Norra - lühireferaat (0)

Keskkool - Geograafia - Geoloogia

1 Hindamata

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Loricious Õppematerjali autor

Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim – Hornindalsvatn. Lääne-Norras, seal kus on ka fjordid, on jõeorud kitsamad, lühikesemad ja ägedama langusega. ...

norra pinnamood fjordid pinnamoe mõju majandustegevusele

Sarnased õppematerjalid

doc

Norra - referaat

6.1. Looduslikud vaatamisväärsused 33 KOKKUVÕTE 34 KASUTATUD KIRJANUDS 35 LISA 1 (Norra kaart) 36 LISA 2 (Rahvastiku muutuse graafik aastatel 1970-1996) 37 LISA 3 (Norra aasta 2003 rahvastikupüramiid) 38 4 SISSEJUHATUS Minu jaoks on Norra ,,iidolmaa." See riik tundub lihtsalt ülimalt ideaalne: loodus on imeline, elektrienergia tootmiseks kasutatakse hüdroelektrijaamu, ka parimad maailma suusatajad on just Norrast ning ka minu lemmik helilooja Edward Grieg on pärit just sealt. Norra on väga arenenud riik ning enamikel inimestel pole Põhjamaade kvaliteetsete toodete suhtes kahtlusi. Seda tööd tehes loodangi veel rohkem veenduda selles, et Norra on üks ääretult imeline riik

Geograafia

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel

Euroopa