Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused
Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond *tööaja norm *puhkus *Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad 2
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus.
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus
2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale. Tööandja on kohustatud maksma töö eest kokkulepitud tasu. Töötajaks on füüsiline isik, tööandjaks füüsiline või juriidiline isik.
Töösuhet isel. Punktid: töötaja täidab mingit kindlat funktsiooni, alluvus- töötaja allub tööandjale, töötaja allub ketestatud sisekorrale, töötasu saab töötaja kokkulepitud tingimuste alusel, tööandja kindlustab töötingimused, tööandja määrab töö tegemise aja koha ja viisi. Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline leping. Töötajaks on füüsiline isik, kes on vähemalt 18 a. (13-17 a vanustel on vajalik vanemate või amteliku hooldaja kirj nõusolekut, 13- 14 a lisaks ka tööinspektsiooni nõusolekut) Tööandja on isik, kellelon töölevõtmise õigus (juriidilised, füüsil) Kõik EV ametnikud töötavad töölepinguteta- nad on EV teenistuses(kehtib EV avaliku teenistuse seadus) Nt töötamine taluperedes, ohvitserkonnas, riigikogus, näitlejad, sportlased, usuteenistujad
Õigusõpetus 2 loeng. · Töötaja kohustused: paragrahv 15 1. Teha kokkulepitud töö. 2. Täita korraldusi. 3. Osaleda koolitusel: peab osa võtma koolitusest, mis on töökohal ette nähtud. 4. Hoiduda tegudest, mis takistavad teiste tööd tegemast; samuti ka hoiduda kahju tekitamisest kaastöötajate varale. 5. Töötaja teeb koostööd teiste töötajatega. 6. Teatab töötakistusest: materjal hakkab otsa saama, masin katki läinud vms. 7. Hoiduda tegudest, mis võivad kahjustada tööandja mainet. 8. Teatada tööle mitteilmumisest. · Tööandja kohustused: paragrahv 28 1. Tööandja peab andma tööd; Kindlustada töötaja tööga. 2. Maksta tasu töö eest. 3. Anda puhkust ja maksta ka puhkuse tasu. 4. Kindlustada ohutud töötingimused. 5
3. Huvidekonflikti korral peab otsustamisest loobuma. 4. Ei tohi võtta tasu teenuste eest, mis on ette nähtud tasuta. 5. Kingituste vastuvõtmine on piiratud Notariaadi seadus Notariamet on vaba elukutse, kuid tema tasu kehtestab seadus. Tingimused, et saada notariks: 1) Akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus. 2) Eesti kodanik 3) Teovõimeline 4) Eesti keele oskus 5) Aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega 6) Notari eksam (üsna karm) 7) Kanditaadi teenistus Keda ei või nimetada notariks: 1. Kui ta on notari või kohtunikuametist varem tagandatud 2. Kui ta on kandidatuurist välja heidetud. 3. Kui ta on pankroti võlglane. 4. Kui temal on pooleli kriminaalmenetlus. 5. Kui ta on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu 6. Kui ta on istunud vangis tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Notari ametikoht: 1. Notarite arvu määrab justiitsminister 2. Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel 3
andmisest alates, kui esindatav ei ole määranud teisiti. VOLIKIRI on esindatava poolt esindajale antav kirjalik dokument, mis väljendab esindaja õigust. Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tuhistamiseks enne tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama vastava teate üleriigilises ajalehes. Ka esindaja on kohustatud sel juhul volikirja tagasi andma. Kui keegi on teinud tehingu teise isiku nimel volituseta, on tehing tühine TÖÖLEPING kujutab endast kokkulepet töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes seejuures tema juhtimisele ja korraldustele. TÖÖTAJA võib olla 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. Mõnedel töökohtadel võidakse ette näha ka kõrgendatud vanusemäär (president - 40). Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 a. Saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek ja 13-15 a. alaealine, kus on samuti vajalik vanemate nõusolek
V:Kolme kuu jooksul peale seda kui pärija saab või peaks saama teada pärandaja surmast. Tuleb teha loobumisavaldus notari juures. 242. Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus? V: Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. 243. Kuidas toimub testamendi täitmine? V: Testamendi täitjaks saab notari juures avalduse andmisel, mille notar ka kinnitab. Testamendi täitja on kohustatut täitma kõik annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. On kohustatud pärandivara haldama heaperemehelikult ja tagama selle säilivuse. Peab andma pärandivara üle pärijatele vastavalt testamendi järgi. 244. Kes on kaaspärija? V: Kaaspärijad ehk teised pärijad. 245. Milles seisneb pärandvara ühisus? V: Selles, et teatud pärandvara kuulub ühiselt kõigile pärijatele. 246. Mida reguleerib perekonnaseadus?
