Norra majandusgeograafiline ülevaade (3)

Birgit Bucht Norra loodus – ja majandusgeograafiline ülevaade
Tallinna Teeninduskool
021PK
Birgit Bucht
Iseseisev töö geograafias
Tallinn 2008
Norra Kuningriik
Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ja suuruseks on 385 155 km². Pealinnaks on Oslo . Rahvaarv on 01.04.2007 aasta seisuga 4 691 500 inimest ja tihedus on 14 in/km². Norras on kaks riigi keelt. Üheks on norra keel ja teiseks uusnorra keel. Uusnorra keelt kasutab 10% norra keele kõnelejaid. Norra rahaühikuks on kroon ehk NOK. Norra kuninkaks on Harald V ja peaministriks Jens Stoltenberg.

Norra lipp Norra vapp

Meeste keskmiseks elueaks peetakse 77,7 aastat ning naise keskmiseks elueaks 82,5 aastat.
Norra Kuningriigi haldusjaoutus.
Norra on jaotatud 20. maakonnaks, millest pealinn Oslo moodustab ühe.
Põhja-Jäämere saarestik on Norra osa, mille saatust on määratletud rahvusvahelise lepinguga. Saar Jan Mayen, mida hallati varem eraldi, kuulub aastast 1995. Norlandi maakonda.
Norra on kuulus ka oma mäestiku poolest. Rannajoon on 83 000 km pikk ja seda iseloomustavad järsud sisselasud – fjordid, kuid ka hulk saari ja saarestikke. Huvitav fakt on see, et Norra põhjapoolne piirkond asub aga põhjapolaarjoone taga.
Norra lähimaks naabriks on Rootsi, kellega nad jagavad Skandinaavia poolsaart , kuid samuti jookseb Norral ühine piir Soome ja Venemaaga. Lõuna naabriks on Taani.
Norra kõrgeim tipp on 2469m. kõrge Gladhopiggen. See asub Lomi piirkonnas Opplandis, Jotunheimeni rahvuspargis.
Kuid Norras asub ja riigi ja Euroopa sügavaim järv Hornindasvatnet.
Norra on maailma põhjapoolseim riik, kelleni pääseb lahtiste vete kaudu, kuid kelle kiliima on mõnus ja mahe .Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhjasuunas Norra merele kanduvad soojad hoovused .
Norra kliima kõigub aastate lõikes päris palju. Madalaim temperatuur, -51C, on registreeritud Karasjokis Põhja-Norras. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas.Ülejäänud skandinaavia kliima erineb Norra omast. Maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida-Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu valitseb seal suhteliselt kontinentaalne kliima.
Põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000mm vahele. Sademeterohkemad kuud on juuli ja august. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti vägagi tugevad.
Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Norra on suuruselt kolmas nafta – ja gaasieksportija maailmas. 2006.aasta eelarves hinnati riigi mandrilaval peituvate varude jäägi väärtuseks 4210 miljardit NOK’i. Peaaegu 40 aastat väldanud nafta ja gaasi tootmisega merel, kus ilmastikuolud on pidevalt rasked, on riik omandanud varude tõhusaks ja turvaliseks ammutamiseks vajalikud teadmised ja kogemused.
Snohvit on Hammerfesti nõos 340m sügavusel laiuv kondensaati sisaldav gaasiväli, mille all asub naftaala. Tootmisrajatis hõlmab 19 tootmispuurauku ja üht CO2 süvainjektsoonikaevu. Töötlemata gaasi vool suunatakse 160 km pikkuse tootmisjuhtme kaudu Melkoyas asuvasse rajatisse, kus gaasi töödeldakse ja jahutatakse kuni vedeldumiseni. 375 miljardit kuupmeetrit gaasi sisaldav Ormen Lange paikneb 800-1100 meetri sügavusel Kesk-Norra ranniku lähedal. Töötlemata gaasivool juhitakse läbi kahe mitmefaasilise torujuhtme maismaal Nyhavnas asuvasse rajatisse, kus gaasi kuivatatakse ja survestatakse ning saadetakse pikima gaasimagistraali kaudu 1200 km pikkusele teekonnale Ühendkuningriiki.
