Norra (3)

Geograafia
NORRA
Referaat
Tartu 2008
1. Sisukord:
1. Sisukord 2
2. Üldandmed 3
3. Geograafiline asend 3
4. Looduslikud tingimused 4
4.1 Pinnamood 4
4.1.1 Teravmäed 5
4.2 Loodusvarad 5
4.2.1 Maavarad 6
4.3 Kliima 6
4.4 Veekogud 7
5. Arengutase 7
6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8
7. Rahvastik 8
8. Linnastumine 10
9. Energiamajandus 11
10. Põllumajandus 11
11. Metsandus ja metsatööstus 12
12. Tööstus 13
13. Transport 13
14. Turism 14
15. Kasutatud kirjandus 15
2. Üldandmed:
Pindala: 323,802 km² , 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga)
Rahvaarv: 4,644,457 inimest (2008)
Rannajoone pikkus: 21 465 km² (koos fjordidega)
Pealinn: Oslo
Keel: norra keel
Rahaühik: Norra kroon (NOK) (1 NOK = ca 2 EEKi)
Suurim järv: Mjøsa 362 km²
Pikim jõgi: Glomma 600 km
Kõrgeim mägi: Galdhøpiggen 2 469 m, Glittertind 2 464 m
Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km²
Pikim fjord : Sognefjorden 204 km
Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku),
Bergen (u. 226 tuhat elanikku),
Trondheim (u. 146 tuhat elanikku)
Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp
3. Geograafiline asend
Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet’ saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal, hõlmates kokku 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga). Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km.
Naaberriikideks on Rootsi, Soome, Venemaa ja üle mere Taani, kogupikkuses 2531km. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri.
Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna , üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal.
Norra asub selliste laiuskraadide vahel nagu 71ºN ja 27ºE ning 58ºN ja 7ºE. Pealinna geograafilised koordinaadid on 59ºN ja 10ºE. Ajavööndilt on Norra ühe tunni võrra taga.
Pilt 3. Norra asendikaart
4. Looduslikud tingimused
4.1 Pinnamood
Norra on omapärase kujuga maa – pikk ja kitsas. Maastik on ääretult vahelduv. Suure osa Norra pindalast võtab enda alla Skandinaavia mäestik, mille idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades kauni fjordi- ja skäärranniku. Madalikke on vähe aga saari palju. Kõrgeim piirkond on maa lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Sügavaid orge tekitasid jääajal sulama hakanud liustikud . Neisse orgudesse tungis meri ning nii tekkisidki fjordid.
Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv.
Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets kasvab 25%-l Norra maa-alast; 90% sellest on okasmets . Norras on 18 rahvusparki, üle 300 reservaadi, 30 maastikukaitseala ja muid kaitstavaid loodusmälestisi.
Infrastruktuuri on sellise pinnamoega alale natuke raske rajada. Teesid ei saa rajada sirgeid vaid tuleb mägede ümber juhtida või külgedele ehitada. Sammuti on raskendatud põldude rajamine . Peab leidma piisavalt laugeid alasid, kuhu on võimalik põldu rajada. Maa mis sobib põllumajanduseks, moodustab pindalast 3%.
Norra paikneb Euraasia laama ääreosas. Samas mingeid vulkaanipurskeid ega maavärinaidriigis ei esine.
Pilt 4. Laamad
4.1.1 Teravmäed
Norrast põhjas paikneb grupp arktilisi saari, Norra arhipelaag - Svalbard. Suurim ja mägisem saar on Teravmäed (Spitsbergen). Saarel on teravad tipud , mis kerkivad astmeliselt pikkade ribide, arvukate liustike ja liigendatud rennajoone kohale. Mägede keskmine kõrgus on 800-1300m, mõned mäed aga ulatuvad üle 1500 meetri. Teravmäed asuvad vaid 1200 kilomeetri kaugusel põhjapoolusest. Sellegipoolest on Teravmägede läänerannik jäävaba ja ligipääsetav suvekuudel. Seal on mõned Söekaevurite linnad ja arktiline uurimisjaam, kuid vähe turismirajatisi.
Teravmägede peamised tipud:
Newtontoppen                   1,717m.
Perriertoppen                    1,717m.
Stormerfj                            1,636m.
Mountm Irvine                   1,585m.
Eidsvollejellet                    1,434m.
Horsundstind                     1,431m.
Pilt 5. Teravmäed
4.2 Loodusvarad
Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta , veejõud, kalavarud , mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel . Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia.
4.2.1 Maavarad
Maavarad moodustavad majanduslikust kasust suure osa. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Liiv, kruus ja killustik on Norra maavaradast ühed olulisemad. Igal aastal kasutatakse Norra ehitussfääris neid materjale umbes 53 miljonit tonni, mis teeb 12 tonni iga Norra elaniku kohta. Tähtsamad liiva- ja kruusa maardid on tekkinud viimase jääaja jooksul jääsulamisvetest kokku kantuna.