Õigusteadus Puhkuse ajal ei pea inimene tegema tööd. Tööpuhkused: need, mis inimene saab igal aastal. ( igaaastane korraline puhkus, ette nähtud tehtud töö eest igal aastal, pikem periood) Vanemapuhkused/lapsepuhkused. Töötamine ja õppimine korraga õppepuhkused. Reguleeritud eraldi seaduses. Ka kollektiivpuhkused. Palgata puhkus töötaja enda vajadus, läheb tööandja jutule. Haridus- ja teadstöötajad puhkus kestab 52 kalendri tööpäeva. Ametnikel ja alaealistel on ettenähtud 35 kalendritööpäeva. Oma asutus võib eeskirjades olla puhkus pikendatud. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: · Puhkust antakse kalendri aasta kohta · Puhkust antakse kalendripäevades v.a riiklikud pühad ei lähe arvesse. Need lisatakse puhkusele juurde lisaks. · Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik
71. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastustus on retrospektiivse vastutuse üks like, see on retrospektiivne vatutus, mis on seotud õigusnormidega. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. 72. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele 1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi 2)väärteod 3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõiguse rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest
kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatut 1) Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata: 1) milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks; 2) milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara; 3) kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada; 4) kuidas abikaasade ühisvara jagada; 5) abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel; 6) abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 10. Abieluvaralepingu sõlmimine (1) Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel.
töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik poolte vahel välja kujundada töösuhe, mis arvestab mõlema lepingupoole vajadusi ja huve. Rohkem võimalusi kasutada kaugtööd, osalise tööajaga jne. TLS normid laienevad ainult tööle, mida tehakse töölisena või teenistujana. Ta ei laiene riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) asutustele, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistujale jne. Nende teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS). Avalik teenistus on teenistus, kus töötatakse riikliku või KOV asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikad on: 1.Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid. 2. Euroopa sotsiaalharta teostab või reguleerib Euroopa Liidu (EL) sotsiaalpoliitikat, sh töösuhete reguleerimise aluspõhimõtteid. Töösuhte reguleerimine EL-s on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid. 4
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või
või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused (Kohtute seaduse § 47). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel;
Tööõigus, töölepingu seadus Tööleping on võimalik sõlmida isikuga, kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne. Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud. Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega. Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping.
omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude mitte tähtajaks täitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sund enampakkumise või sund valitsemise kaudu. Tööõigus Mõiste allikad ja tööleping. Järelvalvet teostab tööinspektsioon(sotsiaalministeeriumi all tegutsev asutus, mis teostab riikliku järelvalvet töötervise, ohutuse jne nõuete üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi). Tema üheks tegevusaspektiks on lahendada individuaalseid töövaidlusi. Tööinspektsioon asub tallinnas, kuid tal asuvad ka kohalikud inspektsioonid. Rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet(flexsecurity). Töösuhete
Mõlemal on oma isiklik vara · vara juurdekasvu tasaarvestus - mõlemad on oma vara ainuomanikud v.a tehingud eluaseme suhtes. Lahutuse korral jagatakse abielu jooksul juurde saadud vara võrdselt. Põhivara on see, mis kuulus abikaasale algselt või on saadud kingituseks/päranduseks. Soetisvara on juurde tulnud vara. Koguvara on varasuhte lõppedes asjade väärtus kokku. Kui valikut ei tehta, kehtib automaatselt varaühisus. Varaühisuse esimene variant - ühisvara. Kehtib ainult nendele isikutele, kes on abiellunud alates 2010 juuli. Kes on ennem abiellunud, neile kehtib varaühisuse seadus. Abieluvaralepingut saab sõlmida ainult notariaalses vormis. Abielu lõppemine Lõpeb surmaga või lahutusega. Abielu saab lahutada perekonnaseisuasutuses ning kohtus (maakohtus). Kui mõlemad on nõus lahutama ning neil pole vaidlusi, siis saab lahutada ainult perekonnaseisuasutuses. Lahutatakse ära avalduse esitamisest mitte kiiremini kui 1 kuu ning
vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvestab ja ei lähe pooleks vara. Abieluvara leping notari juures omavahel abielus olevad isikud saavad seda endale Lubada abielulepingusse kuuluvad : Missugune vara kuulub enne abielu mõlemale misssugune vara jääb lahusvaraks, milline ühisvaraks , kuidas ühisvara kasutada ülalpidamiskohustuste määramine peal abielu lõppemist kuid need pole kohustuslikud 1 . abikaasade vastastikune ülalpidamine Kui töövõimetus oli abilelu ajal siis on võimalik alatus rahasid saada 2. vanemad ja lapsed kohustused kuni 18 aastani lapsed kes on üle 18 ja abi vajavad vanemad siis peab neid aitama Vanavanemad on samuti kohustatud oma lapsi ülal pidama Abielu kehtetuks sõlmimine : rikutud abielu sõlmimist korda
töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö
ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte
· Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid · Kollektiivlepingud 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale? · 7-12-aastane kerge kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamtegevuse töö · 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine võib teha kerget tööd vabariigi poolt kinnitatud nimekirjas loetud töödel · Vajalik tema seadusliku esindaja nõusolek 4. Kes võib olla tööandja? Tööandja võib olla: juriidiline isik või 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5. Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus? Need töölepingu tingimused, mis on halvemad, võrreldes seadusega, haldusaktiga või kollektiivlepinguga ette nähtud tingimustest, on kehtetud. 6. Mis on tööleping? Millist osa etendab ta töösuhtes?
mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool 12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi:
2) kuudega, siis saabub viimase kuu vastaval päeval 3) päevases arvutatava ajavahemikuna, siis saabub viimasel päeval Kui tähtpäev langeb riigipühale või laupäevale või pühapäevale, siis võetakse tähtpäevaks esimene tähtpäevale järgnev tööpäev. Esindus Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (Ndx. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (Ndx
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993
Mehe ja naise vaheline seaduslik liit. Sõlmitakse kirikus ja perekonnaseisuametis. Kirikus vaja: ristitud, leeritunnistus. Perekonnaseisuametis: 1 kuu ooteaeg (30 päeva), max 3 kuud, mõlemad osapooled peavad kohal olema üheaegselt. 8) Abieluvaraleping Sõlmitakse/muudetakse kahekesi notari juures. Kehtiva abielu puhul saab sõlmida lepingu, kus on kirjas, et mis vara enne abielu kellele kuulus, mis vara jääb lahusvaraks ja mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas:
majanduslike huvide deklaratsiooni ja mida nad peavad deklareerima? Millised töökoha ja tegevuse piirangud sätestab korruptsioonivastane seadus korruptsiooni vähendamiseks? ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Ametiisik on korruptsioonivastase seaduse mõistes riigi või omavalitsuse ametnik või tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja, kellel on õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kaustusse andmise otsuste tegemisel. Lisaks sellele on ametiisikud ka korruptsioonivastase seaduse §-s 4 loetletud isikud. Peavad delkareerima oma varalise seisu ja oma varalised kohustused Piirangud:
Võlaõigus lepingud I aste - Halduskohtud: Isikute õiguskaitse täitevvõimu vastu. Teemad, kus üheks osapooleks on riik. Avaliku teenistusega seotud asjad. Omandi- ja maareformiga seotud vaidlused. Kodakondsuse ja migratsiooniga seotud vaidlused. Riigivaraga seonduvad vaidlused. Hanked jms. Pöördumiseks HK peab esitama kaebuse või protesti. Alati üks halduskohtunik. Tsiviil- ja väärteo asjade puhul samuti üks kohtunik. Kriminaalasjade lahendamisel 3 isikut (2 rahvakohtuniku + 1 kohtunik) Riigilõiv suurus sõltub nõudest. Pärast halduskohust APELLATSIOONKAEBUS Appellant - Riigilõiv (samas suuruses, mis I astmes) II aste Ringkonnakohtud Tallinn ja Tartu Koosneb kolleegiumidest 3tk Igat kaasust lahendab 3 kohtuniku. o Tsiviil - o Kriminaal - o Haldus Pärast Ringkonnakohut KASSATSIOONKAEBUS isikut kutsutakse kassaatoriks
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
alternatiivseid hüpoteese. 1. Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu, nt võlaõiglusseaduse § 494 lg 1: ,,Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused". 2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. Nt perekonnaseaduse § 18 sätestab abikaasade ühisvara jagamise täitemenetluses järgmiselt: ,,Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks". (2 hüpoteesi) 10 Õiguse alused 3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud.
ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
