kaubandusorganisatsioon (alates 1st jaanuarist 1995), NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), EEA Euroopa Majanduspiirkond, EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (1960), Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Tundub, et Norra soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC-iga. Rahvastik Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvastiku tihedus on 14 in/km². Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt. Umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Rahvuslik kord on monarhia
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km)
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
Norra on Põhja- Euroopas asuv kuningriik, mis on üks rikkamaid Põhjamaades tänu oma suurtele nafta- ja gaasivarudele, samas on aga kogu tema pindalast ainult 3 % põllumajandusmaad. Skandinaavia kõrgeimad tipud asuvad mägises Norras, kus kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Paljudele on Norra eelkõige tuntud kui mägine, puhaste vete ja suurte nafta varudega riik. Samas aga ei teata tema kohta suurt midagi. Antud töö raames oli mul hea võimalus saada Norra kohta rohkem teadmisi ning neid teadmisi kajastan ka antud töös. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Norra Kuningriik Norra lühend: NOR Joonis 1 Norra Kuningriigi lipp Joonis 2 Norra Kuningriigi Vapp Riigi 2- täheline kood: NO Norra pealinn: Oslo Norra pindala: 324 220 km² Norra riigikeeled: Norra ja Uusnorra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on
alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõudlus nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, hõlmates kokku 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga). Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km. Naaberriikideks on Rootsi, Soome, Venemaa ja üle mere Taani, kogupikkuses 2531km. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri. Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast
Kõigis ühiskonnasfäärides valitseb sooline võrdõiguslikkus. Et loodud heaoluriiki alal hoida, on Norras kasutusel üldine avalik tervishoiusüsteem, mida rahastatakse maksudest ja riiklikust kindlustusskeemist. Süsteem on mõeldud kõigi kodanike ja elanike jaoks ning pakub hulgaliselt sotsiaalseid hüvesid. Nii avalik kui eratarbimine on 20. sajandi algusest saati tugevalt kasvanud. Viimaste kümnendite jõukus on saavutatud eelkõige Põhjamerest leitud nafta ja maagaasi ammutamisega. Üha tugevneva moderniseerumise ja linnastumise surve all on kunagine stabiilne ja traditsiooniline asustusmuster asendunud suurema mobiilsuse trendiga inimesed kolivad ja vahetavad töökohti tihedamini. Viimastel aastatel on tööealise elanikkonna suurus 2,02,1 miljoni juures stabiliseerunud. Naiste tööhõive suurenes 1980ndatel järk-järgult ja on püsinud kõrge sellest ajast peale.
läänenõlvaga.Kõrgeim tipp on Illustratsioon 4: Norra kõrgeim mägi Galdhoppigen(2469 m).Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets.Lääne ja lõuna Norras leidub ka sega- ja lehtmetsi,kus kasvavad: mänd, lepp, tamm, saar, pärn, jalakas ja sarapuu. Lõunaosas on metsapiir 1100-1200 meetri kõrgusel, põhjas laskub see mereni. Norra on väga rikas maavarade poolest. Peamised maavarad on nafta, maagaas, vask, plii, rauamaak, tsink, titaanium, nikkel, puit, kala ja veeenergia. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra, sellepärast on 3% Norra pinnasest kõlblik põllumajandussaaduste kasvatamiseks, väga raske on rajada sirgeid teid, need tuleb juhtida ümber mägede.Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Vaatamata sellele ,et Norra
lepinguga. Saar Jan Mayen, mida hallati varem eraldi, kuulub aastast 1995. Norlandi maakonda. Norra on kuulus ka oma mäestiku poolest. Rannajoon on 83 000 km pikk ja seda iseloomustavad järsud sisselasud fjordid, kuid ka hulk saari ja saarestikke. Huvitav fakt on see, et Norra põhjapoolne piirkond asub aga põhjapolaarjoone taga. Norra lähimaks naabriks on Rootsi, kellega nad jagavad Skandinaavia poolsaart, kuid samuti jookseb Norral ühine piir Soome ja Venemaaga. Lõuna naabriks on Taani. 4 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade
kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on 26. 31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300...599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600...899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500...1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m Geirangeri fjord 4 2. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänest kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mis laseb madalatelt laiuskraadidest kaugele põhja poole voolata suhteliselt sooja vett. Rannik jääb seetõttu kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks
ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². 3. Looduslikud tingimused Norral on väga pikk rannajoon, mida iseloomustavad sügavad kitsad lahed ehk fjordid, väga palju on ka saari ja saarestikke. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine, iseloomulikud on mäeahelikud ja platood. Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m). Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Maavarade