Tehnilised mineraalid, mida Norras kaevandatakse on ilmeniit, oliviin, grafiit, karbonaadid , talk, kvarts , ja nefeliin.
4.3 Kliima
Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe.
Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled , mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduvad soojad hoovused. Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda.
Keskmine õhutemperatuur suvel on 11 – 161 kraadi ja talvel 2-5 kraadi. Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril . Madalaim temperatuur, –51 °C, on registreeritud Karasjokis Põhja-Norras. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas, rannaäärsetel ja mägistel aladel mõnevõrra hiljem.
Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Norra maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida-Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu selles piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul – mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm.
Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150–200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.
Pilt 6. Kliima
4.4 Veekogud
Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim juga on Vettisfossen – 275m, mis laskub Sognefjordi. Kõige kaunimaks joaks peetakse seitsmeharulist Seitset Õde, mis laskub Geirangefjordi.
Norras on kokku üle 200 000 järve. Enamik neist on küllaltki väikesed. Enamik järvi on tekkinud liustiku kulutava tegevuse tõttu. Norras asub neli Euroopa sügavaimat järve. Need on: Hornindalsvatnet (514m), Salsvatnet (464m), Tinnsjo (460m) ja Mjosa (449m).
5. Arengutase
Inimarengu indeks 2006
Sisemajanduse kogutoodang 2006
1. Island (0,968)
1. Luksemburg (77,089)
2. Norra (0,968)
2. Katar (72,969)
3. Kanada (0,967)
3. Norra (51,862)
4. Austraalia (0,965)
6. Singapur (47,426)
Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka mersamajandus hästi korraldatud.
Põllumaj. % SKP-st
3
Tööstuse % SKP- st
35
Teeninduse % SKP- st
62
SKP $/in.
27 400
6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid
Rahvusvahelistest firmadest on tuntuimad Jarlsberg – juust, Statoil – naftakompanii, DnB- pangandus , SAS – lennukompanii.
Norra kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: WTO – Maailma kaubandusorganisatsioon, NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), EEA – Euroopa Majanduspiirkond, EFTA - Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (1960), Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Tundub, et Norra soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC -iga.
7. Rahvastik
Norra rahvaarv 2008 aasta seisuga on umbes 4,644,457 inimest ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvaarvu kasv saavutas oma lae, 1% vahetult pärast II maailmasõda. 1970ndatel hakkas see aga taas langema ja see trend jätkus ka 1980ndatel. Alates 1995. aastast on rahvaarv hakanud taas kasvama, kuid selle oluliseks põhjuseks on sündimuse kõrval ka ränne.
1769 . aastal näitas esimene täielik rahvaloendus Norra elanike arvuks 700 000. Esimese miljonini jõuti 1822. , järgmiseni 1890.., kolmandani 1942. ja neljandani 1975. aastal. 2000. aasta oktoobris ületas Norra rahvaarv 4,5 miljoni piiri. Arvutused prognoosivad viiendat miljonit 2030. aasta paiku. Pilt 7. Rahvastiku paiknemine (2000)
Aegade jooksul on norralaste suremus loodusõnnetuste, sõdade ja epideemiate tõttu teinud läbi järske kõikumisi. Norra majanduslik ja sotsiaalne areng, samuti rahva tervise ja arstiabi kättesaadavuse paranemine on toonud kaasa suremuse dramaatilise languse, peamiselt tänu väikelaste suremuse vähendamisele ja tuberkuloosi väljajuurimisele. Inimeste keskmine oodatav eluiga on alates 1830. aastast jõudsalt kasvanud ning on tänaseks jõudnud 78,7 aastani. See on üks kõrgemaid kogu maailmas.
Pilt 8. Rahvastik, suremus, välja ränne, sündimus, sisse ränne
Pilt 9. Rahvastikupüramiid (2000)
Praegu on Norra inimeste eluiga väga kõrge: meestel 77 aastat ja naistel 83 aastat. Norra on madala rahvastikutihedusega riik (15 inimest/km2). Võrreldes seda Rootsi (20,1 in/km2) ja Soomega (17,2 in/km2) on see väiksem. Lisaks sellele on rahvastik väga ebaühtlaselt jaotunud. Umbes pool rahvastikust elab riigi kaguosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal.
Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% vanemaealised 15%. Protsentide järgi tundub, et Norras on vanem rahvastik. Sündimuste näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus 10‰. Poisse on viimaste aastate jooksul rohkem sündinud kui tüdrukuid.
8. Linnastumine
Norra on jaotatud 19 maakonnaks (Oslo linn moodustab omaette maakonna):

