pääse sumbast välja. • Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva ujukiga meresumpasid. • Väikesi sumpasid saab paigaldada ka sisevetesse. Väikeste sumpade kuju on tihti kandiline ja ujukiteks on neil metallist või plastmassist anu mad. • Sumpkalakasvandused rajatakse kohtadesse, kus vesi on ranna lähedal piisavalt sügav (ranna lähedal selleks, et hõlbustada teenindamist – söötmist, asustamist, välja püüki), vee vool (hoovus)kannab ära läbi sumba vajuva kalasõnniku ja söödajäägid, vee temperatuur on soodne ja ala on kaitstud suuremate tormide eest. Vikerforelli kasvatamine sumbas Saaremaa rannikul Tuurlaste ja vikerforellikasvatuse sumbad Eesti SEJ soojaveelises väljavoolukanalis 9. 11 BASSEINID BASSEINID Basseinid ehitatakse väikeste ja korrapärastena tehismaterjalist (betoonist, metallist, plastust, kilest), vahel isegi puidust või niiskuskindlast vineerist.
paiknemine erinevat tüüpi basseinides SUMBAD Suur hõredasilmalisest võrgust kott, mis on kinnitatud veekogu põhja ankurdatud ujuvale raamile Rõngakujulised,30 cm läbimõõduga plasttorust valmistatud sumpa kandvad ujukid. Joonis 3. Kalakasvatussump (Willoughby, 1999, järgi) Ujuki küljes on teenindusplatvorm Sumba paigutamisel tuleks arvestada vee õitsengutega RETSIRKULATSIOONISÜSTEEM Kalu kasvatatakse basseinides Vesi pidevas ringluses, biopuhastades teda vahepeal biofiltris Veevajadus väike Saab rajada vaid puurkaevu vett kasutades Hädavajalik on pidev elektrivarustus Keskkonnasäästlik Tootmis tingimused on täielikult kontrollitavad Aastaringselt on tagatud optimaalne kasvukeskkond RETSIRKULATSIOONISÜSTEEM Joonis 4. Retsirkulatsioonisüsteem KOKKUVÕTE
Pikaajalise sumbakatse korral - näiteks vähkikatku vesikonnast kadumise tõestamiseks, kasvanduste katkuvabaduse ja vee kvaliteedi sobivuse selgitamiseks on sumbad vaja ehitada sellistena, et tingimused neis võimalikult palju meenutaksid vähi looduslikku elukeskkonda (joonis 22). Põhjapind, varjepaigad ja söötmisreziim peavad sumpades olema vähile piisavad. Vee vahetus sumpades peab olema sama kui looduslikus keskkonnaski. Kuna sumpa peab kontrollimiseks üles tõstma, on sumba sobivaimaks suuruseks leitud olevat kõige enam ruutmeetrine kast, mille seinteks peaks olema võimalikult hõredasilmaline plastikust või plastikuga kaetud võrk. Sumba põhi peab olema tihedast plastikvõrgust, et ühendus tiigi põhjaga läbi sumba põhja säiliks. Sumba põhjale peab asetama varjepaiku, näiteks plastiktoru juppe, mis kinnitatakse põhjavõrgu külge selliselt, et nad ei hakka veerema. Vähkide parema enesetunde jaoks tuleb sumba lagi teha läbipaistmatust
kasvatamiseks 1980ndatel aastatel. Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva ujukiga meresumpasid. Sumpkalakasvandused rajatakse kohtadesse, kus vesi on ranna lähedal piisavalt sügav (ranna lähedal selleks, et hõlbustada teenindamist söötmist, asustamist, välja püüki joonise), vee vool kannab ära läbi sumba vajuva kalasõnniku ja söödajäägid, vee temperatuur on soodne ja ala on kaitstud suuremate tormide eest. Täiesüsteemses tiigimajandis kasvatatakse kalad vastsest kaubakalani (kolm suve) ning peetakse sugu- ja asenduskarja. Tiigid on jaotatud kategooriatesse: Sugu ja asenduskalade tiik, I järgu kasvutiik, II järgu kasvutiik, tootmistiik, talvitustustiigid. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m).
mootorid, vintsid, kraanad ja kalatöötlusseadmed ning kõrgtehnoloogilised navigatsiooni-, põtkur- ja manööverdussüsteemid aitavad kalamehi saagi kiirel leidmisel, püüdmisel ja transpordil. 4.6.3. Akvakultuuriseadmed Norra akvakultuurimajandus on viimase kolmekümne aasta jooksul olnud maailmas juhtpositsioonil. Norra akvakultuurivarustuse valmistajad on välja arendanud ja toodavad laias valikus kalakasvatusseadmeid, kaasa arvatud aretus-, sumba- ja söötmissüsteemid, seirevahendid ja kalatöötlustehnoloogia. 23 4.7. MAAVARAD Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit, rauamaaki, grafiiti, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. 4.7
3 Biskaia 194 5098 3. India ookean on suuruselt kolmas, moodustades 21% Maailmamerest pindalaga 76,2 miljonit ruutkilomeetrit. Pikkus põhjast lõunasse on 10,3 tuhat km, laius läänest itta 8,8 tuhat km. Põhjapoolt piirneb Aasia mandriga, lõunapoolt tinglikult Aafrika lõunatipust (Nõelaneemest) piki meridiaani 20° idapikkust kuni Antarktikani. Idas piirneb ta Malaka poolsaarega, edasi piki Sumatra, Jaava, Sumba ja Timori saarterühma, edasi piki Austraalia ida- ja lõunarannikut kuni Tasmani saareni ja Tasmani saare Lõunaneemelt kuni Antarktikani. Lõunast piirneb India ookean Antarktika mandriga. India ookeani vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Araabia 4832 5803 2 Arafura 1017 3680
annaabi.ee 