......................18 1. SISSEJUHATUS................................................................................................18 2. MAJANDUSTEGEVUS......................................................................................19 3. KOMMUNIKATSIOON.......................................................................................20 4. EKSPORT .........................................................................................................21 5. TEHNOLOOGIA JA TEADUSE ARENG........................................................... 22 6. KOKKUVÕTE.....................................................................................................24 III KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................25 2 I KULTUUR 1. SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Norra riigi, kuna tahtsin seda riiki tundma õppida ja
Norra kuningriik on üks suurimaid riike Euroopas, hõlmates kokku 324 219 km2. Lõunapoolseim punkt, Lindersnes, on umbes samal laiusel kui Aberdeen sotimaal ja riidi põhjapoolseim tipp, Nordkapi lähedal, asub juba peaaegu Arktikas.Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Norra on jaotatud 19 maakonnaks. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454
Vaidlusalane 176 000 ruutkilomeetri suurune ala jagati kaheks enam- vähem võrdseks osaks. 6 Loodus Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km. Fjordid Suurim fjord on Sogne fjord. Ta on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m). Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad alates 2005. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 7 Geirangerfjorden Saared Saari on umbes 150 000 või 50 000. Tuntumad saarterühmad on Lofoodid ja Vesterålen. Suurim saar Norra põhiosas on Hinnøya (2204 km² või 2198 km²). Norra 10 suuremat saart on: Lääne- Edgeøya Senja Langøya Kvaløya
Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km²
Traditsiooniline ilmalik aristokraatia asendus teenistusliku aristokraatiaga. Siis muutus ka talupoegade staatus varasematest vabadest maaomanikest said rentnikud. Siiski rentisid Norra talupojad maa enamasti terveks eluks ja nende staatus oli parem kui suures osas tolleaegses Euroopas. Viikingiajast alles jäänud orjapidamine kadus keskaja kõrgperioodil. Sellel ajajärgul nihkus Norra poliitiline raskuspunkt edelast Oslo fjordi ümbritsevatesse piirkondadesse. 13. sajandil, kuningas Håkon V valitsemisajal, sai Oslost Norra pealinn. Sõltumatu monarhia 18. novembril 1905 valis Storting Norra kuningaks Taani prints Carli. Prints Carl oli abielus Suurbritannia kuninga Edward VII tütre printsess Maudiga ja tal oli üks poeg. Uus kuninglik perekond saabus Norrasse 25. novembril. Prints Carl võttis endale nimeks Haakon VII ning vandus Stortingi ees truudust Norra põhiseadusele.
Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).Naabriteks on veel 1 ka Taani (lõunast) ja Island (läänest). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barents merega. Norra laiuskraadid on 62° 00' N and 10° 00' E. 3. Pinnamood Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni.
Aasta keskmine sademete hulk mägedest Ida pool asuvatel aladel jääb alla 300mm. Tavaliselt jääb sademete hulk 700-800mm kanti. 5) Veestik: Pikim jõgi on Glomma(604km), Tana ja Drammen. Suurim järv on Norras Hornindalsvatnet ja Salsvatnet. Laevatatavaid veekogusid on Norras väga vähe. 6) Loodusvarad: Norras leidub naftat, maagaasi, kivisüsi, mets, veejõud, kalavarud, vask, rauamaak ja tsink. Kuna maa on mägine, siis põllumajandust on vähe. 7) Rahvastik: Keskmine tihedus on: 14,82 in/km², Norras ei ole miljonilinnu. Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt. Valdav keel on norra keel. Usund: Luterlus. Norras on väga kõrge elatustase. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78/1000 elaniku kohta. 8) Majandus: Norra on arenenud majandusega riik. Majandus põhineb enamasti teenindusel, nafta-ja maagaasi tootmisel
· Pealinn: Oslo · Pindala: 323 802km² · Rahvaarv:4 950 000 (juuli 2011.a.) · Rahvastiku tihedus: 14,4 in/km² (juuli 2010.a.) · Riigikeel: norra ja saami keel · Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend · Asub Põhja-Euroopas · Paikneb mere ääres · Norrat ümbritseb Barentsi meri, Norra meri ja Põhjameri · Naabrid on lõunast Taani, läänest Island. Maismaapiiri omab Rootsi, Soome ja Venemaaga Rahvastik · Norrakad moodustavad 88,6% kogu rahvastikust ja immigrandid 11,4% · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt- umbes pool rahvstikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul · 77% rahvastikust elab linnades · Keskmine eluiga meestel 77,4 ja naistel 82,9 aastat Loodus · Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets · Suure osa territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra · Looduses leidub raua-, titaani-, nikli-, vase- ja
nimetab ametisse peaministri. Kuningal on suhteliselt palju võimu, ta on ka relvajõudude ülemjuhataja. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks valitavale parlamendile (Storting), täidesaatev võim kuulub valitsusele (Riiginõukogu), mida juhib peaminister. Suurema osa (3/4) Norra pindalast Hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka
Norra kuningriik asub Euraasia mandri Euroopa Maailmajaos. See hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, Samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõuna poolkeral. Norra on talle kuuluva pindala poolest Euroopas 6. kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal. Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra on linnastunud maa. Linnades elab ühtekokku 76 % (2003 aasta). N Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga, kuid majanduslikult kuulub ta siiski Euroopa majandusruumi. Välispoliitiliselt tähendab liikmeks mitte olemine aga