Østfold (Sarpsborg)

Akershus (halduskeskus Oslo)

Oslo

Hedmark (Hamar)

Oppland (Lillehammer)

Buskerud (Drammen)

Vestfold (Ønsberg)

Telemark (Skien)

Aust-Agder (Arendal)

Vest-Agder (Kristiansand)

Rogaland (Stavanger)

Hordaland (Bergen)

Sogn og Fjordane (Førde)

Møre og Romsdal (Molde)

Sør-Trøndelag (Trondheim)

Nord -Trøndelag (Steinkjer)

Nordland (Bodø)

Troms (Tromsø) Pilt 10. Maakonnad

Finnmark (Vadsø)
Norra on jaotatud 434 vallaks.
Norra linnad: Ålesund, Alta, Bergen, Bodø, Hamar, Kirkenes, Molde, Kongsberg, Kristiansand, Kristiansund, Moss , Narvik, Oslo, Larvik, Stavanger, Lillehammer, Drammen, Fredrikstad, Tromsø, Trondheim.
Suurem osa rahvastikust (80%) elab linnades. Linnad on koondunud ranniku lähedale, peamiselt lõunaossa kuna seal on paremad ühendusteed teiste maade ja linnadega. Samuti on ka kliima soodsam ja rannikulähedased alad on tasasemad.
Pilt 11. Linnad
9. Energiamajandus
Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maaagaasi, vaske, tsinki , püriiti, niklit , rauamaaki, grafiiti , puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit.
Elektrit toodetakse pea kogu ulatuses hüdroenergiast, mida on tänu kiirevoolulistele mäestikujõgedele üsna palju. Viimastel aastatel on tootmine tarbimisele alla jäänud ja seetõttu otsitakse lisavõimalusi elektri saamiseks. Need oleksid maagaasist energia tootmine või tuumaanergia laialdasem kasutuselevõtt. Viimast on valitsus ka palju toetanud, sest Norra on avatud meretuultele.
Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Norra energiamajandus saastab vähe keskkonda ja on taastuv energuaallikas. Miinuspooleks on sõltuvus ilmastikuoludest.
10. Põllumajandus
Ainult 3% Norrast on põllumajanduslikult kasutatav, sest enamiku territooriumist võtavad enda alla järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved. Enamasti leidub põllumaad fjordide ääres.
Põllumajandus moodustab vaid mõne protsendi sisemajanduse koguproduktist ja põllumajandussaadusi eksporditakse vaid vähesel määral. Looduslikud tingimused varieeruvad suuresti põhjast lõunasse. Tegevusala iseloomustavad võrdlemisi väikesed, hästi haritud talud , mis on kõrgelt mehhaniseeritud ja kus põhirõhk on pandud piima ja liha tootmisele. Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse.
Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu näiteks kartul, seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatus : peetakse veiseid ja lambaid. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses. Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna –ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Maa põhjaosas peetakse aga põhjapõtru.
Mullad on peamiselt leetunud ja gleistunud ning väheviljakad.
Pilt 12. Norra maakasutus
11. Metsandus ja metsatööstus
Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Kaarti vaadates on näha, et riik on hea metsanduse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga. Peamiselt kasvavad okasmetsad (männid, kuused). Oslost kagus kasvavad lehtpuud naga kask, lepp , tamm. Puitu kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna norra on kõrgel arengutasemel on ka metsatööstus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet, hooldatakse ja istutatakse uusi metsi. Norra ekspordib puitu 11% ulatuses kogu ekspordi väärtusest. Ainsaks probleemiks on aeglane metsade Pilt 13. Mets
