Norra Kuningriik (1)

5 VÄGA HEA

NORRA KUNINGRIIK
Referaat
Pärnu 2007
SISUKORD
SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3

ÜLDINFO NORRA KUNINGRIIGI KOHTA.....................................................................................................4

NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS.................................................................................................................7
KOKKUVÕTE............................................................................................................................................................12
KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................................................13
SISSEJUHATUS
Autor valis antud referaadi teemaks Norra Kuningriigi, kuna Norra Kuningriik on üks rikkamaid riike ja majanduses heal järjel.
Referaadi eesmärgiks on teada saada Norra Kuningriigist ja selle majandusest. Ülesanneteks on uurida, kus täpsemalt asub Norra Kuningriik ja tänu millele on Norra Kuningriik üks rikkamaid.
Töö koosneb kahest peatükist. Esimese peatükis räägitakse üldiselt Norra Kuningriigist. Teises peatükis räägitakse Norra Kuningriigi majandusest.
Autor kasutas ainult elektroonilist materjali. Enam kasutas autor Norra ametlikku kodulehekülge Eestis.

ÜLDINFO NORRA KUNINGRIIGI KOHTA
Norra Kuningriik on heaoluriik ja ühtlasi üks maailma rikkamaid riike. 2003. aastal oli Norra ÜRO Arenguprogrammi inimarenguindeksi järgi elamistingimuste arvestuses juba kolmandat aastat järjest esikohal.
Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet’ saart , Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal. Norra maismaa rannajoone pikkus koos fjordide ja lahtedega on rohkem kui 20 000 km.
Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa, põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega – Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga.
Riigipea : Tema Majesteet Norra kuningas Harald V
Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg
Pindala: 385 155 km²
Rahvaarv (01.01.2006 seisuga): 4 640 219 elanikku
Rahvastikutihedus km2 kohta: 12,1
Pealinn: Oslo
Keel: Norra (Bokmål ja Nynorsk)
(Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka saami keel)
Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik)
SKP (2005): 1 906 miljardit NOK (3 812 miljardit EEK)
SKP (elaniku kohta): 412 000 NOK (824 000 EEK)
Kurss : Norra krooni (NOK)
1 kroon = 100 ööri
Rahvuspüha: 17. mai (Põhiseaduse vastuvõtmise päev)
Rahvastiku kasv (2005): 0,7
Keskmine oodatav eluiga: naised: 82,5 aastat
mehed: 77,7 aastat
Keskmine eeldatav eluiga on Norras 78,7 aastat (2001). Rahvas paistab üldiselt silma väga hea tervise poolest; ka väikelaste suremus on erakordselt madal. Kirjaoskus on praktiliselt 100%-line, peaaegu kogu elanikkond on omandanud keskhariduse. Äärmist vaesust ei kohta Norras kuskil, suhtelise vaesuse määr on teiste OECD riikidega võrreldes madal.
Norra SKT ühe elaniku kohta on kõrge ning jõukus jaotub rahva seas suhteliselt ühtlaselt. Kõigis ühiskonnasfäärides valitseb sooline võrdõiguslikkus. Et loodud heaoluriiki alal hoida, on Norras kasutusel üldine avalik tervishoiusüsteem, mida rahastatakse maksudest ja riiklikust kindlustusskeemist. Süsteem on mõeldud kõigi kodanike ja elanike jaoks ning pakub hulgaliselt sotsiaalseid hüvesid.
Nii avalik kui eratarbimine on 20. sajandi algusest saati tugevalt kasvanud. Viimaste kümnendite jõukus on saavutatud eelkõige Põhjamerest leitud nafta ja maagaasi ammutamisega. Üha tugevneva moderniseerumise ja linnastumise surve all on kunagine stabiilne ja traditsiooniline asustusmuster asendunud suurema mobiilsuse trendiga – inimesed kolivad ja vahetavad töökohti tihedamini.
Viimastel aastatel on tööealise elanikkonna suurus 2,0–2,1 miljoni juures stabiliseerunud. Naiste tööhõive suurenes 1980ndatel järk-järgult ja on püsinud kõrge sellest ajast peale. Märkimisväärne osa Norra tööjõust töötab poole kohaga: veidi alla poole kõigist naistest ja umbes 10% meestest töötab vähem kui 36 tundi nädalas.
Kõigest väike protsent Norra pindalast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks või metsakasvatuseks. Ent riiki on õnnistatud rikkalike loodusvaradega – nafta, maagaasi, erinevate maakide, kala, puidu ja hüdroenergiaga. Need eriti just avamerel leiduvad varud on aidanud Norral areneda üheks maailma rikkamaks . See on saavutatud osaliselt tänu riigi soodsale asendile oluliste Lääne-Euroopa turgude läheduses, aga ka energia lihtsale kättesaadavusele, laialdasele industrialiseerumisele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgetele haridusstandarditele.
20. sajand kujunes kasvava jõukuse perioodiks tänu hüdroenergia arengule alates 1905. aastast ning nafta ja gaasi avastamisele ja kasutuselevõtule 1970. aastatel. Norra on ka pikkade meresõidutraditsioonidega riik, kes omab maailma suuruselt neljandat kaubalaevastikku.
Rahvusliku rikkuse jagamise meetodina on kasutusel aktiivne sotsiaalse jaotamise poliitika. See on viinud üleüldise sissetulekute võrdsustamiseni – hoolimata asukohast, soost, vanusest või elualast, ning on aidanud luua varanduslikult ja sotsiaalselt ühtlase ühiskonna.

NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS
Norra majandust kirjeldatakse üldiselt kui segamajandust – kapitalistlik turumajandus selgete riigi mõjudega.
Nagu ka mujal Lääne-Euroopas, on Norra tööstuse edenemises juhtrolli mänginud õigus eraomandusele ja selle kaitsele ning erasektor . Siiski on osa tööstusest riigi omanduses või valitsemise all. Riigiomand ja erasektori reguleerimine teevadki Norra majandusest turu- ja plaanimajanduse segu. Riigi valitsemine väljendub maksudes, aktsiisides ja toetustes, samuti on seda näha litsentside andmisel ja erinevate valdkondade regulatsioonis, nagu töökeskkond, raamatupidamistoimingud, saaste ja toodang. 1990. aastatel tegi riik talle kuuluvasse tööstusesse suuri investeeringuid.
Tööstussektor kuulub suurelt jaolt eraomandusse, kuid riik omab näiteks mõnesid Norra suurimaid korporatsioone, nagu Statoil ja Norsk Hydro. Statoil (Norra riigile kuuluv naftafirma) hoiab liidrirolli Norra naftatööstuses, aga ka petrokeemia, nafta destilleerimise ja turustamisega seotud ettevõtete hulgas. Põllumajandus ja kalatööstused on erakätes, välja arvatud riigile kuuluv ligi 10% tootlikust metsamaast.
Pangandussektoris on olemas riigipangad kõigi olulisemate tööstusharude (põllumajandus, kalatööstus, rasketööstus) ja kohalike omavalitsuste jaoks ning regionaalarengu, elamistingimuste ja hariduse tarbeks. Riik on ka paljude hüdro- ja tavaliste elektrijaamade omanik. Kuigi riigil on monopol raudteel ja postiteenustes, on selles vallas tegutsevatele riigiettevõtetele antud üsna vabad käed, mis omakorda tähendab üha suuremat avatust konkurentsile .
Riigi sekkumine Norra majandusse väheneb järk-järgult, pidades sammu kogu industrialiseerunud maailmas aset leidvate deregulatsiooni- ja erastamisprotsessidega. Norra majanduspoliitika on suunatud sellele, et stabiliseerida töötuse tase ja inflatsioon, võidelda nendega, stimuleerida kasvu ning mõjutada tööstuse struktuuri ja sissetulekute jaotamist.
Vähese tööstusega piirkondades on kehtestatud teistega võrreldes leebemad maksud ning loodud krediidiasutusi, toetamaks kohalikku tööstussektorit, põllumajandust, kalatööstust ja mõnesid teisi tootmisharusid. Nende skeemide eesmärk on aidata kaasa innovatsioonile, säilitada traditsioonilist tööstust või takistada äkilist kohaliku tööstuse kadumist.
Lisaks rahandus- ja krediidipoliitikale on keskvõim muuhulgas sisse seadnud ka tulupoliitika, mis hõlmab meetmete kasutamist, mõjutamaks läbirääkimisi palgaküsimustes ning põllumajanduslike ja kalanduslike vaidluste lahendamisel. Sissetulekute ümberjaotamise eesmärgil reguleeritakse tulumaksumäära ja sotsiaalsete hüvede (sh riiklik kindlustusskeem) pakkumise ulatust.
Kahekümnes sajand oli Norra jaoks pideva jõudsa majanduskasvu aeg. Alates 1970ndatest aastatest on Norra majanduses põhilist rolli mänginud avamere naftatööstus. Kõigest 21% Norra pindalast on produktiivne maa (3% haritavat maad ja 18% tootlikku metsa). Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu (EL) liige, osaleb ta EL-i ühisturul liidu liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubandusühenduse ( EFTA ) vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepingu alusel.
Norra on sajandiga arenenud vaiksest agraarühiskonnast rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil olevaks dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur , merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side.