Golfi hoovusele ei jäätu Norra rannikumeri. Riigi pindala kokku on 386 958 km². Norra asub laiuskraadide 71º N ja 21º E ning 56ºN ja 3º E vahel ja Norra pealinn Oslo asub laiuskraadidel 59 ºN ja 11 ºE. Minu koduasulast on see linnulennult umbes 976,5 km. kaugusel. Ajavööndilt on Norra Eestist ühe tunni võrra maas. Pinnamood Norra on väga mägise pinnamoega, mis muudab maa karmiks, kuid samas väga kauniks. Norra pinnamoe muudavad vaheldusrikkaks veel fjordid, tihedad joad ja liustikud. Ümber ranniku on väga palju saari. Suuremad neist on Lofoodid ja Vesterälen. Maastik on põhiliselt liustike kujundatud ja seetõttu on ka palju järvi (üle 200 000), kuid enamjaolt on need väikesed, ning jõgesid, mis mäestikest fjordidesse laskuvad ja on kiirevoolulised, lühikesed ja täis kärestikke. Enamik Norra territooriumist on
muudab ilma karmimaks. Norra lõunaosa on aga maheda kliimaga ja asub parasvöötmes. Norra soolis-vanuseline koosseis 2011 Mehed Naised 200000 100000 0 100000 200000 Rahvaarv Lapsed moodustavad riigi rahvastikust 17%, tööealiste osakaal on 68% ning vanemaealisi on 15%. Selle riigi rahvastik vananeb. Meeste keskmine eluiga on 39,1 ja naistel 40,8 aastat, mis on pole väga kõrge ja pole ka madal. Sündide arv ületab suremuse, väikelaste suremus on 3,52 surma 1000 elussünni kohta. Sündimus on üldiselt viimastel aastatel suurenenud, kuid vahepeal on esinenud väikeseid kõikumisi. Viimase 5 aasta jooksul on poisse sündinud natukene rohkem, kui tüdrukuid. Norra on rahvastiku vananemise etapis. Kontuurkaart
Sissejuhatus Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra 3 Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 920 305 (1.01.2011)
Sellest lõuna pool paiknev ala asetseb Eelkamriumi väga kõvade kristalsete kivimitega (graniit ja teised moondekivimid) 1-2 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilbil. Eelkambriumi aluskorral on kohati Hilis-Eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat ja vanemad) ja Kambrosiluri kihistused (542-416 miljonit aastat). Aluskord koosneb gneist, graniidist jt Arhaikumi ja Paleosoikumi moodustistest. Norras asuvad Devoni kivimid on umbes 370 miljonit aastat vanad. Oslo fjordi piirkond on üks väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud ulatusliku nooremate moodustiste kihiga. Pinnamood Norra on väga mägine. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood. Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni.
.................. 8 Norra üldinfo Norra Kuningriik on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga idast ja Soomega idast ja lõunast. 2 Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km²
xxxxxx xxx xxx klass NORRA RIIGI RAHVASTIK Referaat Juhendajad: Vanemõp. xxxxx xxxxx 2016 1. ÜLDANDMED 1.1. Lipp ja vapp Norra lipp on Norra riigilipp (vt joonis 1). Praegune lipu kujundus kinnitati 13. juulil 1821. aastal. Norra lippu on kujutatud punasel taustal sinise Skandinaavia ristiga, mis on ääristatud valgega. Lipu värvid: punane, sinine ja valge valiti demokraatia tähistamiseks riigis.
kaks põlist Norra keskust. Norra mägismaa keskmine kõrgus on umbes 500m üle merepinna, ag amõned kiltmaa osad ulatuvad üle 2000 meetri. Norra kõrgemad tipud on Galdhopiggen (2469m) ja Glittertind (2472m). 514 meetri sügavune Hornindalsvatnen on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norrast heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad rohkem naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult
...........................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. 2. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6
Riigi majanduse analüüs Norra Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool.
NORRA Andmed Pealinn: Oslo Riigikeel: Norra, uusnorra Pindala: 323 782 km² Rahvaarv: 5 051 275 Riigikord: Kuningriik Kuningas: Harald V Peaminister:Erna Solberg Rahaühik: Norra kroon Norra ei kuulu Euroopa Liitu Sümbolid Norra lipp Norra vapp Pinnamood Peaaegu kogu Norra mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik, millele on iseloomulikud mäeahelikud ning platood. Norra idaosas on suured orud ja fjordid. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (rohutirts, 2469 m). See asub Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Geograafiline asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaa ning Soomega. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere,
Norra kõige suuremad lennujaamad on:Oslo, Bergen, Trondheim, Bodø, Tromsø. Suuremad sadamad:Bergen, Narvik ja Haugesund. Norras on ka päris tihe raudteevõrk, selle tihedus on 20-40 km 1000 km 2 kohta. (kõik andmed on ''Suur Maailma Atlas'' 2005.aasta trükkist) 4.Tähtsamad loodusvarad. Norras ammendatakse maagaasi ja naftat (Norra meres). Norras leidub ka titaanimaaki ( Lõuna- Norras). Norra peamiseks energiaallikaks on hüdroenergia. Teisel kohal on aga nafta. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Norras kaevandatakse ka kivisütt, Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Norra toodab ka ränimetalli, tsinki, niklit ja vaske. Suur metsaressurss (mets hõlmab enda alla 30,7 %
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