kasv. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien.
12. Tööstus
Norras on esindatud sidetehnoloogiatööstus, naftatööstus, meretööstus, keemiatööstus, laevaehitus , tekstiilitööstus, toiduainetööstus ja mööblitööstus. Suuremad tööstusettevõtted asuvad riigi lõunaoses või rannikuäärsetes linnades, kus on hea ühendus nii maismaal kui meritsi . Norra on arenenud kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Riik ekspordib naftat, maagaasi, masinaid ja seadmeid, toiduaineid, keemiatooteid, metalli.
13. Transport
Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid, reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast, et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel. Fjordide vahel töötab laevaliiklus ja kaubavahetus. Autotransport on riigis kõige rohkem levinud tavaliste kodanike seas. Teed on korras ja hooldatud kogupikkusega 91,454 km. Tihedamad on need lõunaosas, sest seal on suurem rahvastiku tihedus ja kaupu liigub enam kui põhjapoolsetel aladel.
Norra raudteevõrk on kõikehõlmav ja efektiivne kuid suhteliselt kallis. Rongid on kiired ja mugaad. On võimalik osta ka selliseid pileteid millega saab reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km-i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust.
Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Sadamate kaudu veetakse kallimaid ja suurtes kogustes veoseid kaugetesse piirkondadesse nagu USA, Aafrika, Venemaa Põhjamere kaudu. Suuremad kaubalastid, mis tulevad kaugela saabuvad samuti Norrasse ja sealt edasi veetakse mööda teid teistesse Põhjamaadesse.
Õhutransport omab tähtsat osa eelkõige reisijateveos, sest tulenevalt riigi pinnamoest on kõige otstarbekam ja kiirem reisida lennukiga. Rahvastik on majanduslikult kindlustatud ja suudavad lennupiletite eest maksta. Lennujaamad pole küll nii tähtsad kui näiteks Kogenhaageni või Stockholmi lennujaamad, mis on muutunud ühenduspunktideks paljude lennuliinide vahel.
14. Turism
Norra võlub turiste eelkõige oma fjordide, saarte, kaljude, kärestike, koskede ja talviste spordivõimalustega. Seal on maailma ühed ainulaadsemad fjordid ja puutumatu loodus. Riigi infrastruktuur on hästi arenenud ja ühendusteed on kiired ja mugavad tõmmatel ligi peamiselt suutema sissetulekuga inimesi. Kogu maa on kaetud tiheda turismiinfo võrgustikuga.
Populaarsemad vaatamisväärsused: Flam raudteeliin- liinmille teele jäävad vaimustavalt kaunid mäed ja looduslikult puutumatud vaatamisväärsused, kosed ja joad. Nort Cape- Norra kõige põhjapoolseim tipp. Holmenkolleni linn- kõige põhjapoolseim Oslo osa, mis on väravaks linna ümbritsevatesse metsalaantesse. Seodan - suusakuurort, mis pakub mitmeid puhkamisvõimalusi.
Eesti reisibürood pakuvad pileteid Norra suurtematesse lennujaamadesse. Pakutakse ka mitmeid teemareise ja puhkusepakette nii lastega peredele kui ka matkajatele. Näiteks „Norra - matk fjordide ja trollide maale“. Võimalik on käia ka nädalastel või pikematel laevakruiisidel, mis kulgevad Norrast mööda, tehes seal pikemaid või lühemaid peatusi: „Norra ja Taani kruiis“. Turism moodustab riigi kogumajanduse kogutoodangust 3,1 %, kogukäibega 90 miljardit NOK aastal 2005.
Geirangeri fjord Tvindefossen
15. Kasutatud kirjandus