Ennemuiste teenis enamik norralasi oma igapäevast leiba, kombineerides väiketalupidamist mitmete kõrvaltegevustega nagu metsandus , küttimine ja kalastamine . Inimesed pidid olema üpris kohanemisvõimelised ja leidlikud, et Norra karmis kliimas ja rasketes geograafilistes tingimustes ellu jääda.
Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra eksportis juba keskajal suures mahus puitu, kala, maavarasid ja teisi toormaterjale. 1900. aasta paiku tehti algust riigi arvukate koskede „taltsutamisega“, et toota elektrit metallurgia -, keemia- ja paberitööstuse energiamahuka tegevuse tarvis.
Merel on Norra majanduses tähtis roll. Toorainevedu pani aluse Norra tõusule juhtivaks laevandusriigiks. Laevandustraditsioonid lõid omakorda baasi tänapäevastele meretööstusharudele, milleks on nafta- ja gaasitööstus, laevandusvarustuse tootmine ja mereandide tööstus. Hiljaaegu aga on turismist saanud üks Norra kõige kiiremini kasvavaid tööstusharusid.
Tulevikus muutub üha olulisemaks nn Kaug-Põhja (Barentsi meri, Norra mandrilava põhjaosa, Svalbard ja Arktika regioon) arendamine. Erilist tähelepanu pälvib see piirkond seoses nafta ammutamise, merebioloogia, Arktika geoloogilise uurimise, kalavarude, kliimamuutuste uurimise ja Kaug-Põhja ala üldise haldamisega.
Norra ekspordib umbes 40% oma toodetud kaupadest ja teenustest, import aga moodustab ligi kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust. Norra põhilised sihtturud on Põhjamaad ja Euroopa riigid, kuid mitmeidki tooteid – naftat, gaasi, mineraalseid maavarasid ja mereande – turustatakse edukalt kogu maailmas. Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu (EL) liige, tagab osalemine Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) talle piiranguteta juurdepääsu Euroopa Liidu siseturule. Euroopa Liidu osa Norra väliskaubanduses on hetkel umbes 75%.
Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Sealt pärineb koguni kolmandik riigi tuludest (2005. aasta andmetel). Naftaga seotud ettevõtetes töötab ligi 80 000 inimest, lisaks mõjutab selles valdkonnas toimuv olulisel määral ka teisi tööstusharusid. Norra on suuruselt kolmas nafta- ja gaasieksportija maailmas. 2006. aasta riigieelarves hinnati Norra mandrilaval peituvate naftavarude jäägi väärtuseks 4210 miljardit Norra krooni. Tänaseks on Norra arvatavatest naftareservidest ära kasutatud vähem kui kolmandik. Norra mandrilaval käib kibe tegevus: 2005. aastal toodeti 250 miljonit standardkuupmeetrit õliekvivalenti, millega saab katta rohkem kui 100 miljoni Norra majapidamise aastase tarbimisvajaduse.
Peaaegu 40 aastat väldanud nafta ja gaasi tootmisega merel, kus ilmastikuolud on pidevalt maailma raskeimate killast, on Norra omandanud naftavarude tõhusaks ja turvaliseks ammutamiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Selle kogemustepagasi arendamine on olnud Norra naftapoliitika oluline osa. Esialgu toetuti Norras peamiselt välisfirmade teadmistele ja oskustele, kuid tänaseks on riigi naftatööstus hästiarenenud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. See ei käi ainult naftafirmade, vaid ka varustava tööstuse ja teadusasutuste kohta. Nafta- ja gaasitööstus innustab uuendusmeelsusele ja tehnilise arengule teisigi Norra tööstusharusid.
Valitsus järgib olukorda kontrollivat ja ennetavat nn Kaug-Põhja (High North ) strateegiat, millega tahetakse tugevdada koostööd naaberriikidega ja suurendada omavahelist kogemuste vahetamist. Selge suunitlusega, pikaajaline tegevus riigi põhjaosas avaldab positiivset mõju ka riigi kaugematele piirkondadele.
