põlevaine kütteväärtus Q pa on piirides 20...25 MJ/kg, keskmiselt 21,1 MJ/kg. Süttimistemperatuur Õhkkuiva turba süttimistemperatuur võib olla 225 °C. Termiline lagunemine aga algab juba 100...110 °C juures. Tuhk Turbatuha keemiline koostis erineb oluliselt puidutuhast. Turbatuha keemiline koostis muutub suurtes piirides sõltuvalt paikkonnast ja turba liigist Sama võib öelda ka tuha sulamiskarakteristikute kohta: tuha deformatsioonitemperatuur tDT = 800...1400 °C, tuha sulamistemperatuur tFT = 950...1500 °C. Kaevandatavad söed
Võru Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Metallide termiline töötlemine Referaat Võru khk 2013 Termotöötlemine Termiline töötlemine on metalli sulamite vastavale faasi temperatuurile kuumutamise, sellel temperatuuril hoidmise ja ettenähtud kiirusega jahutamise operatsioonide tehnoloogiline protsess, mille eesmärk on materjali struktuuri muutmine vajalike mehaaniliste omaduste saamiseks (joon. 4.1) Joonis 4.1. Termotöötlemise reziimide skeem Faasi- ja struktuurimuutused sulamis toimuvad kindlatel kriitilistel temperatuuridel. Toorikuid töödeldakse termiliselt eesmärgiga ühtlustada nende materjali struktuuri ja vähendada kõvadust, sisepingeid, et oleks paremad töötlemise tingimused st. välditud toote kõmmeldumine kõveraks tõmbumine ja materjali pragude tekkimine. Detaile aga töödeldakse selleks, et anda neile vajalik ...
Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. Hapniku kasutamine Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim
helenduse tõttu, mida on märgata eriti hästi pimedas. Valge fosfor on küüslaugu lõhnaga, õhus nõrgalt suitsev (oksüdatsioonil eralduva oksiidisegu tekkega kaasneb kemoluminessents), süsinikdisulfiidis ülihästi lahustuv (880 g P4 100g CS2 kohta 10 °C juures), vees praktiliselt lahustumatu, väga mürgine ja tuleohtlik aine (säilitatakse tavaliselt vees). Kuiv valge fosfor võib süttida juba hõõrdumisel või iseseisvalt, sest tema süttimistemperatuur on alla 50 °C. Seismisel ta muutub aegamööda punaseks fosforiks. Nahale sattumisel tekitab raskelt paranevaid haavandeid. PUNANE FOSFOR on tuntud 7 erineva vormina, nendest levinuim on amorfne punane fosfor. See tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (üle 180 °C) õhu juurdepääsuta. Praktikas ta esineb tavaliselt tumepunase pulbri või tükikeste kujul. Ta on kihilise ehitusega polümeerse kujuga (koosneb paljudest valge fosfori P4 omavahel liitunud
Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. 6 Hapniku kasutamine
kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse erinevate metallide valmistamisel, reovete bioloogilisel puhastusel, tselluloosi valgendamisel ja klaasitootmise uutes tehnoloogiates. Lisaks sellele kasutavad kõik elusorganismid hingamiseks hapnikku ning hapnikku toodavad taimed fotosünteesi käigus. Hapnik soodutab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Seetõttu on vedel õhk kokkupuutel põlevainetega ohtlik. 8 O 15,9994 6 Hapnik 2 Kloor
• Antiseptilised värvid - pentakloorfenool, vase naftenaat Puidu antiseptimise viise: • Võõpamine ja ülepiserdamine • Immutamine kuumas ja külmas vannis • Pinna söestamine sellele järgneva immutamisega • Immutamine üleatmosfäärilisel rõhul EHITUSMATERJALID 14 PUIDU KAITSMINE SÜTTIMISE VASTU Puidu süttimistemperatuur on 280° C. Konstruktiivsed võtted • Puit eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttiva materjaliga • Isoleerimine (krohvimine) Antipüreenid – süttimist tõkestavad immutusained • Ammoniumfosfaat • Boor ja boorhape Tulekaitsevõõbad ja –värvid • Vesiklaas + täitematerjal • Võõbad savi, lubja kloorkaltsiumi baasil PUIDU KUIVATAMINE Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab tasakaaluniiskuseni –
lehtmetalliga ja pindade katmisega laki või värviga, mis sisaldavad tulekindlaid komponente. Kõige usaldusväärsem puidu tulepüsivus saavutatakse puidu immutamisel tulekindlate immutusainetega, mida nimetatakse antipüreenideks. Antipüreenid võib kanda puidu pinnale või kasutada immutusmeetodit, mis tagab antipüreeni viimise sügavale materjalisse. Tavalisemad antipüreenid on ammooniumfosfaat, ammooniumsulfaat, booraks ja boorhape. Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280C. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks.