http://www.prn.ee/margit/norra/norra.html

http://www.norra.ee/facts/general/kingdom/norway.ht m

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/norra_kuningriik.ht m

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Norra

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/norra1_liina.ht m

Katrin Klein-Näppi „Norra“ 1998

pilt 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Laamade_nimed.gif

http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/maavarad.html

pilt 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Norway.svg

pilt 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Norwegian_COA_redyellow.250px.png

http://www.norra.ee/facts/climate/climate/climate.ht m

pilt 5 http://www.hot.ee/alanrood/magipiirkonnad/euroopa_kaart.htm#Teravmäed

pilt 6 http://www.southtravels.com/europe/norway/gifs/temperature.jpg

http://hdrstats.undp.org/2008/countries/country_fact_sheets/cty_fs_NOR.html

http://www.norra.ee/facts/people/population/population.ht m

pilt 7 http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://sedac.ciesin.org/gpw/maps/ nordens_tmb.gif&imgrefurl= http://sedac.ciesin.org/gpw/country.jsp%3Fiso%3DNOR&h=356&w=275&sz=22&hl=et&start=2&um=1&tbnid=SfZOxafiJKSHdM:&tbnh=121&tbnw=93&prev=/images%3Fq%3Dnorways%2Bpo

http://encarta.msn.com/encnet/refpages/RefArticle.aspx?refid=761556517&pn=3

pilt 8 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/cc/Basic_demographics_of_Norway_1900_2000.PNG/400px-Basic_demographics_of_Norway_1900_2000.PNG

pilt 9 http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbpyrs.pl?cty=NO&out=s&ymax=250&submit=Submit+Query

pilt 10 http://et.wikipedia.org/wiki/Norra_haldusjaotus

http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Norra_linnad

pilt 11. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.faqs.org/docs/factbook/maps/no-map.gif&imgrefurl=http://www.faqs.org/docs/factbook/geos/no.html&usg=__33yC0fKMfRDzyORVvt-tcP-E-Cc=&h=354&w=330&sz=14&hl=en&start=39&tbnid=GVf6Q5DM7s-cFM:&tbnh=121&tbnw=113&prev=/images%3Fq%3Dnorway%2Bmap%26start%3D20%26ndsp%3D20%26hl%3Den%26sa%3DN

pilt 12 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/image410.gif

pilt 13 http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.borealforest.org/world/images/norway_map.jpg&imgrefurl=http://www.borealforest.org/world/world_norway.htm&usg=__79f8ESclg9-WpJucXRG4h57VKvg=&h=360&w=280&sz=20&hl=et&start=2&um=1&tbnid=0bZbEEAutf9-dM:&tbnh=121&tbnw=94&prev=/images%3Fq%3Dnorway%2Bmap%2Bforest%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D

http://www.ssb.no/turismesat_en/main.html

http://www.prn.ee/margit/norra/fjord/geiranger9.jpg
15