Norra tehnoloogial on rahvusvaheliselt hea maine ning suuremad merepõhjas kasutatavat tehnoloogiat pakkuvad ettevõtted on maailmaturul liidripositsioonil. Nende aastast ekspordimahtu hinnatakse mitmekümnetes miljardites Norra kroonides .
2007. aastal algas tootmine kahes suures gaasirajatises, mille ülesehitamisel on kasutatud maailmatasemel teedrajavaid tehnoloogiaid.
Snøhvit on Hammerfesti nõos 340 m sügavusel laiuv kondensaati sisaldav gaasiväli. Selle all asub naftaala. Tootmisrajatis hõlmab 19 tootmispuurauku ja üht CO2 süvainjektsioonikaevu. Piirkonnas on 160 miljardit kuupmeetrit taastuvaid gaasivarusid. Töötlemata gaasi vool suunatakse 160 km pikkuse torujuhtme kaudu Melkøyas asuvasse rajatisse, kus gaasi töödeldakse ja jahutatakse kuni veeldumiseni (veeldatud maagaas – LNG). Gaasist eraldatakse CO2, mis saadetakse tagasi gaasiväljale, kus see jälle merepõhja pumbatakse. Veeldatud gaas transporditakse laevadega turgudele üle maailma.
375 miljardit kuupmeetrit gaasi sisaldav Ormen Lange paikneb 800–1100 meetri sügavusel meres Kesk-Norra ranniku lähedal. Ormen Langesse kavatsetakse rajada 24 neljal merepõhja tugipadjal puurauku. Töötlemata gaasivool juhitakse läbi kahe mitmefaasilise torujuhtme maismaal Nyhavnas asuvasse rajatisse, kus gaas kuivatatakse ja survestatakse ning saadetakse seejärel maailma pikima gaasimagistraali kaudu 1200 km pikkusele teekonnale Ühendkuningriiki.
Info- ja sidetehnoloogiatööstusest on saanud Norra uus lipulaev. Hetkel on see käibe poolest Norra suuruselt teine maismaal baseeruv tööstus, mis ainult ei loo riigile rikkust, vaid on ka teiste tööstusharude ja avaliku sektori elutähtis partner . Tööstusharu hõlmab suurt hulka kõrgtehnoloogiaettevõtteid, kus töötatakse välja uusi side-, info- ja sidetehnoloogiatöötuse riist- ja tarkvara ning tööstuselektroonikatooteid ja pakuvad nõustamisteenuseid .
Norra on info- ja sidetehnoloogiatööstuse kasutamiselt elaniku kohta maailma tippriikide seas. Riigi hästiarenenud infrastruktuuri kuuluvad satelliitsidejaamad ja kiudoptilised kaablivõrgud digitaalseks andmeedastuseks. Norra sidevõrk laieneb kiiresti ning sidesektoris tegutseb üha rohkem rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtteid ja teadlasi. Pakutavate toodete valikusse kuuluvad satelliitside-, globaalsed positsioneerimissüsteemid (GPS), mobiiltelefoni-, võrguhaldus- ja ülekandesüsteemid ning kiudoptilised tehnoloogiad .
KOKKUVÕTE
Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet’ saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa, põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega – Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga.
Norra on sajandiga arenenud vaiksest agraarühiskonnast rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil olevaks dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side.
Norra ekspordib umbes 40% oma toodetud kaupadest ja teenustest, import aga moodustab ligi kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust. Norra põhilised sihtturud on Põhjamaad ja Euroopa riigid. Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Sealt pärineb koguni kolmandik riigi tuludest.
KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti Puitmajaliit. (13.11.2007) Norra ja Eesti. [www.woodhouse.ee/failid/Norra_Eesti_20061.ppt]