Terase termotöötlemine Terase struktuurimuutused termotöötlusel Terase termotöötlemine seisneb terase kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: · lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutamisega faasimuutused toimuvad täielikult), · karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb Survetöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Kulumiskindlus Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb Sõltuvalt temperatuurist on raua- süsin. Sulamites järmised struktuurid:...
Aine põlemistemperatuur gaasiliste põlemisproduktide temperatuur. Eristatakse teoreetilist ja tegelikku põlemistemperatuuri. Teoreetiline on kõrgem (puidul näiteks 1600 °C), mille saavutaksid põlemisproduktid, kui kogu soojus, mis põlemise juures eralduks, läheks produktide temperatuuri tõstmiseks; esinevad aga kaod väliskeskkonda ja seetõttu põlemisproduktid saavutavad ainult tegeliku põlemistemperatuuri (puidul 1000 °C). Süttimistemperatuur on madalaim temperatuur, millest alates aine süttib impulsi toimel ja põleb edasi pärast süüteallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur on temperatuur, mille juures aine süttib ilma süüteallikata. Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni
Kasutamine. · Viskoossus on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Hangumistemperatuuriks nimetatakse niisugust temperatuuri, millest alates katseklaasiga 45 kraadise nurga alla kallutatud masuudi pind jääb 1 minutiks liikumatuks. Leekpunkti temperatuuriks nimetatakse vedelkütuse minimaalset temperatuuri, mille juures selle aurud segus õhuga leegi juurdeviimisel süttivad ning seejärel põlemine ka lakkab. Süttimistemperatuur on leekpunkti temperatuurist kõrgem temperatuur, mille juures vedelkütuse aur põleb peale süttimist vähemalt 5 sekundit. 15. Küttegaasid. Looduslikud ja tehis. Omadused. Kasutamine. · Kütegaasid on kütusena kasutatavas põlevgaasid mis võiksid jaguneda looduslikeks-, bio-, vedel-, ja tehisgaasideks. Maagaasi ehk looduslikku gaasi- toodetakse maapõuest kus ta on tekkinud orgaanilist
tuleb kanda hoolt selle eest, et kütteseadmed). Selleks, et antud tingimustes töövedeliku segunemine veega oleks vähendada torustike lõhkemise korral minimaalne, kuna see võib tekitada süttimisohtu peab kasutatavatel töövedelikel hüdrosüsteemi kahjustusi ja süsteemi olema kõrge süttimistemperatuur. rikkeid. Vesi võib sattuda töövedelikku silindrite ja mootorite tihendite vahelt, Mittetoksilisus nii vedelas, gaasilises halvasti tihendatud vesijahuti kaudu või olekus ning töövedeliku utiliseerimisel kondensaadina. Lisaks sellele sisaldab värske töövedelik, vett (kondensaati). Selleks, et vältida töövedeliku ohtlikkust Kui vee sisaldus on üle 0,2% inimorganismile ja elusloodusele peab
21. Millise temperatuuri juures puiduseene areng peatub ja millise temperatuuri juures puidu seened hävinevad? Puidu seene areng peatub 0 KRAADI JUURES, puidu seened hävinevad üle 60 KRAADI JUURES. 22. Milline puiduseen on kõige kahjulikum? MAJAVAMM. 23. Kuidas kaitsta puitu mädanemise eest? KONSTRUKTIIVSED MÕTTED kõiki maja konstruktsioone kaitsta niiskuse eest. KEEMILISED VÕTTED erinevad antiseptikud töödeldakse puitu. 24. Milline on puidu süttimistemperatuur ja kuidas kaitsta puitu tule eest? 280 KRAADI JUURES süttib puit. 25. Milline on puidu kuivatanube kamberkuivatis? Temp. 80-100 kraadi, meetod on 5-10 päeva, olenevalt puidu paksusest, niiskus on 5-10%, seened hävinevad. 26. Milline kuivatusmeetod on kõige odavam ja milline kõige kallim? Kõige odavam on õhukuivatus ja kõige kallim on elektriline kuivatus. 27. Puidust saematerjalide jaotus? Freespalk, poolpalk, lauad, laag, pruss, latt. 28
eritakistusega (Mahu); Võimalikult väike voolu kadu; Kõike eleltrilised parameetrid peavad vastama tegelikule temperatuurile tan50c ;Keemiline vastupidavus: leektäpp-on niisugune temperatuur mille juures aurustunud vedelik võib sütida.; Niiskuse ja gaasimullide konsertatsioon vedelikus. Vedeldielektrikud peavad vastama järgmistele füüsikalistele omadustele: Tihedus; hangumis ja keemis temperatuur; süttimistemperatuur (leektäp);viskoossus erinevatel temperatuuridel 31. Kuidas ja milleks määratakse vedel dielektriku viskoosust? Viskoosust määratakse ekspress meetodil fordi koonusel kus siis võetakse arvesse vee voolavus ajas ja õli voolavus ajas nende vaheline suhe. Seda määratakse selleks et teada vedeldielektriku voolavust. 32. Millised tahked orgaanilised materjalid leiavad kasutamist dielektrikuna? Orgaanilised ained jagunevad: looduslikud (kautsukipiim, merevaik-puuvaik),
Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloos, ligniit, rakkude sisu jne). Seente arenguks on vajalik niiskus üle 18%. Kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temp seente arenguks on 20-35 OC. Alla 0 seente areng peatub, üle 60 OC enamus seeni hävineb. Vees seened ei arene, sest vajavad õhuhapnikku. 15. Kuidas kaitstakse tüüpiliselt puitkonstruktsiooni tule eest? Puidu süttimistemperatuur on ca 280OC. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse Kuumadest allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivate materjalidega-vooderdamine, krohvimine mittesüttiva materjaliga;
· Keemilised vahendid antsieptikud (pulbrikujulised, pastad, värvid, õlid) · FIRMAD : rõhu all E TURVAS Immutaine ESTOPUU · Termotöötlus tapab putukad ja seente eosed (195 230 C), vääristab puitu Firma TULIPUU, (mänd, kuusk, haab, kask) 4% saavutatakse tasakaaluniiskust. PUIDU TULEKAITSE Kaitstakse antipüreenidega (värvid jne). Ka konstruktiivne meetod. Puidu süttimistemperatuur on 280 C. PUIDU KUIVATAMINE Et saavutada tasakaaluniiskus 1. ÕHKKUIVATUS õhu käes (ei saa viia alla 15 %), pikk protsess 2. KAMBERKUIVATUS spetsiaalsetes ruumides, kõrgel temperatuuril (80 100 C), läheb energiat, protsess on kiire 3. ELEKTRILINE kõige kiirem (10 12 h), puit kuivab ühtlaselt PUIDUST EHITUSMATERJALID 1. ÜMARMATERJAL klaasitakse, puhastatakse koorest ja tükeldatakse ristsuunas.
mitte kaaluühiku kohta. See on soojushulk, mis saadakse ühe mahuühiku absoluutkuiva puidu põletamisel. Puidu kütteväärtus sõltub suurestu puidu tihedusest ja niiskusest. Niiskuse suurenedes kütteväärtus väheneb, sest osa soojusest kulutatakse puidus leiduva vee aurustamiseks. Suurema tihedusega puidu kütteväärtus on suurem, kuna nendes on rohkem orgaanilist ainet. Süttimistemperatuur. Puidu süttimistemp, nimetatakse temperatuuri, milles juures puit süttib. Puidu süttimistemperatuur on vahemikus 240...270 oC Enne puidu süttimist (150oC) algab tema orgaaniliste osade lagunemine ehk gaasistumine. Kui kuumus ületab 225oC tekib süttimisallika juures leek. Temperatuuril 260...275oC eraldub juba niipalju soojust, et tuli jääb püsima. Puidu elektrilised omadused. Juhtivus:
Kolde laius on 5.74 ja sügavus on 5.6 m. Peamiseks suurusteks, millest sõltub maagaasi põlemisstabiilsus, on: väävli sisaldus kütuses, primaar ja sekundaarõhu vahekord ning koldesse suunduva kütuse ja õhusegu soojendamiseks süttimistemperatuurini, saadakse peamiselt viimase segunemisel kõrgtemperatuuriliste koldegaasidega ning osaliselt ka kiirguse teel leegilt. Mida suurem on väävli sisaldus kütuses, seda madalam on segu süttimistemperatuur. Koldest eralduv tuhk, räbu sadestub külmlehtrisse. Külmlehtri kõrgus on 1.5 m ja külmalehtri kaldenurk on 15o. Aurustusküttepinnad. Kaasaja aurukateldes kujundatakse aurustusküttepinnad koldesse paigutatud ekraanpindadena või konvektiivsete torukimpudena. Kõik kolde seinad on ekraneeritud aurustusküttepinna torudega. Soojusülekanne leegilt veele toimub läbi ekraanpindade, mis paiknevad koldes üksikute sektsioonidena
Ained esinevad kolmes olekus: tahketena, vedelikena, gaasidena Põlemise juures tuleb mõista veel kolmandat olekut – pooltahket. Põlemine võib olla homogeenne mittehomogenne täielik mittetäielik Põlemise väliste tingimuste järgi jagatakse tulekahjud välis- sisetulekahjudeks lahtisteks kinnisteks Põlemist iseloomustavad parameetrid süttimistemperatuur põlemistemperatuur leekpunkt isesüttimistemperatuur Plahvatus Sisetulekahju arenemine Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa. Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb. Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja. Tuletõkked Tulemüür
MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsa...