Kahekümne esimese sajandi Norra on kõrgelt arenenud riik, mille rahvastiku haridustase on üks Euroopa kõrgemaid. Eelmistel sajanditel oli riigi haridustase väga madal.
Alg,-põhi-ja keskhariduse omandamine on riigikoolides tasuta. Nende ühiskonnas on oluline see, et koolides ja töökohtades antav koolitus oleks võimalikult kvaliteetne ja kõrge tasemega. Riigi hariduspoliitika peaeesmärk on tagada maailma parim haridussüsteem.
Norras on umbes 3250 alg – ja põhikooli, kus õpib umbes 620 000 õpilast ja töötab veidi vähem kui 60 000 õpetajat.
Alg- ja põhihariduse omandamine kestab 10 aastat ja algab 6’ndast eluaastast. Kõik lapsed peavad saama võrdselt ning individuaalsetele vajadustele kohandatud õpetust ühtsel õppekaval põhinevas koolisüsteemis.
Lapsi hakati koolitama 1739.aastal. 1889.aastal kehtestati 7-klassiline alg- ja põhikoolikohustus, mida 1959 .aastal pikendati üheksa ja 1997.aastal kümne aastani.
Norras on kuus ülikooli, kuus rakenduslikku ülikoolikolledžit, 25 riiklikku ülikoolikolledžit, kaks riikliku kunstikolledžit ja 29 erakõrgkooli. Kõrgharidussüsteem hõlmab kõiki ülikoolide ja ülikoolikolledžite õppeprogramme. Kõrgkooli astumiseks tuleb omandada keskkooliprogramm. Üldjuhul ei tule kõrghariduse omandamise eest maksta, kuid osades erakoolides tuleb õppemaksu siiski tasuda.
Norra ekspordib umpes 40%oma kaupadest, kuid import moodustab ligi kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust. Põhilised sihtturud on Põhjamaad ka Euroopa riigid, kuid mitmeidki tooteid turustatakse edukalt kogu maailmas.
Norra annab rahvusvahelisele turuleüha suuremas valikus tarbekaupu. Arvukad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted pakuvad laias valikus igasugu asju, alates mööblist ja norrapärastest toitudest kuni lõbusõidulaevade ja matkavarustuseni kuid enamik tarbekaupu tootvaid Norra firmasid keskendub nišitoodetele. Nende edu põhineb pikaajalistel käsitöötraditsioonidel, looduslike materjalide kasutamisel ning kaasaegsetel tootmismeetotidel ja turundusstrateegial.
Norra mööblitööstus toodab elegantseid sisustustarbeid. Sealne puit on ideaalne valmistamaks kerget ja vastupidavat disanmööblit. Suuremad ekspordiartiklid on lamamistoolid, diivanid, koosolekuruumide istmelahendused ja tervishoiusektori mööbel.
Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90% riigi toodangust läheb ekspordiks.
Norra statistikaamet on välja toonud sellise statistika sealsete elanike kohta:
62,9 % on Euroopa kodakontsusega.
20,6 % on Aasia kodakontsusega
9,5% on Aafrika kodakontsusega
4,0 % on Põja – ja Kesk-Ameerika kodakontsusega
2,0 % on Lõuna-Ameerika kodakontsusega
0,5% on mereäärsete riikide kodakontsusega (täpset tõlget ei leidnud)
0,4% on tundmatu kodakontsusega elanikud.
http://www.ssb.no/vis/english/subjects/02/01/10/folkemengde_en/art-2008-03-13-01-en.html
www.norra.ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Norra
http://et.wikipedia.org/wiki/Norra_haldusjaotus
9