Norra ametlik kodulehekülg Eestis. (13.11.2007)
[ http://www.norra.ee/ ]

Vikipeedia. (13.11.2007) Norra.
[ http://et.wikipedia.org/wiki/Norra ]
14

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 45 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sirli65 Õppematerjali autor

Sain selle eest 5

Üldinfo norra kohta ja täpsemalt ka majandusest

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Norra

Sarnased õppematerjalid

doc

Norra Kuningriik

TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ......................

Geograafia

doc

Norra - referaat

6.1. Looduslikud vaatamisväärsused 33 KOKKUVÕTE 34 KASUTATUD KIRJANUDS 35 LISA 1 (Norra kaart) 36 LISA 2 (Rahvastiku muutuse graafik aastatel 1970-1996) 37 LISA 3 (Norra aasta 2003 rahvastikupüramiid) 38 4 SISSEJUHATUS Minu jaoks on Norra ,,iidolmaa." See riik tundub lihtsalt ülimalt ideaalne: loodus on imeline, elektrienergia tootmiseks kasutatakse hüdroelektrijaamu, ka parimad maailma suusatajad on just Norrast ning ka minu lemmik helilooja Edward Grieg on pärit just sealt. Norra on väga arenenud riik ning enamikel inimestel pole Põhjamaade kvaliteetsete toodete suhtes kahtlusi. Seda tööd tehes loodangi veel rohkem veenduda selles, et Norra on üks ääretult imeline riik

Geograafia

doc

Norra majandusgeograafiline ülevaade

Tallinna Teeninduskool 021PK Birgit Bucht Iseseisev töö geograafias Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Tallinn 2008 2 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra Kuningriik Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ja suuruseks on 385 155 km². Pealinnaks on Oslo. Rahvaarv on 01.04.2007 aasta seisuga 4 691 500 inimest ja tihedus on 14 in/km². Norras on kaks riigi keelt. Üheks on norra keel ja teiseks uusnorra keel. Uusnorra keelt kasutab 10% norra keele kõnelejaid. Norra rahaühikuks on kroon ehk NOK. Norra kuninkaks on Harald V ja peaministriks Jens Stoltenberg. Norra lipp Norra vapp

Geograafia

docx

Norra referaat

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres,

Geograafia

doc

Uurimustöö: Norra Kuningriik

.....................................................................28 KOKKUVÕTE...................................................................................................................28 3 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................29 4 SISSEJUHATUS Valisin antud referaadi teemaks Norra Kuningriigi, kuna Norra on üks rikkamaid riike, huvitava loodusega ja ma tahtsin oma teadmisi Norra kohta täiustada. Referaadi eesmärgiks oli teada saada Norra Kuningriigi majandusest, kliimast, rahvastikust, metsandusest, turismist ja transpordist. Kasutatud on elektroonilist materjali. 5 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed Illustratsioon 1: Norra Illustratsioon 2: Norra lipp vapp

Geograafia

doc

Norra kultuur ja majandus

....................................21 5. TEHNOLOOGIA JA TEADUSE ARENG........................................................... 22 6. KOKKUVÕTE.....................................................................................................24 III KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................25 2 I KULTUUR 1. SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Norra riigi, kuna tahtsin seda riiki tundma õppida ja teada saada selle riigi kohta seda kõige olulisemat, et kunagi kui soovi on, siis saaksin sinna koheselt reisida, ilma et peaksin kuskilt informatsiooni otsima hakkama. Sellest tulenevalt valisin ka järgnevad teemad, mis puudutavad kultuuri. 3 2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS Norrat seostatakse tihti viikingitega. Viikingipealik Harald Kaunisjuus liitis Norra 885 aasta paiku üheks kuningriigiks

Turism

odt

NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS

......................................................................................................... 13 Turism..................................................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 17 2 Norra geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõudlus nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning

Geograafia

doc

Norra

.............................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Tahtsin Norrast referaadi teha kuna olen ise seal käinud. Norra oli väga kena maa. Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ja paljudel saartel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). See on pikk ja kitsas. Selle rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra

Geograafia

Rohkem sarnaseid