Pasta määrib puitu väga tugevalt. Kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul. Antiseptiline värv kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Eestis toodetakse antiseptilist värvi "Pinotex". Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. . 2.5 Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280C. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: · konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; · puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; · puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu
Tänu oma keemilisele koostisele on kasutatud rehvid väga suure energiasisaldusega. Nende kütteväärtus ulatub kuni 34 MJ/kg. Umbes üks tonn kasutatud rehve on oma kütteväärtuselt võrdne tonni kõrgekvaliteetse kivisöe või 0,7 tonni kütteõliga. Kasutatud rehvide põletamisel vabaneb vähem saasteaineid keskkonda kui kivisöe põletamisega, eriti CO2 ja NOx. Põhiliseks probleemiks kasutatud rehvide põletamise juures on nende kõrge süttimistemperatuur, see ulatub 330- 350 kraadini. Täielikult saavad kasutatud rehvid põleda alles 650 kraadi juures. See eeldaks põlemisprotsessi kontrollimist ja vajadusel lisakütuse kasutamist. Põlemise jääkideks on tuhk ja räbu [15]. 28 TIG tehnoloogia (Tires Intensive Gasification) Selle kasutusotstarbeks on vanade autorehvide ning teiste mahulist jäätmete likvideerimine ja soojuse tootmine
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
Sellest kõrgemal temperatuuril hakkavad õlist eralduma kergemad fraktsioonid. Õliaurud segus õhuga võivad süttida ja põhjustada tulekahju. Samuti suur auruvus põhjustab suurt õlikulu. Mootoriõlide auruvuse kaudne iseloomustaja on õli leektemperatuur. Mootoriõli valikul peab teadma, et mida madalam on leektemperatuur, seda kergemini ta aurustub. Õli aur mootoris süttib ja põledes tekitab tahma, nõge ning muid põlemissaadusi. Leektemperatuur ja süttimistemperatuur Temperatuuri, mille puhul õli aurud süttivad lahtisest tulest, nimetatakse leektemperatuuriks. Eri liiki õlide leektemperatuur erineb küllalt suurtes piirides: · tööstusõlid(leektemperatuur100...200°C ) · mootoriõlid(140...210°C ) · kompressoriõlid ( 200°...275°C) Temperatuur, mille puhul õli lahtisest tulest süttib, on süttimistemperatuur. See on tavaliselt 20...30°C kõrgem leektemperatuurist
Sellest kõrgemal temperatuuril hakkavad õlist eralduma kergemad fraktsioonid. Õliaurud segus õhuga võivad süttida ja põhjustada tulekahju. Samuti suur auruvus põhjustab suurt õlikulu. Mootoriõlide auruvuse kaudne iseloomustaja on õli leektemperatuur. Mootoriõli valikul peab teadma, et mida madalam on leektemperatuur, seda kergemini ta aurustub. Õli aur mootoris süttib ja põledes tekitab tahma, nõge ning muid põlemissaadusi. Leektemperatuur ja süttimistemperatuur Temperatuuri, mille puhul õli aurud süttivad lahtisest tulest, nimetatakse leektemperatuuriks. Eri liiki õlide leektemperatuur erineb küllalt suurtes piirides: · tööstusõlid(leektemperatuur100...200°C ) · mootoriõlid(140...210°C ) · kompressoriõlid ( 200°...275°C) Temperatuur, mille puhul õli lahtisest tulest süttib, on süttimistemperatuur. See on tavaliselt 20...30°C kõrgem leektemperatuurist
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldus...
Riit peab olema kinni kaetud 20...40 päeva. Antiseptik lahustub ja imendub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta võtteid, mida kasutatakse puidu kaitseks mädanemise vastu. 2. Kuidas jaotatakse antiseptikuid? 3. Mille poolest erineb antiseptiline värv tavalisest puiduvärvist. 4. Nimeta antiseptimise meetodeid. 3.7. Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280ºC. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse mitmeid võtteid: Konstruktiivsed võtted – puitkonstruktsioonid eraldatakse mittesüttivast materjalist katikutega kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne). Puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega. Puidu immutamine tuld tõkestavate ainetega (antipüreenidega). Need
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
