Norra - lühireferaat (0)

PINNAMOOD
Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna , aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna – ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud – Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km)
Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim – Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tihti erakordse puhtuse ja läbipaistvusega- talvel on jää sellistel järvedel nii puhas, et selle läbi võib järve põhjas silmitseda Mägismaa lohkude hulgas on ka kausitaolisi, mis mõnikord on täitunud sootaimestikuga. Platood liigendavad jõgede orud, mille sügavus ja laius on viitavad hiiglaslikele veemassidele, mis neist jääaja järel läbi on tormanud. Jõed ise, kuigi veerohked ja kärestikulised, on orgudega võrreldes lausa kääbused. Orgude suundumise määrab veelahe , mis Lõuna-Norra platool on umbes 1000 meetri kõrgune ja jagab selle kaheks erinevaks, kuid võrdselt norralikuks maastikutüübiks – Vestlandetiks ja Østlandetiks.
Lääne-Norras, seal kus on ka fjordid , on jõeorud kitsamad, lühikesemad ja ägedama langusega. Jõed on seal kandis tormilised moodustades koski ning jugasid, eriti mere läheduses. Jääaegse mandrijää masside mitmekordne pealetung ja taganemine ongi tähtsaim jõud, mis on uuristanud kaljudesse need jõetaolised merelahed. Norras o tänapäevalgi mandrijääd – üle 17000 liustiku (enamik neist on väikesed ja katavad kokku ainult umbes 3300 ruutkilomeetrit), millest mitmed küünivad mõne fjordini, omakorda suurendades nende maalilist ilu.
FJORDID
Kõige „antiklassikalisem“, metsikuim ja fantastilisem onkindlasti Lääne-Norra fjordide ala, mis ulatub Rogalandist lõunas lofoodideni põhjas ehk linnade järgi öeldes Stavangerist Tromsøni. Fjorde võib leida kõigil Norra randadel, kuid lõunarannikul on nad väiksemad ja suhteliselt madalate kallaste vahel. Ka suur oslo fjord mõjub rahulikuna, sest mäed jäävad enamasti veest eemale, rannad on lauged ja upuvad rohelusse, kuigi kohati võib sealgi näha järske kaljuseid kaldaid.
Peaaegu taimestikuta mäed, mis piiravad Põhja-Norra hiigelfjorde (Varanger, Tana Porsangen, Alta), on eriti eriti kulunud ja seetõttu ümaramate, pehmemate vormidega ning neid lahutab veepiitrist mõnikord isegi paari kilomeetri laiune kruusaga kaetud rannariba, mida mööda tänapäeval kulgevad ilusad autoteed.
Lääne-Norra fjordide kaldad on väga vaheldusrikkad. Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede kõrgus veepinnast on mitusada kilomeetrit ja sageli jätkub kaljusein vee alla veel sügavamalegi(suurim sügavus on mõõdetus Sognefordis – 1308 meetrit).
Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid vaatamisväärsusi – 600 meetri kõrgue „ Kantsel “.
Maailma pikim fjord on Sognefjord, mis ulatub rannikus 220 kilomeetri kaugusele. See on ida-läne suunaline ning seetõttu on põhja kallas valgem ja lõunakallas karmiilmelisem. Sognefjord on enamasti 2-3 kilomeetri laiune rahulik veeväli, kuid idas jaguneb ta mitmesse kitsasse harru.
Sognefjordist järgmine on Nordfjord, mis ulatub kõige lähemale suurtele liustikutele Jotunheimeni harjal, ja edasi põhja pooe Storfjord. Viimase kaugeimat ja kõige kitsamat haru, Geirangeri fjordi peetakse kõige kaunimaks Norras. Mitmesajameetrised järsu kaldadkerkivad siin otse veest ja mööda mäekülgi paiskuvad alla kümned väiksed joad .
Ida-Norra madaldub mere suunas tunduvalt rahulikumalt, mistõttu on siin kagusse ja lõunasse suunduvad jõeorud palju pikemad ja avaramad. Tuntumad suurte orgude hulgas on Gudbrandsdal, Hallingdal ja Setesdal, millest igaüks on säilitanud loodusliku, etnograafilise ja keelelise omapära
PINNAMOE MÕJU MAJANDUSTEGEVUSELE
Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta , veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid . Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks .
Norra erakordselt ilus ja haruldane loodus kutsub turiste üle maailma neid vaatamisväärsusi vaatama. Turismi osakaal majanduses on seega küllalti suur.
Peamised tööstusharud, mis on arenenud tänu pinnamoele, asendile ja maavaradele:

• keemiatööstus - Kasutatakse Põhjamerest saadavat naftat ja gaasi. Selle üks edukamaid harusid on kunstväetise tootmine.
  
• kalandus – Tähtsamaks ekspordiallikaks on nii mere- kui sisevete saadused . Üle maailma kuulud on Norra lõhe.
  
• põllumajandus
  
• metsamajandus – 84% Norra metsadest on eravalduses. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi.
  

SISE-JA VÄLISJÕUDUDE KUJUNDATUD PINNMOED

• Sisejõudude poolt kujundatud pinnamoed
  
• Skandinaavia mäestik
  
• Välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed
  
• Fjordid
  
• Kiltmaa
  

MAAVARAD
Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit, rauamaaki, grafiiti, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta , metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit.
ASEND LAAMTEKTOONIKAST LÄHTUDES
Norra paikneb Euraasia laama ääreosas. Samas mingeid vulkaanipurskeid ega maavärinaid riigis ei esine.